~ * yinud

a. Roosi vait Empire -
, State mangudel

Eesti kergejOustiku-veteranid
Whendriikides OW pérast organisee-
. rumist neli-viis aastat tagasl. proo-
jOudu . nii . omavahelistel *
voistluste! (peamiselt. Lakewoodis .
Ja Long Island) kui ka New Yor-
gi. ja ‘New Jersey  piirkondlikel
_ yOistlustel. Augustikuuks on. Kogu-
nt’ plaanitsetud eestlaste “osavOttu.
 geljal. ameeriklaste poolt korralda-
— tud yoistlusel, .

‘Buftalos toimunud Empire ‘State
Games t6id kogu osarligist Kokku .
6000 sportlast, neist veteran-kerge-
j6ustiklasi mOnesaja ringis.

.. 45—49 -a.. vanusegrupis: esines
. Aarand Roos. Kolmikhitppes,‘kus
. .anti voistlejatele ainult kolm Kat- _
. set, astus
_. kuid viimase hippega, mis m60-
| tis 10,1G.m, kindiustas ta-endale.

ta -kahel estmesel tle,

_vGidu ning kuldmedali, J&rgmisel
paeval peetud korgushtppes uletas
tas. 1.45 m, millest plisas telse ko-
ha saavutamiseks, 3

‘Eesti Mangude
ujumisvoistlusec —
| Lakewoodis |

- .Laupieval, 3. augustit peeti iga-

aastased noorte ujumisvdistlused

‘Spordimarkmeid

_. VABA EESTLANE napa 5 ‘el 1985  Shursday, September 53,1985 |

7. sonst rz

_ Berliinis peetud voistlustel -ma-

-tokolane Said . Aoulta, vaatamata-

et tundis. valu: saadud vigastusest,

lisas 1500 m maailmarekordi oma’

-seniscle 5000 m maaiimarekordile
ja lubas selle jarel teha veel kolm
maailmarekordi iiletamise katset,
kuna tahab. olla vite “maailmare-
kordi omanik. Aouita oma 3.29,45-

ga purusias Steve Crami viis ‘nae.

dalat vana ‘tekordi.3.29,67._

‘Marian ‘Woronin 10,20-ga, teine
idasakslane Steffen © Brinigmann

10,22, kolmas. -kanadalane Desai
_ Willams | £0,33, teine kanadalane

Bem Johnson off viies 10 35-28.

vahelistel vOistlustel Juri Sed&bh
heitis vasarat 81,94, Naiste korgus-

hiippes iiletasid 1.90 venelanna
Tamara Rékova ja amecriklanna
Inglanna Fatima -
‘Whitbread viskas oda 70. 14,

Louise. Ritter,”

to
_ Pariisis pustitas Maryse Ewanije-
Epee kOrgushilppes 1.96-ga -uue

Prantsuse rekordL Teivashtippes
sai isikliku rekordi Philippe Collet:
-keskmine. Arvatl,
_probleeme veel ebakilpsete silda

5. pea teine Thierry Vigneron

kus: vOistlejaid oli 15. Niagara (ie

_.- Balls'ist oli kohal dr. Chris Kivi
. ‘perekond, kus -véistlesid Chantal

ja Alana Kivi'd. Chantal saavutas
13-—-14-aastaste. klassis 4 kuld ja
“tthe hObemedali, Alana samas

“. . Kdassis ithe kuld- ja neli hobeme-

 dalit. Piret Kreem Torontost ujus
| ‘Kuli. 50 m liblikujumises ja hdbe-

+1 meédatid 100.m vabali ja 30 mrin- .

 -nuliujumises. Mai Kreem saavutas. . &

390 m rinnultujumises 58,0, ujudes
masterklassis, Teised noored olid
Lakewoodi. Umbrusest, .
eesti segaabieludest.

Samal nadalalopul peetud miaste-
rite kergejOustiku vGistlustest olt-

peamiselt . 22774

. sel aastal rohkesti osavitjaid, ligi  @

30, neist naisi 8, Korvpallis vOist-

esid New Yorgi ja Lakewoodi G73

imeeskonnad vaga tasavagises man-..

‘pus, kus vOitis New. York. Vork-
pallis v0itsid: nit meeste kur ka

naistemangudel Toronto vOistkon-—

nad. LaskevOistlusest vOttis osa

-~ Arvi Tinits, kes elab praegu Wash- 77%

ingtonis, vOites kuldmedali.

Lakewood! —
{ahtsaks iirituseks ii ncortele kit
ka vanematele eesti sportlastele.

