~ yiga, -milliseid tagajargi

; voimn piramiseks.

sega valmis

heolitseda selle éest,

‘deklareeris

¥yate vahenditega.

vik. Kahtlemata on -ametitihingute

uheks suuremaks relyaks streigid
mis virmasel ajal Inglismaa polii-

ress ieee iN | pope An a ita

. ee) a |

poate a ae moe

Py es Os ee ee rab
‘a us

Caddy dh to] ee

. ae oul cagtn.! me Po “Os ; .
a ae
oud g avedaenteartes

{ VALJAANBIA: 0/0 Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St Torontos.
: ’ PEATOYMETAJA: Karl Arto
TODUETAJA: Hannes Oja 3 of
POSTIAABRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto 3, Oat. MoJ SM :
TELEFOND: tolmetus 904-7521, talitus (telliniised, Euulutused,
ekepeditelcon) 304-7075 i |

TRLLIMISHINNAD Kanadas: aastas $32,—

yeerandaastas $0.50, hirinostiga eastas a58.-, pooisastss $28.—
3 8 veerandaasias $15.—.

TELLIMISHINNAD viljaspool ERansiiat: anaten S35.—, poOOlant>

tas §19.— fA veerandaastas . $10.90. Kiripostiga UG4-3: aastaa

658... podlaastas $30.— ja veeramdaastas $16.00.

- LENNUPOSTIGA idemere-maadesse: aastas $69.--, poolaasias

$34.50 ja yeerandaastas $18.—.

Andress! muudatus 40 ¢, — tksiknumbri ms C.

FREE ESTONIAN

| ‘Published by Free Estonian Publisher. Litd., 135 Tecumsett
Toronto 3. Oni. Med oH?

Bory

, poolaastas $18.— ja

= ——————— Ee ee

Veit lus amettiin noua

Inglismaal oodatakse suure bu-; giga ning et kaks kaud tagasi ¥Oi-

anna
konservatiivide nue valitsuse -vGit-
lus ametiuhingutega nende ‘suure
Selle voilluse
kiiky ja oodatavaid jSpptulemusi
‘jalgitakse pingsa tahelepanuga ka
teistes kapitalistlikkudes [aanerii-
‘kides, eriti aga Kanadas, kuna
siinsed ametifibingud stayad oma
tepevuseks vaga palju inspiratsioo-
ni ja isegi valjaéppinud . judusid

> | dnglismaalt, kes saabuvad immig-

ratsiooni korras Kanadasse ning
hakkavad .siin tegelema ameti-

ihingtte liikumisega, plasedes sa-| mise vaimus.
geli jubtivatele ja mOjuvOimsatele! leidub

kohtadelc.

 Inglise uus peaminister Marga-
ret Thatcher ei lasknud oma vali-
miskampaania ajal antud inbadus-
te jarele kana oodata ning tegt hil-
juti teatavaks, et ta iahab Inglis-
maal kujundada ja arendada vas-

_ (tatustindelised ametivhingud, kes
oma tegevusega toovad majandus- vGitluse. loosungitega.,

nikele. Ametitthingute juhid omalt
pealt mainivyad, et nad on valitsu-
- Gemokraatlikkude
printsiipide aiusel koos t60tama

mut korvaldatud té6ernkonna va-|

litsusele ja peaminister -Callagha-
nile said saatuslikuks méédunud
taivel
poolt orgaviseeritud streigid, mis
léid ‘segi.normaalse eli.
Peaminister Thalcheri J&biraaiki-
mised ametitihingute tegelastega
ametiiihingute reformeerimiseks
aivayag juba celsleyal sligisel ning
ametiiihingute juhtide paljud vih- |
jed lasevad olefada, et need nou-
pidamised ‘ei arene kaugeltki!
koostidlises ja tksteisest arusaa-
Huvitaval kombel
Tnglismaa

pidada -emotsionaalsete vihast- né-

retavate aktsioonidega ja klassi- :

kammunikaisiooni tGéliste ja toru-:
pinejate ametitihingn juht Frank
J,

niteryjuus . tundis muret selle ile, !

