| | |

msturniy,

Beskoori

: Taien-

muskogu

b Klubi

Piihan.,
iakoOs-’

mi aasta-
iri kocs-
7 gispidu

IE, Seltsi

} Uhingu

LL TES

Re aniohtu.

ransmrangueuguian

a (1921) 1987

TEAL

se pere:
Os Vviibi-
Uhingu

=. TE,
e.- Nel-
— EKN
abariigi
apaeva .
Estonia

. 10, —
,oondi- —
Nehap.,:
ta koori
ap., 26,
lingu ja

. deltsi
— EP.
ObNAl-
aliide
— T.E.
ripdeva.

asteaia,.

posolek.
20. —

stapaa-
; 26, \— |

_ EP.

Bimine,
asteala

enditus..
osolek.
Neljap.,

stiouna,
Neljap..

orontas

id. —

prontos
rkestri. -

= E/M

StUMMir,
ine, Nel-
— TiE,
slapaeva

lian,, 18.
liskiita-.
hdeva ta-
Neljap..
orkestri

hap., 13.
Porontos
tt. Kol-
E. Adan-

epaiste

sti Rah-
Toetava
I} Klubi
i kevad- |
idide ja -
landdus-

uskooli -
lak,
hap.. 29.

alume —

Wve., |
idk 1NG
1951
4502
SES.

<eraa

| AAA Ld

,Meie Elu jae.

NT Te =i a
a Ciba d..e . 1

a aie a =,
ae cglea. Weer gh ee
- - 7 : ae |

. a

. “ . . 7 1 7 . - " a ‘ . ;
SELECT We eB ee De Soe de EET dee REE ee --eaed-e e DeOeneace Benelli i ee AU AL Le Ce CE

1 i Satopia. ley el cere
nel ot : wees wae zr pea
. aca pce Foi

ine fc MER peg Wah E per 137 os Ste

1 (1922) 1987

hE

i -. eters un} "ql
1 a 1 . » ay 3 -e 11 i [
i :
A
TT

Rae ae i a fe age

Hel eae ABE

Eesti raamatud Imuvad
jatkuvalt

Moodustatakse ka EKK raamatute
B-seeria jaoks pidev iikmeskond

Hoolimata majanduslikest eba-
kindlatest tingimustest on eesti

raamat eksiilis suutnud siiski pisi-
da. Rohkem kui nelikimmend aas-
‘fat eksiilis vitbimist kuulub eesti
taamat digustatult ka meie elupilti.

Eesti alguparane kirjandus‘on pa-
guluses meie rahvusliku elujou f
NHitajaks ja meie traditsioonide
sailitajaks, aga kui eestlaste kul-
tuuritarvete rahuldajaks. Muidugi
pole meie kirjandusturg enam nii
elav kui kiimmekond aastat tagasi;
aga see on siiski piisinud ja aastate
jooksul vaga palju pakkunud meie
kultuurivaramusse, meid aidanud
a gulusikinduse vastu, olnud mei-
fe lootuseandjaks, pdéhiliselt’ ka

Peet . oa)
oe : see ae

a Ped yD ry

aD as We aoe if ae a Fie nels . a :
are Bier
ok fone ae ud fat eoutiee ina eye

REEDEL, 2. JAANUARIL ~

. =. ae Da =f fel m=. it rt ie
i . Lt ee Ce er ee ee Te
one a fata “Tbs.

adsba eg id a fee ge ee.
nis fr FT pa i a Seen ay cut

7: -
Fig iuabeert Psi an eipira bie

FRIDAY JANUARY 2 2

Tarte College’ i: is osines loenguga |
kunstiteadiane jiri Hain Tallin-
hast, kelle viibimist Torontos sugu-
lasi kiilastamas kasutes Kirjanduse
Siprade ringkond temalt ettekan-
de saamiseks, Jiri Hain on siindi-
nud Tallinnas juunie 1941.a. Alg- ja
keskhariduse saanud oma kodulin-
nas ning kérgema astme kunsti-

~ teadlasena graafika ala! Tartu Uii-

[Imus uus MANA
nr. 04

Eesti kultuuri ja kirjanduse ajakir-
j8 Mana“ wus: 54. number ilmus
novembris ja.on Torontost tellijatele
valjasaatmisel, Kaanekujunduse on
seekord teinud Rhode Island Schco!
of Designi professor Hardu Keck,
kelle taieseid leidub ka siselehekiil-
gedel. Need kuuluvad samasse sarja,
mille Keck esitas Helsingis a. 1983
Pelini galeeris toimunud niaitusel.

