Bor. 12 a) 977 Kanadas- tdtute- . a Kanada tédlis- Bon praegise libe- kontrollimise po | tavaiseb Ottawz , Majandusminis- amiseks ja toomi- Peaminister P.. E. elavad ule jou. — raid aulosid, 31s - ikem ja Llodlised Mikse, et uule ma- ks clustada sel: antakse odavama. ‘a tajade hiipo- + alandada. Ren-' keegi kdrvalda- 3 see -partei itiir- des. Kuid enne - ‘kaotatud ei ole: ehitamisele asu- i lasu iuyrimaja- lamin. suuri hada-abi de, sildade, j6u- @ane..ehitamist va- voimaldada to6-- es-on ka veel. as+ Boaraat on Kanadas on kol- M:saparaat. Fode- okaalne linnava- meb see veel ka- ‘ikurks linmavalit- roete palkadesz. Gisus ja nad on uses. Kédige ine- xkude, keoliépe- 2, prahivedajate mis food! konser- 1 pooit ette, et ; Kanadas votab. otmed--ja vajab alisi abingusid, jaga aga patjud nd. Toominister et ev-ole pohjust Peaminister P, ze: {oopuudus on kUisis P. E. Tru- anadlased chita- ASKIS uhe selltse da. Seliele &, e ef antud. vas- ae Vastati, et tema uurendab: inflat- Kanada majan- sest nahtavastl artuses on Ka. a3 Oma praegu- ja tema kone ‘toetamiseks. ~ : ATK k-takl | veel kuulda ki konnib : selles. ISA-d?” BUS caste pelgulinn. kKACYLUIVING. stusle viidad— fe. Valge sargi, pidal sorme marsi, essed " BIC veel ad Sus — uO) sayisel | BS NUS, rue Ae _ Mu Ka tia nesed? . i— ira kael | naevatGo, le kukkus. vaed . ‘kaed. a rei pooldab libe stada odavamaid 4 Bs tahavad clada: - {oderaalvalilsus ©. on tks © ivad SULITI amet--: et kanadlased - skavad iltga pal-. étleb raiskami: asseine, nagu P, sel aasial 13.5%. Mm aastal ja elab* a muud. titelda: ndus en raskus- silmapiuril abl - ¥ akas tukkus, : t willl tinumis, | ~— Yoru mur- } | E | ee rey ea pss otr . I . . ae . . er ee rr, a | a . . Te re nS Br ee . . . a eee ee, we pe ere . res rh ht | . ey SE . . 1 i a a . t . . . . . "1 ; : . —_ = - at Age ee Ph ea made I ry Eo ee ot mo Cot eee wee a ey . wea no a sos . . . all = i —_—-: ea: ere cirri as 1 Die et ol oe Pe IL” mt ee Moe, a eee; Th 4 ae . ee pe a i Be ] : : »Meie Elu’ nr, 12 (1415) 1977. l Mitmekultuuri- . (Algus esikiiljel) 2 | —téad ja vastastikust kultuuri-vahe- fst. . ne « Fail ee, ee ee 1 ~ SISUKAS EV. AASTAPAEVA — TAHISTAMINE DETROIDIS — | _REEDEL 8. MARISIL — FRIDAY, MARCH 25 Carter viis inim- Gigused L.R.O. ette President J. Carter pidas Littunud =. ‘Aluminium uste. ja akende j@ valisseina Katete | tG 3d 1 (siding). 9 5-tollised alumumumist veerennid. ilma. jatkudeta Gihes pikku- . ses}, neljas varvis, V6tan. tellimisi vastu nii linna kui stivema- Jade osas. Tasuta hindamine. | | _ uhiskondlikes suveprogrammides. “~ Etnilise ajakirjanduse probleemi- de Tahendamiseks ja tulevikueesmar- _kide formuleerimiseks: peeti 11., 12. dane id6pdld ka inghse- ja pranisus- suse edutamise osas. Ettekanded te dat kasitiemist ka ETNILINE PRESS JA 'MASSIMEEDIA Lootistandvalt palju uusi ideeka- vandeid on rakendamisel. Esialgu on! valitsuse kavas kuulutuste kuluposti tunduy kérgendamine ning tulevikus Suunavad koik foderaalvalitsuse osa- -konnad’ osa oma kuulutusteeelar-} ‘vest etnilisele pressile, Samaaegselt peaks etniline ajakir- jandus