wen, on ee ag Ni ee, Ce ra i a wr Se ee L lied ee Bais “a ie ee | ep oe - 7 a i eT Ty Rag Sigur patie reir fe oll ec lee ee Ft ae SEE gad arts GH ty eaeip tide Pad pad eee eRe erp bere POSTIAADRESS: P.O. Box 70, “'TELLIMISHINNAD viiljaspool Aadreset muvdatus 50 c. — oe ~ Taienduskoo ool ja Siigis on saabunud ja Yaas $ kogit nevad vabas maailmas eestlaste ‘VALSAANDIA: o/t Vaba Restiane. 135 Tecumseth st. ‘Torontos. PEATOIMETAJA: Karl Arro: TOIMETAIA: Hannes Oja . TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, Innulutused | | : - ekspeditsioon) 364-7675. TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $95, poolaastas $19.50 ja veerandaasias $10.50, kiripostiga aastas $55:—, poolaastas $30.50 ja veerandaastas $16.— tas $21 ja vyeerandaastas $11.— {| . $61—, poclaastas $92.50 ja veerandaastas gli /. LENNUPOSTIGA tlemere-maadesse: aastas ST, poolaastas ~~ $36.— ja veerandaastas $19.—. | BREE ESTONIAN. Published by Free Estonian Publisher Lid., 135 Tecumseth St. . Toronto Ont. MéJ oH? Ase de beara she ene | a FL = inte] hs. he ditty Heese aR eaN MPRA epi cr es tasen a adbee rk etd deed Wschictat sr Sin. @. Toronto Ont. M87 3M7 Kanadat: aastes $38,—, poolaas- . Kiripostiga USA-s: aastas _ Cksiknumbri hind 45 &. kody aud endi Algadele tiienduskoolides - Spetamise vaevalise 166, meie las. -suuremates keskustes eesti noored tevanemad ¢i ole pélganud ‘majan- mie tdienduskoolidesse, et appitda emakeelt ning iuivuda Rest riigi ja. eesti rahva ajalooga.ja Eesti- ‘maaga ning dppida cesti keelt, Pal- sude pagulasaastate jooksul on need tavstal ‘sienduskeolid - olukordade yalja - kujunenud _institutsioonid, mis on tihe suure liga ‘{aitjaks meie necrtele rahvusliku kasyatuse - andmisel: ning emakeele dpetami- mei] jatkunud energilfisi _kes eesti keolitiid on organiseeri- - mad, meil.on jatkunnd dpetajaid, mende biulgas. ka nooremate gefie- majanduslikud muud raskused — kéigest on We. sel — lihidalé eestluse siilitami- sel. Sageli, erili vaiksemates kes- kustes, thitavad need fiienduskoc- — did sageli Vata primitiivsetes . olu- des ning ainult méningate opeta- fate ja lastevanemaie ennastsalga- val tegevusel ning eneseehverduse! suudetakese meed rahvusliku kasva- " tuse taimelavad kiigus hoida ning ettenahind eesmirke taita. Toronto on selies moties onneii- ius olukorras, et siin asub, iiks suu- remaid ja tugevamaid ning homo- -geenselt terviklikumaid eesti rah- vusgruppe vabas maailmas, See on voimaltanud siin energilistel eest- vedajatel ja organisaatoritel ning | Opetajatel. organiseerida rohkearvu- lise Opilaskennaga tiiendusalgkoola ja keskkooli, mis on téGtanud siis- ieemikindlalt ligemale kolmkum- mend aastat ning jaganud eesti neortele teadmisi meie kodumaast “ing Gpetanud neile oma emakcelt. . Kooli organiseerigaidg, dpetajaid ja lastevanemaid ei ole _ kohutanud problecmid era gaadud ja rajatud meie oma éppe- asutnsele kindel afus ning kujun- datud ka vajalikud traditsioonid. Toronto tiienduskeolide siisteemile annab erifi tiseda tagapohja tugey idienduskeskkool, kuhu taierdusalg: kooli Gpilased peaaegu sajaprotsen: diliselé siitrduvad: edasi Oppinia. Faienduskeolide edukaks