Saarlaste kokkutuleku aliltrwzhed — Saarlaste ihingu jubsitusliige A. Riis ja esimees Arni Kiarid. Laupiieval, 26, augustil foimus Joekaaru:suvekodu maa-alal saarlas- te traditsiooniline suvelépu kokku- tulek, mis ilusa ilma ja rohkearvull- 5¢ osavtjate idttu-histi korda laks. Juba varakult clid kohal Saarlaste -Uhingu juhatuse liikmed, kes heis- kasid, sivekodu-peamaja ees eesti lipu ja ‘tegid ettevalmistusi saabu- jate vastuvotuks: Varakult oli kohal ka kdGgi personal, eesotsas kauaaeg: se toitlustusjuhataja Valve Rosina ja . ta abi Maimo Varikuga. Kédgist pa- kuti soovijatele eestiparaseid~ toite, kohvi ja suupisteid. _ Meelelahutus muusika ja ithislauiz- _ de korraldamine oli esimehe mureks, Kuna tantsuks mangis saaremeeste akordeonide ja léétspilll orkester. — Varajased tulejad erupeerusid al- - gul tutvus- ja‘ séprussalkateks, kus _-vpesteldi maailma asjadest, meenuta- ti mOddunud aegu ja ,sarjati ka as ‘ja méddunud Killaminge. Méned ar- vasid, et ajalehtede_,,sekretarid” . on Airjutanud Tiganiku poodi silgupu- iist, ,Hiiumaakonna” kaevust jne. jne. kuid miiie sénagi sellest, et ka Saaremaa pakkus oma ,heldest” st- ~ damest — tutistidele™ saare kaku (pallid), sititsu kala, -ka- pakalja ja isegi plibutubaka néiol. _Moned arvasid, et ajalche mehed va- gisid Ara ja jiid hiidlaste juurde jal: om puhkama. Kai vesteldi palisvahtrate kaitsva . krooni ail, kus pillimeeste saabumi- sel hakkas tants haljal murul: Pime- duse saabudes tditus rahvast Jéekaa- yu saal, kus korraldati rikkalik lote- oma parima, ~HOOGNE SAARERAHVA A MAAPKEV! tants ja kGlasid thislaulud. Riitmiline. voimlemiae eelkooliealistele lastele Kalev-Estierie ja-Moodsa Véinle. Wear < | mise Liidw korraldusel alates 27. sep- EY AAN oc riel'i kiriku vdimlas, 666 Sheppard} “= |tembrist Eesti Majas kolmapdeva hommikuti kl. 9.30—10.30 ja 10.30— 11.30 noourtesaalis. Laste vanus 45 ja 6 aastat. ‘Kolmapdeva parastiGunati St. Gab- * NESS ‘Ave, East (Sheppard ja Bayview) ki Foto - — J, Sais’ rll. Oks hinnalisemaid oli Kai Ge ridi maal. Kédgist oli vGimalik saa- da hapukapsaid viini vorstiga, kohvi ja suupisteid, Parast loteriid algas ,see Suve l6pp laheks nagu kaot- si, kui ei saaks korraldada saarerah- va Kokkutulekut, sila aegade jooksu! armsaks saanud Jéekdirule", lausus saarlaste uhingu |, staabiiijem" Arni saatel pani laulma kocu séltskonna: UWhislaulud algasid saarlaste hiimmni- ga ,Me isad ja emad on saarlased, meretuuled meié mangu kaasla- sed.,, Selle lavlu on loonud Saare-|° Ri | a hatas A. Haavaniit pidevalt opetlik-] | maa gaidijuht pr, Klaas. Kul saare- rahvas seda.- laulu lanlab, siis sun- nib sec nii teesklemata siidamesao- jusega, nii vahetu ja otsekohese tun- dega oma kodukoha vastu, et sdara- se laulu vastu ei saa jaada kiskmaks. Peale kehakinnitamist ja tihislau-: lude laulmist kestis-suures saalis ja- lakeerutis kuni varajaste hommiku- iunditeni. -Paljud slirdusid paeval liles sdetud telkidesse vasimust puh- kama oli ka koju sditjaid. Paev Iop- pes osayotjaile rahuldustundega, ct oli iiks ilus olemine. Mitmed kohtusid Joekaarul Jaile jile paljude aastate,.oli tuldud isegl Ottawast, oli noori ja vanu, kuid kai: se nooremaks saarerahvapere Siik- meks osutus Vana-Andrese koguduse csimehe A, Roosti }e aastane poje- tiitar Lindsi, kes oma lapseliku lébu sa ja erksa olemisega valmistas roc- mu .paijudele. | . 