F kiiisid adel sellelaadilise iiritusena” _ bestlast mai kuus New. | smireisi Piibli Maade- corraldajaks oli: pastor mik, kellega. koos on filastanud sajad eest. . nud aastate jooksul. eatus. oli Ammanis, igriigi pealinnas. Ki. .- abatealaste poolt: Kivi-. raiutud. Peira imelin. ati lisraelisse- Jeeriko: ies. Jordani jie sila; turistidele. astasid eestlasad Sa. 7 ja: peatuti ka Jaakobi , Imeiiusas : Bestlaséd- looduse: ily maendélvakul, (A. : avad | ‘olid panas” ,koguduseko- esus Kord oma ésime.’ ‘Siig. Ketsema- | mlustas, imael.. andsid terve turismi-- minas sini-must- -Valge Beiesilfe. “Kahte: mood- issi -Kaunistasid eesti . estonian osungid: Teel kohtuti ka mit- liga, Kes. kiimmekond pddsenud vabadusse, rivad head eesti keelt,-. sarselt eesti-kirjandust | restlasi faevani! . mas Oobiti 4 68d ja 4--kiilastati. Petlem- stinnikohta ja Karjas- Mnustamatu milestu. | eelne’-vabadhu-juma-” hhaua- | Bistuse tihja astlvas -aias, -mig kuulus Joosepile Ar- tega Kolgatale. _mee- stlast seal Kristuse suurust. | : Rabudes: vod. eestla- | Bude ,Haliday “Inn‘. Pus eestlased pidasid | ohbtul erilaadis lab- minise ja selléle jarg- Pohtisébgi Meseid.-Sakkara ja nu ja kuulsaid Giza heaks kordamine- yma siillre panusega sitvert Torontost 1a AL Randpalu Mont- like: lauludega -esine- . mk Floridast ja. Dag- ontrealist. Turismi- | pastor H. Riidmiku- Brich’ Aik Floridast. avottudega | teenisid ja-Edgar Heinsoo: - puudusel ei saadud, rijaid turismireisile . jis korraldab pastor. ie pliblimaade turis-'~ atud kujul 26._ okt. k.a. Seekord piirdu- turismibussiga. Uk- informatsiooniks ya. alutakse - kirjutada: Riidmik, 783 Arton RT ST. LUCIE. Fio-: ingistati utlustaja ‘statud Vabadusvait- liskeskusele’ antud ti Valpas- tegutsenud : Dimitri Minjakov ~ la paiputati Tallinna kus ta protestiks. cinntpidamise parast _ stkuulise néljastret- — jakov on slindinud -peaacgu ‘kakskitm- nud | tihe registreeri- ‘oguduse pastoriks, laheksa aastat nDu- is ja sunnit0Ulaag- aastad on ta ennast ‘eest -varjanud. Ta : elmisel aastal, poeg - $. Jaulukoori ja juhti posviibimisele kaasa égi teafavaks suvise attendhtud 17, juunil » Fingr- vatjasOit Jde- unil -kinbi véljasdit juulil sdidetakse B.. 19, augustil on val- amiultoni Pension&ri- -driorule, 4 “Galileag) ; . shéqdj. ” plapraadi’: ja. sbidetj . arve Sapernaums lin. . “hetked : tihe patliga; selles ¢ . lejad juba vahemalt kuni paariaas- ‘Killastati klabi . tiidrukud, - ja esinejate vajadus .ees- ” Asjane 6 - Gppimiseks | VABA BESTLANE teisindeval, © juunll 1901 —Puesday, June 9, 1981 300 Voimlejat demonstreerisid. oma | voimeid oRitmika” esimese heoaja lSpushtul qe rie ho Mééduond- reede dhtul.toimus Monarch Park keskkooti volntas moaiisa naisvoimlemise organisatsi- ooni Ritmika‘ esimese aasta l0pudemonstratsicon, Ule 300-le voimlejale, kelle hulgas oli vaga‘ palju noo- XXTy- oT oli see uhkustunnet dratavaks suurstindmuseks, niidates vanemaile ia ‘tuttavaile nasta jooksal Spitat. - SUUr oli ka. kilastajate buvi, kes taitis hkoik vOimalikud kohad. | | | Avatseremoonia ajal. marssis’ ar- vukas voimlejaspere oma lippude ja harjutuste: asukohta markivate