a

=

r
oe oe ee ee es el

| Inglismaal ametiithingute ;

SE

-

ametiiihingute |
juhtide peres vitga mitmesuguse !
maailmayaatega isiknid. Seal on!
niitéks sijakaid kommuniste, kiid |
ka mdddukate vaadetega tidlis-;
juhte, kes on arvamisel, et aimeti- |
ithingud ci san oma patgayditlust |

Uks sellis- |
liku joakuse Inglismaa k@igile ela-}test meestest on. elektrikute, tele-| ‘sel viisil véin olla eksitece viiv,iseksuaalseid ja tédkoharaskusi. | Niiteks 66-nastane Eva on narvi-

YABA EESTLANE ueljapdeval, 19. juylii 1079 — Thursday, July 19, 1970

Ungari singe rekord:

Austria ja Soameé oid ‘siis

Rohkem eneselappe kui iusag

Ungaris ei sooritata iiksnes. suhteliselt palju enesemérvu, vaid sefle maa esikoht nib selles siin-
ges statistikas koguni suurenevat Kiimmekond aastat tagasi sooritasid aastas umbes 30 inimest
igast 100.000 ungarlasest enesemiiva. Vastavad arvud teistes esikohal olevates riikides nagu

eee TT ad CAF ce RUS a Ai a TR es Lat, aye be ad *
Cet ate cbt 7 tea Dae dle cats fees gHB SE BY pie neh VE | MT oa seer pai
ee ay. a eye cal Bh i! 1.8 ye Pa aq .

Kommentaarid
Nikaraagna. kiisimuse lahenda-
mine on munutuned ristsinamdista-—
tuseks Ameerika Whendriikidele,

_|Kanadale ja Ladina-Ameerika ri-
| Kidele. Praegu on Nikargaguas

| torlika Somoza rezhiimi sdjavage-
de ja revolutsiooniliste nn. sandi-
nisia iiksuste vahel ning vit naib
| kalduvat marksistlikult hidlesta-
tud miassajatele, kuna Somoza
vied, kes kannatavad relyastuse ja
laskemoona puuduse all, on saanud
viimasel ajal whe tagasilbégi telse.
iarele. .

= ay

L woe tte Boe wit ites pan:
hs ee EE
er ee oes 7"
| r ny riohalat " ke oe Le a oes . . 1
tt : . ee een i” a
ene ee Cee SIS
=" Sete a.

La
tee
1

riigid ‘samalaadset nOutuse ja
saamatuse haigust, mida meie ole-
me yoinnd konstateerida Castro
vGimule tulekvi Kuubal, si
'Vietnamis, Rodeesias ja mitnel
|peol majal. Iga diktatuur. on de-
mokraatlikule siisteemile © vasta-
-|vétmatu, kaid kui parempoolse
diktatunri Jangemisele jargneb
kammunistlik diktatuur, ms on
oma iseloomult palju johkram ja
‘tsorem, Nagu seda ndeme praegy
Vieinamis, siis tehakse revolutsioo-
| hiliste joudude toetamisega ning
nejle siimpatiseerimisega suur Ka-
‘ruteene kommunistide sulle ma-
| nddverdaiud rahvastele. |

aoe
1
et

_ : |saadetud kamminikeest
Pali Sr gall nditeks, et Kanada valitsus vaatah

Pet ee
ot ed

gistamisele Nikaraaguas. Liitunud

‘iildkooselekul andis Kanada oma
téhusa toetuse resolutsioonite, mis
 nGuab president Somozalt inim6i-
_ guste rakendamist Nikaraaguas.
- | Sellest ajast peale on aga olxkord
Nikaraaguas pidevalt laestunud
- | ning -riigis millab kodusdda, mis
(| foob elanikkonnale sou kannatu-
‘si. Kommiinikees mainitakse, et
i Kanada valitsus tihineb Ameerika
|Riikide . Organisatsiooni vilistui-

nistrite resolutsiconiga, mis mois-
| tab hukka president Somozé rechit-

ee

1899 piirides. Kuid Ungaris on see arv niiiid téusnud 40e 100.006 — |mi -ebainimliku kditumise ning
elaniku kelita, samal ajal kui selle lihemad ,,voisticjad“ on pusinud 30 iimbruses. Vérdluseks voib induah inimdiguste. rakendamist