1S, Bl | toimuvat Springmountl puukoo! esines. Pea} 4 | 1:30—2.30 ja. 2.30—330 ja samas ree.|% | de hommikuti kl. 9.30—-10.30 ja 10.30); koordinaator'|| —l1.30. Programmi Anne-Ly Riga. Informatsiooniks he- listada tel. 889-7883 vai 463-7020. Meet vdliasoit . Owen Soundi Toronto Eesti Aiandusklubi kiilas- tas 20. augustif Owen Sound’is asu- Haavaniit Springmount'i nimelist va hommikul autobussiga labi Allis- ja laheduses- asuvatest suvilatest. gune puukoolijuhataja E. Hess koos Sihtkapitali esimees-H. Lupp. Ringkaiku 40 aakrilise! maaalal ju- ke seletusi ja huvitavat informatsi- kased, parnad ning paljud muud puud ja pddsad. Okaspuud moodus- tavad olulise osa puukoclist, kauni- mad on Austria mannad, edukad ja yahe murduvad Dona Kadakad jne. Parast ringkaiku tehli oste muugi-|| eee keskuscst ja maitseti abielupaar E. Hess'i poolt [ahkelt pakutud karas- taval jooke, maitsevaid kilpsiseid j@ puuvilju. Tanusonad Toronto Ees- ti Aianduskiubi ja. osavGtjate nirel uiles E. Kuris, tihtlasi soovides cau|. puukaolile uue juhtimise all. LSop- sonas -avaldas puukeoliasutaia A. Haavaniit tanu osavétjaile ja kind lat lootust, 51 ja tesutseb eesthuse hiivanguks. - NELIAPAEVAL, 31, AUGUSTIL, — THURSDAY, AUGUST 31 vat Eesti Sihtkapitalile kuuluvat A.| puukooli. Torontest sdideti pikhapie- || toni pollumajanduspiirkonna ‘Owen || Soundi. Lisaks oli puukoolt autodega || saabunud aiandushuvilisi Torontost || Kohapeal fervitasid -saabujaid .prae-|| abikaasa L. Hess'‘iga. Puukooli asu-|! taja ja kauaaegne omanik aiandus-/|} eriteadlane A, Haavaniit, andis iile-|| vaate selle eduka ettevdtte saami-|! sest, arengust ja illeandmisest Eesti} sihtkapitalile. Keohal cli Ka Eestil| coni andes. Siin esinesid .kodumaa| Iga wus ,,MEIE ELU" tellija aitab kaa-|_ __ AASTANE OMAVALITSUSE a -LOENDUS: ~ ALGAB JA \RGMISEL. NADALAL -Aastane omavalitsuse loendus algab teisipdeval, 5. septembril,. 1978. Selle 7 | | kuu kestel kiilastab teid vajaliku téenduskaardiga varustatud loendaja mdéne minutl jooksul teie kodus ning kiisib intormtsioont jargmisteks ‘ otstarveteks: © teie kélvulisus hiiiletamiseks omavalitsuse ja koolivalitsuse valimistel, mis toimuvad kéesoleva aasta 13. novembril;. —‘ _-® haridusele minevate kinnisvaramaksude maaramine | avalikkudele ja | erakoolide stisteemidele: — | , - _ i 0 omavalitsustele ettenahtud provintsi toetuste jagamine et redutseerida | | kohalikke maksuarveid ; , | ® vandekohtunike nimekirjade koostamine: ja teostamiseks. | os | -Oelanike kohta informatsiooni kogumine omavalitsuse programmide : | | | Loendaja peab kogumia sellist: mnformatsioont nagu nimi, vanus, staatus kinnisvara suhtes (omanik véi iiiriline), toetus. koolile ning k6igi leib- Kui loendaja teid kiilastab, siis koxtrollige, kas Enumeration Notice’ 1S - Kui teid ei ole kodus, siis jactakse teile vastav teadaanpe (Notice). Kui --. gelles on vaja teha muudatusi, siis tehke seda ning postitage Enumeration - : Notice nit kiiresti kui voimalik teadaandega kaasa antud aadressiga ja margiga varustatud iimbrikus. Uksikasjalise intormatsiooni saamiseks - votke kontakti Tahema assessment office’ iga. | - Ministry of Revenue a. Ontario .