kasutama k6iki olemasole- valid Department of the Secretary of State ja tcisi programme. Uks scllis- test on naiteks Student Community - Services Program; mis véimaldab summasid wliGpilastele tédtamiseks ja 13, mirtsil Torontos Kanada. Et- nilise Pressiliidu: konverents, miflest osa votsid ka CCCM Meedia-Komi- tee tkmerd.. Keedia-Komitec! seisab ces taial keelse ajakirjanduse ning elektroo milise meedia to6 ja mectodite kohta Kanada thisuse ja mitmeKultuurili- nakse olseselt ministrile. | Minister Munro poolt letdis ithe- JKUNSTID MITME- KUL TUURILISES CHISKONNAS" Kimetamist leidsid muuhulgas Multicultural Theatre Association la Canadian Folk Arts Council. Folk] d Aris Couned' osavétt. kultuuri. oliimpiaadist Montrealis ja National Multicultural Theatte Festival: said mdlemad erilise matandusliku tae use ning Multiculturalism Directo- Fate kavatseb ka edaspidi kensultee- rida ning, abistada taoliste: keskorga- nusatsioonide legevust reguiaarsel alusel. Edasi peatus minister veel mitme- kultunri teetuste, rem snas ja kirias pohjalikult kasi-d ratud, kuid: ministril olf Svea kord |. | Aktusekone pidas Joh. Koort New Yorgist DEFROIT (M. E,) — Vabariigi 59-da aastapieva pidulik tahistatiline ‘algas laupdeval, 26. veebruaril kell 17.00 Lati kirikus Kontsert- -Jumatatee- ‘nistusega, kus esines kiilalisena Soome Meeskoor ,,Finlandia” eesti ja S00- ime Jauludega, keda orelil saatis Carol Jouppi. Vabadusséda meenttava, sugavtisise jutluse. pidas koguduse op. dr. M.. Soavik J ja organisiina tolmis: Emilie Kalkun. Opetaja mialestas KGiki vabaduse. net, Koneleja ci esitanud uusi POdr- cest langenuid, eriti aga neid, kes; delisi . mitteid, vaid viis knulajate oma elud ohvehrdasid Vabaduss6jas mOtted tagasi -vabale kodumaale. Pa-|. Festi Riigi ja rahva eest. K6ikide; rast kénet laulis ja juhatas iidlauluy lahkunute mialestuseks laulis bass-|,,$aa vabaks. Eesti meri" R. Tralia, bariton Raimond Tralla K. Turnpu mida akkerdeonil saatis endine Viet ,Muru kasvab muila peale...! ja nami sGja veteran Heikki Reinmann, ‘Kettide tagavarasid suurendanud 5 Rahvaste Organisatsiconi ees tihtsa Kone, kus ta selsitas tema ja USA Valispoliitikat, mille pOhiprintstibiks on inimGiguste eest vditlemine, Pre. sident réhutas, et USA tahab eelole- val ‘neljal aastal kasutada mii oma majanduslikku, kui ka séjalist joudu ainult selleks, et austada.tildiseid po | Ailisi Gigusreegleid ja eriti inim@igu- 51. See saab olema USA valispoliitt Ka selgrooks. Ta markis, et N. Lit ja USA on ‘iimasel 9-sal aastal oma aatomra- korda, mis suurendab aatomsOja-vGi- ‘malusi. Kuid USA austab ainult kest-} - Helistada H. OSSO, tel, 884-4558, 832. 