{ Ben J ohnson aba | suurvormis e Detsembri ldépus esimestel s1se- | eS . voistlustes niditas 1986: a. Kanada = parimaks sportlascks ja maailma: parimaks sprinteriks valitud Ben Johnson, et ta juba varakult on - Windsoris F< peetud véistiustel labis ta 60°. “ meetrit. ajaga 6.5] sek... ‘mis on Be: ajnult tks sekundisajandik nore \ Gusnud . suurvormt. 4 gem tema nimel olevast maailmz 4 Lippmargist. oe os Samadel-~ vodistlustel Kanada paremaid. naissprintereid Angelia Issajenko saavutas samal distantsil 7.37 sek. Maailma:tppmark ory - ajaga 7.0 N. Coomant Holland) y . nimel. —— | - Austraalia voitis” . Davise karika -Piihade . vaheajal Melbourne s- nise- maailma kdige tahtsamale ~ aphinnale | Roots! ja Australia _ wahel. - | | Rootslased olid suurfavoriidid, kuid kaotasid cotamatult.2:3, Uks Davise. matsh koosneb neljasi iiksik- ja- dhest paarismangust. i- Nimekad rootslased mangisid alla ‘oma voimete. kuna austraallased. _kellest. ikski ¢1 kuutu maailma. parima kahektimne. hulka,; iletasid iseendid. | ae ” Kaalukee! eks osutus paaris- mang, kus eriti kahvatult méangis _rootslaste parim. maailma tabeus. 4. kohal asuv: Edberg. — Rootslastel Iuhtus seega voita. Karikas koilmandat aasStat jarjest. . Austraaliale oli see 26. kord karikat voita. ainult USA on nes _ ¥Gltnud Kaks korda rohkem. Mehhiko 1 {-etapilise velotuur’ ‘voitsid Felipe Hernandez (Mehhi- - : XO) ning Leedu jalgrattureist koostatud N. Ludu esindus. Indi- - ~ viduaalselt jai parim leedulane A. Sniecka ne] jandaks. Fs : b, nel pikka. kuud kulub pea~ me..ct omandada kiki neid sédu- _ oskusi! Ning*vaevalt saab see. Bigi kuskil staabis kirjutab pabe- maar rida, milles ka sinu auvaart ja see tahendab jalle wut Sppe- st tuupimist Sppekompaniis, kus. ini pirisevad -morseaparaadid. | ikommutaatorite kellad ja kus Medel kaib tahtsa néoga médda. ‘rades sOrmi. Ikka ploks-plaks. limist ruumi. Raadiotehnika, A telegraaf, telefon; pldks- plaks, Himes. Vahur Linnuste pole paris ra- hut Cantuse elava ettekande kel- lademanguga. ‘»»Plaadil on palju sugerceri- vam. Vladimir-Georg Karasjov-Or- ) o! sik ~— oo-la-laa. Aga on nul, ct: cussaar vaidleb vastu. Mérkan meid ptidlevat hiir- rasmecse:. ne kongnina..Tahaks juurde as- luda ja tere-sona litelda: mees . aga Tal- ruisis -kiill ja kal. Liheme saalt. Huvitav, inimesi on ~juurde tulnud, : Eestlased teeb peéreka- maks maternaatik Guido Paljas. _ Taas: muusika. ~ ~ Hirvaikne saal, Ohus of hea B kOrge muusika volus. Ja sits . tulevad braave-¢ ja maruline aplaus, . . Edasi olen lindistanud: walin raadio Vaba Euroopa ja Aarne Vahtra Pariisist. See mida helitaustaks kuulete, on lépuaplaus, Arvo Part‘ auto- {épuaplaus. kesklinnas on l6ppenud cesti he- Tilodja kontsert. Maestro on ta- -Val-togine eesti mees, habemik, veidi kiihmus, acg-ajale habelik —“Aaeratus néol. Kui juba kontser- ‘di esimescs. poolel kélasid braa- , Yo-hiliided, stis praegu pooltcist- : ‘what pariislast avaldavad lausa | Kes piliiab . markamatuks jada ja vaikselt —-vestibillist Labi sammuda. “Ruttan ma $aa- | -Delacherie, liineldane, tumedapii- ‘kaasa ci saanud tulla... | Pariist. vaimustust. Loodan vérencvate minutite jooksul saada_lindile kohalviibinud eestlaste muljeid ja vestelda vdimaluse korral heli- loojaga.” Siin teen lindis katkestuse. Peale korduvaid taaskummardu- $1, Suurt austust loojale ja muu- Sikuile, hakkavad -inimesed lah- kuma. heajal silmahakanud mehe kor- val. Kiisin spontaanselt: Marra rdagib eesti keelt?