kaigus hoidmiseks ja selles toimuvaks rahvusiiku t60 .vilielemiseks. on olulised patiud tegurid, kuid ¢iht- samad nendest on Kooli organisaa- torid, épetajad,. Jastevanemad ja ispuks ka Opilased ise. Gnneks on inimes:, ratsioonide esindajaid, kes em vot- ASSOC . ~ MAARJAMAA kirjastusel ‘munud duslikke ja ajakulusid oma laste eesti kooli teomiseks ja eesti lap- sed tatenduskoolides ei ole votnud seal kdimist mitte ainult manguna ja ajaviitena valid on oma igapie- - vase inpliskeelse keolitéé kérval leinud tohusat tédd- ha eesti keele | Sppimisel. Tundub, et eesti kooltide kiigus hoidmisel ja nende — tédtulemuste kasutamisel on eelmainitud teguri- test eriti olulised lastevanemad. Meie vitaksime lastevanemate lesandeid viga lihtsalt ja kergelt kui me iitleksime, et nende kohus- tused on. sits taidetud kui nad vu- vad oma lapsed igal madalal tks kord eesti kooli j2 maksavad nende eest kooliraha, See on siiski.ainult iiks osa — ja ainuli ndiline osa — fenie tdést lastele rahvusliku kKas- vatuse andmisel. Lastevanemate teiseks ja thhtsamaks wesandeks gleks pidevalit . kontrollida nende iid eesti tdienduskoslis ja neile kodustes épingutes nit palju kaasa aidata- kui voimalik. Samal. aja} peaksid lastevanemad hoiduma ko- - dus ,,kotitsi* eesti keele tarvita- misest, mis lastele teravamalt kor- vu hakkab kui vanemad seda oska- vad eite kujutada. Meie ei toh unustada, et.eesti tiienduskeoli 166 lastele rahvuslikw kasyatuse and- misel ja emakeele. fipetamisel jab poolikuks kui kodu sellele sooja st- damega kaasa el aita. | Neid motieid kriipsutasid alla ka EST@-80 ajal Stekholmis selismelt maalt kokkn kogunenud eesti kooli- Hpetajad oma resoluisioonides, kus mun hulgas toonitati, et eesti keele shilitamine voorsit on mele siu- tim ja tahisam iilesanne ning ef peale eesti odu on eesti Kool koge. tihisamaks agutuseks eesti rahvus- likn Spetuse je kasvatuse feosta- miscks, oe Siigis on saabunud Ja koolitoa eesti. taienduskeclides on alganud. Meie kéigi lesandeks ja kohusiu- seks on kaasa aidata, e¢ see t00 cieks edukas ja annaks maksimaal- seid tagajargi-meie noortele eesti keele Opetamisel ning eid meie kultnuri ja ajalooga tuivustamisel.. KA 1 — aa a fo a ates aaa r an - ai alts SS BS So a ae a Be ho Phen a ' a ne ae bee as oe VABA @ESTLANE neljapaeval, 25. septembril 1980 — Thursday. September 25, 1980 7 Esimene koolipiev polnud iksnes noortele ddhtsaks aiievaks, ka koolikomitee oli naerusui alustamas Po Ue OEE ie. < ea wt Leena aE hep ees oe gas SRS Ae he SEES : koolitééga seoiud kobustusi, piidi! kemitee liige Maie Kask, esimees Hans Lupp, asjaajaja Leida Marley ja komitee liige Endel Mell, kes on alustanwd koolimaksude kasseerimisega, Fy Foto; : Vaba estlane antud lubadustega sidas lisrael vallutab Jordani linekalda ‘Sihikindtat annekteerimispoliitikat pahjendatakse Jumala poott - WASHINGTON (Vaba Festlase kirjasaatialt). — Washingtovis on juba monda aega murelikult jal- gitud Menahem Begini_ valitsuse. noltitikat lisraeli okupatsiconi ali oleva nn. Jordani jie Jhinekalda | suites. Seal jarjest uute juudi asunduste rajaminoe dhvardab torpeteerida Camp Davidis saavutatud kolmepoolse kokkuleppe USA, Egiptuse ja lisraeli vahel, See probleem ei ole palay miite atntult vals: poliitiliselt, vaid stigiseste presidendivalimiste peale moteldes ka sisepoliitiliselt. 