7 lAbisditvatelt

Uued

m ‘jdrused

aastarendiste kohta

~ Nagu teame, kinnitas kanada parlamient mésdunud :

detsembrikuu keskel seadused, mis muutsid aastarendiste ja .

registreeritud errumineku sissetulekufondide (RRIF) maaru- :
seid. Jargnevalt mined kommentaarid uute seaduste konta

aastarendiste. (annuity) oSas.

: - Aastarendiste - puhul
_seadused nilitid aastarendiseid
__sisse kasseerida, mida varem teha

¢h vGinud. Kindlustusfirmade

esindajate kinnitusel seda ei saa -

aga teha olemasolevate aastaren-
 distega, kuna nende perioodilised

valjamaksud’on rajatud eeldusele,
et aastarendiseid S18se kasseerida

ei saa.
Et Jeadusele alluda, on

uilevikus voimalik. saada kahte-

Uhed on
alustel kui

eriluki ‘aastarendis.
saadaval samadel

‘praegu. Teised on saadaval uve |

seaduse alusel ja on- igal ajal.
_.sissekasseeritavad. . Vorreldes
. -esimese  liigiga on  viimase
aastarendise

alusel 3—5%. RO6hkK: on s6nal
,eslalgne*', kuna puuduvad
 gtatistilised andmed uue olukorra

_. kohta., Teine véimalus .on, et-
‘sissekasseerimisel elukindlustus- |

Ottawa sulges:
— ukse onneotsij: aile

-Tubavad

et oma

valjamaksud
-madalamad esialgsete hinnangute _

firma teeb seda suure diskontoga,
see tahendab, et valjamakstavast

- Summast elukindlustusfirma votab

teatud protsendi.

Nditena vdime. votta. jargmise
juhuse. Oletame, et tiks isik, kel.

‘On aastarendis, avastab, et tal on
mingisugune parandamatu haigus

ja arstid ennustavad talle 6—9 |

_péeva) prot bleeme |

Kuud eluiga. Loomulikult oleks

Sis. vaga hea,. kui saaks aastaren-
dist sisse. kasseerida, kas selléks,
viimaseid kuid
meeldivamaks teha véi parandus-
tompu suurendada. Kui ulaltco-
dud naiteks isik on naissoost,
75-aastane ja kui.ta aastarendise

ostis 65-e aastaselt, siis voib ta.
veidi vahem kui poole oma estalg- .

gest preemlast sisse kasseerida,
kuna. 65-¢: aastase nalssoost istku
keskmine eluiga praeguste statis-
tiliste andmete alusel on 84 aastat.

TARVO TOOMES

. Tihedam kontroll immigrantidele

Viimastel kuudel toimunud tmmigrantide vool Kanadasse
sundis valitsust muutma. Kanada immigratsiooni-seadust ja
tarvitusele votma rangemad eeskirjad . immigrantide

~selekteerimisel.

Eriti suurenes See, kui USA-s kehtestati

téGkeeld loata Kesk-Ameerikast tulnud pogenikele. Selle-
. jarele valisid keskameerika pégenikud oma uueks asukoha-

maaks Kanada, sazabudes sila otseselt oma asukohamaadelt |

voi USA kaudu. |
| Esimese kuue nadala jooksul
saabus Kanadasse tile 6000 isiku,
‘kelle titalpidamine on endise im-
migratsiooni-seaduse alusel valit-.
— suse kohustuseks,  kuni -nende
 staatuse seadusliku otsustamiseni,

mis vottis normaalselt kuni aasta |

vOi enam.