~ Sunureks uudiseks selles numbris on

a has a a

a

aa

pret
ee

. rl rl a4 . he os iy tad sg he ee sae
relvakski, kui seda nii pateetiliselt [fanGe ae

| valjendada, |

Péordume méningate ciisimultege
meie pidevama ja olulisega raama-
tute tootja, Eesti Kirjanike Tesesab
tlivi poole. Meie kiisimustele vastab
Hernard Kangro, selle kirjastuse di-
rektor ja tddtaja EKK asulamisest
‘peale. | |

— EKK asutamisest 1951.4. loput
taitub tanavu 35 aastat..Kui palju
teaseid on pelle aja joocksul iimu-

mud?

— Kul arvestada kokku meie kaks

eri seeriat, A- ja B-seeria, on meil
| i I .
. iimumisel praggu 335-e5 rdamat.

— Utlete A- ja B-seerta. iKas ise-
loomustaksite neia liihidalt. Mis
vahe on neil liigi poolest j ja levitus: |
viisilt?

— A-seeria sisaldab videvalt ilmu-
va, samas formaadis, ja Zanriliseli
iithtlase rea — romaanid, milestused,
novellikogud. Need on koondatud
sarjadesse, miliigitehnika
noolsarjadesse, Praegu on ilmumisel

di, poolsarja viimane teos, B-seeria

raamatud on liikide jarei luuletus-
kogud, pilditaosed, noorsooraama-
‘ud, monograafiad, teatmeteosed jne.
Miiik on toimunud B-seerias kindla
liikmeskonna kaudu, raamatuklubi-

de pohimdttel, kuna B-seeriat pole

me muudele saatnud kui otsetellijaile.

Seda viilmast moodust on otstarbe-

kohane niiid kindlamels.. alusele

_ vila.
_— Mainisid muudatuat B-seeria

taamatute tellimise osas. Milles
see seisab? Ja miks on senise moc-
duse kindlamale alusele viimist va-
ja? | : |

Kesti lseselsvusaeg
unustatud ©

‘Kuna Eesti kuulub niiiid poliitili-
selt Sovjetimaa kiilge, siis kirjelda-

takse ka Eestit enamasti nendes raa-
. matutes, mis kiasitlevad N. Liitu.

_ Library of Nations” (,, Rahvuste |
raamatukogu'}, mille kirjastus on -

Time-Life Books, Amsterdam, sei-

sab ka veidi Eéstist; ja nimelt raa-

rnatus, mille nimi on ,,The Soviet
Union" (,,N, Litt"). 7

See on suur punane raarnat, nalju-
de varviliste fotodega, mis Kirjeldab
Sovjetimaa elu vétdlemisi erapooile-
lust vaatevinklist. Eestlastest raagi-

takse lihidalt lehekiliel nr. 70, kus

 seisab, et eestlased ndevad valja kul

skandinaavlased, kuid-on suguluses
soomlastega. Eestlaste kdrarikkaim
enesekultuuri valjendus clevat,,Lau-
lupidu’, millega alustati aastal 1869,
“ja mida peetakse | iga vile aasta tagant
Tallinnas. Seal esineb kuni 30000
lauljat ja kuulajaid on 200 600.

Uks laulia iittles: ,, Esimene laul on-

Leninile ja viimane on Sovjeti rah-

vaste sOprusele, aga mis on nende

vahel, kuujub meile* |
Raamatus ei delda, et eestlased on

, kunagi lnud, iseseisvad.

Uks varvifotodest (1k. 109) 0 levat
Eestist, ihe kloostri siseruumist, ko-
has nimega ,,Piukhtitsy" (7).;.

