‘nr, 5 (1925) 1987. = | 1 tutunud, millega me dliku labikdimise sed paremini mo- . ees avaldas tanu 66 ja ohvrimeel. spevus tulemusri- ametikandjad on Iratu ustavusega felise KoostO0 vai- Fed siis juhatuses, is, klubipaevade | El kohvilaua kor- e (anamatumais mena neila, kellel jacgi likvideerida - a soojusega téstis - 1 Oja, kes ideede itu kaastadlisena mc peaaegu igasu- wd oma liikmete udatusteta, kuigi se kestvuse jook- rid on lahkunud zsimele ettepa- ti seistes moddu- i lahkunud liiget — B dpuks oli Klubil iande esitas laa. d. 1986. aasta Jé- a kassas $7760,- aksudest, Klubi G-dest jm. olid . i samal pericodil 06,- koas ee!mise s Klubi kassasse ,-. Klubi tiritused mc eeskujul peaas- ~ mcparast ldppeda mis Mitnieid, kes misid pidevalt oma kalikult varusta- Mi aruande Klubi motra kohta esitas — ale koosolek lae- ‘laidile ja vara- arklinile tehtua m Valdas, gti ka nende pen- mse tantsust, kes —on-iksindusse pakkumiseks nei- i, tostmiseks on aja Heino Laane- lega. Se!liste vai- faviidavate paki- ude -katteks ot- ettepanekul tile i kassast kiilas- aT 11, meeleoluah- ratsioone 4, ma- Bvata kokkuiule- it suvevaheaial asuuvasse ooma- ' suuremat osa- - iaile huvitavaks neelelahutuseks 1 28-st kokkutu- roksul osa kdgu- s Eelmisel aastal . varra vahem, uid 29. oli. ‘ustamisel valiti 3, johanna Too- m liikmeiks valitl ees Edith Tom- Opetaja Heino Mtaja Ella Salte- irvalaid, abilae- Zeeskava korral- . varahoidja Ni- tttekannete kor- mmel, Juhatus- s valiti Marta mani. valiti Volde 1 Kallas ja Her- lidaadiks Leida a idtkata eelmiste memest kooskaimis- iaanuariga, mil e01984.a. Estos! Areneval reedel, Bae video-dhiu —_ m Olt vaimistatud rikuist. Kevad- seb 15. mail, draks otsustati — astas, kusjuures le maksmisega stataks, lek laabus suju- ehti tthe! haalel, Bnnustust ja tanu 2 tOttu Klubi te- Bigenud-on. uande kohaselt - ub 28 kokkutule- . mult jargmisiks , | »Meie Ela an. 6 (1928) 1987 pee he eee ol oe i Eesti vabaduse eest langenute mialestusteenistus New Yorgis NEW YORK (ME} — Oma sisult erakordse ja osavotult rohke- . arvulise Eesti vabaduse eest langenute malestusteenistuse korralda- sid New Yorgi organisatsioonid 11. jaanuaril Pauluse kog, kirikus. NYEVU esimehe dr..E. Rubelilt kujundatud initsiatiividel, Rahvus- komitee, Ohvitseride Kogu, Helikunsti Keskuse, Pauluse koguduse, NYE nais- ja meeskoori jt. kaasaléémisel. Urituse siigav rahvuspolii- tiline reljeefsus koos rikkaliku kohase muusikalise illustreerimisega moodustasid sella traditsioonilise milestuspieva tahistamisel eri- nevuse senisest shablooni langemisest ning liinkadest. Eelkdige oli ( kaasahaaravaks prof, dr, A. Vodbuse hingestatud paevakohane jutlus harva kuuldud. Kirikulisi. oli kdgunenud ile 250- nea, nende eesotsas E.V. esindaja USA-s peakonsul E, Jaakson, ERKU esimees J. Simonson jt, ka kaks kdrges eas olevat aga veel sirge rithi- ga E. Vabadussd6ja 'veterani,kapten H. Reinvaila ja ins. V. Brunberg. Orelil toimis helikunstnik H, Tobias- Duesberg ja teenistuse vaimuliku osa jagasid eelmainitud prof, Védébuse xGrval veel praost em. A. Hinno, abipraost V. Kangro, dpetajad L. Heinmets jaE. Kiil ning dpetajaabili- sed E. Jarvet ja E. Ulp. : MEIE VABADUSVOITLEJATE