** ,,Raagin.” » Kas novkogulane vOl lisraeli paisenud?”* .,Tallinnast." Ogun Sill. kontserdimuljeid vilis-Festi pressi ning raadio. Va- ba Euroopa tarvis. Meie vestluse ajaks peab magnetofon kiill sule- iuks jdama? Vo! siiski?" wouletuks." | »Kuidas meeldis?* yareneb vabalt, otsekonheseli ja ausalt: .;Tunnen Parti ja tema muusi- kat ammu. Tana kuuldu on va- pustav. Uskumatu, mis. tasemele inimene suudab. téusta. Olen vai- maustatud.” Ja laheb. On niha, et minuga rohkem k6énelda ei taha. teid vahetada: | _ »luleb vastuvott ja seal on helilooja. ning ‘stinseld eestlasi. EI. hk Ja heb. Kuidagi kurb ja dik. sas: | Kurb, oe Oli kurb :ja omeitt mitte kauaks. Jitkan. niitid helilindiga, kus. fikseeritud: prouade I]ves- ning ‘matemaatik Guido Paljase ‘esimene reaktsicon: .. Ma ei ole wletldse muu- inimesed on tina kurjad ja nar- vilised ning neile on just sellist muusikat vaja. Kahju, et abikaa- sa, mele pere muusikaekspert “(PLE D.) CL) mine . : See. oli tGesit . .. (PLL-D,) > A. V.: ,Otsime ja saame in- formatsiooni katte, On inimesi, kes titlevad, et Pirt teeb tilimo- dernsct muusikat, kolinat ja mii- rinat. Mis sec kuuldu ikkagi oli, , proua Tedérsoo? .Minu arvates oli see ravinas- jutt, - taiclik helide — _ muinas- jut . Seda ta toesti ‘oli. Gateborgis oli larmi sekka,” (arvab pr. Lu- mi ja annab méista, et-ei kuule Pirdi muusikat.csmakordselt: on seda kuulnud Goteborg Estival- it} helepanu. Isegi. karbse lendu oleks saalis kuulda olnud! Nit pehme, nii kena ... kurdas ta l6petas!™ 7 Kuidas — ci tea! aga olen va: ‘Teen ‘siiski veel iihe katse — inimestel ‘on ju Gigus kokku saada ja mot- Lumi ja Tedersoo— . See oli hingeling jabiela- |, , aga sce ‘pidi veel’ homme ja iilehomme ka olema? .. Ei, siin olf vaikus Ya ti AV: maatik arvab? | -,,Nojah, siklikutt see viiea liigutav, Teatud ‘oma- -parane ilu, miistiline, ebamaine tlu on selles’ muusikas. See on viga liigutavalt." Nelja kuulaja esmamuljed. Ajakirjanik el saa rahu. Ta- haks autorilt sOmu, aga see ‘oli veel enne kontserti_ intervjuu- vastane. Karbin mdttes kiisimus- icrea ja triigin siiski ta juurde. Edasi lindilt: oun raadio Vaba Euroopa ja Aame Vahtra Pariisist. Kontsert ‘on l6ppenud ja publik veini joo- mas ning samas usna tihedasti heliloojat piiramas. Kui kaugel on Berlin Pariisist? - A. P.: ,,Arvan, et tile London soites tuleb oma 900 kilomeet- itl (Naerab. d- A.. V.:-,,Prantsuse press on viimasel ajal Teist palju kirjuta- nud. Kusagilt feidsin sellegi tode- | muse, et. tana ohtul kolab Pardi muusika Parisis esmakordselt. ~Viimasega ei tahaks kill nous olla.’ A. P.: muusikat on .siin varem miangi- tud, ka neid asju, mis osaliselt _ tinase Ghtu kayas olid. On. mdn- gitud minu Laanes elamise ayal, aga ka sits kui veel Tallinnas ne olin — mangiti. Tosi, vahem.” AL Va: Ja ikkagi — -kuus aastat Liaiines. Kas Berkinist Pa- -riisi on siis kuue aasta tee?" plastikust ostukott ndpu ot- - - kik oleneb, Vahest on isegi hea oodata ja korraga midag! suure-: AS PR: £1 tea, miullest see mat ara teha. Arvan, et simne publik oli tanaseks paremini ette valmistatud. 3---4 aastat tagasi poleks. see ehk nii olnud: saali- this rahvast! Yoimalik, et siin on kaasa.didanud paari aasta eest. ilmunud plaat Tabula Rasa.“ A. V.: Prantsuse. pressis kir- ja miistik. “Minule k6las_ saall inimlik ja ilus muusika. Kuis he- lilooja ise end paika paneb? Lantrisse seab?** A.P.: .(muigab) ,,...mmmm; . Ma .arvan, et see pole minu iilesanne." | | A. V.: ,,Valts-Besti tidsusele oli teatud shokiks’ kuuldus, et Arvo Past on keeldunud sellest, et Neeme Jiérvi oma orkestritega plaadistaks Teie ‘Muusikat, ‘On see-tosi? A. Pi: See on -tiiesti vale. Meii on Neemega vga hea too- minguline vahekord ja me. pole tanaseks lihtsalt otsustanud, mil-. ‘lises j4rjekorras.me teosetd lin- distame. Minu ettepanek on, et ‘alguses lindistame viimase peri- ,.. professor Vahur Linnuste. codi loomingu ja see on veidi muutnud - esialgseid — plaane. Usun, et meil on koik:alles ees.” A. V.: ,flus olf tamases Libe- ration’is vaadata, et Part oli di-— pesti kirjutatud. ja Eesti terves kahekiiljelises artiklis figureeris. Kas on palju olnud kontakte prantsuse -ajakirjanikega?" _ A, P.: ,,Pole mendega suure- Ja mica hirra mate- Ikkagi MKS 1a Sige on. Minw: _Mesega on tegemist. og ARH | mulle oli 44 tundeline muusika ja oli esitatud - mat kokku sdanud. Nende tip- sus pole minu.teene.“ (Vahemiarkus: ju ‘ikka on! Oma praktilisest -. kogemusest _tean, et vaid #armine noudlik- kus. paneb tsensuurivaba: ajakir- janiku kultuurtkusimustes peen- susteni tapseks. Ju seda siis, st. noudlikkust. on Arvo Part’il vdi- inimestel, kellel on Gigus tema tegevusest informatsiooni . anda. kummardus maestrole. Trukkida suurtes pealkirjades PART —— see pidi prantslastele kill, raske olema.)) : A.V.: ,,Lépuks — kas. Parii- si-tee on niliid selge? A, P.: ssEks muidugi. Mina kill neid asju ei aja ega planeeri. See sdltub rohkem teistest, nen- dest, -kes ‘tunnevad. Olen kuulnud,. et mé- ningad -kontserdid Prantsusmaal muusika -vastu ‘huvi tulevad juba selle aasta suvel.**. (Ju maestro eelolevat suve -sil- mas pidas.) . A. V.: ,,Ja-ntiid kéige viima- kiisimus. Selgituseks: tahan tanast materjali Kasutada valis- Eesti pressi tarbeks, aga ka raa- dios Vaba Euroopa. Kujutame ette, et Tallinnas istub raadio- aparaadi ees moor muusikatu- deng ja kuulab meie. vestlust. Kas Arvo Pardil on talle midagt litelda?* - (Part. -hakkab naerma. .. Magne- tofonilint fikseerib. vahemalt pool: minutit naeru. Edasi ta muigab ja muutub siis tésiseks. saan aru. ta vastab!) - _ A. P.: .,...ma ei oska sellis- tele ktisimustele vastata.* jutati, et Part.on postmodernist — A. V.: ,,.Ehk tuleb silme etie moni konkreetne nagu?* A, RP: . Ma oskan ...