‘Yetional Library 92 Con vollection Develontent. Seneh, ri. wn ou! amis SF wid : “r ° el “EL + tl Ssh rihes SAL Pat ee EGTLASTE AUALEHT PAGULLISES — Second Class hail Registration No. 1954, Nr, 19 (1836) 1985 Ce see ar - “ Po a il “ARERR eB Pe eh 22 99 a wee ee ual g ie eel ooo acd on . Dat a hel . Taye ae - a Pare! wt LOR) BE LE wh te dh abe . we rs an 2 8s ee ay Soma vanes) Toronto Peetri ‘i koouduse noukagu a1. apr. paras! Onnistamist. Vasakult - B. Onn, A. Reinsoo, G. Juure, R. paral ae TBM ORE E Marley, op. A. Taul, op, E. Heinsoo, N. Lind, A. Kriisa, M. Leetsmana, T. Kajak,-A. Reitav, J. Paju, Z. Roiser -E. Mannistu, L, Valter, P. Kalju, E. farvi, 0. Miillerbeck, K. Kiing, M. Musta, 8. Paluoja, L, Later, [. Kruus, 0. Kirsivali, P. Koppel, M, Kreem, R, Prostang, J. Soosaar, K. Irs, V. Liflakas, ¥. Lepson, H. Vanaselja, E. Lets, E. Pede, A. Tamm, U. Roose, L. Ots, H. Riindva, A. Tork, A. Reimann, K, Rand, &. ‘Kéarmaan, K. Joksi, T. Kass, H. Rib, E. Paju, K. Kaur, T. Ratnik. Seitse ral pi selgitavad iguste kuisi OTTAWA — Helsingt akordi jarelkonverents inimGdiguste kiisimuses ei alganud ettenahtud ajal, kuid seal arutusele:tulevad probleemid viidi seitsme ikestatud rahva eésindajate poolt avalikkuse ettfe ajakirjanduse kaudu juba nadala algul. Esmaspaeva 6htul toimus pressikonverents ajalehtede esindajate ronkel esavétul j ja kohal oli ka CRC-ty, -Seletusi andsid neli ukraina, Jati ja leedu piaritoluga dissidenti, kaks meest ja kaks naist, kes hiljuti Ldan-. de pAdsenud, jargnenua ktisimuste periood oli vaga elav. Kella 1-3 pae- val toimus vaiksem demonstratsioon langenute malestussamba umbes 75 demonstrandi osavotul. juures _ EESTI DELEGATSIOGN Ikestatud rahvaste katusorganisat- sioon ,, The Canadian Committee for Captive European Nations” avas oma informatsioonikeskuse hotellis Chateau Laurier, kus tgal rahvusgru- pil on oma laud. Eestlasi esindavad EKN esimees Laas Leivat, abiesi- Konservatiividel “Ontarios vahemusvalitsus Gntario iildvalimised iillatasid oma ootamatu tagajariéga. Senine ghamuspartet Frank Milleri juhtimisel kaotas 20 kohta ja enamus- -” erakonna seisundi. Frank Miller moodustab vahemusvalitsuse loctu- ses, et jargmistel uldvalimistel ta taastab psrtei traditsioonilise enamuse, nagu see onnestus tema eelkaijal William Davisel. Vait- jaiks 2. mai iildvalimistel osutusid liberaalid ja uusdemokraadid. Ontario uue parlamendi 125 likmest on 52 konservatiivi, 48 liberaali ja 25 wusdemokraati. Valimistulemuste teadasaamisele arenes elav poleemika, miks konser- yvatiivid kaotasid 20 kohta. Partel lii. der Frank. Miller ise avaldas arva- mist, et kaotuse pGhjuseks oli Katoli- ku koolidele valitsuse toetuse luba- mine vordsel alusel omavalitsuse poolt iilalpeetavate koolidega. Oma- valitsuste koolivalitsused olid selle ettepaneku vastu. Moodustades va- nemusvalitsust, Frank Miller lubas. revideerimisele yotla oma seisuko- ha, Uldiselt peetakse konservatiivide | partei kactuse pohjuseks Frank Mil leri