29 Uhendriikide ajakirjandus on i- diselt olnud. JisraelisGbralik ning hoidunyd -asjadele tahelepanujuhti- misest Tisraelile: kahjulikus yalgu- ses. Niiiid aga, teatava illatusena, haaras sellel probleemi! sarvedest kinni USA pealinna moGjukas pae- valeht ,,Washington Post'', avalda- des terve sarja artikleid, milledes voetakse luubi alla praegune alu- kord Jordani joe lagnekalda terti- tooriumil, ning tullakse jareldusele, et lisraeli valiisuse sihikindlaks pr,- liitikaks on selle palestiina araab- lastega asustatud maa-ala Jtitmine israeli rigiga. ‘Seda artikitte sarja tuleb ~Uhendriikide praeguses vailis- ja sisepoliitilises lugeda rohkem kui tahelepam- vildrseks, seca exam, et liheraal- ne ,,Washingion Post“ on traditsi- ooniliselt olnud itks koige tugeva- maid israel toetajaid. Ajaleht muidugi el ole loodunud oma siimpaatiast Tisraela vastu, kuid piihendades esimest korda mi: suures Ulatuses yeeruruumi Lisraeli valitsuse asuslus- ja annekteeri- mispoliitikale, ja tehes seda objek- tiivselt ja varjamatu selgesonalisu- sefa, annavad need artiklid mérku. sellest tdsisest murcst, mis Uhend- riikide juhtivates ringkondades on Jarjest suurenemas. . lisraeli ametliku riigiterritooriu- mi ning Jordani jde ja Surnumere - vahelise ala, mida kutsutakse 143. nekaldaks, suurus on 2250 ruutmii- li. See on tihedait asustatud — ja seal elab praegu 720.000 araablast | ning 14.000 juuti. Sellele. lisandub ” Ida-Jeruusalemmas, mille lisrael on juba amethikult liitntd oma ter. ritooriumiga, aga mis koigi telste riikide | arvates, © kaasaarvatud _Ameerika tthendriigid, kuulub ikke ‘raamatud miltigil Vaba Eestlase talituses Jiri Uluotsa nldestlaste lepingnd, védrastega: xu Bajandil’ Uku Maasiug »Uda Toonela toelt* , _»Puridele Pyyades" ._--..-. w-e----- - 4.28 FF ¥ ,poety estoni® — eestt luule antoloogia Ktaalia ieeles 6. 20 . Kalu Lepik — Death has 4 Child's Byes Salasoo ja Salo — Valis-Eesti pericodikn Y, Salo — Riik ja kirtkud Blaise Pascal — Matted a Eee eee wee’. .0°—_-"_ mee i ee OO VZJZIlCcLEllheeUe h Ue Ee eee Anfithrung zo der Einischen Sprach (Esimene katse — | eesti keele grammatika ja -sOnaraamata keostaml- seks H. Stahli sulest aastal 1637) - | oe ‘Reedik Willem Wilmanni .,,.Valmid® .-...-..--... AL Salu — Eesti vanen kirjandus —_—e ee i eee S| SS CUE 1 _. Antonio Possevino — Kiri Mantova herisoginnale 2.10 Arno Vihalemma — Kunstnik eesti kirjanduses -... 2.10 Aarand Roos — Juutide kuningas Tallinnas wad ‘h ieee ol ALIEN Sane par ane neta Pen an erates Ie as Spe oe ae He a ae: Ree oe TERT Me gt SE te de eco t pOllumajandusminister, | kindral Ariel Sharon, kes veel okupeeritud jaanekalda juur- wean: AC. | Ida-Jeruusalemmas elayad 100.000 araablast ja 54.000 junii. | KOik juudid ida-J eritsalemmas, | samuti tilejaanud laanekaldal asu- : vad. 14.000, on uusasukad, kes on ~ | sinna asustatud .parast seda kui lisraeli sOjavdgi 1867. aastal selle ! ptirkonna vallutas. Lisaks sellele on | ladnekaldal rajamiseks ning