Latlastest on ka Oks foto {ik. 61},
kus rahvariides lati tidraket esita-
vad rahvamuusikat Siberi raudtee

ehitajatele, Fdtodelt naib, et raudtee-
ehitus kaib seal peamiselt inimeste
jouga.

 Muidé, raanatu lehekitljel ni. 70

on N, Liidu rahvuste kaart, kus iga
rahvus on margitud eri varviga. Suu-.

rem osa (péhjapcolne osa) Eestit on
sellel kaardil varvitud venelasteks.

ae
U.S,

| Darast |

| haaray

i Ei 2 : ie
nese al i”
J ian ae pale ay a4 Pip i war) hea
ahs ue Nea Fay 7 he

tat

see Se a

~ ernard Kangra

— Senine B-seerias ilmiunud teoste
levitamises oli vOimalik liinkade tek-
Kimine. Mitte teades huvitundjate ar-
vu vGisime trikiarvu mdarata ltiga
madala ja teos loppes miiiigilt enne

kui soovijad said endast teatada. Igaks

juhuks valmis triikkida ei ole ma-.
janduslikult otstarbekohane ega vai-
malikki. Triikime edaspidi koiki

ainult kindla tarviduse jargi. Seega -

&hvardab paljusid raamatust ilma-
jiamine, Kirjanike kirjastuse ees-
mirk pole majanduslik, vaid rahva
teenimine, See osutub vdimalikuks,
Kui seame sisse A-séeria kdrvale ka
B-seeria jaoks samasuguse liikmete-
suisteemi. See vOimaldab ival soovija!
raamatu saamise ja kergendab kirtas-
tuse tegevust majanduslikult ja t66-
jou mottes,
—= Niisiis — lidhidalt uteldes?

— Lithidalt iiteldes: saatku igatks —

meile teade, et ta ostab meie B-seeria
raamatuid nende ilmumisel. Siis me
teatame ette, millised teosed on tute.
mas. Maksmine siinnib raamatu, il-
mumisel.

— Ja kui palju raamatuid pracsu
iimub nit A- kui ka B-seering?

— A-seeria raamatute ilmumisti-
hedust oleme vahendanud viilmaste
aastate jooksul, Osalt meie {o6jéu
vahenemise, osali selleparast, ei pa-
ratamatu hinnatGusu tottu ei tekiks
tellijail raskusi. Neid ilmub aasta
jooksul kava kohaselt 4. B-seeria sa-
gedus on samuti aaSta jooksul 4-5.
Kuna meie raamatud on muu maail-
ma omadega vorreldes paliu odava-
mad, ef ole majanduslik koormus
aastas lugeja jaoks mitte tousnud.

— Oleks huvitay feada, milliseid
Fagmatuid on naiteks A-seerias vii-

masel ajal iimuncud ja lahemal ajal
iimumag. |

— A-Seerias peale H. Susi kane.
osalise sOjaraamatu .,Sarviku sule-
sed’ Arvo Magi novellid ,,Hingede
helin’ H. Salu romaan ,,Stiditee ser-
val"' ja Rutt Eliaseri dokumentaal-ro-
maan ta elust valjasaadetuna Siberi
,, Uheksa ametit". Ilmumisel on, kuid
ej joua siiski pithadelauale A. Moori
.Koer ja nukk", liihieepikat vanas
kijlajutu maneeris.

— fa B-seerias?

— Veidi varasemast ajast ja on’

-Onneks ‘veel saadaval: V. Uibopuu
pohjapanev uurimus mele endi pari-
tolust ,, Meie ja meie héimud", Risti-
kivi ja Kangro 31 kirja aj fotot ,, Kir-
jad romaanist’’, Kalju Lepiku: tihe

teistkiimnes luuletuskogu ,,Kadunud

kiilad’, ka Annus Révala haruldase|
) luuleraamai, vangilaagris
kirjutatud ,,Vorkuta Varsse'' teises

tijendatud trikis. Saada.on veel ka

Raimond Kolga luulekogumik ,, V66-

ral maal kirjutatud varsid'’. Veidi.

varasemast on miiiigi] vee! Magi ndi-
dendid ,,jeruusalemmast Tallinna‘

ja tema hiljuti ilmunud artiklite ja -

esseede kogu ,,Aeg kirju ei kuuluia”.
Koige varskem on niiiid sama triiki-

kojast valja joudnud Helmi Elleri

lihimonograafia Ain Kalmusest. Ja
joululauale jouab ka A. Vihalemma
‘us luuletuskogu ,, Viis on Viis'', otse-
kui lahedaselt ta hiluti ilmunud tél
kekogu rootsi luuletajalt Nils Ferli-
nit ,,Lawe ja lnulet".