isikut, kes. ei osutunud digeks meheks tditma William Davise poolt | pdrandatud kanservatiivide partei liidri kohata. Ta ei olnud killalt ener- -giline valimiskampaania juhtimisel, ej] suutnud valijaid veenda, et Ontario ditsenguks on vajalik jatkata konser- valiivide valitsemise traditsiaoni, mis on kestnud tile 49 aasta, Ta andis. vasiasparteidele voimalusi ebapopu- jaarseta otsuste tegemisega. Uks nendest-olj Ontario provintsivalitsu- se erakordne suurendamine ajal, kus kéneaineks on valjaminekute vahen- . damine., Liberaalide pare ltider David Pe- terson osutus vadga energiliseks ja ettenagelikuks valimiskampaania juhtimisel. Lisaks kergel kael valija- tele antud lubadustele, mis maksv- {Jarg Jhk, 3) EESTI OHVITSERIDEKOGU KANADAS lnkmeta : “ja nende killaliste, Koos daamidege -SOPRUSOHTU 25. mail 1985 algusegs kall 19.00 Tartu College't kohvikus, 310 Bloor St. W. Osavétust, koos osavotumaksuga ($20 isikult) teatade 15. maiks EOK leakur Elmar Silmale, tel. 486-6683 mees Valter Pent ja peasekretar Priit Aruvaid Kanadast, Eesti Rahvuske- mitee Uhendriikides esimees J]. Si- monson, komitee liige Mari-Ann Rikken ja eesti poliftvangide USA toimkonna juhataja O.. Tammark ° USA-st, Parast pressikonverentsi andis se- naator P. Yuzik Parlamendi resto- ranis Ghtueine eestlastele, millest _ peale delegatsiooni osa votsid veel Ottawa eestlastest Ene-Ann Kukk-. shewchuk, Tormi Heinma, Jiiri Val-. ner ja parlamendiliikmed D, Dobny ja M. Collins. GO. Tammark kéneles ctu- korrast Siberi vangilaagrites ja N. Liidus. »KOIGE NOGREM VANG" | ‘Talsipaeva hommiku] vattis eesti delegatsiooni oma btirons vastu par- lamendiliige D. Kilgour, kus talle anti =estonia: KO NTS a nth n Ty at svat ean Te . Take ww mm : Pee “he Tatttee "bE TE “0 hi Sat ik! . “os 3 - es . . o Bead . . "4 i ee "A ae, a . tat at “a: See eet i ". . ome 7 ies tet ial ac eee ar ee oa = tm tot ae “Eat . ‘- am "e et ee ne eet AE ea ee eo ee coe ord i ae ee ws ae . a ae mo * ite nate ie raat oc Are wu 5 r PRR eee ot cheek Ree Ua TREE eI et * ier = oa Hi oe, o_o Paaa . qe me ws " . ' . os .. . . 4 eos soy + . se. ont a . ot wes . on . mmm so: Kohtuministeerium jalitab leedu paritoluga Kanada kodanikku USA kohtuministeeriumi e7i- juurdluspsakond jalitab leedu pé- ritoluga Kanada kodanikku, kes olevat Teise maailmasdéja ajal kaa- 4 aldanud juutide ja mustlaste mOrvamisele Leedus. 64-aastane joseph Kisielaitis elas USA-s ja ali hiijuti ,pogenenud“ Kanadasse. Kusimus téstatati Kanada parla- mendis ja foderaalpotitsei RCMP rakendati teda astima. Ajalehetea- te targi ta elas veel mani niédal - tagesi Albertas, knid Jaks tagasi USA-sse, kust lubas tagasi poérda- da. } Kohtuministeeriumi sllidistuse kohaselt. oli Kisielaitis kuulunud natside ,ochutzmannschaft'’i*. , Tema dde Kanadas titles, et sake: jased:' kunagi ei votnud leedulasi natsiparteisse. Selleks pidi olema sige sakslane. Ta oli véetud saksa ' arimesse, kui oli 19-aastane ja té6tas vaid rétsepana kuna ei saanud sul- geda