Enesemarvade aryu vordlemine |

| Kuna surmajuhtumite . miaritie-
mine enesemorvana. erineb eri

de usaldatavus. Sellest hoolimata

kunid nag.ei Kayatse vyarem katte | ct moned Inglismaa ametiubingn- | on enesemdrvade arvu suurene-
yoidetud Gigustest leobuda nitig On te juhig yotavad oma kaske ja “misest kujunenud Taske sotsiaai-

valmis.mende cest vGitlema.

Peaminister Thatcher on juba
iildjoontes teatavaks teinud need
pohialused, millede kehaselt ta ta-
hah vorinida ametitihingute uued
voimupiirid. Eelkéige tahab ta
karpida ametiiihingute meelevald-
set tegutsemist piketeerimisel, suis.
eb amreti-
ithingute yalimised ei oleks salaja-:
sed ning lopuks piirata ametithin-
vite miju ka uute tidliste todie
yOtmisel. Ametiiihingute tegelased
. taipavad, et need reformid voivad
nende senise peaaega piiramatu-
le voimute ohilikuks kujuneda ning
Inglismaa suurima ametiihingn
Transport and General Workers
Union'i ks: juhte Harry Urwin
juba miirgiselt, et
ametiilkingud asuvad oma Oiguste
cest viitlema koigi nende kaes. ole-

Kut agedaks see voitlus kujuneb
ja: milliste vyahenditega ameti-
Whingud voitlusvaljale ilmuvad, se-
da peaks nditama juba lahent .tule-

tilises elus mirgatavat rolli on
minginnd. Nit naiteks ei ole see
saladus, et. eelmise konservatiivide
valitsuse.. Inglismaal kukutasid
1974. aastal sdetdslised oma strei-

a ee

‘| Korraldusi:vastu Moskvast.
Kui sunr of kommunistide moju.
Tnglismaa. ametivhingutes? Selle

lle on juba pikkade aastate kestel |

valeldud, Kuid selge tulemuseni- ¢i
Gle jéutud. Anictlikidt on keminu-;
liste ametithingute _jubtkonnas
vahe, Niiteks ametithingute tild-
noukogu 41 liikme hulges on ainult
kalis meest, kes teadaclevatel and.
melel .on. kommunistiikn partei |

liikmed. Kuid see ei korvalda voi!

malust,. et kKommunistide kaésila-
sed istuvad erapooletute meeste
miski varjus tahtsate] juhtivatel
kohtadel ning mojuiayad ja suuna-
vad teclisorganisatsioonide tege-
vust randeesriide tagant tulnud
jwhtnddride kohaselt,

- Margaret Thatcher on ménede

polritiiiste vautlejate arvates asu-

nud ametitthinguga vaitlusesse as-
tudes viga ohtlikuie ja kardetava-
le feele, mis vib saatuslikuks ku-
juneda tema poliitilisele karjairi-
le, tema yalitsusele ja konservatii-
vide parteile. Voib-olla on nef
vaatlejaiel dignus,, kuid maailmas
peab olema ka selliseid poliitilisi
juhte, Kes alati ei kummarda ette
ja taha, vasakule ja paremale vaid
kes teevad seda, mida nad peavad
oma rahya heaolu ja tuleviku set
sukohalt lahtudes 6 Gigeks.
. BAA.