— Ja lahemas tulevikus B-see-
Fiast?

= Imumisel Valev Vibopuu me:
hukas artiklite, uurimuste ja esseede

kodumaal elava kirjaniku Jaan

Kruusvalji ndidendi ,,Pilvede var-

vid" tdielik .tekst, Naidendit, mis
traagilistes toonides kasitleb kodv-

maalt pogenemist 1944.a: siigisel
-mangiti méned aasted tagasi Tailin-

na Draamateatris suure Tahvamenu-
ga, Seda ei ole Eestis seni triikis
avaldatud. |
IWmar Jaksi novell ,,Kimaar puv-
dutab eestlaste elu Torortos ja Parii-
sis autorile omase vaheda irooniaga.
Uusi luuletusi on Ilmar Mikiverilt
ning Ivar Grinthalilt on: jarg tema
suuremahulisele — varssromaanile
Laulu vim". Ara on toodud pikem
katkend ,Akadeemiline Tartu val-

_jaspool dlikooli miiiire’ prof. Gustav

Ranga memuaaride kd&sikirjalisest

 teisest kditest, Filosoofiadoktor Voo-

tele Vaska essee ,,Oiglus, loogika ja
moistuse ekstags' on ptihendatud I!-

mar Tammelo malestusele, kisitle- —

des ka selle eestlasest filosoofi rah-
vusvahelise tahtsusega elutédéd. En-
del Kalamilt on isiklikeie malestus-
tele ja heliloojaga kirjavahetusele ra-
janey artikkel ,,.Eduard Tubin — Ees--
ti suurim siimfoonik’, Fiitisikadok-
tor Rein Silberberg annab huvitava
filevaaste ,,Eesti teadlaste panus

koolist prof. Valdemar Vaga Opila-

Seid,

Oma ettekande algul mirkis refe-
rent kaht pdhilist momenti eesti graa-
tika arengus: Esimene Tartu ulikooti
laasavamisel ja sellejuures ka joonis-
tuskursused (1803), mille juhatajaks
kutsuti Dresdenist.K.A. Senff, kes oli
mitmekiilgne graafik. Teiseks eesti
oma kunsti alal sai graafika Ado

Vabbe algatusel koha vastasutatud

wPallases" (1920}, kust meie esime-
sed praafikud Wiirait, Laigo, Mugas-
to jt.

Kuna viii Haini teema eesti niiil-
disgraafika piirdus ajaga parast
1960-nendaid aastaid, on vahepealse
tthiku loogilise selguse ja seose mot-
les seda tithikut mOne lausega puu-
tud iseloomustada, mida allakirjuta-
ja teeb alljirgnevas ldigus:

OKUPATSIOONIAEG

Meie -iseseisvusaegne elukorral-
dus - paisati okupatsiooni-aastal
1940/41 tdielikult segi. See kehtis ka
kunsti alal. Suund seati Marksi ja

Lenini Opetuse alusel. Seda uut tuli -

,MEVE ELU" talitus vétab
vastu ajakiri

Late aaa LS par aH a TT AS oo a nie ae i ha aie elo ‘ fey, T
_ tad ye ee Tia an . : aha

maailma astronoomias ja astrofiliisi- —

kas, kus vaadeldakse Struvede su-
guvosa, Mddleri, Schmidti, Opiku,

-Rootsmae, Kipperi, Tammanni, Hir-

mi, vendade Toomrete, tinapdeva
Festi kuulsaima astronoomt faan EI-

nasto ja teiste maaiimamédtmelisi
saavutusi. Valiseesti teadlaste port-

reede sarjas on teinud H, Grabbi
intervjuu feksikograafi Paul Saagpa-
kuga, milles vilmane pajatab oma
-eluteesit -Mustjalast Massachusetisi
ning eesti-inglise kapitaalse sonaraa-
matu saamisloost.

