) aasioual Li Jr ry 55 053.

HONS 525
KLB. :

ON

NCHS E
SO 1A ip

oo Sg

i

Bera eines
Pt ae BP at Nt

eT a tine

Second class mail
registration number - — 1089,

; .

VABADE E eet ASTE HKALE ERAND SA

Nr. 2 (3115) XXXIV aastakdix

bart apr a

ee efeuisad aad

the ae “deiceaiaaty:

_ BBSRRSE SSeS eee A ata eee

Cerri F sia aU NST Reais etdae 18
‘es ne tae me Ris rag

i
m

. ofe ren paket oe oe 1" ie re . are ae
eh Aorta =a ih EES este
teaser a PEERS staat .
os i” 73 ee “- sf
vee ae Stee Sane
% na areas ae

aH ue
a es ih
AK

ha
ae aah he att
Faas, ques ca

=!
ae tart Cs
tito BE IRIE ane

eee ele "
Sue tags
F Prato rare ie nse ‘ieee See

ah one nn AIT crs a i tata “ a ay oe State ee ai ne a fae ms f Ta eo tet 7
ie sae ok = Etbaae aan penance tes Eee Nt ta Ne

. ee
= . Sth Hs a en

oo

ae a 3
fae

Nagas

Se ae ire
Mae: = ve oo Bee ie
ahs che! mare
ne

fH we 7 ~ oe ae wiht =i
tae a
sia! See a)

sth une ee
Sas rite

~

- Nada raketi eksilend

_N. Liidu reke# lendas iile Norra j ia langes : slis atic Péhja-Soomes

oe

=

“Teksipieval, 8 jn 1985 ~ “— Tasty, January g 1985.

Toe caesar
Mat

ee |

Iinants Grossi fegevus Laine Euroopas

— a - -Bwespa Pariamendi liikmed moodustasid Kesk-Euroopa | a Balti

; Kusimuste komitee -
_ New Yorki saabus 17. detsembrii moor, lati piritoluga jurist Imants Gross, kes

: on Kiesoleval: aastal aktiivselt tegutsenud Laane-

Euroopas

- ELMUB IGAL TEISIPAEVAL
°° SA NELJAPAEVAL

Dkstknumbri hind 70 cent

ie;

balti voistlusorganisatsiooni

1 BATUN( tiieajalise esindajana. Selles kapatsiteedis on tema peamiseks tilesandeks:
2 olnud kontaktivétmine Enurocpa Majandusiihenduse liikmesriikide villisministeeriami-
‘ tega selleks, et selgitada Balti riikide kiisimuse praegust seisundit.

 satsigoni] BATUN- il,

New Yorgis ‘haseeruval organi-
(Batti Apel:
URO-le) kujunes Kavatsus ja vaja-

= dus ttsida: endale tiieajaline-esin-
‘daja.Laine-Enroopas parast seda,

kui Euroopa Parlament: vittig jaa-
nuaris 1983 vastu resojutsiooni, mis:

 SOvifas Euroope. Majandusijhen-

duse liikmesriikide valisministrite-

Ie, et need tostataksid Balti rikide
kusimuse mitmesuguste] rahyus-

re vahelistel foorumitel,.
* TROs. Selle, Euroopa Parlamendi

"Best Maja gusaasta vastuvotnl | sasbus wus aasta Andres Reudsepa lauluga teda saat:
va ¥. ‘Gustavson orkestri satel. )

Fotos: :Vaba ) Hestlane

—

liikmesritkide .

tes ja avaliku arvamuse. organite
juures. 31 aastane, IAti piritoluga

erlti aga
peolt jaaniaris 1983. vastuvéetud
resolutsiooni ellurakendamiseks on
aga vaja teha pidevat selgitustidd
valismuusteeriumi-—

~ ‘Reotsis stindinud Imants Gross on

| OSLO — WN. Liidu tibrakeit, mis tuli statud. Barentsi inerel olevalt allveelaevalt ;
_ lendas reedel, 23. detsembril. ule Norra ja ‘tli alla: Pohja-Soomes, teatati Oslost..

‘Soome ‘kaitseministeerium. ja

 Ohuyoud - kinnitasid, et , liks Jendav -
., objekt" oli tunginud nende ohu-

ruumi’ ja kadunud’ Inari jarve jub-
res POhja-Soomes, N. Liidu piiri
 [Bheduses. Soome ei olnud identi-
fitseerintud: objekti, vaid titles, et
nad Katsuvad seda selsitada, kuid

Pohja-Soome, polaarvdndis olev -

-alaline 66 takistavat uuriMist.