Re roatectaarat pease et tea eri
A oe ca le ee tae ,
_spordipiievad Gil EES CG tn ar a pote matte hf a eee

inh .

- Jaan Roosi Orstijutty:

. -- Manda fervisest..<

Inglismaa Medical . Research

Council uurimus leidis, et pirast
—*: 24 -tundi taielikku joogivees hoi-

dumist, terved vatemad Mehed. ei
tundnud janu ning ef asendanud
hiljem vabatantlikult vee pyudu-
ja@ki nii palju kui nooremag, kes
labi tegid sama katse. Sellest. yoiks

oletada, et ka haddaohtlik Kepaline
;. vedelikupuudus -vOiks tekkida ker-

gemini vanemate /hulgas, Niiteks,

‘kaotada 10% keha Veest tekitad t6-
siscid haireid ning 20% veekanius. .
 vOib olla surmav. Teiselt  poolt
160. m jooksu - vOitis poolakas:

holatatakse aga ka, et mitte | iile-
kompenseerida*! Wanemas eng nec
rud iej tegutse mi YOimekalt kui
nooremas eas, Eriti vanemad pika-
maajooksjad (kuuma maga neo!
tundi joosta on Juba paris pik

oo maa) peaksid kasutama kdikj {a0-
Edingburghis ‘toimunud. rahvus-_ :

gipuakte nag ette nahtud,
| tt | ,
- Uhendriikide sporditeadlaste

kuukiri ,.Medicine and Science in
Sports. and’ Exercise” kirjeldab ko-

. pemusi kolme vanusegrupiea kuu-

mas Kliimas: lapsed enne puberiee-

i, kehaliselt akttivsed tiiskasvanud,

ning itle 50-aastased;. Nii noorem
erupp kui ka vanem kannatasid
kuumuse mOdjude. all rohken kui
et = lastel off

MW. K _ Mal Kreem tagareas. viimane: paremal Piret Kreem. |

MIATA MANNA eee |

are

Laevas6it Litinem erell j ja Soome lahel toimus 12, ja

-” mekdimne

. kilomeetri _pikkune

_ Hang neem, millest ei-cle vSima-

lik mairkamatult médda sdita, Han-
eG neemest méddudes annab juhis

‘néli maamérki, enne kui- joutakse

Porkkalasse: Seal- mumuudetakse
kurss- lOnasse. Viike Makiluoto
saar ei ole veel vajunud selja ta-

_ ha, kui juba ees sinetab Naissaare

pohjatipp Virbuotsa. - Sealt edast

on Kaleveny, Lindanise, Reval vot

. Tallinn. — olenevalt ‘sellest, mis

413. sajandil | peamiselt. n.n. maamarkide jargi. Maa
‘yvois hetkeks la¢yniku. siimist kaduda, kui purjetati. sirg-

- foonel, kuid pidi iisna varsti ilmuma jille nahtavale, Me-

rekaarte ei olnud, kompassi ei olnud — olf kirjeldus,
~ kuhu vaadata, mida seal naha oli ja mis stis tuli teha.
a Kopenhaagenis, Taani Riigiarhiivis asub 1200-te  algu-

_ poolelt parin
| aist Tallinna,

- 'PURJEDEGA ALLA,
-  AERUDEGA VASTOTUUL

- Raapurjedega taevad: eesti nd
bedad viikingilaevad ja saksa koh-
-makad koged ci olnud voimelised
' tihttuules . liikuma. Kui tuuled olid
 yastu, siis tuli laeval vdi laevasti-.
| kul oodata soodsaid tuuli..Seda ¢i
"“gaanud teha avamerel,: tuli. minna.
‘panda vGi [hemasse . sadamasse.
Resti sOja- ja kaubataevad olid te-—
gelikuit suured paadid, millel olid
| acruaugud emises pardalauas ja
mis olde vdi hiida sunnil vdisid
fiikuda ‘ka vastistuult Ainult. ictire

arinev purjetamisjehis: iuidas laevaga soita Taa-

_ me fahte snuubuvaie jGgede suud-

litkumise vajadus vOj oht pani me-

hed aerudele,

-Meid ej huvita iksikud punktid

fa saared Taani ja Louna-Rootsi
rannikul. Me algame oma mere-
teed Arnholmi saarelt, mis. asub
veidi pOhja~ pool ‘tBnapaevasest
Stokholmist. Piki rannikut HMunast
‘pohja purjetanud Jaevastik muu-
dab siin &kki -kurssi hommiku

(ida) poole ja liigub I6una pool.
Ahvenamaa saan tile Bothnia suud-

me. Pidepunktid teel on: Lembdie,
Korppoo, Aspd, Refholm, Malmé
ja Jurino saar, millest tuleb mtd-
duda hia pool. & Siis on ees kol-

| NATIONAL GEOGRAPHIC!

fuse

-aastanumbrit' nditab kalender ja’

mis on laevniku rahvuslik paritolu.
. See purjetamisjuhis ei juhata
kaupemale, kuid sealt edasi Jaks
laevatee piki Péhja-Eesti rannikut
ida poole."

