VABADE EESTLASTE BAALESANDIA - VABA CESTLANE -VALIAANDIA: oft Vaba Restlane, 1955 Leslie St. Don Milla, ‘Ont. M3B2M3 TOIMETAJA: Hanses Oja _ TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino J6e, Olev Trikes _ TELEFONID; toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 4444832 “TELLIMISHINNAD Kanadas: asta $51.—, » Poona #28 _ ja veetandaastas $15.- _— TELLIMISHINNAD valjaspool Kanadat: aastes $65.—, poole aastas $35,— ja veeranddastas $18.— . _ Aadressi murudatus 70 ¢.. — Uksiknumbri hind 10 Go _ KUULUTUSTE HINNAD ‘tks toll hel veerul: -Kuulutuste Mljel $4.75, tekstis $5.—, exikilljel $5.50 FREE ESTONIAN Published by Free Estonian Publisher Lid. =. - 1955 Leslie St. Don Mills, Ont. M3B 2M3.- jalta | ja vabad velimised : Kuriknulsad ni. . Jalia kokkwep- ped, mis sihniti Kolme Saure — Whendritkide presidendi Franklin ' Roosevelti, Briti -peaministri Wins- fon Churchilli ja N. Liidy diktaa- tori Jossif Stalini — valiel Teise dja lOppfaasis 1945, aasta veebruari algu! Krinymis, Jaltas, om kerkinud ootamatult pievakorrale. | Nende kokkulepete unustusehdl- valjatoojaks on Uhendriikide - president Ronald Reagan, kes 17. . augustil Valges Majas toimunud Yarssavi Ulest0isa 40; aastapdeva tahistamiseks korraldatud. lantshil viitis, et Ameerika Uhendriigid ek - aktsepteeri Jalta kokkulepete peliist tilgendust, mis viidab, et :Uhend- rligid on nustunud Euroopa jaga- misega labte suurde mOjusfaazi. Uhendriigid ei-saa passiivselt akd- septeerida - Ida-Euroopa _rahyaste ikestamist, kinnitas president kuula- - faskonnale, kes oli teataval maral iilatunud sellistest siirastest ja otse- ‘| Kohestest viljendustest,.mida ‘pole - seni sOandanud avalikult esile tuus ikki laineritkide juktidest. Presidendi’ s6navdtt kergitab iite aastate taas paevakorrale kiisimu- se, mida Jalta konverentsil Oieti ot- - gustati, kui suured lubadused Sta- linile anti ja milliste jareleandmis- fega teda rahusiati — .knigi k6igi _N. Liidvle antud kanisessioonide kohta .puuduvad tipsed andmed ning t0endoliselt’ tegi Roosevelt Staliniga ka suusbnaliselt ertkokku- keppeid. Konverentsii oll peamiseks Kiisi- - museks Saksamaa toleviku.kiisimu- se aritamine ning jOpuks lepiti soon ja wuieatt sella. gsutamis- koosoleku asukehaks San Francis- © co linn Uhendritkides. On selge, et Hidineriigid tegid Euroopa tuleviin médriflemisel. © Jaltas jamedaid vigu, mida yvoib asalt seletada sdjaolukorraga ning president Roosevelti vaimse alla- kiiguea, kuid samal ajal ei saa kuidagi vabandada Helsingis 1975. a2astal tommunud Euroopa juigeole-: ku- ja koosii¢konverentsi 35 riigi osavOtul, Selle konverentsi lOppfaa- sis kirjutasid tollesegne Uhendriiki- de president Gerald Ford ja teised ladneriikide juhid muu hulgas alla ka kokkuleppele, mille alusel tun- ‘nistati Earoopa . parastsdjaaegsed pirid puhaks ja purtumatuks ning deklareeriti, et neid yoib tulevikus mnuts ainuit rabulike labiria 4 kimais- teteel Seega olid Moskva {lgenduse Kohaselt ametliku tunmustuse saa- nud. Jaltas tehtud: jéreleandmised: Saksamaa “poolitamine kaheks,. Poota piiri nihutamine - kaugele territoraalsed latnde, venelaste valiutused Pools ja Saksamaa arvel, Balti riikide vagivaldne liitmine N. Liiduga, varem Tshehhoslovakkiale. kiulonud Ruteenia ja Rumecniale kuulunud, Bessaraabia littmine N. Liiduga, Ungarilé allonud ‘Transil-. yaania andmine Rumeepiale ja tei- sed N, Litdu huvides tehttud vaik- nema piiri ide »Ogvendused”, Koou see suur tehing toimus Uhendriiki- kuna poolakad on vaga histi teadlikud, et Poola majanduse ummikusse jooksmine on tingitud kommunist- de president Nixoni ja tema valis- ministri Kissingeri poolt rakenda- tud ja vahuliselé Gleskiidetud de- iente politika raamides. | keokku Saksamaa fagamiseks nelja okupatsiconitsooni, millist moodust | . @tsustati Laiendada ka Laane-Ber- _ liinile. Poola idaosast otsustati an- da suwr fourdeldige N, Liidule. ja kompenseerida seda kaotust Saksa- . jaaalt dravéetud aladega, . Poolas _ etsustati rakendada ka koalitsicont- valitsus, kus kommunistide k6ryal esa anti ka Inglismaal tegnisevale ‘poola | paguiasvalitsusele, Konve- rentsil ei tosteiud kindjakujuliselt filles. punaarmee poolt vailutatud ida-Euroopa riikide tulevikukiisi- must, millega ladneriikide. juhid kaudselt noustusid nende riikide kunlumisega N. Liida mojusfiari. Téenaoliselt anti Ida-Euroopa osas Stalinile vabad kiied tegutsemiseks, kuna hilisemad sOjalised operat-. -.sioonid kinnitasid, et ldaneriikide vied ei kasutanud ida poole tungi- - misel dra koiki yoimalusi ning soo- dustasid yene rinde Kaugele léande ‘viimtist Ja suurte Euroopa alade . okupeerimist, Kuid labia Ailcimistel tegi Stalin Euroopa tulevikuplaanide aratami- . 6el [daneriikidele mee moka peale . Dddrimiseks siiski the jareleandmi- st, nOustudes. vabade valimiste korraldamisega saksa okupatsiooni alt vabastatud Ida-FKurcopa _riiki- des. Seda lubadust ei teinwd ta kindlasti heas usus, kuid see annab lddneriikidele nuiid whe tugeva ar- ‘gumendi, mida on vOimalik Mosk- va surve vahendamiseks Ida-Eu- roopas fra kasutada. Maailma tu- levikuptaanide arutamise} otsustati ' tthtlasi -endise Rahvasteliidu ase- ‘mele luua koiki maid thenday Uhendated Rakvaste _ <= Orgamisats. Kui vene pundarmce pocit Teise maailmasdja lOppfaasis . vallutatud ida-Euroopa riikides rakendati kommunistikud rezhiimid, mis ei tunnisia vabu valimisi, siis eu pre- sident Reaganil. nliiid Jalta kokku- lepete poOhjal siiski Gigus nouda nendes ritkides vahade demokraat- like valimiste kaudu: rahva -tahfe selgitamist. Selle Moskvat hiiriva kisimuse oleksid pidannd Jadnerii- gid juba ammu paevakerrale tist- ma, kuid detente rammestavas ui- dias jaeti paliad asjad tegemata, mis’ oleksid tulnud ara teha. Laa- nerikide passiryvsusega harjmud Moskyale ‘oli president Reagani‘ noudmine niiiid kahtlemata cota- matult ebameeldivaks tllatusels ning nagu juba ette arvata vois, oli sealne reakistoon vaga age ja pro- ‘ pogandakaristi aurskatla alla hakati palavliior Auirusega viskama wusl Susi. | .Yene teadeteagentwer Tass ‘Pro-. testeeris kohe parast