2238 | Eesti ——— Met. lic. Bes _ - PIDULIK E, v. AASTAPAEVA ~ JUMALATEENISTUS HAMILTONIS- Neljapaeval, 24, veebruaril,” toi-|kujud, sest nende kasvatust0d oli na- mus Hamiltonis pidulik Vabariigijgu seeme kiilvajalt ja sellest vOrsus aastapaeva teenis koguduse Gpetaja Tonis Nom-|-viljana mik, orelil Eva Raramo. — jumalateenisius, -kus|vabaduse’ taim, mis hiljem kiipse Joigati Eesti Vabarngiks. Kuigi k6ik seeme ei lange alati hea- hiijem veel eraldi EVU Michigans | kes on omale siidameasjaks votnud verk') ,Ohtu rahu". Lahkunute ma- ‘| hiljuti surma Jabi lahkunud esimeest! koos oma’ abikaasaga. Rahvatantsu- Rutar Magi mialestuseks J. Tam-|riihmale kaasa aitamise. Kuberner W, G. Milliken’ ervitir. lestuseks olid lilled altaril ja erilise}se luges ette Ulle Ruben ja esimese pthaliku. tunde valmistas kirikulisile| tervituse t6i Leedu Organisatsiooni- see, kui malestamise ajal kirrkus tu-{de Keskuse abtesimees: ins. B. Briz- léd kustusid ja eriline valgus paistis ays, kellele jargnes Lati Seltsis Ja Ki neid maid: ja rahvaid, kes austa- he kuuldud ja, sai sooja aplausi osa: | immigrantide _probleemide ja noorte osa ja hotaku _ Juures. Koiki neid kiisimusi on va- ainult meie Rahvuslipule! Kirikus oli r Ikestatud Rahvuste Komitee esime- ka Lati Seltsi esimees Sigurds Rud-| he $. Rudzitis’e siititav tervituskone, itis. Jumalateenistuse lopul jaulis Viimase tervitajana kdéneles Soome Scome Meeskour Soome ja meie EV|Meeskoor Finlandia’ ja ‘endiste hiumine. Soome Sdjaveteranide esindaja lin. Parast kiriklikku tcenistust siirdu-| U. A. Lehikoinen, kes esmalt kéneles ti Bonnie-Brook'l golfiklubisse, kus|soeome keeles ja siis andis sellest lit cnne ametlikku osa pakuti Shtuci-| hikokkuvGtte inglise keeles. . net. Kontsert-aktuse alul Jaulis USA} Eeskava erinevas osas ~ kuuldi hiimni.R. Tralla ja avaséna ning Sé-!poorte Raivo Balciunase ja Andres faveteranide austamise toimetas kor-| Ploompun luulepdimikut, mille ol: raldava toimkonna esimees Toivo. koostanud Tila Sdmer, kes. ka toi- Somer ja neoored natisikud kinnita- | nis ohtu nauditava - teadustajana, sid endiste sodalaste rinda valge nei- | Loppsona titles “Raimond Suurna, sigie. Kontsert-osas esitas R. Tralla, Kontser t-aktus loppes hiimniga. dr, Johannes Talli. ,Randaja Shtu- laulu” ja Raimund Kull’l patriooti- ise ,Kalevi laulu”, mida on siin va- Tantsumuusika eest hoolitses H. Reinmann oma akkordeonil, mis va- heidus rahvatantsijate esinemistlega.| lises. Klaveril saatis oskuslikult E.] Peosaalt olf seekord rahyuslippu- Kalkun, | , dega kaunistanud R. Suurna ja aga-| Kuna aktusel. vibis hulk endisijra paasmete mitijana teguiscs Pee- tartlast, sus oaodati erilise pdnevuse:| ter Einpaul. Ootamatu halb ilma- aa New. Yorsist kohale sditnud! muutus vihma ja lumesajuga peletas ERKU laekuri ja tuntud seliskonna- mitmeid kaugemalt tulejaid -Koju legelase | Johannes Koort't aktuseko- jaama. -SURTLEMINE KAHJUSTAB EESTI ‘kanalil, Jumailateenistus algas lippude de fileega Hamiltoni skautide-gaidide poolt, neile jdrenes koguduse' dpeta- Sa ja uus valitud néukogu, kogune- des altari ette, et anda-tdctus ja saa- da Snnistatud. Gpetaja oma Gnnis- tamiskones vordles kogudust laevv- kesega ja nOukogu kui selle laeva juhtKonnaga. Laevu on mitmesugu- seid, tihed, mis veavad igasugu kau- na, Moned jallegi ainult lobusoiduks. Kristhk kogudus pole siiski nagu 16- burels! laevuke, vald kiriku laevas Vat rahu ja sOprust. rahvaste vahel, mis on rajatud pohiliste digusreeg- lite ja inimdiguste tunnustamisele jal rakendamisele, USA