Rodeesia loodab.
Inglismae abile

SALISBURY — Rodeesia peami-
nister plisiop Abel Muzorewa saa-
bus tagasi Rodeesiasse parast ring-
reis! Uhendriikides ja Inelismaal,
kus ta plitidis saada Rodeesia uue-
le mustale yalitsusele tunnustust

ja, majanduslikkude sanktsiconide
‘kaotamist Rodeesia vastu. Ubend-
_ vitkide president ja valitsus suhty-

sid Muzorewa missiooni vaga idil-
malt, kuna president Carter lubas

.majanduslikug ‘sanktsioonid alles

siis kaotada kwi Rodeesia pdhisea-

dust muudetakse, kuid Inglismaal

. set wat pt os 1- J: some pl ' 3FeE = ae “Sg
Fs AUIS PREIS SHAM ANUSARA TBR AEE
fe er ee Da ae Dae aT ae

-.. Aidake kaasa

uatABA EBESTLASE™

levikule, sellega aitate kaasa
eesti keele sdilitamisele!

suhtuti Rodeesia uue valitsuse tun-
nustamisesse siimpaatselt . ning
peaminister Margaret Thatcher
lubas Muzoréwa sdnade kohaselt

hoclitseda seile eest, et Rodeesia |

praegune piiskop Muzorewa valit-
sus saab rabvusvahelise. tuanustu-
$2.

ats “A Le at ae

‘ne probleem Ungaris: kui moddu-

nud aastal scoritasid 4500 isikut
| enesemorva, sis neétle lisaks
20.000 tezid seileks kaise, mis
| siiski ebadnnestus. -

 Pealt vaadates ef nai ungar-
elutahet

Jastel olevat vahem —
kurt teistet rahyastel.

‘Ungar: elustandard on Ida-Euroo-

pa korgeim fa voliitiline réhumi-
ne norgem, kui teistes idartihma
maades. Aga Budapesti vaimu-
tervishoil institwud juhataja dr:
CGeza Varady arvab, et enesemér-
vast on saanud rahvuslik nahe
Unearis. See‘ oleneb unzarlaste
temperamendist, mis on ebakin-
del ja peab lugh dramaatitistest
meciéliigatustest.

Samal viisil kui enesemérvami-
se kalduvus kulgeb parandusena
iihes rahvas. naib sea kuleevat ka
iiksikuis perekondades. | :

On suguvésasid, kus itks suru
pilv teise jirel lahicavad elust
vabatahitilalt.

Emne. il maailmaséda oli ene-
semérvy enam-vihem . -viitimat

lahendus teatud isikukohaseis ni- |

bivdirseis olukordades. Kombe
kohaselt pankrotti sattunui] ofj
peasu sundus end puua voi hel
ta alla k6orgelt ehituselt.

kesklassi perekonda teeniy wale’

abiline jal rasedaks, oodati, et ka

tema majarahva ail sAilitamiseks }
| teostaks enesemorva.

sete“ enesemorvade ary vihene-
nud, Kuid enesemirvad on Sliski
pidevalt lisandunud  viimacel
kilmnel aastal |

| Pstihholoogid peavad hjoses

kiiret linnastumist ja kohane
misraskusi tanapaevasesse elin
Halvemas olukorras on just noo-
red,
Inteligentse valjan3gemisega
24-aastane akadeemilise kraadioa
Jozsef, Kes katsus m66dunud fas
tal end vis Korda tapoa. » Pidas pi-

“mainids, ef nit. Inglismaa! see arv on umbes 8, | | a a

| _Isvestija‘ seltsimehed olevat hil-| melajat 156, protsenti oigeks.
Tanapiieval on selliste- moraal-| |

-|kas tal on ka sidemetd emigranti- )diguste rikkumise kehta, siis ydi-

kiigi Nikaraagua elanike suhtes.

ka. masendusperioodi pGhjuseks , krutilisele pensioni

perioodile. ‘Somoza taolised »pahad = poisid*

Kui paljude teiste ungarlaste haigla patsient. Ta on catectamud | Om karistuse, kuid need bykka-
iviisil nimetas ta ka korteripuu-|mitmel korral enesetappu. Dr. Indistmised ja. Kriliseerivad PES0-

Chapple, kes alles hiljnti- ithes! rincides, samuti Kui nende arvu-|dust. Kaheruumilise korteri saa-:! Varady seletab. et sdja ajal ta: Tutstoomd ei tegele kahyjuks sugugi

saab Somo7i

mine vdib kesta kuni 8 aastat.. | kactas 2 poega. Ta oli siis 30-aas- | kusimusega, kes