SANGARITEOD Prof, A; Vaobus yottis oma jutluse aluseks Johannese ev. pik. 15,23. salmi:— Suuremat armastust ei ole kellelgi kui see, et ta jatab oma etu oma soprade eest. Aukartuse tunne valitseb mdeldes Eesti Vabadussdia sangarite tegudele tockordsel! Euroo- pa celpostil, millede taolist ja ka eesti. . vahvale osaks saanud suuri ohvreid alis ning iildse voib harva leida, — itles prof. Védbus. Ta peatus varvi- ‘tikkais kirjeldusis mitmete iseloo- mustavate olukordade ia teguile fuu- res, rOhutades ka vaenlae sagedast .10-kordset tileolekut, millele vaata- mata nende pealetungid varisesid vaptate eesti voitlejate rinde ees kok- ku. Nii- ka Il maailmasoja pidevil Narva rindel Sinimagedes ja ka mujal vabaduse eest voideldes, nagu Karja- la kannase!l, Volhovi juures, Ukraina © steppides ja mujal, kus eesti mees voitles oludest tingituna kiill vddras -fnundris aga scoja eesti siidamega. Samuti jatkas ta seda samas vaimus Koreas ja Vietnamis. Me austame malestuses kiill oma 1abi aegade Ees- ti vabaduse eest langenud kangelasi, __ keda enam siin ei ole, kuid nende hinged Jumala kaitsel on oinud nagu meiega. Olgem vaarilised eesti vap- ratele celkdijatele. Meie austame ka oma orjastatud kodumaal olevaid va- oadusvoitlejaid ja modtleme . palves etiti neile, kes on Siberi havituslaag- reis. Helendava eeskufuna t6usetub sealt vabadusvoitlejast naisvang ar- — chitekt Lagle Parek, kes tédeb, et _vaatamata plinarikkale ja -an- Ao k sistavale olukorrale on mu hinges room -—- sest digus seisab ju ikkagi ‘imeie poolel!" “MEIE EI OLE TEINUD KOIKE VAJALIKKU Samal aial jutlustaja oma sOnavainy 16pul aga Giles, et koigi meie rahva vGimete ja vaartusts juures, kus nil. paliu tublidust, -vabaduse ja ohvri- meelt ning sangaritegusid, on mu sudant ometi vaevanud kiisimus: miks meie vabadusse padsenud ole- me siiski nil vahe teinud ja palju tegemata jitnud!? Ta ergutas k6iki _ vabanema Joidusest ja kutsus neid ohvrimee!sele tidle ja vaitlusele Eesti taasvabanemiseks, milleks aidaku meid ka fumal. Teguisegem selleks mitte iiksnes pidupdevade puhul _waid kestvas ja kandvas argipéeva tds. Olukordade tésidust tegutsuse valaduseks iseloomustab ju ka seegi ohus mete rahva vaenlasele. Muusikalises osas esines solistina _ valjapaistvait. noor tSellist Kristiina Vaska ja bass Alb. Vaart ja mélemad ees mainitud koorid, kdik eesti heli- loominguga, kus koore juhatasid mag, Y. Kangro ja E. Veski. Neile lisanes _yaartuslikn -panusega a pe ja saatjana H. Tobias-Duesber kJaveril. Tiiu Brelims luges esiette- kandes A. Hinnolt paevale pihenda- tud luuletuse , Kolm sugupélve". Vaikses leinaseisakus malestati lan- penud sangareid. Altari juures olid ~ Eesti lipp Ohvitseride Kogu liikmete -anvalvega, NYEVU ja USA lipp ve leranide auvalvega, USA KASUTAS OMA ULEOLEKUT AINULT UHE DIKTATUURI' KAQTAMISEKS pamas jargnes veel lihike aktus, kus pdevakohane peasdnavott oli II maailmasOjas kompaniiiilemana voi- delnud Jaan Tiivelilt ja hiljem lapp- sona samuti kompaniitilemalt Elmar Lippingult, mélemad Raudristi kave- lerid. [. Tiivel andis asjaliku: iseloc- mustava ekstraktkirjelduse Vaba- duss6}a kui eesti rahva ajaloo kéige ightsamast siindmusest arvude taus- tal. Koneleja