ei suuda ifksi ‘ahendada tanapdeva maailma prob- leeme. Kuid USA toetab kdigiti kdi- Vad. inimGigusi ja demokraatlikke pohiprintsiipe. Meie toetame demo- kraatlikke printsipe Euroopas, His- paanias ja Portugalis. Meie’ taotlu-. seks on, et koik Helsingi leppe -alla- Kirjutajad’ selle deklaratsiooni pohi- ndtieid oma sisertigis rakendaks. Ta mmetas -vecl Lahis-Ida_ tulikollet, Aafrika l6unapoolset osa ja Panama it, kus USA tahab saavutada kokkuleppeid - rahulikul teel. USA laotleb Hiinaga koostodd ja. N. Ln- duga seisab ees’ SALT, -relvastuse kontrolli kokkulepete pikendamine ja uuendamine. Lépuks kutsus - ta ules k6iki UNO. likmeid véitlema MimGiguste eest. : hustused tditma. Kui koik kaed Iiil- se panevad, lahevad asjad korda; nii nagu sce on kirja-pandud pithakir- jas. ee Jutlus off sptihendaiud Vabariigi eastapaevale. ja selles toi opetaja esile, et cleme niiiid pihitsemas oma Vabariigi aastapdeva kordi vAljaspool kodumaad, kui te- aime scda kodumaal. Paljud meist on hakanud vasima ja lootust kaota- ma, Iuilies kdega, et: mis saame meie Moslemid mérvasid 200 kristlast leisiti, Taaveti Laulu [21 salmist loc- me, et enne tuleb xulvata ja sus al- les tuleb loikus. Siin on. heaks yord- luseks Eest? ranva arkamisaja suur- Liibanoni moslemid sooritasid |Br- jJekordse massmoérva Liibanoni krist- laste juures tappes mitme killa ra:j peab igaiiks oma peale voetud ko-| uba robkem ] | lcha. Puhakiri naeb aga asf hoopis. le pinnale ega kanna vilfa, stis see seéme, mis langeb heale pinnale an- nab aga.iQQ kordse loikuse, Vahel on -kill seeme ja pind kulviks, Kuid pun- - dub kiilvaja ja seda voib Gelda ka _ meie rahva kohta. Kui poleks olnud — yneid kes kiilvasid vabaduse .seemet, poleks olnud meil [918. aastat ega ka iseseisvat riiki. Kuigi oleme jallegi ajutiselt kaotanud vabaduse ja meie ‘maad valitseb meie higivaenlane, e4 taha meie lootust kaotada, sest Ju: mala abiga saabub mei¢e rahvale jal- le vabadus, -sest Jumal on Hea ja te-_ ma heldus kestab igavestt. | Eestpalves ‘tuletali meelde meie- . kannatavat kodumaad ja koiki, kes on. ohverdanud'oma elucd Tsamaa al- tarile ia kogudus laulis pltstl seistes JOnnisia Louis vaim , Jumatateenistust: kaunistas kabe lauluga tihendatult H.ES. Segakoor ia ,ffelletaiad’,:Tauides Juhan Aa vik'u ,Pliha pdline ja ullas"’, ning Enn Voéren ,,Lil leside’ juhatas Olaf Kopvuillem. | imalateenistinse kaigu atal sersid lisuvalves Hamiltoni gaidid-skaudid, alates kéige vaiksemates hellakes- test-hundudest. Jumalateenistus bop pes. meie umn laulmisega. HT. huikke ktlaelanikke, naisi, laps! ja eos op a ere vanaxesi file 200-ja..Mérva pohjuse- Quebec'l esindajad kaitugu na nad téid.ette, et Liibanonts.sur- Larralitult voi istugu mati ks moslemi terroristide juhte hodus oN ‘Pentagoni ohtlikud katsetused pisikutega Kamal Jumblat. Libanoni president Elias Sarkis ‘saatis siindmuste koha-. tde Sitiria rahuyalyureid Libanonis, USA. Senall urimiskomisjonide Peaminister P. E. ‘Trudeau. kriti lees on seleunud, ct president R. Ni. seeris teravalt Quebec provintsi, kes! yan} presidendics alles sooritas