Reagan Vil- teid fgedalt, et president tahab oma Yalimiskampaania elustamiiseks hakata muutma Evroopa parasis0- jaaegset poliitilist strukiuari, Tass karatses, ef mitte keegi, kaasaarva- tod Uhendriikide Valpe Maja, el oma Oigust Jalta ja Helsingi kon- ‘verentsidel tehtud -otsuste muntmi- scks, mille raamides mé#drati kind- laks Ida-Euroopa piirid. Vene tea- deteagentuur viltis, et Poola ,,va- bastamisel . kaotasid . oma elt 600.000 vene sOdurit ning seda kangelastegu hindayad k0ik patri- cotiliselt hidlestatud poolakad. President Reagan On . ternal 7 a el a a eo th a ith ik RE Rr Ne eas foe Pate pape ea eh oe SUA RE Pe ee ee he sate * & a ae a a “ i “2 : ee ees seek : : ee ane oo Bette pea Bis Seep tans BS “Forontos ESTO-84 ajal toimumua Htenaailmsest. opetajate konverentsist osavotjad. Istuvad # rida vasakult: Aha Rebas, Kersti Linask, Helgi _ Nipak, Ivar Paljak, Lilian B: tin, Hdgar 2 Marten, Vaike Lugus, Herman Rajamaa, Hans Lupp, Gaston 0. Randvee, Tiiu Salasoo, (Oskar Paas, ‘Margarita Vaga, Henn Run¢va, Endla Komi, i Se ea eo ny ea J — a, Vangidele on voimalik madrata lisakaristusi ~ Gulacis rakendal akse. wusi suvevahendid 13. septembril 1983. a. avaldas Vene NESY ile mnoukogu Presiidiom Moskvas seadluse Vene NFS: kriminaalkoodeks] tiiendamisest uve paragrahvyiga, mille. jarjekorranumber on 188-3 ja pealiuri »Kuritaht- lik mitteallomine parandustiku {66 asutuse Selle paragrahvi jargi saab niiiid »auritabtliku -mitteallumise’ yd teisel viisil admimistratsioon, ta- kistamise eest tema funktsiogonide tditmisel‘' médrata vangidele, keda Jaagris on Juba karistatud kambri- rezhiimile paigutamisega; véi kes korrarikkumise eest on tile viidud vanglasse ja sellele vaatamiata et | ole alistunud, uue karistusena ya- baduskaotuse kuni 3 aastaks, ,,eri- ti ontlikele riiklikele kurjategijate- Je" aga kun 5 aastaks. ‘Uus vangistusaeg lisatakse vani- le karistusele otsa. ' Nii on siis niitid peaaegu taasta- tud Stalini ajal kehtinud kord, kui paljudele laagreis. peetavaile polii- vangidele méarafi the ja sama as- ja eest korduvalt uusi kiimneaas- taseid karistusi, sest tshekistid leic- sid, et yang ow osutanud torksust, yoi et tema viljalaskmine traataia tagant on teistel pohjustel ebasco- vitav. Neid kordvvaid karistusi miarati tshekistide ,,erimdupida- mistel seljataguse otsusega, ilma ot vansi oleks illdse vilja kutsutud ja tile kuulatud. Teatati tiksnes allkirja vastu, et _ Karistust on Bikendatue 10 aasta YoOrra,. A, Solzhenitsin on seda kirjeldanud jutustuses ,,Uks paev Ivan Denisso- -vitshi elus‘. ~Permi laagreis ja Tshistopoli vanglas peetavaid poliitvange saa- vad niliid tshekistid ja .laagriiile- mad terroriseerida koodeksi uue paragrahvi abil. Téést keeldumine protestiks raskete tidtingimuste vastu voi ebadiglase karistuse pa- rast, isegi téénormide pidev. mit- tetditmine, naljastreik, protesti- administratsioont noud mistele.