_ Endise. immigratsiooniseaduse
kohaselt oli 18 riigi kodanikel ees-
Sigustatud seisukoht, keda ei
deporteeritud lagast oma asukoha-
maadele isegi siis, ‘Kui-ad ei

vastanud poliitilise . pégeniku |

staatuse nOuetele. Nende riikide
nimestikku kuulusid: Salvador,
Traan, Guatemaala, Sri Lanka ja

Aafrika riigid, kuhu tagasisaatmi- |

sel ahvardas neid
vahemalt vangistus. |

Uute' maaruste kohaselt, iis:
‘kehtestati 20. veebruaril, tuleb
-kéigi eelpootnimetatud riikide
 kodanikel ja teistel sooviavaldu-
ged esitada.Kanadasse elamaasu-
miseks oma asukohamaal asuvas
Kanada konsulaadis ja ooteacg’
veeta seal. Samutl on -noutav.
eelpoo!
parinevail~ isikuil’ labisdidu-viisa
muretsemine, kui nad kavatsevad
peatuda ‘lihemat acga Kanadas,

surm v06i

-kuigi sihtkohaks on moni teine

riik.. Sellega tahetakse vahendada
reisilennukitelt
mahajaajate arvu. USA-ga on:saa-
vutatud kokkulepe, mille alusel

‘Benoit .

‘oleval

nimetatud: riikidest dustega’ meelitanu

m :

sealasuvaid elamislubadeta Kesk-
Ameetika . riikidest parinevaid
pogenikke, kes. sooviavaldused on

esitanud Kanadasse asumiseks, ei |

deporteerita seni kui asi on otsus-

tamisel Kanada vGimude pooll.
Immigratsiconi

Bouchard

kasutuselevotmisega sulgeda uksi
politilistele p6genikele, vaid need

on ajutiseks kaitseks isikute vastu,

kes kuritahtlikult kasutavad prae-
gu: maksvat liberaalset immigrat-
siooni-seadust.

| Uns immigratsiooni-seadus on
praegu koostamisel ja_esitatakse
parlamendile kinnitamiseks - éel-
kevadel. - Seoses-
maidruste. kehtestamisega

Kanadasse asumiseks on Kanada —
valitsus Kohalikkude konsulaatide

abil alustanud selgitustega aja-

Kirjanduse kaudu tegelikust olu-

korrast ja seadustest Kanadas,

kuna on selganud, et mdned
reisiburocod asukchamaadel kasu-

saamise huvides on petlike luba-

perekondt limber Asuna,
} A, Kivi

PA NGDES CREED» PAE ETS cae 0 REE 2 ae | a | ry

Kuulufamine |

| /VABA EESTLASES”

., faidab oma eesmargit -

CCL LTTE Te TT TE EO eT ea

_ duse |
arutuselevGtmise parlamendis ja.

ministri — .
selgituse.
kohaselt ei taheta uute reeglite

vue |

isikuid ja = a
oo! EARUEATAUUEUUUSUUASUAYUEUTCA aC UAE EEGE AEE

‘ asakult i

‘aastapiie a

aktusel hos.

Angelese Eesti Majas Lith Seltsi,

i

—eshor PabTDiNce(SDCDED TI abiesimecs | ja SVL. puabeatiuse liige Valls Pavlovshis, EN aukohsal:

Path

Treiman, feed aukonsul Vs dautas Cehanaimkis,

csinecs Bernard Nurmsen. Taga. [hestatud Rahyaste Komitee esimees Dr.

le jnot (pookthas. hele | DOEUL siindinud Fallinnas),

Kas Kanadas taastatakse
surmanuhtlus?

Viimane surmaotsus viidi taide Torontos il. detsembril:
, 1962:aastal, kahe kohits poolt: surmamdistetud mérvari, Ar-
‘thur. Lucase ja Ronald Turpini kohta. 14. juulil 1976, aastal

lépetati parlamendi poolt vahese hildlteenamusegs ametlikult

-~ surmanuhtlus Kanadas.