USA —selgelt vihjavad etniliste traditsiao- iisada paliu uut ja taiendava AiTMEKULTUURETORTISED ! Suur osa neist toetustest on seni} rahvakunsti voi folkloo-| | ri akti vitectidele, Lahem vaatlus ent linud men. iaitab, et suurem protsent nendest summadest on folkloori esitamise kui tolkigorilise parandi identifitseerimise. vai ‘Opeta- mise peale. Slin peab tungivalt soo- vitama paremat tasakaalu Kogu te- gevuse eriaspektide vahel. ‘Edaspidised folkleori toetused (aimurad ainult siis, kui projektid mide jagamisele v6i télgendamisele suuremale thiskonnale, Nimetamist ja kasitelu leidsid veel Canada Council, National Library,} National Museum of Man: Canadian “Centre for Folk Culture Studies ja Public Archives of Canada. Radkides teemal: __,lmmigrant - mitmekultuuritises uhskonnas". Munro kokkuvétiikult: | kasutatud pigem|. . viitis minister “John! ilma ja scliega tihenduses olevalt ka VABADUSVGITLUST - Rahvuslaste Kogu. esimeheks- Aksel Salumets - Méddunud piihapieval toimus Eesti Rahvuslaste Kogut. Kanadaé pea- koosolek, kus: poorduti eesti avalikkuse poole jargmiste resolutsigonidega: i} Kesti rahva piisimine oma pGlisel kodumaal ei seisne ainult inimiiguste tantlemises, vaid veel olulisemana Vene vagivalla okwpatsioonist vabame- ‘mises. 2) Suhtlemist Vene okupatsiooni kisilastega tuleb tingimustela val tida, sest see kahjustab Eesti vabadusvoitluslikku tegevust, 3) Eesti vaba- dusvditlus-paguluses peab tuginema kindlatele rahvusideoloogilistele pohi- motetele, Ainuli sits piisib eestlus vGdrsil ja saab olla kasuks oma kodte maale, Resi Rahvuslasie Kogu tegevuse aluseks on eestluse jubtlaused qa eesti rahva kusiumatu noue vabadusele. | : ~ Peokoosolekut juhatas. Aksel Salu-| kule — sotsialismile, kus nenée €es- mets ja protokollis Ulo -Jiirima. margiks on eraomanduse ja craalga- Koosolekul esines A. Salumets luihi- kese poltitilise ilevaatega eestlaste; ne -- siis on see kommunismile va- asas ja samuti putdutas olukordi| ba. Selle tulemusel havitatakse ma- llemaailmses wlatuses. Ta téi esile |jandus. Tekivad rahutused ja-valit- neid tegureid, mis mGjustavad maa-|semtsele asuvad 4drmised sotsialis- tid ja lopptulemusel ollakse kommu- tuse kagtamine — natsionaliseerimi- . Kuid arvatakse, et moslemite mass- on vdtnud csa kahest rahvusvahelt- | armee sala jasi-katseid pistkute soja moOrvu ei saa peatada,. kind neid vib |Scst Konverentsist Kanada delegatsi-| j ettevalmistamise wal On seleunud, . ~tharit veanendada, oonikoosseisus. ‘Quebeci delesaadid: ‘et pisikutera katsetamiseks Kasutati on aga kaitunud vaga Aummaliselt: mitmeid USA linnu, lennuvalju, mis Nad Onl kasutanud neld konverentse noudsid - WHMmMonyvreicl nende keskelt: {oma . separatism. propagcernmseks. | tes sOjiavaelaheratooriumiles touta: On seletanud, et nad ei kuulu enam sid, kuid téenaoliselt ka nende linna- Kanada fGderatsiooni, vaid esiiavali de kodanike hulgast, kus pisikuid isescisvat'. Quebecr’ sotsialistlikku! jajgetat. Katselused Jopetati ies riiki. Peamminister P. E. Trudeau tt-/ 4, paigu. |les, et Quebec’i esindajad kaitugu korralikult, véi istugu