_ Norra kaitseminister Titles, et
ménde radar avastas raketi, mis tu-
listatud N. Liidu: allveelaevalt, Bea-
_rentsi- meres, Skandinaaviast pOh-
jas, . kus. ‘Just -N. . Liidu. Taevasttk
manGovreid pidas.

Nora taitsejond. ies, et ob-

jekt identifi itseeriti nende poolt. kumiite. Kuigy raketid vOlvad kan-
kai aibrakett mii oma souruselt ‘da fliumalaengut, ei tea -norralased

‘kok ke hiiroselt,

Norrakail oli informatsiconi, at
see tuli alla Soomes.

Raadio teatel Pohja-Norras asl. 7
‘va Pasvikdaleni kiila elanikud N.

Liidu piri jéhedale,Kuulsid valju-
miira ja plahvatust. sel-ajal, kui ra-
kett oli. nende kohal, Norra. s6ja-

fOud. usuvad  siiski, et. rakett off
kogemata lainud kugsist’ kSrvale,

kuna polevat mingit pohjust usku-
da, et rakett lendas file Norra ter-
ritooriumi Norra sOjavde valmis-—

-oleku proovimiseks. See oli esime-

ne teadacley Norra Shuruumi rik-

-teemal:
- EESTI OLIMAAL ISESEISVUSE AJAL

4 Toronto Vana Andrese kirike saalis .
382 Jarvis St. piihapdeval, 13, jaan. kell 5.30 pl. |

_KOIK TERETULNUD! -

_ Pensowsn® Naiskoor ja Tervisvoimlejad |
korraldavad — )

RASTLOUNA KOHVI

.

| Eesti Majas, neljapieval, 17. jaanvaril kell 2 pel. -
RIKKALIK KAVA JA LOTERH

Koi teretulnud!

41",

- Hoidke elavana Pohja-Ameerike ainuke kaks korda nédalas ifmuv eestikeeine ajaleht — - Tellige uVABA EESTLAST™

nce aesn MNES er REHMUMAEeROMNRNREREREENN A na HE

eee ee ee oe |

- Juhatus

PR Mel i ale Pie pale 2

~ Jéulukink N. Litdu

kas. see oli relvastatud,: aga polevat:

seda fegevust arendanud 1. veeb-

iarist 1984 alates BATUN-i ja.
chalti: keskorganisatsioonide majan-
duslikul toetusel. Gross on saanud

(ma juriidilise hariduse Stokboimi
ja Brisseli Ulikeolides,; kusjuures
‘yilmases Gppeasutuses oli tema
-erialaks rahvusvaheline digus.

Imants Gross 0D. kiesoleva: agsta
itoksul kiilastanud. ‘Koike Euroapa,

usutay et keegi asetaks. treeningra- .

kettidele tuumalaengu.

Tiibraketid: on tegelikult lenduri-

‘ta lennukid, mis lendavad -peagu |

hadtekiirusel méareini:

‘reid saab senda mil i madalalt len-

 dama, et valditakse radar
-avastamist. - spt

‘ave ja Viivi Plirisild
kutsuti president :
| Reagani ametisse

| ~ seadmisele

Norra tegi vabejubtumi teata-

vaks mOned pievad enne kui USA
‘yalisminister George ‘Shultz ja N.
Liidu vélisminister -Andrei Gromé-
ko kohtuvad 7.8. jaanuari! Gen-
‘fis Telvastuse vihendamise labirai-
Kimiste pidamiseks:

3 ne at Soomlased otsisid belikopteritega

“Kunst ABEL LEE E foeng valguspitidege

Ja lumestidukitega j4%¢a kaetud
Inari pinnalt tiibraketi jaanuseid,
kuid = ilmasttkuolud tegid -otsimise
tagajarjetuks.

Kogu vahejuhtumi peta. N.
Litdu teade, et nad vabandayad ek-
siteele sattunud Jaenguta raketi pd-

-Tast sellekohaste avaldustega Norra —

Ja Soome’ valitusele,”

: tuumafiiiisikule

Korgema staazhiga N. Litdu mai a |

mafiliisik Artem Vladimir Kulike-
vile garanteeriti aasta algul. USA
Vafitsuse poolt poliitiline asiiiil, Ku-
lrkov, kes oli USA’s teadlaste va-
hendusprogrammi raamides tegi

enesele ja ‘tihele teisele teadlasele 2
‘N: Liidust isikliku jouluking? valti- |
des tagasilendu N. Liitu. Chicago ¢
lennuvaljalt moodunud joululau- ¢

pacval.

1985. A

‘Balti. Vabadusliidu abi

esimees Avo Piirisild ja liidu

sekretir Viivi Piirisild said
kutse osa votta ‘ptihapdeval,
20. jaanuaril 1985 toimu-

vast president. Ronald Rea-
‘ gani ja abipresident George.
Bushi ametisse seadmisest

Washingtonis, DC’s.