Kuna surmanuhtluse lépetami-

‘sega Su urenes ettekavatsetud mor-

vade arv, siis on politsei ameti-

uhingud pidevalt noudnud raske-
mate kuritédde puhul surmanuht--

luse taastamist.
Kuigi kéigi kolme poliitilise
partei juhid on pohiméttelised sur-

manuhtluse vastased, on valijas- -
_ arvates

kond suutnud parlamendiliikmeid

-veenda selle otstarbekuses teatud
 juhtudel,
“politserametnike morvadega

erttr, kut tegemist on

nende teenistuskohustuste taiimi-
sel. Valimiste-eelsetes konedes
andis peaminister Mulroney luba-
surmanuhtluse taastamise

selle tile haaletamise seaduslikus

‘korras. Hiljuti esitas peaministri
asetattja Don Mazankovski oma.

parteisse kuuluvate - parlamendi-
liikmete survel eelndu, mille

-alusel Kriminaalseaduse muutmi-
‘ne = surmanuhtluse.

: taastamiseks
tuleb parlamendis arutusele arva-
favasti juumkuul. :
Seekordne kriminaalseaduse
muutmise tile haaletamine | el.
joimu —partei-liini ja eeskirja-

de kohaselt, vaid igale parlamen- |
di-liikmele on antud véimalus f
.teha seda oma stidametunnistuse |

jargi.

komitee poolt uve kriminaaisea-

. duse valja to6tamine ja esitamine
_ valimisringkondades': seisukoha |

votmiseks. Sellele jargneb arutlus
ja seaduse vastuvétmine ning kin-

nitamine parlamendi ja senati |

KATUSETOOB

 aued ja parandamine.
Soome ehitajad

‘Veli Salminen 492-1351
~ Metro licence 2422

neerivad.

Arvamine on, et enamik |
-konservatiivseid parlamendihtik-

‘meid pooldavad kriminaalseaduse |
muutmist, millele jargneb vastava -|

1 wecur

~ HRSA HE AA) ==

poolt. Kriminaalseaduse muutmi- |

se otsus ei cle aga kindlustatud,
sest. iga seaduse ‘muutmisel. v6i
kehtestamisel on Viimane ja otsus-
tav.sona senatil, kus praegu domi-
liberaalid, kellest
ehamus arvatakse olevat surmar
nuhtluse taastamise vastu.

Senati aseesimehe Royce Frith’i
senat

Kindlasti on paljudele rahva
poolt.valitud esindajaile. raskeks

-yastutuseks oma sttdametunnistu-
se jarele otsustada selle elu ja sur-

ma kdsitava seaduse kehtestami-
seks.

Kriminaalseaduse muutmise -
pievakorda votmine ei tahenda

aga kaugeltki veel mitte selle -
peatset kehtesimist ja asjatundjate
arvates ei tule selle tile léplik
haaletamine enne uusi valimisi, |
this toimuvad umbes kahe asta
_parast 7

“hak |

Tel 275. 1280

wy E L L A R R A

“4989 Dani

kriminaalseaduse -
muutmiseks takistusi ei tee, kui
see otsustatakse jaatavalt rahva
poolt valitud parlamendi-likkmete,

pool.

etl Aye. Toronto (iat.
| 604-6241

Lneelese este Seltsa —
Olsterd.
eto: Vind Plirisild:

its

| neuen etter ooatonctesernesnia

AARNE VAHTRA
Mudun

Pariisi-periood 1983-1806) -

maale ja joonistusi.
Kokkulepped
- Toronto tel. 488-3637 |

100040 aNan 6080 EE THAMAUEAQOUEOGEELOGuaveESH9IHbIINNIAONEE

DanosuReoReeBAN SeEOVORSo" TTT T BOR AE .

JAAN ALMER

ATUSET D

‘Tel. 293-2128
_ 773-2014.