kodus. Kuid. Quebeci provintsi majandusminister: J: Parizeau pidas Torontos Impee- riumi kiubis kone, kus, ta Bhvardas Ontariot ja hoiatas Quebeci iseseis-| USA Que sdjaministri Harold vuse vast voitlemast. fa utles, ¢t| Browni vahekorrad Pentagoni chvit- Quebec saab isescisvaks ja Ontario} .oidega muituvad ikka teravamaks, vajab iseseisvat Quebecit samanal-! “es | : ; |Ta piiiiab veenda, kuid senini ilma Wu, kin Quebec Ontariot, Quebeci | tujemusieta président J. Carterit, et peaminister R. Levesque nimetas P. E. Trudeaud nk relvastuse kontrolli jepped on palju ruceaud avait provokaato- suurema. tahtsusega, kui inimoiruste SRA IORIS A BIA HAI EEG iu Rag pees F yf inst . Te USA sdjaminister ei ole ema tilesannete korquset: H. KIRIK INSURANCE AGENCY 23 WESTMORE DR. SUITE 404, REXDALE, meie rahvast. Viimasel ajal riagitak. nismi raudses haardes, kust puudub »Valitsus pihendab crilist (ahelc- jse ja kirjulatakse palju nn. ‘teisiti- panu, ,kuliuuride konfliktile’. Mit- mdtlejatest. Kas nad on palgatud, ,mekultuurilises uhiskonnas on kul“ ostetud véi spionaazhi ulesannetes valjapaas. Juhtnddrid selleks saabu- vad sealt, kust tuleb raha ja relvad. | liitika eduks: Mitte vahem tahti€ on wh. minister, et tuuride konfliktid - valtimatud. On‘ rakendunud vabadusvéitluslku to@e- asjatu piilida neid olematuks teha. Mida me peame taotlema, on piliida yahendada, _ kui milte climineérida nesatilvsct “pinget, mis resulteerub heist konfliktides1.” : | _ NOORTE OSA MITME. KULTUURILISES UHISKONNAS .Ma usun, me KOIk ndustume, ef noorte taielik osavott mitmekultuu- rihsuse arengust on vajalik selle Po- »mitmekultuurilisusé © dimerisiooni" sisonemline mete haridusstisteemi" sunohavott selle tulevfku -perspekt- |, videlt ilimalt tahisa. kultuuri-sektori —O8as. Kanada cootinooruse: huvides SO produtsecritakse Firiastatakse ja lagatakse Wiha. unt roendmaterjali etniliste eruppice Nil- huse kohta Kanada iihiskonnale. Minist ter poGrdus Néuandva Kogsu noole noorte iWertkliku mMilTaecul- tiuridisuse konverentsi labiviimi : | ceks. | . -, SL Fay ) a —_ Nit oma ulevaathkus ja sisukas etickandes Milmekultuuritisuse ~Nouandvale Kosulé kui. ka setlele irenenud teistes inspireeritud sdna- - yéttudes roliutas minister John Mun- ro korduyalt pea-cesmareina Kanada untsust, koigi rahvus- ja keelegrup- pide -koosté0d, kokkukuuluvust ja iihist dealt — tervikhkku Kanadat. OWA, _MEIE ELU” asutas eesti this: ~ kend ja seisab eesti uhiskonna tes » RIStUses- vuse vastu? Osa neist piiiiavad_,tei- sitimoétlejatena” omale nime teha ja ‘el markagi seda, et oma tegevusega on nad asunud nit vasakule, et reid nimetatalise juba kommunistideks. | Samal.ajal meie nGuame oma‘ oku- peerttud kodumaale-vabadust ja see vOitlus peab edasi kestma. See on kahtlematett koigi: vabadust armas- tavale eestlaste sooviks, Kommunismi edasitungi plaanit-| Tegeyvuse artianded kinnitati, kus konstatceriti kaasmaalaste heldekae- list suhlumist organisatsiooni vastu |ni, et moddiinud tegevusaasta lop- pes lohusa iilejadgiga, Kacsoleva aasta celarve esitati. 