Teatrispets Mardi Valeemae esi-
tab andmeterikka tagasivaate Geis-
lingeni pagulasteatrile Saksamaal
koos kiimne arhiivifotoga, M. Valge-
mae on kirjutanud ka arvustuse E!-

mar Maripuu naidendi ,,Rsivanema-

te haaled’' lavastusele New Yorgis.
Rohket kasitlust leiab- kirjandus. 1.
Griinthal analiiisib suurt tahelepanu
voitnud Peeter Puide rootsikeelset

romaani ,,Baikalini, mitte kaugeme- .

‘je ja Mari Saadi proosaloomingui,
ning Paul Reets kodumaa nimeka
poetessi Viivi Luige luulet, ], Mikiver
retsenseerib Mati Undi ,, Raagivad",

I. Griinthal Aimee Beekmani romaa- .
ja Hannes .
_Oja viimast Herbert Salu esseedeko-

ni ,Loobumisvdimalus'’

gu ,, Mana" numbri 54 lopetayad toi-
‘metaja ja valjaandja Hellar Grabbi
kommentaarid ja ingliskeelne sisu-
kokkuvéte. Seda viimast ,,Mana’'
sirvides voib toesti itelda, at see
vastab oma ingliskeelsele alapealkir-
jale ,, International fournal of Estoni-
an Literature, Art and Science”. Uui
Mana‘ nr. 54 saab tellida hinnaga
Gan $16.00 aadressili: H. Grabbi,
3602 Albee Lane, Alexandria, VA
22309. ,.Mana“ on miliigil ka ,,Meie
Flu‘ ats |

Kinkige viihadeke
 malestuskogu

TULEVIKKU”

S, VEIDENBAUM
Valjamitiigihind $10.00

Uy oe ee eo er be east te De

kogumik ,Ajavoolu vérendikest"’.

Samuti on peatselt ilmumisel Kangro.

esseedekopu ,,Haitsememehi ja par-
lipiiiidjaid’' U1 kéide. Juba tiikk aega
on koostamisel tiks meie clulisemaid
teaoseld — fotodega varustatud, bib-
lio- ja biograafiline-iilevaade eesti
raamatust eksiilis- asstatel 1945-85
kaugest minevikust laenatud peal-
kirjaga © “esti raamatukuulutaja
eksiilis’’, A

— Nii et neid kéiki mainitud on
veel saada? |

-— Jah, neid saab tellida kas esin-
dajate kaudu voi otse kirjastuseli:

EKK. Box 3001, 220 03 Lund,

Sweden.

1 ak
af

Henrik Visnapuu
 nimelise
Kirjandusfondi
jaureaadiks
Heino Susi

Henrik Visnapuu nimelise Kirjan-
dusfondi Valitsusé poolt moodusta-
tud Zrii — kodsseisus.dr, Alfred
Kurlerts, dr. Viktor. Koressaar, dr.
Felix Oinas (esimees) ja kirjandus-
teadlane Eti Sirg — otsustas Fondi
1985-86 aasta auhinna méadrata dr.
Heino Susi teosele _Sarviku sula-
sed’ [1(koos varem ilmunud | osaga),
avaldatud Festi Kirjanduse Koopera
tiivi valjaandel. |

Zrii motiveerig oma otsust arg:
miselt:

Heino Susi tosieluromaan Sar.
viku sulased" F-I] on t6eline ja ainu-
laadne Eesti Relvagrenaderide Divii-

_ si epopda, kirjutatud sddalase keeles

hing sOdalase meeles ja paatose ase-
mel pipardatud huumoriga, isegi
musta huumori ja kohati sarkasmiga.
Kangelastest on saanud igapaevased
inimesed, treenitud s6na kuulma,
__kuid véimelised iga olukorras ka endi
eest seisma. Sddurinaljad ja grenade-
tide argoo teevad kirjelduse usuta-
vaks, kuigi voivad pikapeale muutu-
da hiirivaks.
Sarviku sulased” on otseseks jat-

atc -kuks Heino. Susi soomepoiste raama-

he dtr sie er rt bash 's

aks ia aur alee ype a ay ee wee id Pr
i 73 cal an es av rin, . a re al, . ! . : 1 ' .