- a —— ed : EKN tulushtu 23; septembril Kahe koquduse thine surnuaiapha EELK Toronto Peetri kognduse ja Toronto . Vana $a sisukamale ajatehele. ai alg Tas’. sait labt Coltinewoodi To rontosse. Hasti Gnnesiunud valjasG- Andrese koguduse|iaheb vasiu uucle legevusaastalc. Aig orcanisecrisid aiandusklubi sekre- whine Surnuaiapiha jumalateenis-;EKN majandusaasta lépeb 30. sep- et ka tulevikus. tema] tar Maimu Usin ja abistas abilaekur | tus peetakse. pthapdeval, 10. sept.|tembrit ja kevadel valitud EXN us poolt asutatud Muukaol areneb tda-| M. York, Kalmistul alzusega kell 3 pi. | Surnuaiapiiha puhitsemime kuulub koosseis kutsutakse kakku.esimescks Uldkoosolekuks oktoobri keskel: Eet- Joasaare. - Forontos aulobussist tlahkudes avaldasid pa ue soovi, ct Mele Elw" mr, 35 (1490) 1978 . . | ll - konna likmete elukohad. ~= = © , : a 7 - { antud informatsioon on dige. Kui see seda ei ole, siis, faske see. parandada oo ja t6estage tehtud muudatused. | | 3 | co | | Eestlasie Kesknéukogu Kanadas — Jargnevalt kuiastatl Owen Soundis Selliseicl huvitavaid | valjasoite peaks . Aiandusnditust, kus ka! rotkem korraldatama. KU N IN ¢ i i U RA N NA” EESTI | H iS K0 N y 5 se . : - ‘ SS co 2 ee : a -VAHENEMAS — - Muvlased ostavad eestlaste maju. - “ Simeoe kalavete roiskumine ROYAL BEACH (,Meie. Ehu" kaastadliselt) — Kui veel i615 aastat ‘tagasi oli Royal Beach suuremaks eestlaste suvitus- ja aasta Tibi elamise | 36 See Xohaks Simcoe jirve kaldal, siis niiiid meie ithiskond on vahenemtas. Siis olid eestlased siin enamus-rahvas. Eriti nadalaléppudel domineeris rannas, paadisadamas kui ka jarvel eesti keel. Oli elevust ja eesti laste kilkamist., Ka talvel jarve jaal valitses eesti keel. Royal Beacht Ja indiaanlaste vel kal aritekitta’ kalapiiiiel™ maja- keste ndol, kts -juba vaiksel, kulmal hommikusel itufinil algas katapiitik mida tahistas pitiigimajakeste korst- natest noolsirgclt tiles tGusey suits. See oli meeldiy aeg, oli|,nooruse” aed, Sus ¢1 olpued murategiyaid moo-] yy sane, Kul jarvele ees ‘pars deva, 2 aga | ka jala minejaid mi nal, WEUIURS samt nuuieiristade ia Kuba ‘sGduga oma jarel. Kelgdl oli ha iddsse augu raimmise abindud kas tuur, Kang vol kirwes, sest Siig a ob rikkaliku xalasaaciaa, Kala teidus —*kiikial, puuti ka sna ranna lohecu- ses. Suvel valjuti sadamast soude- ja pisikeste. mootor-paatidega. Eva ‘ol- mud suuremaid tarviski, sest kala Sai nit ranna lahedusesi Kul ka. kauge- malt. NIGEL KALASAAK —— Aja jooksul tekkisid paadisadamas- se stured ,kalalaevad", paadid tuge- vate mootoritega. Kalaputgi maja- ‘kesed ,,paisusid" suuremateks ja neid hakati vedama jarve Jaale moc torsaenidega, Ka kalal hakati kaima mnootorsaanidesa. Suurte paatide arv aina suurenes ‘fiks-teise véidu.. Kala hakkas ranna Jahedalt kaduma. Niiiid algis sdit julgumerele" rannast ikka kaugema- ‘le ja kaugemale kuni 15—20 kim, kus