osalt j juba valmis ehitatud uusi juutide asundusi, kuhu kdige Jahemal ajal : (kiiesoleval ja tuleval aastal) asyh: | elama veel umbes 40.000 juudi asu- | nikku, 3 -Asustuspoliitikat juhatab lisraeli endine | / Utles Washington Posti'’ korresponden- dile, et Jordani joe laadnekalda | maakaarti on Juba iii suures ulp- tuses timber tehiud, et praecustete faktidele tagasikdicu -andmine on ~' tema arvates talesti vdimatu. ee 1 F=3 + oe 1 ofa ae OST 1 par MEET A Pete BRE MA gett ie Ug TBR ‘deonstellatsigonis — susele veel Tehakse jutte ka inn. Droblesi viie-aasta plaanist, mille kohaselt lidjnekalda © judaiseerimise prot- sess naeb ette, et selle aja lopul elab seal juba 150,000 juuti, lisaks muidugi need, kes juba praegu elavad ja veel juurde tulevad Ida- Jeruusalemma, Mattijahu Drobles on Maailma Sionistliku Litkumise asundusosakenna juhataja. ‘Kui tale pariti, ei mis saab stis ‘praegu laanekaldal elavatest pa- jestiina araablastesf, ei soovi akisepteerida reaalsust, voivad lahkuda ja et tienioliselt paljud lahkuvadki, kui nad koge-— vad, et liiinekallas kujuneb :lis- raeli viigi viidramatuks osaks. Et praegusel Begini valitsusel on tési taga Hidnekalda piisivalt Iis- raeli -halduses ja valduses hoidmi-. sega ja isegi otsese liidendaimisega — israeli kilge,. seda naitavad .ka veel jArg¢mised. faktid ametlikus valitsise poliitikas, lisaks asundus- te rajamisele ja juutide asustamis- plaanidele. Lidnekalidale ei. vihja- ta lisraelis kunagi kui ,okupeeri- tud’*. voi ,,vallutatud“ piirkonnale 7 vaid kui ,, mele poolt administreeri- tud alale’. Seejuures nimetatakse isegi ameflikus: .sénastuses maa-ala - terminiga , Juuda ja Sa- maaria’; mis on vanad pubhlikud nimetused selle piirkonna kohta. Jordani laainekaldal poliselt asu- vaid araablasi ei kutsuta-palestiin- jagteks, vaid ,,minoriteéediks’. Ja seda vaatamata selicle, et praegu mondustavad araablased siiski veel “ laanekalda elanikkonnast. (kuti me . ei arvesta Kaasa Hda-Jeruusa- lemma). Minoriteediks saab. neid teaduslikus ja praktilises: -mottes aga kutsuda vaid sel juhul, kui 1#3- nekallast juba arvestada Kuuluvaks lisraeli rilgi piiridesse. iMlatlemapanevaks on ka faké, et oT, jatinekalda territooriumist on juba praegu Tisraeli poolt otse- selt ja juriidiliselt araablaste kaest ara ostefud voi vdoranda- tud ‘kas jundi asunduste jaoks, Tisraeli kodanikest itksikisikute valdusse fainud, riiklikuks ots- tarbeks reserveeritud, voi séja- yiele kasutamiseks antud. Sellist sihikindlat annekteerimis- poliitikat Jordani jOe iéanekaida suhtes pohjendatakse juutide aja- looga ja piiblis Jumala pooit antud lubadustega. Juutide ja lisraeli ri- gi-ajaloolisest ja Vana-Testament- hikust. Gigusest. sellele tehakse juttu.varjamatult ni va. litsuse kui rahva poolt. Sellele 1i- saks id eriti rahvusvaheliseks tar- beks aga lisatakse ajaloolisele 6i- julgeoleku Higustus. Viimase kohaselt olevat. asunduste- rajamine ja Jordani joe. laanekalda ‘israeli voimu alla noidmine vayar ae vastas — robles, et need araablased, kes — maa-alale lik sOjalis- -strateegilistel kaalutlus- tel. VGimaliku araabia riitkide riin- naku korrat oleksid juutide asundu- sed, mis