* avaldused, nditamine, koigest sellest piisab nifid, et madrata vangile unt mit- meaastast karistust lisaks. Nii pal- ju erineb wus kord Stalini-aegsest, et on vaja uut kriminaaltoimikut ja kohtuistungit. Ja kuna enamus poliitvange on periti ohtlikud riiklikud kurjategi- jad“, voivad nad protestide eest juurde saada kuni 5 aastat van- gistust. - Suur oga viimastel aastatel Ees-. tist , suurele kodumaale': saadetud politvangidest on laagreis torksu- se eest midratud kambrirezhiimile (kinnipidamisele suletud _kamb- reis), Mart WNiklus aga vudi tile ‘Tshistopoli vanglasse, Téenidoliselt ei tule nell rahvuslastel oodata kaua kehtu ette viimist uue para- grahvi alusel , Poola vabaduslitkumine elab poranda all edas Kemmunistid Shutavad rahva viha Uhendriikide vastu | VARSSAV — Poola kommunistlik vatitsus teeb suurimaid pingutusi, et siiidistada Poola majandusli- kes raskusis Ameerika Uhendriike, kes rakendasid kindral Jaruzelskile surve avaldamiseks Poola vastu majandusliknd sanktsiconid. Kuid kommunistid ei suuda mojutada rahvast oma propagandakampaaniaga, liku ‘siisteemi majanduslikest uperpallidest, kommunistlikust stisteemist, asjatundmatust juhtimisest j ja kait- seseisukorra rakendamisest, . Kommunistid on poola majandust nit halvasti ajanud, et Poolal on. pracgu 27 miljardit dollarit vilis- volga, millede intresside tasumive valmistab. suuri raskusi, Halvad ya- hekorrad Jdineriikidega on kaasa toonud olukorra, kus Poola técs- | tus on vananenud, tehnoloogia om Jaane tédstusriikide tehnoloogiast ‘aastakiimheid maha jiinud _ ja omal ajal laanest importeeri- ‘tad masinatel puuduyad tagav- raosad, : Tavaliseje inimesele annab eriti tinda. tarbekaupade putdus, Nii naiteks ei ole iihel kuul saada tua- lettpaberit, kuna teisel kuul puudub - seep.. Poola majandusteadlased, kes analtiusivad olukorda erapoolc; tu pilguga, mainivad, ef siilidi on siin pealesurutud sotslaliseerimis- protsess, kuna - siisteem ei suuda lihtsalt produtseerida selliseid tat- bekaupasid, mida inimesed om igapsevases ells vajavad. | Kommunistid kiitlevad, et nad on-rakendantud Poolas klassideta tihiskonna, kuid erinevad palgad on tekitanud suured klassiyahe-. Ni: naiteks teemb tdistustddline keskmiselt ainult 16.500 zlott (22 150 dollarit) knus, kuid kaevandus- —— kommmunistlike rezhiimide - allq ~vii- givaldselt painutatud Ida-Eurospa. ja Balti riikide efamkele snure fer- ne kui ta Jalta kokkuleppe vabale demokraatlike valimiste korralda- mise kohia avalikult ifles tostis. Jaéb ainult leota, et scllele. sinz- vGtule jargneb veel feisi aktsiogne ning et Reagani nOudmisega }fitu- vad ka teised Waneritkide juhid. : K, A. todliste palead on tunduvalt suure- mad ja moéned neist teenivad kaks korda rohkem. kui iijlikooli profes-. sori. Vaatamata rangetele ahindudele keelatud ametiihingu Solidaar- suse valjajuurimiseks, elab ame- tithing poéranda all edasi. Antakse vaija porandaaluseid aja- LUGEIA KIRJUTAB: Tdiendavaid motieid Noorte Konverentsile Vaatamata tele utlatuslikule ar- tikliie ESTO-84 Noorte Konve- rentsi kohta (VE 26. juulil, pean siiski vajalikuks teda t&iendada. 