=“

ka visuaalselt propageerida ja kunst-

nikele leidus killalt iilesandeid ja

teenistust. Tekkis vdéistluski, dle-

‘trumpamine ja tlepakkumine. See

kdik oli vaid tiirike, Front uute oku-
pantidega lahenes. Ei véidud jaleu
jdada jaenesehivingule vastu minna.
Taanduti ja’ koonduti Jaroslavis,
moodustades Jaroslavi kollektiivi.
Ka uue okupantide kasi ei kdinud
paremini ja Jaroslavi kollektiiv siir-
dus tagasi Eesti pinnale. Nad hakka-
sid méddrama pealesdjaaegset e,
kunsti iidilmet. Neile lisandus oma-
riikluse ajast nooremaid ja peatselt

‘ka juba esimesi Kunstiinstituudi 16-

petajaid. Vormilt realistlik, sisu!t sot-
sialistik, temaatilised tellimused ja
kompositsiconid, mille aluseks nn.
isamaasoéja temaatika, demonstratsi-

‘oonid j.m, taoline. Tahelpanu lasus

dekoratiivsusel ja plakaatlusel.

Alles 1960-nendate aastaile Jahe-
nedes hakati enam nagema, kujuta-
ma ja avastama kunstispetsiifilise-
maid vaartusi, mida referent vaatles
ja mida . saatis teatud heldivus
niiiidisaegse autoreile ja nende ioo-
mingule. Noorem, vérsunud pilv-
kond otsib uusi graafilisi valjendus-
vahendeid ja laiendama ainevalda.
Voib margata romantilist kallakut ja
ildjoontes eesti graafiga rahvuslik.
Voib taheldada kunstnike suuremat
siivenemist valitud teemade arenda-
mise, enamat labitunnetamist, fan- .

Kas legend v0l1 mitte .

Eesti nuudiseraafika

taasiat ja emotsionaalset kdla. On
lisandunud uute tehnikute ja tehni-
kakompositsioonide kasutusele vatt,

KOLMIK
- Oma poolteisttundi. kestvas iile-
vaates ja kisitluses tdi referant elavalt
silmj ette paarikiimne parima nime
nendé hulgas rida nocremaid, kellele.
pandakse suuri lootusi, Erilist tahele-
panu jagas aga tricle — Peeter Ulas,
Vive Tolli ja Concordia Klar. Neist
esimese looming asub kusagil maali
ja graafika vahemai!l ning piitidleb
eesti varasemate kunstitraditsiogni-
de edasielamist. Concordia Klar oma
eriparase fantaasiamaailma seost
leiab eesti rahvakunsti ornamenti-.
kast lihtuvate kujunditega ja Vive
Tolli kujundirikkuses teostused pdi-
muvad kaasaegsed motiivid vanade
etnograafiliste elementide ja muinas-
jutukujudega: Nooremaist Mare Vint
ja Marje Uksine.on téhelepandavad
ning nende téist olid méned ka nditu-
sel, Meelde jiid veel Evi Tihemets,
Onne Eeima, Enno Otsing, Ve}lo Vin-
na ja veel mitmed, Huvitav oli marge.
et eesti graafikas on mees — ja nats-
kunstnike arvuline seis vordne, Litis
sama, kuid Leedus naisgraafikuid
vaid tks koimandik.

Loengust osavott oli elav ning esi-
tati rohkesti kiisimusi.Referent pae-
lus aga oma professionaalsusega.

R.A,

t

Kus oli Jeesus 18 aastat?