lisas, et Eesti rahvea- vigi aitas vabastada ka suure terri- tooriumi Litist, samuti. maa-alasid Pihkva timbrusest, Peipsi'taga vadje- -— mille laadset patricotiliselt pinnait sellel kujul eesti kogudusis on laste ja Peterburi suunas ingerlaste aladel. Puudutades I] maailmasdja tulemusi, titles ta, et ladneliitlaste ‘naiivsuse ja rumaluse labi ei voidel- dud mitte kahe suure diktatuurivdi- mu kukutamiseks vaid iiksnes Hit- leri vastu, Selles on suur osa USA-!, kes oli siis ainukesena aatompormi omaja ja ei kasutanud sellist olukor- da kommunistliku N. Liidu pélvili surumiseks, J. Tiivel, kes on ka tun- tud luuleharrastajana, Taamistas $d- » navoGtu oma paevakohase uudisloa minguga, algul puhendusega Hest je" ja ‘opus »Eestlasele”, UUED POLVKONNAD JA VABADUSSODA Rahvuskomitee esimees j. Simon- son tervitajana markis, et iga jaanua- ri kuu algul eestlaskond tahistab va- bas Eestis alustatud kaunist tradit- siooni malestada meie Vabadussdja langenud sangareid. Uhenduses sel- lega‘on puudutatud ka Vabadussada ja selle tahtsust, Kahjuks peab itle- ma, et meie pealekasvavad noored, kes Opivad om asukchamaade koolt- des lahemalt vaid kohaliku maa ja rahva .ajalugu, teavad tieliselt. pal- judel juhtudel suhteliselt vahe Eesti Vabadussdjast ja selle tahtsusest. Noortele tuleks see teema huvipak- kuvamaks muuta, Naiteks USA-s on volmalus tuna huvitavaid pGhimstte- . ‘isi paralieele siinse kodu- ehk vaba-: dussdja ja. Eesti Vabadusséja vahel., vaatamata et neid maid lahutavad hiigelkaugused ja ajaline vahemik 150-mne aastaga. See on.tiks voima- jus kergendada nooruseje arusaamist meie rahva heroilisest sOjast vabadu- ge ja iseseisvuse saavutamiseks. Tei- seks konéleja soovitastungivalt USA eesti organisatsioonidel wuesti vai- jaanda19 a.'tagasi E, Vabadusvoitle- jate Liiduit ilmunud. ingliskeelset kokkuvotlikku Eesti Vabadussdja ajalugu, millele oli ptihendustik saa- de president Eisenhowerilt. Teos ali kordustriikk Eesti Vabadussdja Aja- loo Komisjoni vastavast valjaandest. See Onhestunud kompakine inglis- keeine teos, mida saab eduga levita- - da nij mete pealekasvavaile polvkon- dadele kui‘ka teiste rahvaste liikme tele, on ammugi miiiigili kadunud. NYEVU esimees dr. E. Rubel, kes oli selle tirituse laiaulatuslikuma il- mega kavandaja ja koordinaator, ré- hutas 3. jagnuari kui markpdeva, mil- lele tuleks anda palju elavamat ta- helepanu, kusjuures malestame aus- tuses kdigil aegade! Eesti vabaduse eest langenud sangareid, Nende hul- gas on tuhandeid martreid, kusjuures meile on teadmata ka paljude viim- sed puhkepaigad., Meie elavad aga ei tohi laskuda keskparasesse ilmetus- se ja mugavusse, et variseda oma elu iGpul kéduneva lehekesena vGdrasse mulda. Olgem vaarilised eesti tuhan- dete aastate vanuse rahva wute sv- supdlvede ahela liikmed. Argem les- kem endid sundida vaikima meie gja- oo rivetaiailt ja me rahvale tehtud tilekchtu vaenlasilt, Kaéigem kindlalt ja noudke julgelt Gigust. Kuigi olevik _ ja tulevik on tume, eesti rahva piisi- pretsedent, kus iiks meie rahvus-— kaaslasi on juba valjaandmise hada- mine ja kasvamine oleneb meie endi tugevusest, visadusest téds ja voitlu- ses ning kindlast tahtest saada jagu igast raskusest