VITKINGID

Populaarne maa- ja loodustea-
duslik ajakin’ kasitles hiljuti yootsi

-idaviikingite osa ajaloolise -Vene
‘tiigi asutamisel ja pani oma kan-

gelased kohe Laanemerre ja Soo-

metesse Venemaa matka alustama.
See oli héa, et neil vapratel yarjaa-
gidel ei olnud ,.NG* number pur-
Jetamis juhiseks — nad ei oleks
kunagi sthtkohta jOudnud ja: Vene-
maa oleks jd4nudki asutamata, Kui
ajakirja tihelepanu juhiti asjaolu-
le, et nende kirjutises ja kaardil

viikingite merematka kGige oluli-

sein osa. puudus, sils vOttis toime-
‘uurimisosakond —_ pyuduse
omaks ja Iubas Idisimust tulevikus
korrektsemalt kisitleda.

Sama ajastu vene allikad tundsid :

‘Lainemerd »Virulaste ‘mere ja
»Varjaagide - mere" . Mimede all:
Virjanskoje more“ ja |,,Varjazh-

a¢-ringvoolu elunditega, ning et |
vanadel tulid haired ette mittekii. |

~ RAAMATUID —

laldase higistamise ja ebakifllalda- ff
ses vormis oleku t6ttti. Kuj korrati |

kuumuskatseid

slisteemid i

a

lele jareldusele jOudis Kanada fo-
deraalvalitsuse ,,Fitness Canada‘
ktisitlusseeria, ‘mis hélmas 22,000

isikut 10-st kuni 97-e aasta vanu‘ ] -
ses. Aktiivsed ta@iskasvanud (noo- j

remad, enama. kooliharidusega,
kGrgema sissetulekuga), 56% .rah-
vast, sOOvad

haigestumise
programmiga vaheldasem. Paljudki

ankeedile vastajad olid huvitatud {
suurendama kehalist aktlivsust aga |

nuuduvat aeg tOOtamise tottu. Ar-
vati, et vajalik oleks, et asutused-

t00kehad peaks algatama ja laien- |

dama kehaheaolu programme.

Eesti WMasterite Teated | 3

| Ujujaid Lakewoodi Besti Mangude ujumisvdistlusel. 3, augustil. Vasekult esimene

nimevormid ana sthivad vilkingite
toetuspunktile: Wrangelsaar
(1723), Wrangd (1580), Wranghoe
(4491) ja Varank (1030). Kes ni-
metasid praegust Tallinnat Linde-
nesiks. — Lindanésiks? Millal see
nimi vOis kBibele tulla?

IKESTE VANIM DOKUMENT | [

Muistses laevasdidus olid. kaks.

materjalil, mida laevnikud piisaval

-hulgal ‘ei saanud kaasa votta, Uks
‘oli metsamaterjal, mida vajati. lae-

yade. parandamiseks ja teine oli
yarske -joogivesi. Mastipuid voidi
raiuda Pranglist, Naissaarelt ja
Tallinna timbruse metsadest, Vars-
ket vett t6i Tallinna lahte kdreda-

- yooluline Harjapea- joe, kuhu tol
ajal lOhed tulid kudema ja mille.
~ kauda angerjad padsesid Ulemiste

jarve,
‘JOe taga ~— Tallinna poolt vaa-
dates — asus iiks asutus, mille jal-

jed ka praeguses Tallinnas on nib--:

tavad, Praeguse Tartu tmaantee
Hares asub ta&helepandamatu ja
juitunud vana kirik — Yaani seegi
(vaestemaja) kabel. Kunagi kuulus

. vaike kirik Piha Johannese hospi-

dalile, kuhu eraldati leeprahaiged.