siltidega ‘saali- ning: vaikestel mais eritt pidulkku tunnet> ja kindlat | sammu sisendavat rohke ‘Yaatajas- -Konna aplaus: Enne © deraonstratsioone seks, et vOimlemisorganisatsioonil on olnud moddunud talvine hos- - acy esimeseks! aastaks ja septemb- tis Kursuse avades registreeris ko- he paarsada ning aasta jooksul on see pere kasvanud iile 300-liseks, kuna rtitmiline vOimlemine on nai- selik viis end vormis hoida, -M66- dunud’ perioodil toimusid harjutu- | sed seitsmes kohas, Esimesel talvel tehti ainult rut. | mist vOimlemist, kuid tulevikus | foodetakse ka voistlusvOimlemi- seni. jéuda, kui edasi arenetakse, Kava aloas viiksemate. keda oli 40 timber, lippude ja rtitmilédmi- sé keppidega- yOimlemisega. Jarg- o nesid tiidrukud erigruppidest, ‘tthed. lindiga, ‘fersed nOOriga, pannes ava- Ta vOimlap6randa kahes eritegevu- ses keerlema ja hiippama.” Edasi tulid val’ ¢litarlapsed tase kogemustega. Taiskasyanute _aryukas gTupp ‘esitas vormishoid-— miseks vajalikku vaha liikumist. Tutarlapsed vabarutiine, valikvOim- jaedi,. - titles »Ritmika* ‘kaasiuhataja ja. noore- - -mate tiitarlaste rutiinide Kareo- | -graaf Siina Kasekamp ‘sissejuhatu- .vanuseklass ~ lapseliku upis olid vOIm-. lejad nuiadega’ voimlemist ‘a teis- meliste valikerupp vdimlemist ra- tikuga:' See olf vdimlemislavastus ‘arkamise. motiiviga pievaseks te- gevuseks vOib olla ka Gitsemiseks, kunt. jalle sama rati alla puhkele Teismeliste valikrihma oli tree- ninud Annely Riga ja Siina Ka- sekamp, ..taiskasvanute -valik- gruppi A: Riga 6 -Teisel poolet alustati jalle vaik- seimatega, kes moodustasid pé- randale neli ringi ja hakkasid oma askusi naitama palliga, Ja&rgmine. vabaliikumist . esitas \ ménelemisena, . Edasi- jOudnud taiskasvanud esitasid pé- hitisi rongaga -eriti koordinatsiooni nGudvaid harjutusi. Teismeliste grupp esitas kombineeritud pdhi-- jist lindivOrmlemist, mecleolutsey Valsirltmiltse muusi- mis oli eritt kapa taustal. Jille esitasid tlitarlap- sed vGimleinist ndGri ja. lindiga, kasutades n6Gri hiipeteks, Valik- thm esitas kahe palliga nOudliku rutiini, kus katele oli antud tasa- kaalustatud lilesanne. Viiga hoogne ja diinaamiliselt haaray oli dzhassimuusika ritt- Riis -esitatud rdo0mus liikemine WOW" - feismetiste valikrith- tale, | | 'Viimaseks esitas .. tiitskasvanute eliitgrupp ‘véimlemist_ -vimplitega, kus oli. nuiadele omane tehnika, aga Kasutati valgeid vimpleid; mis Kai Kaaridi t tant cust tuudio faieneb pealtnéha tavalises kogt voimla . oma jehvimisega lii- kuma pani. | P&rast [6putseremooniat, kus kOik vGimlejad unesti vOimla po- randal iiles rivistusid, tanas S. Ka- sekamp kOiki osavOtu eest, aga ka oma ‘kuut pianisti, kellele ulatatt lilli, samuti oma teisi kaasaaita- jaid, kes mitme! viisil olid dohtu Snnestumisele- abiks olnud. Tea- dustajaks oli Shtul Anne Liis Tull. Kui k6ik olid tanulilli saanud, ula- tati Gpilaste poolt juhatajaile An- nely Rigale ja Siina Kasekampile “noorte. vGimlejate poolt lilli ja kin- eoitusi, - -pramm titarlastele: ja taiskasva- nuile algab: 10. juunil Bedford Park koolis ja ’,,Ritmika® stigi- _ sesed programmid 14. sept. na- dalal,. Véimlemis6htul