ja vagivallast, mis meie teele ette jadb voi veeretatakse., Pauluse kog, poolt titles tervituse ja tanusonad esim, E. Reinpdld. E, Lip- ping 6ppsGnas tastis eriliselt valja Vabadusséja l6puperioodi] arenda- _tud rahuilabirddkimisi, kus ka eest- oretilia - laste diplomaatliku véiduna sdimiti edukalt Tartu Rahuleping. Aktuse teadustajana ioimis NYEVU abi- esim, E. jiirivéli. Isamaalik ja ela musterikas teenistus ja aktus loppes ithiselt lauldud E.V. hiimniga. Kanadas 15,915 —- eestlast Raamatus ,,1001 Questions about Canada" {,,1001 kiisimust Kanada kohta') (Autor: John Robert Colom- ‘bo. Kirjasius: Doubleday Canada, Toronto, 1986.) on Ishekiiljel nr. 202 antud Kanadas asuvate eestlas- te arvuna 15.915 inimest, Festlased on raamatus (Kanadas asuvate) ida-eurcoplaste osakon- nas ja baltlaste ala-osakonnas, kus on ka latlased, 16.145 inimest, ja leedulased,18.240 inimest. Kanada soomiased, 52.315 inimest, on pah- Je-eurooplaste esakonnas,. _ NELJAPAEVAL, 29, JAANUARIL~ THURSDAY, JANUARY 29 = ghee irae ee a wits : " eee eee wae . , ctr il one — so ae ee ee . . eta ee ee ee as ate rights BLS es 4. taf is ie Acotys paseo oe ae a ints Tiges "3. ! Toe Pee te et tat eee rar. nv =. a oa tee ee ee ae eee ar . "2. setae Se ee oe 1 "I = = i ee as Sg eee lat ant eae . . il | . a al ee a | oa : — 2 fa =" Soar flue er eae ee i i id . a Cee Ber Ohi ee om eee a Rea mega William Nakash, pot Morvar vaidab: Araablase tapmine tahvuslik tegu lisrael ei taha prantslastele valja anda roimarit Ajaleht ..The New. York Times'’ (dets. 16, 1986} teatab, et iiks prant- suse juut (parit Péhja-Aatrikast), ni- _ sooritas Prantsusmaai miorva [tappes ihe araablase), pogenes siis Lisraeli, vit- lis seal endale uue nime, Rudi Atlan, ja sai selle nime al! lisraeli koda- oun - c i : : ae | k on d SUSE. ‘Peeter Pihelgas oma poegade pildiga, ~Uus eestlane N. Liidu | saatkonna ees Stockholmis Peeter Pihelgas nouab perekonna valjapaasu STOCKHOLM (EPL) -- Kaisa Randpere Jubamine oma vanemate juurde ei tohi jaada propagandazestiks, mis tooks N. Liidu praegus- tele juhtidele ,,humaanse* kuulsuse. Kaisa peab olema esimeseks ,paasukeseks", millele peab jargnema parv teisi, et mingisugusele kevadele Jaheneda. See on iildine arvamine kdikide juures, kes noukogude rezhiimi tunnevad. Tervitataval viisil on rootsi ajakirjan- dus ka sellest aru saanud ja jargmisele aktsioonile kaasa aidanud. Neljas ajafehes on toodud ara Pee- ter Pihelgase noudmine oma abikaa- sa ja kahe poja Rootsi lubamiseks. Peeier Pihelgas koos sépradega ja samamdttelistega seisis joululaupae val N. Litdu saatkonna ees demon- streerides. Ta tGotab demonstrat- sigone pidevalt jatkata, kui ta ndud- mistel poleks tulemusi. Rootsi_aja- lehtedes on ta demonsitratsioon ja nGudmised saavutanud tugeva vas- tukaja. . jOULUD iLMA LASTETA Dagens Nyeheter" 24.172. toob ara Peeiri pildi koos artikliga ,, Viien- dad joulud ilma jasteta! Peeter Pi- - helgas on viis aastat vdidelnud N. - Liidu vGimudega, seni vaikselt, age niliid on ta sunnitud tegema seda avalikult. Viis aastat on ta. pidanud ringl jooksma ja ikka uusi blankeite - fditma, mis alati on olnud ,,valesti formuleeritud'' saatkonna arvaies. Detsembris on siiski ks