Kus oli Jeesus Naatsaretist oma
elu 12 ja 30 aastate vahel, millesi
ristiusu piihad kirjad vaikivad —
Uue Testamendiga alates?' See oli
kiisimus, mis kadesolevate ridade
kirjutaja eeimises kirjutites tiles
tistis. Tuhanded raamatud, mis te-
mast on kirjutatud, on tainud neist
15 aastest vaikides, (voi iima konk-
reetpilti andmata) vaélja arvatud
tks, mille juurde niiiid tuleme...

1894. aasta! ilmus New Yorgis tiks
erakordne raamat, pealkirjaga ,,The
Unknown Life of Jesus Christ from
Buddhistic Sources’. Autoriks oli
iiks taiesti tundmatu vene .aristo-
kraatlik doktor Nicholas Notovich.
Vahesed on ténapdeval sallest raa-
matust kuulnud voi midagi !ugenud.
Kuid varsti jargnesid selle ilmumi-
sele skeptilised ja kirikute ringkor-
dadest isegi mahategevad arvustu-
sed, Selles polnud midagi imestada,
sest kdik, mis selles raamatus oli,
kdlas liiga fantastitine, uskumatu ja
isegi ohtliku traditsiooni-murdmise-
na kristlaste vaimse rahu rikkumi-
seks, mida kirikud piidsid hoida

-yalju konservatiivsusega ja plibli puutu-.
matusega! Kutd nitiid, kus huvi ris. -

tiusu tagapéhja ja sellesse sulatatud
teiste uskude kaasmdju vastu on-kas-
yvanud, on elustumas ka huvi selle
vastu, mis dr. Notovich'i raamatul on
Gelda feesuse ,kadunud aastate’’
miisteertumisi,
DR. NOTOVICH © |
Kdéigepealt aga raamatu saamis-
laost: dr. Nicholas (Nikolai). Noto-
vich, inimesena vaga intelligentne,
teaduslike kalduvustega (m6nes osas
ka seikluste armastaja), aetuna tuge-
vast huvist ,,miistiliste ja.salapdras-
te maade vastu sealpool Himaalaja
miagesid'' ja samal ajal, seesmisest
polevast tantest, midagi konkreetse-

malt kuulda Vene Kesk-Aasias asu-~
vate istamlaste ja budistide hulgas.

liikuvast ,,ptiha Issa [Jeesusse] elu’
legendist, mis jutustavat tema Indias
ja Tiibetis vilbimisest aastate kestel,
mitlest kristlased midagi ei tea!
’ 1887 asus Notovich pikale ja koha-
ti ohtlikute rinnakule labi Afganis-
tani, Punjabi, Tiibet], Kashmiri, In-
diasse, saadetud ménedest parisela-
nikest-teejuhtidest ja keeleoskajast.
Ta eesmark oli peamiselt ,,igavese
lume maa’, T1ibeti pealinn Lhasa,
kus ,,pttha Dalai-laama" elukohas
olevas kloostris hoitavat ,,Piiha Issa
elu'’ originaalseat dokumenti, véi ma-
nuskriptl. Notovich pidas igapdev
hoolega reisupdevikut, kuhu ta kan-
dis isse (markimisvdarselt hea ja var-
vika kirjutusandega) kdik oma rannu
detailid.

Kuid saatuse (vai nagu N. mainib,

_tuile. Kogu selles ulatuslikus memu- -

aar-romaanide sarjas, mis on niid

lépule viidud, on autor andnud haa- —

rava pildi patricotiliste eesti noorte
Saatusest Teise maailmasoja keeri-
Ses."

Henrik Visnapuu nimeline Kirjan-
dusfond loodi 1953. aastal. Sedapuh-
ku antakse auhind vilia 34. korda.
Hindamisele tulid raamatud, mis olid
ilmunud 1, oktoobrist 1985 kuni 30.
septembrini 1986. Fondi on toetanud
algusest peale jaérjekindlalt luuletaja