‘Sellest - hospidali nimest tuli eesti
keelde ieepra nimetus — ,,pidali--

tobi Chospidali-tdbi), sest see oll
ainus tuntud haigus, mis paranda-
matuna ja nakkavana juba sel ajal
tdielikku -eraldamist noudis. Ptha
Johannes hospidal asutati kaugele
teispoole jége, kubu ei viinud roh-
kem kui ainult tiks tee,

Sada neliktimmend aastat tagasi
tuhnis tolleaegne Tallinna burger-
meister (linndpea} ja ajaloodoktor

.G, von Bunge rackoja keldris

hastitreenitud |
meestega mitmes nooremas ja va- |
nemas Vanusegrupis, kadusid vahed |
dra. Tundus, et keha jahendamise |
olenenud vanusest
hastitreenitute huigas. |

Tee kehalisi harjutusi, et: olla -[
Onnelik! Liigne istumine Ja tegevu- |
setus edendab halba tervist —‘sel- |

tavaliselt korratiku |
hommikueine, el suitseta, magavad |
ligi seitse tundi. Nende kehaheaolu |
katsete hinded olid kOrgemad ja |
hadacht harjutuste |

enne kirja Kirputamist —~ s.t. va-

EESTI SKAUTLUS ¥HS KUMMEND AASTAT i

ESTONIAN SCOUTING

Ivar Iyask — ELUKOGU

MUUGIL ABA EESTLASE” TALITUSES

Hind Saate-
$ kates

Fred Limberg — ISAMAA EEST
EDUARD RUGA graafik ja neillje

‘Heino Jie — LUGU KABIST, LUGU KANNUST Z—
Anna Abmatova-~Marie Under — REEKVIEM 3.56

Paul Laan — MOTTELEND —

Herbert Michelson —- KODUMAALT VOORSILE 10.-—-
Herbert Michelson — SKAUTLIKUL TEEL... 3.—
‘Herbert Michelson — NOORSOOTOO RADADEL 3.—
+ Herbert Michelson — EESTI RADADELT .

—_
 pilte fa peegeldusl 5.—

- Aarand Roos — SUMALAGA, KARSJA

-ERZURUM

_ (maletuskogn) -
(auletuskegu)

Hannes Ofa — TUNNETE PURDEL

Ants Vonm — VARJUD (Iunletuskogu) :

Saime Ekbaum — AJATAR (unletuskogn) ...

‘Johan Pitha — RAJUSGLMED .. eteceadeees

Urve Karuks — KODAKONDUR Gauletuskogu)
’ Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES — oo

&

Andres Kiing — MIS TOIMUS SOOMES? ...... SO
Kinar Sanden — LOOJANGUL ee
-LAHKUMINE TALLINNAST . | 50

V. Veedam — LURICH AMEERIKAS . nt
E. Unstaly — TAGURFIDI SOUDES |

(Milestesi 1924—-1943) .
 #&, Roog — RANDAMAIE (1

(5 naidendii} |

H, Rajames — MARIE UNDER INIMESENA 4— 50

)

_ Prof, Felix Oinas — - KALEVIPOEG KUTKES
im capi,
i EE, Sanden ,SUDA JA EIVID*
gon Kiilvet — NAITEMANGURAAMAT -

ale

$t—
78

Pete dd ae

70 |

Arvi Tinits - — VYALGUMARGI KASVANDIEKUD 47.-— |
Sastekuln Kanadame $1.50, mujate $3.—— |
Gisela McBride — TALES FROM ESTONIA 375

_Y. Kimberg-Kotkas lovletuskegr

PILVE ALL JA PILVE PURIL

Imar JAKS — NEPTUN .

| E. Utstala ~ FOR FREEDOM ONLY
| . REHVITUD PURJEDEGA UJ
_ NAER ON TERVISEKS — kodifuite ..

Ivar Ivask — VERANDARAAMAT

lowletuskogu

‘§. Ekbaum — louletuskogn OHUMARGI ALL. 7

_ Ants Vomm RISTSONAD I
NAER ON TERVISEKS II .

M. Jnhkam — USK ON MEID AIDANUD
| (¥alinuk yaimulikke sOnavdte kodumagle) .....
TAIMIE PROOS — ELUEIGEL Eouletused..

| E. Eerme —- EESTI EKSLABRIS
VALISMAAL IV .......... eeeaeel

i i ee a

b | HL. Meret — TEREMI JUTUSTUS
3 4: LISANDUSEI
2 1 - indtete ja undiste vabale levikule Hestis
A, Magi -- EUROOPA RAHVASTE
AJARAAMAT 264 i, kdites

"Robert Kreem — VANDEGA
E. Past — MAALT fa MERELT .....

rast Rest vaniina diriku. See oli
Rooma paavsti: saadiku Modena

‘Wilhelmi. kiri aastast 1237, . mis

lubas hospidalil vastu v6tta anne-
iusi ja parandusi,
selles kirjas oli ,omus fratrum

leprosorum de Rewalia“. Urik kin--

mitab seega, et Jaani seck ehk Pil-
ha’ Johannes ‘hospidal eksisteeris

hemasti 15 aastat pirast Tallinna
pasutamist* taanlaste. poolt. Kas
olid taanlased kiired hospidali asu-
tajad, voi olf see asutus samuti

enne nende tutekut olemas? |

Kindlasti on teada see, et aastal
1380. hospidali kivivOlvidega Saun
sal oma vee toru kaudy Harjapea
jOest. |

KUIDAS SOME LART

TERKIS?