paber amet- likult vastu vGetud, Vahepeal polnud tal vOimalik koju helistadagi, et raé- Kida abikaasa Tiinaga ja poegade Vello ja Valdekoga. Peeter raagib ajalirjanikule, kuidas toimus ta loo- bumine nodukogude - -thiskonnas! Soome-reisi puhul, tdlesti spontaan- selt.. PEREKOND VANGIS - ,,Dagen' 20. dets. toob dra Peeter | Pihelga pildi ta kodus tile kahe le- hekiilje ja artikli,,Peetri perekond on vangis N. Liidus", lisatud on pere- konna pilt. Artiklis jutustatakse Peetri Socomes tehtud ofsuse taga- pohjast; mis toimus 1981 Turus. Ta nimetab end rezhiimi vasiaseks — pohjuseks Baitikumi venestamine rigi segamine laste kasvatamisse. Taskus oleva 87 marga eest ostis ta laevapileti Rootsi, enne kdilke, et saa- vutada rohkem vabadust. KAOTAS KOHA Ma olin vait, niikaua kui Kaisa- Xampaania toimus, Aga nijiid on minu Ajakirjandus-. voistlus Lembitu ‘poistele Skautiksus Lembitu Malev alus tas ajakirjandusliku voistlusega skautidele ja vendurskautidele. Voistluse sihiks on virgutada noor! tugema eesti ajalehti ja see kestab kuni jiripievani. Voistluse kaigus tuleb ajalehest tiles otsida skautlik- ku noortetadd vii Lembiiu Malevat : kasitlevad kirjutised, need vilja ldigata, kuupievaga varustada ja ati moodustada neiat iiks lehekiilg. Viimane téé — lehekilje kujunda mine on juba ,,toimetoja tao" je poisid saavad selle juu: :s naidata — oma andekust ning kunstimaitset, Voistluse kiigua valminud ,Vaba _ _Bestlase" ja,,Meie Elu® tehekiljed (clenevalt kumba lehte perekor-. nas loetakse}, mis sisalduvad ainult skaudijuttu, hinnatakse kolmest | skaudijuhist ja kahest ajakirjant- kust koosneva zhirii poolt. Vaitja tele on auhindadeks vaartuglikke raamatuid. kord, Mu abikaasa on seal ja mina ‘s11n pommitanud asutusi ja vGimu- mehi kirjadega, Nijiid hiljuti sai ka Mihail Gorbatshoy isikliku kirja — octame vastust. Vaideti, et mu pere- kond jaavat ndlga Rootsis. Rudolf Jalaka garantiist perekonna tlalpida- _tmiseks ei tehtud valjagi. saatkonna atashee Urmas Orek » itles mulle, et mind ei tulevat keegi - aitama., ,,Rootslased on oma jao koos Kaisaga katte saanud.” Orek itles, et ta polevat poc] aastat mu pabereid ildse fugenudki mis ma andsin ta kolleegile Andres Aarmale. Aga ei saa viita, et N. Liidu voimud ei tunneks huvi meie pere- -konna vastu, Mu abikaasa Ttina kut- suti neli-viis korda KGB-sse, kus tal kasti oma mees unustada. Ta lasti lahti oma kohalt ehitusinsenerina ja tal on nitid raske iilal pidada oma -perekonda.“ -Qige nimi tuli aga valja, kui Hs- raeli politsei vottis tema kinni rédvi- miskatse pealt{kavatseti rodvida iiht kirikumeest) ja hakati uurima tema minevikku. | Prantsusmaa ja lisraeli vahel on leping kurjategijate vastastikuseks valjaandmiseks, aga kuna Nakash (voi ,,Atlan’’) vaidab, et ta on nitia _,uuesti avastanud juudi usu“ ja on muutunud usklikuks(,,Ortodoks juu- Giusku''), siis otsustas lisraeli koh- tuminister, Avraham Sharir, mitte teda valja anda Prantsusmaale, sest prantsuse vanglates olevat palju araablasi, kes voétaksid temalt elu. Nakash tunnistas kiill tiles, et ta laskis oma obhvrile kaheksa kuuli selpa, aga ta vaitis, et kuna tapetu oli araablane, siis oli see ,,rahvuslik te gu. | Muide, iks Nakashi