6.000 dollariga. Jargnenud valimistel valiti kaheks aastaks esimeheks Aksel Salumets ja juhatusse:, J. Aus, E, Hallas, V. Isotam, U. Jiirima, R. Lenk ja R. Mioks. Revisjonikomisjoni valiti V Siimon, A, Tooming ja A. Vahcer. Felpool avaldatud resolutsioonide- madrati aseadmiral.Bob-Falls. kes ulendatakse admiraliks, Senine stag- Rodeesia mustadels tohti —§gacusiusi Ont. M9V 3¥7 —- Tel. 745-4622)" eestvoitlejate toetamine N. Litdus, RAMS EES ERBEM AE GADD BUI npaieaannmeonaana Ta plitiab vaita, et USA vajab uusi . _ ee relvastuse- kontroll; kokkulenpetd Merevadelane Kanada | cn rf kui N, Lit. H. Brown on we as op an » MINGIT | ae has vahestest, kes usub, et N. LAL sojavae staabillemaks f KOMPROMISS: Jmusalt tidab sdlmitud leppeid. ' Kanada: sdjavagede staabililemaks, KOMMUNISTIDEGA _ 2 kes on tegeltk Kanada sGjavae jut, K. Pats’ — 1918. | | | biiem kindral Jacques Dextraze .la- heb 15. sept. reservi. Admiral. Fails on esimesexs merevaclaseks, kes saab Kanada sojavagede juhiks. Ta on 432-he aastane ja teda peetakse diinaamiliseks juhiks, kes gn koos- tanud kavad Kanada rannavete pat- rulleerimiseks ja Kanada sdjavaele N. kit valuta’ Eurooze ee Oo Rodecsia neaminister Jan Smiuvh whe paevage? | teatas, cl kGwk mustade cerdjade, jue ‘USA erukindral Georg Keenan hid, keda soovilatakse IJnelisimaa lhoiatas NATO’t ja markis, et N. Liit! | poolt uue Redeesia mustade e enamus koos Warssavi pakti ritkideza omab ! yalitsuse uhtideks on N, Litda agen- }sOjajoud ja riinnakuplaanid 24—36; did ja wibivad Redecsia naabermaa- tunni jooksul ilma zatomoommidera! des,” kust nad scorilavad terrerilé-— Buroopa vallutamiseks. ‘Sama! arvae | ke Rodeesiasse Moskva relvastuse fa. eel . Jilmses ulatuses, rillesse on sisse oma: toetajatele, ,,.Rahvuslase” ymin va a oli minister Munro ‘kokkuvoilik : tud ka vaikesed = - | Wahevad oma pohitilises moties vasa- a setakse ja Finantsecritakse iilemaa-|le lisaks peakoosolek avaldas 1anu : lua. jatele ja eesti, sojamecste-metsaven- dade malestusalbumt ,,Tuli tala all’ omandajatcle, kes nil sojalt orl Suh: timud Eesti. Rahvuslasle Kogu tege. vusse, mis anmab juurde ual ener sia edaspidiseks rahvuslikuks liikmed oma asukoha maadel. Selle- lc edasitungile vastuseisvaks vdi- muks saab olla ainult: Ameerika Uhendritgid, kuid maailm et tea veel. kus asub - president Jimmy Carter. Aafrikas, Aasias ja Lahis-Idas yéi-; tooks.. Uhtlasi néakoosolek kanste vad olukorracd kergesti munutuda,|teeris, et Kanada Eestlasle Ajaloo sest Vene maailna vallutamishavid } raamatus toodud viide, kus numeta- on nels plirkondades tugevasil. seo tud. Ka Euroopas vGivad toimuda| Edgar V. Saksa, et vasta toele Ja se suured polittilised ‘simdmused, -sest! visa tulcb parandada, Koosolck l6p- Ttaaljas ja Prantsusrmaal on saavula- pes SU ule Jumal Valvaku.. * Tal nud Kkomriinisticd paljudes ormayalit- usega, | sustes juintimisc. inshsmaa tibtis| parte juhid samal ajal tunnistavad cadid avalikult marksistideks, so, kommunistideks. Voib kergesti kuju-’ neda olukorrad, kus kommunistid; nimetatud maadel voivad saavutada riigi valitsemise positsiooni vdi néi- teks Jugoslaaviasse