kdik on rajatud thtlasi s6- jaliste tugipunktidena ja .milliste elantkud on relvastatud, esimesexs Raitseliiniks. Dhilasi peab ldanekallas jaama lisraeli séjavie kontrolli alla, sest vastasel juhul — kni nditeks j sinna saaks rajatud iseseisev -pa- festiina araablaste rik — gleks Yisraeli kaiise strateegiliselt va- fa halyas olukorras, kuna rtm: dajad véivad edu korral kuresti © vilja tungida praegusele lisraeli tuumik- alale. Jordani ldanekallas oleks seega va. jalikuks puhyriks sO jalises kaitse- slisteemis. - Artiklite sari ,, Washington Dos: tis’ teeb juttu veel paijudest muu- desi huvipakkuvatest asjadest ko- nesoleva. probleemiga seoses, eS}- tades ka fisraeli poolt okupeeritud territooriumil elavate araablaste seisukehta ning nende tisrael, kodanike omi, -kes.on Begi- ni valitsuse politika suhtes kriiti- lised. Sellest KOigist Jargmises ar- tiklis, $eda EKN iidkeosolek j ia tulughtu 25. oktoobril -EKN -juhatuse koosolekul mé3- dunud naidalal otsustati EEN kor- raline sasta-iildkoosolek pidada jaupieval, 25.. okt. algusega kell 9.396 hom. Paevakorras on moddu- nud tegevusaasta aruanded, tege- vuskava, eelarve ja .valimised. Paevakorras on ka EKN pohikirja par, 4 muutmine, milleg oa ERN. ya- limistel ikandidaatideks seatavate -yanuse alammdaraks senise 23 aasta asemele maaratakse 21 aas- tat. Uldkoosoleku paeva ‘Ghtul pee- takse Eesti. Majas EKN tuluchtu algusega kell 7300. Juhatuse koosolekul tehti tile- vaade suveKuudel olnud tegevu- sest. Esimees U. Petersoo’ ja péa- sekrelir E. Salurand informeert- sid ESTO-80 ja Ulemaailmse Eesti. Rahvuskongresst kaigust: Viimasel kuul esitati EKN aktiivsel kaast66] valisminister M. MacGuigan‘ile Balti Liidu méargukiri mitmetes kiisimustes.: Kanada pdhiseaduse- ga ithenduses olnud labir24kimis- te ajal- esitas EKN méreukiria mOnedes, pOhiseaduse kiisimustes ja méddunud nadalal esitati‘ par- lamendi Madriidi konverentsi ka- sitavale alamkomiteele valiskomis- joni poolt valjaté6tatud . pikem margukiri Madriidi iisimusies, Jubatuse koosolekutl kiisitati ka mitmeid jocksva tegevuse AUSUmU- si. i Kommentaari Poliitilised vaatleiad ja poliifilis-. - 7 Schmidti dega koalitsiooni Jeonud | palestiina konverentsi , te ringkiisimuste korraldajad on juba veendunud, et Laadne-Saksa- -maal 5. oktoobril toimuvad litdu- lipevad | | praegu voimal olevate sotsialistide parlamendi . valimised ja nendega koalitsiconis olevate Va- bade demokraatide vodiduga. Nil : : kinnitayad ringkiisimuste korralda- . jad, et praeguse kanisler Helmut soisiaaldemokraatide poolt hagletab 45,1 preisenti ja nen- vabade deinokraatide poolt 7,7 protsenti valijatest. Kristlik-demokraatliku parteile ja nende juhi Franz Josef. Straussile lubatakse 45 protscuti valijate hiditest. See tahendab se- da, et Helmut Schmidt tuleb oma. seniste;toetajate abil Jjallegi kind- ialt véimule. Ringkisimuste. korral- | § dajad on tiielikult veendunud, et — 5 _ Schmidt ei saa kuidagi kaotada Ja Strauss voita..