silma, mis vajalik piissi kasu- tainisel, | Immigratsiooniminister Flora MacDonald iitles Parlamendis, et Kisielaitis, tema abikaasa ja lapsed tulid Kanadasse novembrikuus 14948 ja téendolikult said kodani- Nes enne’kui asusid USA-sse . Ajalehtede informatsiconist 4i- seleu, mis Giguslik alus on USA kohtuministeeriumil jalitada Ka- nada kodanikku vGimalike kurite- eude parast, mis toimusid Leedus ajal kui ta oli Leedu kodanik. ile esitis Mart Nikluse kiisimuses. Ta lubas selle tostatada parlamen- dis, Samuti esitati ,.N. Liidu noori- ma vangi' Kaisa Randpere vanemate juurde lubamise kiisimus. (nimdiguste kasitay konverents pidi algama teisip. homm. id. 10, kuid avamine liikati edasi ja toimetuset66 lopul polnud veel selgust. Nagu EKN peasekretar Priit »Meje Elule'', kaib kauplemine pde- vakorra tile. Ottawas on kuuldusi, et probleemiks on kas konverentsil saab kisitada iiksikuid inimGiguste rikkumise ktisimusi, mida N. Liit putab valtida. Kesknadalal oli Balti Péev mille- ga Sseoses toimus Ghtueine seitsme rahvusgrupi poolt parlamendiliik- metele,. Veisipaeval, 14. juunit 1985 kell.7. 30 pl. Walter Halli, Edward Johnson Building, — University of Foranto Piletid saadaval Easti- Abistamiskomites grist fa koori liikmailt, Opilastele ja _ | Pensionaridele — $6.00 EESTI RAHVUSTEATER 40 aastat puhapdeval, 19. maili.s.a. kell 3 p.l. Ryerson’i teatris (43 Gerrard St. E.) OPERETT ‘ALURI NEIU”’ Paasmeid veel killaldaselt sa adaval East Abistamiskomites aris, tol. 461-1344 ja etendus® paaval taatri kassast.. Aruvald . titles: Puhastulu tsheki ileandmine Eesti Majale Killapeo meenutusohtul. Vasakult — Maakondliku Esinduskogu esimees Johannes. Vihma, laekur Arni Kaarid, Eesti Maja laekur Vaige Niitenberg ja esimees Osvald Piil. Killapeo iilejaax Fote — Krvin Aleve | 4500 dollarit Eesti Majale Méédunud- nidala kolmapieva fihtul toimus Eesti Maja kohviku _ruumes moni nadal tagasi peetid maakondliku killapeo meenutus- Shtu. Sellele koosviibimisele olid kutsutud kdik peoga tegelenud suv- revaevanagijad ja osalejad eeska- va labiviimisel. Rahvast oli kohal rohkesti, nende hulegas Eesti Maja juhatuse liikmed, kuna olf ettendh- tud pec puhastulu ileandmine Ees- ti Majale. ~QOhtu avas maakondiiku esindus- kogu esimees Johannes Vihma,tana- des kdiki, kelle panus aitas killapeo edukat laébiviimist. Litthikest koos- oleku osa juhatas Ervin Aleve, Siin tuli esitamisele tiksikasjalik peo aruanne taekuri Arni Kadrid’i poolt, - Selle kohaselt andis pidu tulu $7406.80, Kulud olid $3012.28, Ule- dak $4388.52. Maakondlik esindus- kogu lajendas seda:summat ja andis Eesti Majale $4500 kahes osas: $3500 rahas ning ostis Eesti Majale hada- vajaliku jahutusruumi $1000 eest. Ja- huiusruum on méeldud kiilmade joo- kide hoidmiseks pidude aja! ning on. liigutatav ruumist ruumi. Todstulike riikide juhid ei leidnud -tihiskeelt Bonnis, Laane-Saksamaal lippes laupdeval, 4. mail seitsme tédstus- riigi juhi — USA, Inglismaa, Prant- susmaa, Laane-Saksamaa, Itaalia, Kanada