ok. 4 a ILs ae | ae ABA EESTLANE kelmapieval, 19, mits. 198 a ees 6 -— Wednesday, Mareh 19, 1986 ‘NOO RTE ‘VABA 2a GESTLANE Poiste mangud 60 vse eest Ténapdeva poisid hakkaksid nutm a, vanemad saaksid krambid ’ Heino Jée skaudisiinnipaeva puhuks kixjutas tema kaasaegne Rakvere poiss prof. | | haar hhieiiniielll SED CEM 1-H ED TM HE MO SHEE HE HTM PC EM MEET yt vet VE DA DEAN HEED ME dr. Valter Rand ,,Miilestuskilde Rakvere skautluse algpiievilt*. Peale skaudisiindmus- | ‘te Kirjeldas prof. Rand elavait selleaegseid poiste ,,sporte”. Need erinevad tublisti tana- | paevaste poiste harrastustest, mis toimuvad kallihinnalise spordivarustuse, mitmesu- guste keeruliste vahendite vol tebniliste ja elektrooniliste riistade abil. Kooli asukoha tottu oli minu ‘te- gevusvaljaks kogu - Vallimie piir- kond ordulossi varemetega, vage- va tuuleveskiga ja orgude-kraavi- Ea dega. Elukoha tottu kuulusin aga & ja meie & ‘Kukektila poiste kampa tegevusala haaras raudtee piirkon-. § na pikkade Vaguniridadega kdrvail- teedel ja aeglaselt liikuyate kauba- rongidega, linnatimbruse kuusiku- sugust lahendust, Osavus aga kas- vas... | Nii palgivirnu kui ka: lauahoovi piirasid kérged ~ piistlandadest plankaiad. Ka-neid vois liikumi- seks kasutada, et mitte maapinna- le astuda. Mina 6ppisin hippama palgi- voi lauahunnikult 1 otsa ja seal kOndima mééda kolm- fe. ja turbarabadega hing Papiaru : . ‘jéega,. - Otse jaama. korval asusid sured” : metsamaterjali jJaoplatsid korgete -palgi- ja lauavirnadega, kuhu tét- tasime kohe peale kooli.— isegi Gj --kiilma ja lumega kevadtalve sara- oy : vatel paevadel. . Sidsejuhatuseks margin, et skau- di isetoomuomaduste juurde kuv- luvad isiklik julgus, jéud, leidlikkus ja osavus. fiiiisiline J ‘veerand- tolfist. planguserva. kuni jaremise postini voi jargmise vir- eewee nani. Kolm- voi nelinurkselt laotud: meee virnadele sai sisse ronida ja seal a tagaajaja eést peidus olla, kuni ta om mao ral on tee Te a on CRS oe. | CO os =a co Tiss * ae . Seer suted ee auapragude vahelt Peitunut mar- eg kas. Soovitan tinapieva poistele, kel- m-lel niisugused. suureparased méan- euvdimalused puuduvad, iihte. har- rastust, mida laagris. saaks teha. Leidke rinnakérgune voi madalam ™ S—i0 tollise Jabimdoduga noti-ots alaposti oO ; aot tinal PRES PD ee ee Sg Td ed et He Herd MOIETM HOSE | EEO TH nt Ted sce ORS HAR HS 1 PA I : : ME 1 ee a . rer m a a, ci = " ia = a a ae Hee at | =r 7 a “an “ae cer Kt ne me er ee cate pale mite a vee oo a ee pote er nat hier ees re anata ae «3 moetet vane ra pi aieeaiad attr ae ‘TES Keskkooli ja Taiendusgiimnaasiumi omatoomingu Chtul anti katte kirjanditevdistluse. auhinnasaajatele au- hinnad ja diplomid: Pildil vasakul koolikomitee esimees Hans Lupp k6énepuldis, algkooli juhataja Vaidek Lenk Kairi Taulile iile andmas diplomit } ja rahasummat. | Foto: Vaba Eestl ane Minu Eesti Pievad Eesti Vabadussdja sangarit -vasakult Aleksander Rajast nes Sa#agi ja Enn Salurand; Valdek Raiend ja Jiiri Mih ,Moraalne kohustus” Nikaraagua massu- liste foetamiseks WASHINGTON — USA pres dent' Ronald Reagan -utles, ¢ USA‘! on ,,moraalne kohustus” a da abi Nikaraagua miassulistele Reagan kéneles oma konservatiiv dest toetajaile, kus. ta kaitses om _ettepanekut 100 miljoni ja balansseerige see fihte otsa pidi. Mis. iuht ; 9 ctaz. murule. Kuil-see.ise et setsa, siis is ju us meie linnas Toron- On Skaudipoiss Rand 6 aa at hoidke seda piisti ja katstige samal .t05 teisel nddalal juulis? Kanada- gused. .Peamiseks organiseeritud hiljern. ajal ronida-selle posti otsa. Osava jastel polnud midagi muud kui su-. manguks oli ,,matsumang”, kus - - poisi kies jab vaatajale mulje, et ve vaheaeg. Met! eestlastel’ oli va- liks on teiste plitidjaks ja peab ke- Koike seda. sai arendada lauavirna- del, mis olid ménikord maja kér-. maid vigastua | are nee aga ei juntunud. post on otsapidi maas. Tode se]. ga tahtis nadal. Igalt poolt maail- - Gagi teist puudutama, et ise piltid- gubsiis, kui posti.otsast alla hiip- ja rollist