mitmed tahistasid oma piitigiko. had poidega, mille ktilge piiiigi ajai seoti paat. Kalasaak oll hea. Silakala :whitefishi® pitidmine. ei, olnud. pii- ratud, Kalapiiligi maarused ja puugi- jarelvalve oli nérgem,. Aesamidda hakkas ka kaugemal kalasaak nige- laks muutuma. Ecstlastest kalasport- laste arv bakkas vahenema, sesi pal- -. judele muutus aastate .koorem" ras- ! ec og RR a hae kemaks ja véttis kalastamise vor : maluse. Paljud endised tuntud kala-) & sportlased on Oma matse teekonna -{]apetanud. Viimastel aastatel on mit- med oma elamise smn likvideerinud ja mujale elama asuntud. - Vanadest veteraanidest harrasta- vad veel kalaputiki E. Lood, F. Aad li, ka pr. Part ei olévat-sellest veci loobined, : | Nadala loppudel on jarvel aha tihti: vanu veterane ja, tuntud xaia- -Isportlasi H. Perens’l, vahest ka A. Ruusauk’u, KALAVETE ROISKUAMINE Simcoe | jarve vési oli veel peat aas- tal tagasi puhas, mainiti isegi juogi- kOlbulikkust, kuid niiud on_,,potlu- lion” — veeriivetus otsaga Simcoes- risse sGnumeid, ct Simcoe jarve ka- ladest ei ~kdlba ecnam_ siitia koha »pickerel’, ta sisaldavat- palju elav- hébedat. Nutid on asi veelgi kurve: maks muutunud. Mainitakse, et sual ja jarveforellil ei ole juurdekasvu. Reosiunud vee tottu need kalad ei sigine. Ka vanad kalamehed maint- vail, ct paaril viimasél aastal ei ole enam wnteg! vaikest silga onge: otsa hakanud, Endisest algelisest asulast arenes aastate jooksul elujGdline ,eesti ki- la", kus leidus 44 talvekindlat eest- laste maja ja alaliselt clas siin 20-nd perekonda. Kruntide omanike arv cli kunagi 75. Aastate méédudes on hetanud omanikke. Enamus uuiest omanikest on muulased. Algaasta- test kuni tinaseni on eestlasiele Kuu- luvatest majadest miitidud 19 maja muulastele. | 4 MAJ AD MUULASTELE Tanapdeval leidub veel siin 36 ma- ja — nendcst méned uued, junrde ehitatud’ — ié-nes majas elab alalt- + ria; se jGudnud. Mdéédunud talvel saatis |& kohalik Barrie televisioonijaam cet-|R viga palju ehiluskrunie ja maju va- inimkonna -vanimate traditsioonide fulka, Nu kaugele minevikku’ kui ulatub ajaloolaste pilk mele leiame esivanemale malestamisl: ja austa- mist, usus, el nende vaimud elava- tele appi-tulevad kui hadaohi varit- seb. Puutr hoida head vahekorda elavate ja surnute vahel. Meie leta- me isegi nou kiisimist elu raskustes; nil laks kuningas Saul prohvet Sa- muelj hauvale ja Kalevipoeg oma isa hauale. Ameerika indiaanlastele oli surnuaed nii piiha, et kui sealt keegi vooras leitz méistcti ia surma esiva- nemate rahu rikkumise eest, Ristiusk toi kaasa uve miiste. surm on igavese elu varav neile kes ¢ ' usuvad Jumalasse ja Kristuse Iunas- ‘tustoosse. Surm et olnud enam. viim- @ /ne-vaenlane, vaid Jumala kutse; ,,tul- ge iagasi inimlapsed”. Uks ilusaim cestlaste traditsioon on minna Jéu- luchtul surnuaiale ja laita kijiinlad lumevaiba all puhkavafe omaste haudadele, Kiilinlaleegis meie nieme \ | JGuiulast, eluvalguse. toojat, kdikide- ©") |praost Oskar Puhm ja muusikaliset: le Jumala rahus puhkajatele. Surnualapliha vilb mete mélted meie esivancmate 166 ja kangeclaste- sude juurde, kust joudu ammutame oma wks ja kangelasicgudeks. Ta vilb meie métted meie séprade ja tutiavate juurde, et nende méalestus- mele keskelt et kusiuks. Ta viib meic motted Elu fssanda juurde, ct meie icaksime, et mele eI ole kaduvuse lapsed, “Mcie moited ei piirdu York kal: mistul puhkajatega vaid randavad maailma’ kdéikide mete} edasi ule onreksle tuntud ja tundma tute Nau Luma tiihja ranakoopa juures, sce On mele Ulestousnud Issanda hau.’ _ Surnuaiapiiha alyab kell 3) pl York kalmistwle maetud eastlaste osas (Section N.).° Siin. fuilustab saate eest hoolitseb Pectri koguduse vaimulik orkester Inga Pia: Korjuse juhatusel, vaimuliku -orkestriga lit ' ae ce tub Vana Andrese koguduse pubkpil: ‘Royal Beachi"‘ eestlaste Majadel voib naha 2 miitgisite, Ka Pentide kodu laks muulasiele. sell 13 perekonda ja 5 iiksikisikut. / Foto - — J. Saagi 117.000 dollarit. pluss Kahe. krundi Uusi ehitusi kerkib visalt, takistu-| hind. -niiiid maksab see 65— 70.000 seks on-ehituskrundi vdiksus — -ai-| dojjarit. nult 734 ruutjalga. Niitid néutakse Vanadest pioneer idest clavad sin aga 1500 ruutjalea. Samuti on chi.us- veel. abielupaarid J. Saagi ja &. Lood, kruntide hinnad mitmekordselt: kul-| yeidt hiljem.siia asunud abielupaarid limaks muutunud. Algaastatel mak.|G. Napp, K. Maller, J. Martvee, F, sis ehituskrunt, olenedes -asukoijast Aadli; pr- Part ja pr. Sutt. Teised on 58°x 130° 3346.—, $464, $580 9690.—. Krundi hinna -tousu niivest on ka majade hinnad tohutult ius. nud, Naiteks: 10—15 a. tagasi Hikes 2000. ruuijalalise porandapinnasg ) maja ehitamine maksma mbes ainencest vahe hiljem ‘sia tulnud. Alg- aastaist on siia jaanud veet Rein Par. mas abikaaSaga, pr. Nortmaa ja pr. Tutt kuid nad e1 ela sin, vatd. kais ad nadalaléppudel.- Deamidest kirglisemaks kalasport-} ii ansambel. Siit. siirdutakse ithiseli edasi cestlaste vanasse ossa (Section 15), kus teenistus. algab kell 4.30 -p.l, seal juflisiab op. Andres Taul. Mé- lemas oSas toimub korraparane ma: laseks olf tuntud Jaskuri ja bridzhi- mangija Hans Penti abikaasa Lemmi kes if¢al vormahkui-minuti, nu suvel kui talvel kdis kalastamas. Ta loobus sellest ;,lobust" paar aastat tagasl Hikjuti -miitisid’° oma kauni kodu Royal Beachis ja varsti asivad ela- ma Eesti Kodusse Torontos. Nii aina harveneb ..Kuningliku. ranna” eesti lihiskond: : _ oe J. Sati raalself. vol monel mutil arveaasia lOpetamisega ihenduses korraldatakse EKN traditsiooniline - tuluohiu -Eesti.Majas tanavu laupde- val, 23. septembril, et Juua. alus¢ EKN wucks majandusaasiaks. EKN iuluchtul esitatakse musikaalne kKa- va, Lue tegevusheoaja algul korral- datay tuludhtu on tihtlasi EKN endi- scle ja uuele koosseisule tihiseks seltskondlikuks kekkutulekuks -ja sellisena sissejuhatuseks uuele tege- vusaastale. So ‘Taotletakse — suuremaid digusi Toronto Eesti Seltsi juhatusele Toronto Eesti Seltst likmetele esi- tatakse neijapaeval, 21. sept. peeta- val erakorralisel peakoosclekul ette- panek pohikirja muutmiseks, mis — suurendab oluliselt yJuhatuse digu-: seid. Ettepancku kohaselt on Seltsi juhatusel digus paluda juhatuse lit sel dahkuma juhatusest kui' see mo- polrusel Kahjusiab seltsi