ja jaapani noupidamine koost00 arendamiseks tédstusli- kul, kaubanduslikul ja rahanduse alal, Iga maa esines seal oma eri- — nevate soovidega ning jai nende juurde kuni lopuni. Selle tagajarjel iihisele arusaamisele ei joutud ti- heski punktis ja uve konverentsi aeg ning kohta jai magramata. USA valisminister markis, et konve- rents oli siiski opethk ja edukas, sest seal iga riigijuht tii ette oma oohjendused oma erineva seisuko- ha kaitseks ja need pGhjendused - yOivad kunagi kasulikud olla, kut uut konverentsi hakatakse plaanit- sema. Revisjoni-komisjoni druande luges - ette Roman Marley. Koosolek kinni- tas aruande ja kiitis heaks juhatuse samimu raha tileandmiseks Eesti Ma- jale. Selle jdrele laekur Arni Kairid ulatas kdepigisiusega t8eki Eesti Ma- - ja faekurile Vaige Niitenbergile. Ohtu jooksul k6neles veel Eesti Maja esimees Osvald Piil, hinnates maakondliku liikumise tugevust To- rontos ja sellest tulenevat kasu nii. oma Hikmeskonnale kui ka tervele meie ihiskonnale. Alfred Sepa arvas — naljatades, et selliseid maakondlikke killapiduseid tuleks korraldada kord | kuus, kuna need on rahvarikkad ja annavad Eesti Maiale tulu. Eesti Ma- ja juhatuse poolt hinnati roosikim- (jarg ihk, 3} Miamis vahistati sOjakuritegudes siiiidistatud latlane MIAMI — Siin vahistatt 71-aasta- ne latlane, keda stitidistatakse sdja- kuritegudes. Konrads Kalejs aleva! olnud Latis kargem natsi-ohvitser kontsentratsioonilaagris, USA koh- tuministeerium ttleb, et 1942. a. ta olevat juhtinud ihe lati kiila havi- tamist ja elanike mérvamist, Kalejs oli varem ehitusettevdatja Chicagos. Kui taotlet! tema depor- -teerimist, slirdus ta Kanadasse. En- ne vahistamist Miami Beachis ta oli viibinud Austraalias, tulnud tagasi Kanadasse Vancouveri ja Toron- tosse, kus elas ihe vanema lati abi — elupaari juures. Kohtus! prokurér Jeffrey Mausner iitles, et Kalejs puiidis kéigiti pddseda vahistami- sest. Kuna tal ei ole perekondlikke sidemeid USA-s ja on majanduslik- ke voimalusi, véivat ta minna ,,p6-— randa alla nagu viimane kuus kuud., USA marssal John Pascucci iit- les, et Kalajs’il on sajad tuhanded dollarid vaba raha ja tal oli vahis- tamisel kaasas 5000 dol. | Kohtunik keeldus latlase kauts- joni vastu vabastamisest, Tema de- porteerimise kiisimus tuleb arutu- sele 15. mail. Kaitseadvokaat Ivars Berzins utles, et ta kaebab edasi. Mai 18. ja 19.toimub Kanada Riitmilise Voimlemise Foderatsiooni, Kalev-Estienne ja Ritmika Klubt korraldusel SUUR ULEKANADALINE VOIMLEMISE eens GYMN AST RADA: 85 Laupaeval, 18. mail 2 etendust: kell 2 pl. ja kell 7.30 6. ELUTRUHMAD Etobicoke Olympiumis (590 Rathburn Ra.) -Puhapdevai, 19. mail Etobicoke Civic Stadiumis {Etobicoke Olympiumi taga, Centennial Park Rd.} kel 3pl | MASS-ESINEMISED Paasmed $5.00 taiskasvanutele, $3.00 lapsed ja pen- sionarid. @ Paidsmed saadaval C.M.R.G. Foderatsioo- nist. Kalev-Estionne ja Ritmika véimiejate kaest. voi koha paal enne atendusi. -Informatsiooniks helistada — 49$-4120