PE ei ee ea . L t 7 . * “ _ s ary eel ee ae T genset seichaee ice ze Pe fae th = pe Be Sg pee ee oo VABA RESTLANE. neljapieval, 24, sap me — Thursday, A April rl 24, 18 1980 “ATTY * 1 7. ma pera; 1 a ara Bh ork - . r =) _ ee Lge ee Rd Sa el 7 ll a a a stindinud 14, jaanuaril 1899 Kuressaares | sturnud 17. apriliil 1980 Goteborgis - = A nna Pd oo ee = = eo, mee, mialestavad stigavas leinas _ vend VOLDEMAR abikaasaga Yancouverls . vennapoeg ARE perekonnaga Torontos 3 vennapoeg HANS perekonnaga Vancouveris +h - aoe | a re pee Be pore LT tate 4 Sore me ae ie ee ee == = = =" = at: A ae i " lastele abikaasa ja isa 5. a . he r Hs ' . i 4 a—rl=, ae ee aah ee = a ee lee a es fat ee) Oe en te " . “=E . . dd" : ee eee Sh oe 7 4 a Oe os Pe fort ee ie ra Lo a ar Reet agruta hated sar ait SA chee fen siindinud 19. novembril 1915 surnud 16. aprillll 1980 -ralestavad loinas imm ILSE BERGMAN ab ERASE ED naiseded ASTA KALJUSTE perekonnaga AIMEE ELLRAM perekommaga - LEA KAY. perekonnaga ere Ts iret A giga. Ottawa suurendab maksule si tulusid Aikcheolsed | joeaid ja tubakeseed: ased kallimeks - OTTAWA — Liberaalide yalitsuse finantsministes Allan MacEachen tegi mooduaud esmaspieval Kanada patlamendis teatavaks terve rea ahindusid, millede eesmargiks on riigi sissetulekute suuren- damine ja puudujiagi vahegdamine. Valitsus rakendas 5 protsendilise lisamalksw ettevétetele ning suu- rendas maksu alkohoolsetelt jookidelt ja tubakasaatdtustelt. Oposiisioonipartcide ridadest kinnitatakse, et liberaalid vtsid nitiid samad abinoud tarvituse!e, mille " parast nad valimiskampaania ajal konsef yaliive agedalt kritiseerisid. Finantsminister Allan MacRat- guselt- 7,4 prelsendlt 8 protsendile hen andis parlamendis pessimistli- kogu tOclisie arvust ning inflat- Ministri immane kohaselt Jan- ‘im tWevaate Kanada majanduslim sicon touseb moddunud aasta 9-lt olukorra kohta, ennustades, ot Ka- protsendit 10-le protsendile. ‘fa nada 1980/8l majandusaasta (dpe - mM 14,2 miljardi dolarilise puuduja#- majad on iilekoormatud hiipoteeki-. | deza, oli finantsministri kone suu- reks pettumuseks, kuna minister ei leidnud vGimalusi nende tsikute Nendele majaomanikele, kellede geb majanduslik juurdekasy Kae ahistamiseks, kellede elumajadele nadas 1980. aasta jooksul 0.3 tehtud hiipoteevid tulevad niitid - protsenti, | ; mis on tingitud peamiselt tihend- & riike tabanud majanduskriisist.. | Kanada tOdtute arv kasvab prac wuendamisele korgete: intressimaa- radega. Valitsus abistab ainult iiksikuid majaomanikke, ‘kelledelt majad IMAALI “Seni said noukogude autosditjad 4 bensiini oma autodele sellekohaste 4 kupongidega, iga kupongi vaste H 5 liitrit, Hiljuti hakkas osalise ka- H patsiteediga tddle Tallinna—Lenin- 4 gradi maantee S4res Viitna ]&he- % dal bensiinijaam, kus on kaheksa 4 pumpa erineva oktaaniarvuga ber- el siini saamiseks.. Uudsus selle ben- aR Aga RARE UN] Ha ORE EAN Te ONESTUEE? ssi SEL REE Ee: ay siinijagma juures on veel, et seal arene S28: sularaha_ eest bensiini q osta. Bensiinijaama juures on vol Sugay kaastunne lasteaia juhatajale, ILVE VAIKLAe, a