Muistendites on vanarahvas. sel-.
lele andnud mitu seletust: Sealtsa-
mast endisest viikingite merebaa-
sist — Pranglist — nopitud lugu
jutustab:

»Kord tuli Kalevipoeg Soomest

kuljest tuki Sra, Astudes kivile, ya-
jus kivi poolest saadik maa sisse
ja jalg jai kivile ning on praegu-
gi.“

Viru- Jaapupist parineb lugu:
»Kalevipoeg tuli Scomest, piiksid

ules kSritud, vesi oli apa stgav, ja
Gelnud: Oi tooda. loisku,. fra tahtis
-ousud Kastadal“

Viru meri off stitpoolt vaadates

Soome meri, Kohalast tiles kirjuta-

tud: muistend Jutustab: ,Soome
meri on Talina merest tulnd. Ke-
levipoeg. aidand natuke Isbidaga

koje more". Prangl saare vane. j ia leidis vanade pirgamentide hul- Unt ‘AShta madelomest, sedaviisi

4

Asutuse mim.

$10.— $1.50 |

SEOTUD .........

tulnud Soome Ja meie yahele meri, ’
Enne merd meie ja Soome vahel  —

pole olnd. Siis olnd meie ja soc-
me rahyal lihine keelemurre.” -.

_ Naissaare tekkimise loo on aval- .

danud M. J. Eisen oma raamatus
»Eesti kohalikud muistejutud“,
Takinn, 1920. Selle kohaselt saat-

nud iks Tallinna kKaupmees oma ~
laeva Kalli kaubaga Rootsi poole, —

kuid lasknud enne targalt klsida
— kas laev peaks Snnelikult. koha-

le jOudma, Tark vastanud, et lae- -

val on ‘ainult stis hea Oan, kui tih-

tegi varastatud asia laevas ej lei-

du. Kapten vannutanud k@iki rei-

‘Ssijaid, et neil midagi varastatud -

asju kaasas pole. Sellest hoolimata

an ud kohe p&rast Paljassaarest
Odumist metstk torm.

| ” Sis funnistanud Uks laeval vii-

biv naine, et temal on kaasas-Uks

armu-laua-leib, mis olevat Spetaja

kaest maha kukkunud, Tema vot--:

nud selle ules ja pistnud tasku..

Tehtud otsus — naisterahvas tuleb -

merre heita, muidu l&heb laey
hukka, Otsus tehtud tecks, Naine
aga sirutanud kiie | kirikuleivaga

an 3 _valja ja hitiidnud: ,,.Kui oled téesti.
ja astus suure kivi peale, pidi aga

kukkuma. ning hammustas kivi

Kristuse ihu, siis pista ennast ja
mind!" Merre heidetud naine el

vajunud pohja, vaid suur saar ker.

kinud merest temale jalgade aila,

Saarel hakanud allikas voolama Ja
_ viljapuud: vilja kandma, nii et nai |

sel polnud najga karta.
Varsti toonud lained
saare randa, millega naine tagasi

Tallinna sGudnud, Laev aga joud-—

nud Snnelikult Rootsi, Saart haka-

tud Naissaareks nimetama ja.seda

nims kannab see praegun.
|

: —a

loctsiku

Advo 4

_ O65 Bay St.

Ohtuti 447-

Tonu Too l
_ TOOM

‘Adrol

- -Yorkdale Pi:

Toronto
Telef
od

~ Wunneregtiat

‘TAHE

qaudaval ka
CATESSI
Ave. -

- Parky

_ 127 Mag

Scarborou

QNUOSTERLUU LU LSA000EI

a
BON AIR :
PA

‘kdimutoskag

3K | 31 m3)
HEAT LATTNLUUILTY¢L

VAB
TOIME

| aval
Teed |
Telefonic

K
VAE
on tast

Ku
liks tol
esikilljcl®
’ Kuula

nidala e
esibasp. -
nédala te

map. £

Vall

| Leida
Postiasc
9 Parra

Willowdl