Paljud noored abjellunud pea-

vad elama kitsais ja ménikord
masendavais oludes oma vana-)
yanemate ja vanemate juures,!
_monikord ka veel pirast seda

Kui neil on lapsi.

tadd. ta pidas vastu. ite ei jairgne. veelgi rangem re-

Aga niliid tal ei ole midaci ie.
ha ega Kellegi cest hoolitseda,| nad viikestes paatides merele su-
mistéttu ta on pidevalt ohus, etirema, Ladnerfikide valispoliitika
7 lhe} paeval... Suuremaks traagikaks ja norku-
Teises riskiriihmas on iile 60-| Ka enesemorva viisid On mun. | 8K ou kahesuguse moodupay fa-
aastased inimesed, kes on l6pe-|tunud. Enne- sdda oli iildine viis Kendamine — lks rangem modu.
tanud té6] kaimise ega tunne|hiipata Budapesti kesklinnas va. {PU rakendatakse parempoolsete
enam, et nende elul oleks mingit | badussilialt Doonausse. Nitid soo- diktatuuride Je nende politika suh-
métet, Dr. Varady juhib tahele-| ritatakse 7 enésemérva 16-st aga/‘€S Magu. mele naeme seda pracgu

panu, et eriti sdja ajal Kanna. | salamaht, peamiselt ravimite | Swhtlemiisel Tshiili rezhitmiga, ku
nud sugupdlv on niitid joudmas | abil. oo | na feme leebem ja leplikum
| | | . : moOoddupri - tuleb KkKasutamisele

diktatuuridega labikaimisel,
poliitika (agajirjed en ka kiega-
katsutavalt naha — iiha suuremal
arvul langeb riike Kommunistliku

Vene lehemehed propageerivad
Saksamaal , ipingelodvendust" ; _ ‘mn alla

FRANKFURT (ER) — Nagu-: teatab Frankfurdis teputsey Tnim-
diguste Selts (GFM) omas ringkirjas, kiilastasid ‘biljutt.seltsi bu- | “> :
reed kaks ndukogude valitsusorgani »Asvestija‘ toimetajat, soovides | tamise kohta, vastasiq ajakirjani:

teha intervjuud seltsi tegevuse kohta. Venelaste soovile tuldi vasta kud, et nad palevat asjast tead]i-
tingimusel, et véimaldataks ka vastukilsimansi. — 7 kad.

Lipuks serveerisid venelased
tthe segase Joo tihe grousia jundi
Kkohta, kes vahistatud’ kulagkii-
gul Saksamaale ning miistetud
_ yangi- _

Kohtuprotsessil olevat rikutud. keh-
livaid Sigusnorme mitmes punktis.

Umbes 40 romutit kestnud jutu- , mis - on vastuolys Helsingi kokkt-
jajamise. valtel heitsid yenelased leppega,

ette, et samal ajal kui N. Liidu,
USA. ja L-Saksamaa juhtivad rii-
simehed teevad plogelédvendami-
se poliitikat, tegutseb Saksamaal
or ganisatsicone, mis t6dtavad ‘pin
gelodvendamise vastu.

Sellele vastasid néukogude lehe-
mehed, et rezhiimikriitiknd on

_ vigikorra. kukutajad. keda igas
rligis kehiu alla antakse.

: Inimdiguste Ja sOnavabaduse taot-
Erith dosteti esile venelaste ek- ed Penta olevat see.
siilajakirja ,,Possey'' ja Radio ga kriminaalkurjetagijad ja para-
Libertyt. slidid. Et Jiri Orlov vangi mdis-
—_ : jteti, seda fugesid ,Isvestja" toi.

lasta, kui ta palub  astililidicust.
da.