— ‘Laane-Saksamaal ei ole par ast . Teist maailmaséda olnud pit age- dat valmisvoitlust kui see lavastuh praegu. enne. 5. okteabri valimisi. Terayuse ja 4geduse pohjustajaks _ ou Strauss oma kindlakujuliste po- liitilisie toekspidamistega ja tuge- va antikommunistliku hoiakuga, ‘mis pérmugi ei sobi sotsialistide filosoofiaga, kes otsivad koostééd N. Liidwga ja teiste kommunistlik- _kude riikidega sing on neile valmis tefema majanduslisi ja poliitilisi jarelandmisi. Selle poliitika ideo. : loogiliseks isaks on tegelikult endi- ne kantsler Willy Brandt, kes tea- tavasti oli sunnitud oma kérgelt po- sitsioonilt maha. astwma pdrast se- da kui Jda-Saksamaa punaste spi- oon oli pugenud naiivse kKantsleri | lahemate siprade ja nduandjate ringi, aatamata sellele sunrele ta- gasilidgile mangib Brandt Liine- Saksamaa sotsialistide peres ikka veel silmapaistvat rolli ning tema jarglane Helmut Schmidt ajab eda- si ka Brandti Seplikku ja: jareland- likku idapoliitikat — ehkki tagasi- heidikumal ja ettevaatlikumal kv- Méiemad kantsleri kohale tiiiiri- vad poliitikud iseloomustavad itks-. teist virdlemisi teravate s6nade- ga. Strauss juhih tahelepany Schmidti suurtele jareleandmistele N. Liidule ja Ida-Saksamaale ning nimetah teda venelaste téirtistaks, kuna Schmidt omakorda toonitab, et Strauss on vastutustundetu ja ohtlik poliitiline seikleja, kes véib Vila Laane-Saksamaa suurema 80. jalise kokkupérke keerisesse. Lid- ne-Saksimaa sotsialistide ja teiste vasakpoolsete riihmituste kampaa- Na Siraussi vastu: on avaldanua kahilemata méju ka ‘teistes liine- wiikides, eriti Ameerika Whendril- Kides,. kus Straussile vaadatakse tlevalt alla kui thendriikide yilis- poliitilise miingu rikkujate ehkhi Strauss tegelikult on idotanud Uhendriikidele palin kaugeleulatu- vamat foctust ja abi kui séda om teinud kantsler Helmut Schmidt. | Niiiid, kus valimisteks on vihem kui kaks nadalat aega, arvatakse, et Straussi aktstaid vaib tésta ja tema Valjavaateid suurendada gi- mult moni suurem rahvusvaheline maailmakriis Vol Vaga halvad wudi- sed Lidne-Saksamaa majandusliku olukorra kohita, Kuid ‘aeg on j4anud vaga napiks ja sellised pobhjapane- vad nudised ei tule tile 46, Eksper- did on veendunud, et praegust olu- korda arvesse yéttes on voidume- heks Helmut Schmidt ja sotsialis- fid. Ning samal ajal on paljudel pollitilise elu Laane-Saksam aa- vaatlejatel pihjust ennustada, et parast Schmidti véitu nikkub. L33- ne-Saksamaa - sotsialistliku partei- nii oma sise- kui vilispoliitikas tun- duvalt senisest veel gi robkem va- -gakule, a Praegu puuduyad léhemad -and- med, kuidas Kabulis Whendrtikide saatkonda pogenenud ja seal asitili. palunud vene punasddur Alexan- der Kruglov oma varjupaicadigu- sest saatkonnahoones - loobus ja koos kohalikn yene saadikuga saat- konnast Iahkus. Kogu. lugu tundub bisarne ja kahjuks jaab mule, et ameeriklaste lubadused inimdigus: te eest vortlemiseks ja nende kaits. miseks iunduvad iiletehtuma ning et Uhendritkidel puudub julgus ja joud oma Somade tegudeks raken- camiseks, { Jarg Tk. 3) Tees 8 ee re "1 "ie py ee Dr ie + =n a 1 1 . 1 . woe Jon ie ot re - - . Ven ‘jookq "LES alive el Os Rtis | eb li ~*pass® heb’ le sm pads La Naa ?uicl i wal sept yene a ims nist sid kurj PEL: pores fe, § veniy 1s? kg dks 1eme ame {oni nak nln Socua saale lase coll | fiiiis: sel : ¥ad ila ek