juhatuse tegevust. Samult tahetakse juhatusele’ anda ious tiihistada ltikmeks vastuvoimi- ne inkmemaksu tagastamisega c¢si-. mese kolme ku jooksul. Juhatus el Gle kehustatud teatama likmeks mitle Vastuvélmise pohjust. - Uuendiustena on veel ette nahtud juhatuse valimine.kaheks. aastaks, nit et igal aastal langeb valja. kolm ‘l|juhatuse liiget. Esimecs valitakse peakoosoleku. poolt iiheks aastaks., Samuti soovitakse muuta eelarveaas- tat, mis ettepaneku kohaselt .aleaks ]. sept, ja lpeb 31. aucustil, lestusjumalateenistus mélema dpeta- Ja ja vaimuliku orkestri osayotul. _ Meie loodame Surnuaiapiihale tu- lijatel moélemast teenistusest osa vét- ta, kuna nii uute kui vanasse osasse on maetud ithiseid iuttavaid ]@ S0p- ru, Kui tele olgte sunnitud parast GS1- mest osa- lahkuma, on teil voimalus oma korjandusiimbrik dra anda ko- guduste noukogu liikmete katte, ei tahenda kumma koguduse oma, ku- na kumbki kogudus omab oma iimb- rikud. Lahtine korjandus jagatakse kristlikult pooleks, Samal piihapaeval Surnuaiaptiha. jumalateenistus Mt: Peasant kalmis- tul kl. i pl, eestlasie osas: Teenib Gp. -Andres Taul. ,Ainult Jumal on surematu Ainult Jumalas on igavene elu." —otsas gar. Mele Elu" nr. aa Kui raamate Slis tule August 7 -Maailmakirjan ja- ja keemiatiéd kide voiduicok fa. rahvastevahel fa hiadaohtlikus hakanud ilmuma teoseid, milliste areneb mite vag Resti kirjandus esimeseks sejlise vanameister Aug Victoria’ (EKK ja septembriraagl ja mitmes lajen gust Muatku wsut tahelepanu kéige taitis lugeja siid meri“ ilmumise jatad jumalaga valid kogu loong Seda Kartust (i nuli peale nimet ‘vile aasta keste unt teost, Siis if kuid'— meri? | | gan : — Meri on all yahedus sellele » Oleva cluga. Kas pidic: kirjutan? kuidas ma sed hakkab ‘pikapeu Jele. Nui tuligi mida sa oma kii joudnud pensiolg jatkates oma qm ninglikus draat Tina, ¢l olnud 3 Oleksin voinud kahte ‘kohustus list 160d teatr] _ludod kedus, due — feosed eh ji ftamata ega loud . Kiaja stindmus fused ,Homm Jecale pievipid Ja eluclukorra teasle tee, kati merest paris ce kannab iiks peak ja rand" Va telscl ja Sdrveranniku muyas teases ,,P nab Oks luv py milles on kujuty MUst SCGses Ley : sedapuhku coke ‘Jaah, ookea vue ieose kun eeHeadele koi midagi ‘ erilist Heldia Ne Nagu selle ag Los. Angvelese asta: esimese! juba nimetatual, -rillikuus mitme loodi I. apr. Lo gakoori juurde Liane tuuled™, leristsed | (form segukoorl Kevidl mail. Noored lag eantscerijaks-jult ti, keds | Mete varem tutvustatfl esrmehenau XIV} Paevadel, milth juulini 1979 Lo on ka Tiina Rep _tegevust alustan surithina ,, Maa] ning kuulub ka tusel leguiseva. J fanttsijate kooss@ Anritlikuel COUSLE weudk ste. . vus wde. Vorves Kuu dopul rida ug pidubku conlecom aasla korenunkt sSkautidu beecvu Kosuja HY med misega, miliesl Vo bal mar Koikiva, ¢2 SUS OS vot f erili aga EELR | dus, altasid ome susid siinsete sk Hmalaagri Gsus sli -,Keguja 1" tele mecldis? % die Vello Tacla jasti hoolewit (vo sacda TI klassr: of eesti skaul sil ouja” oli fore, 7 ian dra wh Pann ne omus rine dugi iscenesest. n Pilku noortele Los Angelese- © inures. Koolijuhi lagasivaaies Mod