kaassiiiidla- ne, Charles Mimi, pOgenes Prantsus- maalt Floridasse, aga ameeriklased andsid ta prantslastele valja. Mimi cotab nijiid Prantsusmaal kohtuot- sust. Uks teine kaassiitidlane, Has- sen Hamoudi, véeti kinni Prantsus- maal ja $ai-14-aastase karistuse, Na- Kashtle maarati Prantsusmaal elu- aegne vangilakaristus tagaselja, aga temale lubati teha uus kohtumdist- SOBIV KINGIKS malestuskogu ,TUNDMATA TULEVIKKU” S. VEIDENBAUM Valjamiiigihind $10.06 Tahelepanu eakamad koduomanikud kvalifitseeruda 100-dollarisele mea KSU kredi idi le Kui tele, tele abikaasé vor molemad vastate kéigile jargmistele nouciele: olete 31. martsil, 1987. §5-aastane vol vanem | saate 31. martsil 1987. keskvalitsuselt igakuulist Guaranteed Income Supplement’) mine, kui ta Prantsusmaale tagasi tuleh. Nakash on niliid valve all Jeruu- salammas. Tema edasine saatus e} ole veel laplikult otsustatud, aga na- gu iisraeli filosoof David Hartman iitles: [israel ja juutide vdim peab kaitsma igat juuti vaenulise maailma - vastu." Uriel Reichman, Tel Aviviiilikooli digusteadlane, titles aga et lisrael on moodne rlik.ja kuulub L#aneriikide perre ning peaks arvestama rahvus- vVahelist diglust, et peaks andme siitidlase valija. | Siseminister Jitzhak Peretz iitles aga, et Nakash ei kuulu valjagndmi- sele, sest prantslased ei andnud ka valja Palestiina terroristi, kes kavan- das lisraeli sportlaste tapmist Miinc- henis, — Ja tddstusminister Ariel Sharon iitles, et ,, vaikese rahva liik- mena on mul vastumeelne anda vilja juuti mittejuutidele’, Vahepeal on Nakash votnud enda- le advokaadi ia voitleb valjaandmise - Vastu, Vahktévest Restis teaduslikus teoses Teaduslikus ajakirjas ,Scientific — American" [(veebr,.1987] on kéne all raamat maailmas rsinevatest vahk- lovedest,' kus mainitakse ka Eestis tehtud pikemaajajisi uurimusi seliel alal. Raamatu nimi: ,,Global Geocan- cerology" (— ,.Maailma vahkhaigu- sed"), Koaostaja: G. Melvyn Howe. Kirjastus: Churchill Livingstone. Raamat esitab teaduslikke uuri- musi (ja nende jareldusi] tilemaailm- ses ulatuses. Tuuakse esile, et peale milmeaasiast Eesti vahkhaiguste re- gistri uurimist hindab autor niiid rohkem andmete kvaliteeti, kui ai nult andmete statistiliste ja kartograa- filiste meetodite analiitsi, Eesti koha nimetatakse veel, et seal esinevate kohuvahkide esinemi- ne (geograafiliselt) riihmituste kan- oa tekitas arvamise, et selle pohius- tajaks vGiks olla pélevkivilademete moju, kuid see ej clevat tGestatud, Raamat on iisna kallis — USA $127,590, yntos — Tele voite Olete omanud linna elamurajoonis kinnisvara vahemalt vitmase vile aasta jooksul arvates 31. martsist 1987. ja ®, elate kinnisvaras, millelt omavalttsuse maksud on sisse noutud, siis teie olete digustatud saama 1987. a. Toronto inna maksukrediiti mus antakse eakamatele koduomanikele, Kui teie kvalifitseerute, kuid pole selleks vee! sooviavalduslehte saanud, voi soovite lisaintormatsioon, helistage City Clerk’s Departmenti telefonil 392-7036. Ka siig kui saite nimetatud krediidi 1986. aastal, peate uue sooviavalduse sisse andma 1987. aastaks.. _Pidage meeles, maksukredi idi avalduse peate sisse andma enna 31. martsi 1987. Roy V. Henderson City Clerk Me ee :