padseda, Tabatu pidi siis pata ja see iimber kukub. | ‘piiidja osa ule votma. Lihtsa miangu tegi keeruliseks See, et ming toimus korgeil palgi- _. ja lauavirnadel ja m&ngijad ei toh- tinud maapinnale laskuda. Kui see juhtus, siis pidi maapinna -puudu- taja tagaajaja tegevuse ile votma, - kujgi teda ei olnud puudutatud. Tu- li jiikuda lahtiste ja veeremisohthi- . ke palkidekatusetaoliste ndlvadega hunnikutel; jooksta- ptki -kumeraid palke, hiipata iile _paarimeetrilise vahemaa teistele. virnadele ja maanduda mone madalama voi korgema palgi otsaie. -osavust, sest seal tuli - _ tiiesti tasakaalus. Tasakaalu kao- tamine palgivirnal ta#hendas kuk- | Kumist all asuvatele palkidele vai - kive Ja rampsu fais maapinnale. Palgivirnad -ei poistele mdnguvaljaks. Keegi ei _pidanud oma. iilesandeks meid sin- a keelama tulla ja-vanemate] pol- ‘nud aimugi, millise surmariskiga _ potsid mangivad. “Ue jala lsbimadduga paleimiira- kad olid tihti ebakindlas tasakaa- dus, valmis iga heitk fila ja teisi palke kaasa yeerema | panema, = Nei! oli tihti oksi ‘ja lahtist | puu- koort jale all: libisemas. Vihma Jarel otid kooreta pinnad eriti libe- dad. ja tahtine koor oli salakaval See noudis- peatuda - olnud méeldud” Labajalad areresid. | varbad kompasid palke nagu na- - pud ja-silmad oppisid hindama jal- - geahuse stabiilsust ning koore ise- loomu vérvi ja koreduse’ jargi. Igal juhul — khirel jooksul ja taie- likul keskendumise! tekkis peaaegu . lennu tuane, Jooks ...hipe... maandumine . .. ja puhkehetk oli siis, kui olid tagaajajast kullatt kaugele jaudnud. | Majakorgustes lauavirnades tui kasutada teisi vdtteid. Lauad olid | enamasti laotud. dhuvahedega ja. laua- paksusesse _ vahesse mahtusid parajasti poisi sormed. Lauad olid vetruvad ja soodus: tasid huppeid viraalt virnale. —Dlemisi laudu sai kagutada sil- laks iihelt virnailt teisele ronim- seks. Kui ise -olid ile, siis tombasid sil- la dra. et jalitaja ei saaks seda Kasutada, Aga Jauad murdusid. eriti - okste kohalt ja monikord libisesid. Iga olukord oli uus ja ndudis eri- alla veere- #6 ee: nagu seep. Kevadel eli palkidel. It . bedat jaakirmet, - Muidugi — kukkumisi oli ja Va est sai Valusaid. vopsusid. Tosise-. VALVEARST NADALALGPUL 22. fa 23. miirtsil | 6d Vanaselja, tel. 921.7777 28,; 29. ta 30. mirtsil | dr. M. Leesment, tl 481-6834 . tundlikuks,- : Aga ettevaatust - sellega vob ka jalgu vidnata, kuj tasakaalu _ kaotades kukute. Ja siis viiakse teid kiir-abi autoga haiglasse. — Meie. Rakveres ei tohtinud kuk- kuda, sest sel ajal -polnud seal nii- sugust luksust. | Valter Rand Rakvere Skautide Maleva Il rfihina ‘Luige salga kordnik (ehk abgjuht) 19236 mast tulid eestlased kokku Toron- tosse: Rootsist, Austraalhiast, Amee- rikast ja teistest maadest. See pol-- nud midagi muud kui tilemaailm- BS hee 4 sed Eesti Paevad ehk ESTO ‘84. . Mulle oli see vaga pénev nadal, sest need old mulle esimesed Ees- tt Paevad. Ma olen kindel; et pal- judel teistel lastel ja kindlasti_ mé- - nedel tiiskasvanutel ol} see Ka nen- de esimene kord. Maailmalaager Eesti Lipp" gai- didele ja. skautidele oli nadal enne . Kotkajarvel. » ESTO. Muskokas Sinna tuli gaide ja skaute Torontost fa paljudest tetstest innadest ning maadest. Laagris olf haruldaselt 16- burs ofla ja peale. laagri roppy algas kohe ESTO ‘84, : Puhapdeval, 7 juulit oli ESTO ‘S4 avaaktus Ontario Place‘is. [galt maalt oli kahal esindaja, kes pidas. tervituskone, Seal lauldi, vGimeldi, kKOneldi ja mdngiti: muusikat, See Kestis hommikust kuni Ghtuni, Teisipieval mia kdisin vark'is maakondade paeva moendi- tusel. Mu Gel Kristil, vennal Eri- Kul, tsat ja minul olid kédigil. tikitud BSS oriided seljas. Oli tore ndha imeilu- = a -, rr ra ? oe at e rare rigerd ee ae me fa = aa fot r ad ie a) a r are ‘ aati pean woes 7 ra eee ee = =a ra r —_o Fae ee ne peer re ; in = re 4 < a = = Apert ea pa era 0 perenne Ciera caret eee ret eee = rr aaa! r seers a acne otal ‘ “F ae r all Le rai | Se fe §, ae ni ee sree Varia ae ry nee See pel ere only gt ere dus .