oli mGneti mr- gata oma tegevuse l6petanud He- lene: Tiiduse vaimu, aryukalt tema Opilasi jatkasid ’ ,,Ritmikas“ oma saanud Tartu tlikoolis, kuna Sitna Kasekamp on H. Tiiduse endine Opilane. Selle vaimsuse tunneta- mine nais emades usaldust andvat . uue . VOimiemisorganisatsioonl . Vas- tu-ja seda ptilidlikku valjendustap- sust ja viimistletud vOimlemisru- tiine pakuti ka vaatajaile. Ménes rullinis vOls viimistletust- ja margata erilist nuansirikkust, mis silmi sidus. - ary oh era! Loa EN - Méddunud nadalat foimus Eesti Majas Kai aaridi Balltikool Spilasohtu vanemaile ja féhemaile. tuttavaile, kes jigisid kooli f1 Gpi- ae Jase harjotusi ja esinemisi. Kava wlatuses anti iilevaade koolt tiist. Kool.on kord nadalas harfatanud Eesti Majas, tema Gpilaste esinemi- ee sed on aga saanud tuntuks eesti orgavisatsioonide iiritustel meelelahu- = gag tuslike kava csadena. Kooli: Opilaste vanus on I4-aastastest Koni a Kai Kadridi halleti Spetamisel on ~ pikk. eellugu. Kut TOnig fa Rita ~ Anvelt lpetasid Torontos oma ees- ti balletistuudio, asus Kai Kaarid -seda kohta tditma. See katse 81 sliski Rihikeseks kuna oma - pere- kond kasvas ja ta oli sunaitud Ope- tajatbdst loobunta, Kuid | unistused e} vasinud., Ta '. Ofgariiseeris 6- liikmelise _tiitarlaste hakates neid treenima 6d- stilts esinemisteks. sTupl, ti Uhiskonnas, oli hositiivne lihe- : nemisviis grupi eksistentsile. ONE angi viimastel aastatel - Kai Kaaridi tantsugrupp, koosnedes noortest eesti entusiastidest, har- jutannd. keldreis, koOkides ja tas. gaduedes, et tdifa osa eesti Uhis-. _ konna legevuses. Kutel. tlidrukuid on tulnud ja tai “nud, on grupi vaim’ nakatanud ‘uu- si, Nutidseks on tantsugrupp juba- tidtanud: tile 20 aasta ja on ela- ~~ nud tile: oma kasvuiaja ning vGe- tud iiheks osaks § siinses eesti Uhis- _konnas, - Tdee ballesskoot avamiseks teos- | tus 1978, kui grupp noori soovisid, et ta kasvataks grupi professtonaal-. seid tantsitare | nii balletis kui teis- tes tantsuvormides: Nii ta avaski _ 1978 Kai Kiridi Balletikooli teist-. '-kordselt oma elus. EsinemisvOima- . lused on suurenentid, koostétid on olnud: eesti teatriga ja: kanadalas- tele esineti Annual Centennial Fes- - tivals raames koos teiste -etniliste eruppidega, : Prast kolmeaastast Sppetbtid ofl kool arenenud. ‘professionaalsete amatétride tasemelel Niiiid on ole- mas kiillaldane repertuaar thitmaks _ organisatsioonide ja esinemiskutse-. te vajadust. . --Praege on 11 tantsitari, kes 6 ani- vad lavatantsd herrck ja on sellele ahenenud tisise buviga. lasOhtu ei thenda koo- liaasta. ldppemist, igal kolmapeval uute rutiinide Rohkem . kui tunniajaiise pro- grammi juurde andis Kai Karid: seletusi oma tGGst ja. eesmirkidest. Need | | ‘yaid Sppetd | «jétkub ka.suvekuudel Willowdale’is | ‘sligisesteks esinemis- teks. Uheks osaks on ettenéhtud -esinemine ka Killamangudel, | Aastasteni, nende hulgas uks kahe lapse ema. Ta markis,. et kuna publik on nai- : danud huvi nende todle just lava-. = fantsulise grupina, siis on ka Oppe-_ : t6ds tehtud muudatus ja rohkem * tihelepanu. on. pandud esinemistele Noe Kut esialgsele eesmargile. balleti Gp-