1. Konverentsilé kogunes 83 maksulist osavOtjat, kellele lisan- dus arvukas esindus: mitme mand- ti pagulasajakirjandusest. Seega oli -koos ligemale sadakond isikut. 2, Ténu Parming ega Juta Rist- soo oma ettekannetes ei hiljanud eesti keelt. Kumbki ei. soovinud néha selle kadu. Viideti, et silma- paistval osal “mele pealekasvavast generatsioonist on. raskusi valjen- ‘dada ennast eesti keeles, Kuid ees- ti noored vOlvad tunda cesti probleemide vastu ka siis huvi kul nad ei riagi eesti keelt. Kui me et osuta t#heiepanu paljude noorte viletsale eesti keele oskusele vot idielikule eesti keele oskamatusele, siis térjume nad eestlusest eemale. Ka Vaba Eestlases avaldatud ar- tiklis hinnati Balti Noorte Kong- ressi tesevust nende eesti noorte-. aa kontaktide otsimisel, kes el Tad-. gi oma emakeelt. i lehti, korraldatakse salajasi- kocs- Oleknid ning peetakse kontakte ka- foliku kirikuga, kes annab ameti- ihingule moraalse toetuse. Soli- daarsuse suur populaarsus ej ba- seeru toendoliselt niivérd tédlisiii- kumisele kui Poola vabadusliikumi- Sele, mis leidis Solidaarsuse siidi all endale yiljendusvormi; . ‘F eto: Lembitu Ristsoo ~ Kommentaarid - Okupeeritud Eesti ilemnéukogu | presiidiumi president Arnold Riii- tel, ‘keda normaaise riiklikn struk- | : - tuuri jaures voib nimetada riigi Tahvusliku meelsuse presidendiks, on viimasel ajal siin ja seal kova hialt teinud, mis tée- naoliselt Moskya asehaldurile Ees- tis, kommunistlikn partei peasekre- tirile K, Vainole kaugeltki ei meel- di, Arnold Riiiitel on ,,presidendi" itlesannetes Vaino korval poliitili-. selt vordlemisi fagasikoidtikul ko: hal, kuid tema viimased sonavotud lasevad oletada, et talle on antud Moskvast suuremaid iilesandeid — voibolla Vainole surve avaldami- seks, kuna Kremli politthiiroo ei cle viimaste andmete pébjal sugu- i rahul Eestimaa Kommunisfliku Partei poliittidga rahvustike fen- dentside viljarookimiseks Eestis. Arnold Riiittel oli muide sec meés, kes kommenteeris Moskvas Torontes hiljuti toimunud tlemaa- ilmseid Eesti Pievi, kinnifades, et need on Whendriikide hiwreasutuse CIA poolt organiseeritud, Asja an- ti talle wus vastutusrikas iesanne — ,,80fsialistliku teeraja“ iileskiit- mine Eesti N. Liiduga lutmise 44, aastapieval. Sel puhul tihendas Ritiitel Tass’ esindajale, et Eesti Vahbariigis valitses suur téopundus ja Eesti oli majanduslikult tiks ma- hajiinumaid maid Eureopas, Pa-— rast Teist maailmasoda olevat Ees- li saamud aga ,,vennasyabariikide" abiga kiiresti jalad alla ning nuiid olevat asjad nii kaucele arenennd, ef Eesti produtseerib nadalas nik palju kui Eesti vabariik. predutsee- ris aasta jooksul, Arnold Riiiiteli ' statistika - toob kahtiemata esile maagilisi ja ime- vaarseld arvusid Eesti snurest arengukdigust, kunid kakjuks ei sel- gita need numbrid, miks Eestis puuduvad kéige elementaarsemad elafistarbed ning seal peavad inl- mmesed isegi tualetipaberi saami- * geks sabas seisma — kui seda uid- 3... Tenu Parmingu kommentaar vene keele Oppimiseks vajab ‘aren- damist. Referent vaitis, et tiheks pGhjuseks, miks eestlased ja teised baltiased ei ofe saanud ‘kohti rii- giasutustes, mis tegelevad N. Liidu probleemidega, on vene Keele mit- te tundmine. Need, kes oskavad vene keelt, vOlvad .kergemini pai- seda nendele kohtadele ja seal oma mOju maksma panna. 