tungivad Ungari ceskujus sisse vene tankid. Samal | : ajal Kanada ja Uhendriigid ci res- | Oleme kolinud UUS AADRESS ON: pekieeri’ hadaohus’ olevate rahvaste 2670 A. YONGE ST. _ | vabadusptitidlusi nende | kaitsevoime Sissekaik Lytton ‘Blyvdilt. tugevdarisel. Piiitiakse neis ktist- 3 mustes iagu eemale hoida, ollakse Tel. 487-4477, nagu allamage minnes nii, nagu see Kodus Tel. HY 72017, | Sobralik ja diglane teenimine, EESTI KINNISVARABE _ -VAHENDUS _ UNO MANKIN Toronto Real Estate Board’i lige toimus Rooma riigis. Inimesed, kes -|iakse Rahvuslaste Kosu idecloogiks |. _ | kaevandusi, peatada. wap | Vahddletusel saada enamust. iI . ' wLeopard” tankide ostmiseks, - misel on ka G. Fordi. s3iaminister) trecninguga. Ta tesi-tcatavaks icrve D. Rumsfeld. Fust erruldinud fenn- | Fea soOduUsLUS!, muller Rodecsia vae vasluluure” lem G. Keenan I mustadele antakse valaetera verde ‘ oused., Nad voivad kasuteda valu fo hotelle ja sada siavaes ny Her : dy aukreade | Kongo president morvedt ) mens, et punaarmee. hivitab Akk-; riinnakuga 75%) oma vastaste laevas-+! tikust ja USA rakettidest. | Uks Kongo armee leitnan! mérvas sresidendipalees moskvameclse Kon- ®0 president Marien Ngouabi. Yom! ‘aks 11 mehelise néukogu kaite : | ca Kirulutaii vglia crakorraline || Eestlasie ajaleht ,METE ELU“ luvib ie kogu raaailma, kus asub CF " r . “yr m : - + 4 : rf vel, Kuulutall valja crakorrain®|] ‘cestlasi. — Tellige ja lugese , MELE ELU". — Néudke METE ELU a ool Tr +aF | 1 a i . 2 . 7 tee seisukord. Presidends morvamine OT 1 proovinumreid. + ,MEIE ELU* tellimishinnad: , la. $20.09, 6 k: $11.09, 3 ke $7.00. LS 4-sse: iimselt seoses naabruses asuvas Zai- “as toimuvate vOitlusicaa Angoolast;} Kanedas: Ia, $21.00, 6 k, sissetungivate kormmunistlikkude ! “S1130, 3 k k. $7.50, Ulemeremaadesse: 1 a, 24.05, 4 KO SH3G, 3k, $8.60 iGukude vastu. USA saatis Zhe mil|{. Kire ja lennuposti lisa: Kanadas ja USAs: ba, S100, & RK. goa, ioni eest sGjavarusiust Zairesse, et] Ulemeremaadesse: 1 a. $23.50, 6 k. S173. sissetungi, mis ahvardab suuri vase: : > ——— + 7 T 7 sO METR-ELU" TAI TTIUs | 958 Broadview Ave., Torarta, Qat. MAK 2R6, Canada me mc ee eee eee eee eee Rene Levesque meelited | We Tellimiskupeng: - Quebeci’ separatistlik peaminister R. Levesque avas oma provintsi par- lamendi istungi, kus ta esitas juba|{ Tellimisraha siinjuures scot enneseteetas rites rpbeseans liksikasjaliku plaani Quebeci iseseis-|f Usnekiges nanga rahakaar diga,, pest ‘rahakabrdiza), vaks muuimiseks. Plaan on koosta- |}. Oo | _' tud vaga osavasti ja, et rahvast mit-/f ) te hirmutada ta ei raagi enam ise- |; seisvusest vaid radgib uucst- koos-/} —— -_ | | a : |té8st; kus Quebeci provints on kill }f KUUpaey eects romennaerncanse pence seespecsgerlaqenrasangntersentretan arvensis oma asjade otsustamisel sGltumatu,)}. kuid té6tab tihedalt Kanadaga ‘Koos. || See wus rheodus. on vajalik, et rah-/f Palun. saatke minule Mcie Ein" . Kuuks, Postiaadress: bed a eh Pd Ee ee eee PT Pa Pee ea t veuucdtdaceet Fides pqucetauapunndanendeeduagenserthanedsnsedd PREGE CHORUS! Sagan eial OP peepee (Alki)