- Vennapoeg arhitekt Herk Visnapuu.,
Fondile on pidevalt teinud annetus!
Eesti Kultuurfond USA-s ja teised
eesti organisatsioonid Uhenariiki-
des,

a re

2,

Jumala) tahtel ta Lhasa'sse siiski el
saanud! Teel sinnapoole, labistades
Ladak’i ja sealse pealinna Leh’i, kuk-
kus N. Kitsal mégitee! hotueesili sel-
jast nii 6nnetult, et murdis jalaluy.
Kaaslased kandsid ta kanderaamil
Leh'i juures asuvasse suurde kicast-
risse, kus budistidest laamad (buda-
usu preestrid) lahkelt votsid Note-
vitch'i oma hoolde ravimisele, Pike-
rmaajalisel peatuse! tutvus varsti
-kloostri pea-laamaga, kellelt kuulis
Onneliku uudise: Lhasa’s olevat toe-
poolest ,,piiha Issa elu'' kasikirja ori-
ginaal, kirjutatud hindu brainiinidest
kroonikute ja Nepali budistidest.
preestrite poolt pali keeles. Kuid hil-
- jem see tootud Tiibetisse, talgititiibe-
ti keelde, ning see télge (kokku 2
raamatut) hoitavat sellest ajast peale
selessamas, Himise  nimelises
klocstris, mille raamatukogu olevat
iiks suuremaid ja rikkalikumaid, No-
tovich'i tungiva palve peale- andis
pealaama joa neid raamatuid néha ja
koguni neist talkeid teha! Suuremat
Onne ei osanud Notovich unistada! . |

200 VARSSI

Niljalgas,, Jeesus Kristuse tundma-
ta elu budistlike allikate jarele” esi-
algne Kirjapanemine, ,,Piia [ssa elu"
oliraamatutes jaadvustatud iiksikute
lugude ja episoodidena, salmides ja
varsside vormis. Uhe tiibeti ja vene
keeli valdava Nictovich'i kaaskonna

. liikme aeglase ettelugemise-talkimi-

se jarele kirjutas N.valitud varsid
vene keeles oma paevikusse, |
Nii kogus neid virsse 200 imbev,
millised esinesid kéik Notovich'l
poolt triikivalmis korrastatud esialg-
ses kasikirjas, pdrast N-tagasijoud-
misat pingutavalt reisurdnnakullt.
Autor kavatses raamatu trikkida vi-
hemait itihes laane-euroopa keeles.
Kuid enne ta pdérdus terve rea tun-
tud kirikumeeste poole (peam.vene
ortodoksse ja rooma katol,) , siira ja
dusa arvamuse avaldamiseks' teose-
le. :
Tagajarg oli rohkem kui pettumus-
rikas. Nij nditeks kardinal Rotelli,
pariisis, arvas, et sellise sisuga raa-
mat olevat tilimal magral ebakohane
ja soovimatu, kuna Kirik (katl} ole-
vat niigi juba kiiijalt kannatanud
,Wue ateismi-laine riinnaku vastu
voitlemisel’' (ta métles siin 19-da sa-
jandi ratsionalistlikku liikumist, eriti
katol. kirikus),Uks teine kOrge pre-
laat Vatikanis piiiidnud Notovich'i
alikdemaksuga dra oste, arvates, el
N. sihiks.on tegelikult ainult raha,
sensatsiooni teel! Vene ortodokskiri-
ku juhid olevat olnud shokeeritud,
ning soovitanud Notovich'i kasikirja
mahamatmist ja nii kiirelt, kui vai-

Matik! oe

Millest siis ,,Piiha Issa elu" kéne-
leb?

Vastavalt sissejuhatavale tid-ose-
‘le oli Issa (Jeesuse) siindimise (taas-
siindimise) sihiks, ta enda vabal tah-
tel — budistiik ideas! — oma elu ja
isikliku eeskujuga aidata inimeste!
laida tee lunastusele, kannatustest
vabanemisele. Ning sellise kaasini-
meste aitamisega ise tousta vaimseli
k6rgemale, et korda-kunagi saavu-
tada ,, Valgustatu’’ (Budhal tase, mis
vGimaldab, sellesse ellu tagasitule-
mata, Gnnes ja rahus vaimselt iihine-
da ,Jgavese Vaimuga'’ {Jumalagal,
kejlest osa, ,,Universaaise Hinge’
ndol, elas tema sees, kGrgelt arene-
nuna juba siindides.. .

VELLE  (Jargneb)