Maijandustihenduse liikmesriikide
valisministesriume, © valjaarvatud
‘Laane-Saksamaa ja Kreeka omi.
Bonni puhul on valisministeerlumi-
ga kontaktivotmme toimunud seai-
sete balti rahvuseruppide keskor-
ganisatsioonide poolt. Koige hiljuti-
sem sarnane Grossi visiit toimus k
26. novembril Taani valisministee-
rim? Kopenhaagenis. Uldiseks ise-
loomustuseks titleb Gross, et tema-
fe osakssaanud vastuvotud on ol-
nud -sébralikud, kuid ciplomaails
‘self. ettevaatlikud.

Kéige edukam oli ek Prantsuse
‘vilisministeeriumisse ~juutikuus
tehtud kulaskatk. Prantsyse va-
lisminisieeriumi poolt hiljem esi-
tatud kavand Euroopa Majandus-
Uhenduse thiseks avaiduseks
URO Peaassamblee -mosdunud
siigise] asetleidnud istungjargul

naigi ette Balti riikide kiisimus¢e

tostatamist, kuid seda siiski ei
tehiud rotatsioonikorras presi-
deeriva Liri valisininistri poolt
siis, kid ta esitas selle Euroopa
_ Majandusthendusele iihiseks sei-
sukohavétuks septembri [pul. _-

Gross. Véttis osa Strasshourgis

toimunud noupidamisest 12. m0-
vembril, kus olid kohal mitmesu- i
guste balti riihmituste esindajad |
Suurbritanniast, Liine-Saksamaalt
ja Prantsusmaalt. Jargnevatel
pdevadel oli Grossil ja -teistel ko-
halesaabunud baltlastel voimalik
kohtuda peaaegu koikide Euroopa
Parlamendis osalevate potiitiliste
sruppide esindajatega,. valjaarva-

‘tud kommunistid, Kénelused toimu-

sid sotsialistide,  kristlike-demo-

kraatide ja konservatiividega. La-

birazkimised lerdsid aset Otto: yon
 Habsburgiga (kristlik- demokraat
Ladne- ‘Saksamaalt, kellel oli oluli-
ne osa mingida eel imetatud .
jaanuaris 1983. Euroopa Parlamenti-
di poolt vastuvoetud resolutsivon.
labiviimisel, mis éhutas Balti ri- .
kide kiisimuse téstatamist’ rahvus-

vahelistel foorumitel), siis Hans-

Joachim Seeleriga, kes on sotsia-.
listist Euroopa Parlamendi liige
Hamburgist Laine-Saksamaalt,

Jiri Pelikaniga kes on tshehhi pi-
ritoluga, kuid Ita alia kodakondsust
omav sotsialistist Euroopa Parla-

(ibe Ye, BY

“Etobi coke Civic Centre’ is

-KUNSTINAITUS ©

25-ku nstnikku es itavad 90 to Sd

Urve Aedna, Marino Alt, Henry-Orma -Foog, Helmi Herman, q

_ Aino Jarvesoo, Salme Kaljur, Hardu Keck, Andres Kingissepp,
_ ‘Mai Koppel, Abel Lee, Ilse Leetaru, Arvo Luik, Maret Maiste,
Maire Minnik, Jurge Mikiver, Vivian Pallandi, Vella Pihlak,
Endel Ruberg, Luule Sova, Osvald Timmas, Evald Timusk,

Ainso,

_Helve Toru, Ruth h Tulving, Aarne Vahira, [mar Wallner, Sirje .

Naitns avatud revit 7. kani 31. jaan. 1983
"ella 9=-5, laup. ja piihap. 2—5. pl.

THE WEST MALL & BURNHAMTHORPE RD.

Samuti saabus piihade pu-

hul neile joulukaart Valgest §
Majast president Reaganilt 3
fa tema abikaasait Nancylt.

- wow Fel rs | 4 Lat

| AMETLIK AVAMINE 10. JAAN, KELL 8 OHTUL

Informatsioon: Livia Holmberg 233-6482, Maret Rasins 924.2733

~ SAARLASTE KOUNLAPAEVA PIDU

2. veebr. 1985, a. Eesti Maja sures saalis kell 6 Shtul

Tantsuks ¥. GUSTAVSONI orkester

- Geskave a Baar a ‘Einelaud tr Loterii

Pier $8.00. Lauiade ettetellimine P. Niit, tel. 223-3409 # H. Hina, tel. 699-1979

1: S SSTLASE” ‘TELLIMINE

STAKS!

" Tetinstnpong 3