4. Keele ja kirjanduse klisimus mangib kantlemata suurt osa meie ihiskonna tulevases arengus. On selge, et eesti keele sdilitamiseks tuleb energiliselt tegutseda. Tahak- Sin aga siinkohal rOhutada, et ige- liskeelse ajalehe Esto-America ees- mark on Ohutada lugejaskonda eesti tihiskonnas tegutsemisele, Kokkuvottes vyoib nentida, et kokkutulekul kerkis tiles palju probleeme, mida peaksid katsuma lahendada. Kon- verents oli informeerivat laadi ja andis yOimaluse kontaktide loomi- seks laiema! pinnal. Konverentsist osavOtjad f<sid) ka ankeetiche, mis tegeles konverentsi teemadega. See sisaldab huvitavat matérjgli ja tuleb lahemal ajal avaldamisele. . Peeter Einola Noorte Konverentsi korraldaja valiseestlased se saada on. Eestis kommunistliku partei pro- pagandacsakenna estraadile astu- nud Arnold Riitteli karj korude dludes vordlemisi ebatava- fine, kuna ta on pdhiliselt poHuma- jandusliku haridusega ning ei ole lahbi teinud koérgemat parteikesil. Ta on stundinud Laimjala vallas 1928. aastal ning 1964. aastal voeti ta yastu kommunistliku partei lik- meks. 1977, aastal oli ta juba Ees- timaa Kommunisfliku Partei kesk- komitee fiige, partei iiks sekretir Ja partel bires (poliithiiros) lige. Jaab ainult oodata kui kangele Arnold Riitite] jiuah parteiredeli pulkadel tiles turnida. Varem tegi Samalaadset suurt karjadri Hiiu- maal sundinud Vaino Valjas, kes | degradeeriti aga mustiliste? péh- justel paevapealt ja saadeti vilis- maale oma meelt jahutama. Valja- se lugu naitab, et Moskvas ei usai- data Eestis sindinnd kommuniste ja Arnold Rititel ei sda Kremll meeste ees kuidagi maha salata, et ta on sundinud Laimjala vallas, Saaremaal * NAD, 15, jn 16, sep di R. Pa 22. ia 23. SO] dr, R. Va | Olumpic Eestis Junkkuu ses, kui Tos ollimpiansin; tiristide yo jutustavad ~ tagast jOudn Koik hot tilis, nende | sportlasi, kes Oma silmag: cont report dest, ‘Fallinn- ol koht, kts s kogude om: nid —- boi kum ku -: boikott.. Mo vaste Afgan USA ja teis tipaolest ol Komme f Katolike tegemist oln duvad kato korvale ja propigecrit pidamisi, 1 vad. Viima . dentide tee nile ja paa ‘dina-Amee ‘rid on hak suamasid pohimotete Opetuste maailimnas letsuste va Seda wu ¥abasiam on Kesk- jeletud ju Vatikanis arenputend ma aja kes ma ja niu kaugele, e lchekuljeti: —wendi, mi kiriku an _ probleemié Dokume kardinal I —avaldatud oli kitinu H. Naib, CTiti SUL Leonardo tatnkse se tes ja Kir loogilisi v fad ,,vaha tikani ras Bofii toc sad katol ioonilavs mise vada vacsomate solsiaulsct@ Vaitka sc hula tunisia i hokiahiaks atuisilike ved vO sid all. criti, et 1 Krisiuse ¢ na para sele ja ¥il “Tundi garaly Tess kinnilah, reels vahastin vad glist mit, Gel dint RY CLA ee liste tae tepele ni ka ithi! sed 115: preestrid salt cure teede mitimne! maksvat & inamesc Of Orbessesss lust pal piisu.