-ma abstraktselt ei oska vastata. Pean millise ini- o teadma Konkreetselt, Mulle . on viga paljud inimesed seal lahe- vaga kahju, et elav side nendega on katkenud.. Usun, et see pole igaveseks, Voib ju olla, et minu uued plaadid jatkavad seda uhe- poolset ,,dialoogi?" “. A, V. tanab harra Arvo Parti: ja on viimase. kiisimuse vastuse eest hingest tanulik. | Ja lint Jaheb edasi. A. V.: pema, rahvas-latali minema. On - tanatud ja aru peetud. Minu ees Arvo Part. jattis’ vastamata: on ta miistik voi Kuidas Sina, Vahur, paneksid helilooja Part’l paigale?* | Vv. L.: Analtiiisides — Piirdi viimane periood on seisnenud selles, et ta on muutnud tradit- sioonilise ‘muusika eksperimen- taalseks. Lahtudes suurtest klas-_ »pankett hakkab 1p postmodernist. _Uku Maasing ~ -KIRSIPUU VARJUS Louletusi 1948—49 Hind $12,— pluss saatekulu 50 ¢. ; _ Miitigil V. E. talituses _ ae 7 _ AAA ATHOKE | _ SAARLASTE UHING -TORONTOS — 1956—1986 ‘Hind $5,.— pluss saatekuly 50¢ oo MRL sikalistest teemadest. — Bach | imt. — katsub-ta omi ideid vdl- jendada maksimaalse 6konoo- miaga st. minimaaise' muusikaga.. Oma pianissimotes ja oma poli- — foonias, kus iks instrument (Ta- bula Rasa) mangib vaga pikait. vaid kahte tooni,; saavutab ta. uue tasandi. Tegemist oleks na-. | gu ,,vaese™. vOi minimalistliku- muusikaga, aga selle: harmoonia. tunnistab, ét tegu on klassikal — pohineva eksperimendiga. | Kui ta omal’ ajal kirjutas —- veel okupeeritud Eestis viibides . — Perpetum. mobile, siis oli te- gemist -modernistliku' eksperi- | mendiga. n.d. maksimaalne mutt sika. Alates 1971. aastast on Pirt — muutunud - eksperimentaatoriks traditsioonilises muusikas ja see — on siin inimesi viaga huvitanud.“ A. Va yw Nii on. Kontserti © ‘kuulanud — ei tahaks nagu k6-— | pelda heast-halvast. moest. Oled tundnud: said osa. heast muUUsi-. kast." : V.- 7. 1968... aastani olid Pérdi muusikas suured orkestrid ja koorimassiivid. Ei maksa ~ unustada, - Hrustshovi-peri- oodi lopuaastail: kanti Pardi Per- petum mobile ette 2 korda siim- fooniaorkestriga: 150 orkestran- tt! Taheti anda muusikale maksi- maalset voliiiimi. Fana on asjad . vastupidi. Tahetakse minimaalse-. te vahenditega ennast valjendada. - § see Onnestub.” —- | A. V.: ,,Oleme veel kontserdi | muljete all, aga ikkagi — vahe-. malt 1.500 inimest oli. saalis. Oled ‘elanud paarkiimmend aas- tat Pariisis, Otle niitid; kas pa- riislaséle. tuli asi pitaie?™ | V. L.: ,,Koigepealt —~ Parts n Partisis mangitud rohkem kui”. iihtegi teist eesti heliloojat. -Te- ma .modernistlik .tshellokontsert a gai siin aplausi veel siis, kui Part EFestis elas. Kolm aastat tagasi olin suurel kontserdil, kus Parti esitati n.d. Shtu-naelana. Teda on palju kuuldud solistide kont- . Sertidel. Aasta-aastalt mangitakse.. teda iiha enam. Muidugi, viima- sel ajal tema. viimast muusikat.“ A. V, tanab Vahur Linnustet. Kas lugu Sal segane? ‘Muidugi, aep on koju minna. Sel Gol ei tule und ja see..on , - Arvo Pardi siiii.. . Ja samas, elamusest tulenevad unetud God on ju rikkad ja-ilu- ‘sad. ; Nit. ‘seletab. kuuldut ebamusi- kaalne inimene, kellel kahju sel-- lest, et kodu-Eesti: kuulajale — diksikud erandid valja arvata — jaab tanmane Arvo Part, Paide . linna poiss,-tundmatuks. Esialgu. Méneks ajaks veel. Eestt muusikast ta el kao.