toimetajad, et nende ringreis Sak-
samaal teenib Saksa — Noukogude
Liidu kaubavahetuse kui ka pin-
selddvendamise huvisid.. Samal
eesmSreil Killastatud ka Inimdi-

ti kilastanud Miineheni raadi Se |
vvatiat ning teinud nae Edasi kinnitas Inimoigusie Selt-
seal tédtavat sOjaroimareid kuni si esindaja, et seltsi hddlekandja ei
tcdta ithegi valitsuse vastu, vaid
vupal |

le Marpess upalgaga. avaldab tode inimdiguste rikkuimi-
Edasi olid venelased huvitatud/se vastu. Kui Asvestija“ toimeta-
kiisimusest, et kes finantseerib: jad leiavad, ef on avaldatud eba-

: : anda jutuajamise
Iniméiguste Seltsi tegevust ning|tide N. Liidus asetleidnud inim- vs Sisu Doukogude

pressis ‘wolmabikult korrektselt
edast. |

teatavasti kiimas age sOda diktaa- .

_ Nikaraagna kodusdtta ubturni- |
sel pOevad demokraathkud line:

samuti

: Kanada valisministeeriumi paolt —
loeme -

. .
r
ee ee - rcs oes ee
"

kasvava murega inimdiguste va-

iRahvaste Organisatsieoni viimasel

| Selliste. resolutsiconidega saavad |

tane, kuid nii kaua kui ta tegi jarglaseks ja kas Somoza rezhitmi- _

iim, kes saadab tuhanded inime- -
sed. vangilaagritesse. vOi saadab

Kommunistlike ja pahempoolsete -
Selle —

(Jarg Ik. 3)

Ulekuulamisel lubatud. jaut yabaks.
Inimoigusie Selts lubas asja uuri-

 Lahkumisel seletasid .,isvestifa‘ -

guste Seltsi biireod. Nad lubasid
vastavalt seéltsi esindaja scovile

de organisasioonidega. Nad oleta-
sid, et seltsi 'tegevust toetayad ka
amecrika firmad, |
Inimdiguste  Seltsi —_esindaja
omalipoolt tostis tiles rezhiimikrii-
tikute. jalitamisktisimuse N. Liidus,

ae _ ie ee

‘yad mad saata Sienduse avaldami-

seks.

Kiisimusele ldinud 2. jaanuaris
N. Liidas rajatud vaba ametiiihin-
eu initsiaatorite vahistamise ja
psiihhiaatruisse kliinikusse paigu-

Vastavalt firelepirimisele kinni-
[tas ndoukogude saatkond Bonnis
ajakirjanike identsust teatades. et
.isvestija toimetajad  viibivad
ametireisil.

| kk

.
7. = "1 ee

tel. 751-6

 oskias ani

| Prisk kil
i jarer

: mausolet r

Tad auvaheg
— ¥hiv V2.7, J

. sOjirusfest
Venemaali

_peal kom

- parast ong

de hulgag

presiding

- ju. Meie ¢

2h. da 2

28. ja 2

CH
| Ladner
Majug

Toronte

Rex

Komin

_L
I

Padlinins
oliahva |
met on kif
yene keel
ja. annab
sed. edasi
Hailes" p

Sec arti
Eestis pra
protsessi |
munistliky
Kajmeti aq

Opilatcga
KN. Liu p

muse pakkg

valjak, mz
halikus vi
HimijogL,

res — leg
mis jaiive
cluks. Siis§
nini korte

 analinisim

Tundmatu
Necd on |
Moskvast §
siia juurde

kude] om:

ci kasyat
ited,
Kuid Kui

rile Mosk .

fa yale 6:
rikagth tit
Va pUscste
korraldate
KUrsiogne

lide vast

‘Frida Pri
_tuleb oOppi

helise sul@
sépruse (al
Gppeainel
kasyalay
~ Kahjuks
tamata, kum
sel on su
eesti vai
Seda ami
gejatele 5
Kalmet,
tikli edasyil
nifaikse, ef
heljandat
arganisals
munde K

tee tool,
He on ofsey

Reporte
jutn vaitesy
Frida Pri:

mark’ jul

.Meie nA
ga, et In

oma tod
voi leivet@
ainult mug
jaid on E
yadastad

hasclé ,.paam
rakwas ¥
pealt kadg