Teeme wusi ja parandame vanu nit. :

linnas kui ka suvilates..

cosoeaacogssorsrsoxcvevcvepngananca:

Jo

HATONNRERCRHRNNORR

AVP :
‘ALARMISUSTEEMID-

_Varguse ja tule vastu -

kodus 499-8193

Allan Primmel |

~ PLUMBING, HEATING & REPAIRS
> Besti ettevdte )

OM, gnasi- fa elektriahjad @ Korsinavoodrid (chimney lining). |
& Ahjude pubhastamine. |

_ Roland Kulik
oma |
OR tulumaks
Hel bait

| ‘ending -
veskvalitsuse.

gy
=

Qulumaksurevident ,

os "aos
i er say ak -

er it "lL. = coe A
. tafe "7 I en | ci Ha" wat se ae
en CU Sw) again. Pb ed Ce oe ae
. of veg “ we ate = neal re ml rid ee
are oe ade a 7 a A A. rae
a Te ys “ue ai 4 ia a a. 4 rn 1—

eT, . + "

. 7 | | a 4 3 |
: site gage

7 Lahtiste |
a Suomi-Kofl

- ‘Uus pensioniride i iihil 7

8. iniirtsil oli Sueri- Koti
alge maja‘ niitamiseks, 2
elauike korteri-uksed, kes oli

. vaalama, kuidas nad on end 3

ka seal usuvate eestlaste uksc@

faja Pirkko Shalden teadis -é
> killastanud ‘30,
7 Aiilalist,

Salme Mic

Suomi-Koti ehitustgd arene-

vad kahet keldrikorrusel. nagu ka.
_toetuste laekumine hoone ehitus-.

t6dde IGpetamiseks. Ka lahtiste”

uste paeval ofi erilaud toetuste.

vastu votmiseks -neile, kes pirast
hoonega tutvumist pidasid va-
jalikuks omapoolset panust anda.
Eritt. kuna lisaks majaelanikele

--avanevad tulevikus vGimalused ka 2

teistele sealseid _tervishoidtikke
vahendeid.ja ruume kasutada. See

_ andis julgust asutuse juhtkonnale .
_. et hoone .ametlik dvamine |

kuulutati valja 1. augustiks. vt
Suomi-Koti on tehtud pikemate

uurimiste.ja kaalutlemiste jarele..

arvesse vottes Toronto soomlaste |
vajadus!. Majandushikult .tul

-.-alustada nullist ja projekti hinnaks
oli 6,5 milj. doltarit. Aga vastuka- |
ja oli iillatavalt soodus: niiiid on:
~hhoonel veel 2.5 miljoni dotlart .
— -suurune obligatsioon Ja lisavaja-
-. dus 750.000 dollarile keldrikor-
ruse ldpetamiseks.

Viimastega seoses -on lootus’
hoone ruumidesse ‘tuua:. ka
nooremaid generatsioone, - kuna

need on ‘kiillaltki -suured_ selts-
-kondlikuks tegevuseks.
- lavaga saalis on 300. istekohia..

Avara

Suured véimalused on tervishoid= J
likuks tegevuseks ujula, sauna ja.

- mitmesuguste riistadega. —

‘Neid valjachitatavaid | ruume |
naidati kilalistele maja . ad-
ministraatori -Ben Jarvenpaa

_poolt. Killalised ei joudnud kiiilalt

‘imestada kogu projektt ettenage-_

-Jikkust’ elanike mitmekiilgseks:

teeninduseks. Samalaadset imes-

-tust on dratanud projekt eriastme!
_ olevate kanadalaste juures. Soom-_
faste ..valge maja’ asukoht. East

‘Yorkis on linnaosas. kus on enim.

_ pensioniealist Kanadas, valjaar-

vatud Briti Kolumbia pealinn Vic-
toria. Kogu projekti teostamiseks
pole . seni. saadud vahimatkt
‘riiklikku toetust, |

Hoonet on kiilastanud: kohaliku
valimispiirkonna esindaja Kanada §
keskparlamendis John Bosley.

— tervitades. sellist algatust ja

: Suomi-Koti administrator Ben.

Jarvenpaa - selgitamas kuidas
hoone. keldrikorrused valja ehi-

| tatakse. :