S huvilisteks. MGned aastad -@ malik vahetada ka OH, kisjuures i tarvitatud Oli kogumiseks on spel. A Siaalne mahuti. rit Saarlased ao muutunud kunsti- tapasi i hakati Kuressaare Kkiilandukogus . fy -korraldama kunstinditust, mis wittid ~ | on kujunenud juba traditsioonitis- | teks, Martsis peetud jarjekordsel em naitusel esitati praceuste eesti SEE Kunstnike akvarell-loomingut. thes wert .teises hoones oli samal ajal kogu- ay ni Kohtla-Jarve m Opetaja ihemehenditus, lastekunstikectt = Midagi on viltu ka Viruriaa puv- 4 nOude. valmistamisel. Nid teeb @ neid Rakvere Metsakombinaadi ni- malestavad leinas EUGEN sbikaasaga : ANU ja TONU perekondadega 4 mT AT mapa N hat} a4 ican ape} rr ee es See ee Me eerjor ee ep btae aa tt eg denloeap: “Ag PICHIA RaSMLSRea Lh ie Pane WAP a Me op rier ay [cates aasta ringi, Dealt poltenltatud ja tradislomnees xjnenud iillaldaselt parkimiseruumti, : parandnosed on tulumaksuvabad. 958 Broadview Ave. Toronto, - ™ = . a er wh CF - 7.4 ‘ ee oe eee "] Lar Lt = Eee! I iT Sankey gd LSE tre al ee Aa BA AG ee ee Se Yigg eon “Er meee Ge eae OPE a pat 1 . i | abt & . . 7 7 4, ao" on " "oe - ee ee ee at ee et ee ie tee! MATUSEMAJA , | eo 7 oe ‘Matusemaja on Ule 115. aastz teeniaud Metropolitan Toroatot gama perekonna poalt yalhjakujunenud traditsioonidega. Moederniseeritud avarad ruumid, kvalifiisseritud ‘personal ja Varies teontmine ROSAR-MORRISON BUNERAL HOMES ETD. T. L. MORRISON — Funeral Director ‘182 Sherhouras St., Toronto, Ont, Mask LAS | Telefon 24-1403 _ 362 Danforth Ave. Toronto, Ont. Mak ING FLOWERS & GIFIS. Fel, 466-1951 ve ; 46601802 Virsked ja esmaklassilised lille igaks siindmuseks. : Kunstkasitoid kinkideks: ehted, merevaik, nahistO5d, | ~puunikerdused, keraamika, ‘Raeagitakse eesti, Mati ja inglise keelt. EESTI STIHTRAPITAL . © Rootsi Kunstifondi koimisjon pil- KANAIDAS | . | di 1a vormikunsti alal on madranud -Annetased ja testamendi-- fotograaf Rein Valmele stipendiumi iiheks aastaks 20.000 Rootsi Krooni (ea $5500). Valme esineb valitud fotokollekisiooniga oma loomingust Stokholmi Kultuurthoones tanavu , suvel toimuval aaitusel. | Annetaja soovid tiidetakse. Ont. Maik ORS. Ae Mee lh aba Sp eg ea gy tee De ot a tad alr. PE i ee i a 5 = "Th. ave “ meline etteydte. Kuid juba mbédu- “fH nud stigisel olevat. -maapoodides’ fq mitiigiit kadunud puust- tlinnid ja. 4) ptlitid, riidepuud ja isegi. pudrunui- mH ad. Uusi tlinne ja piitte vajavad iu aga inimesed maal kdige rohkem | siigisel kapsaste hapendamise ja liha soolamise ajal. Pudrunule aga a ‘Uks Valga elanik kurdab, et ko- ma balikus juuksuritG$koias keeldutud Be tal habet ajamast, sest tal ei olnud #4 zhiletitera kaasas. Talle Geldi, et 3 tOdkojal endal polevat momendil wa zhiletiterasid, aga kui ta ise selle | muretseb, sils lubati habe tra aja- 4 da. Samal pohjusel jadnud teisigi BM kliente teenindamata. < Festis arvestatakse praegu olevat . kuni 7000 metssiga. Loomade iile i talve pidamiseks viiakse neile met- 3 fe sa kartulaid, kapsalehti jal muud ee _ YVainomae Loksalt leiab, selletaolist.. Metssead on ka jahiloo- madeks, kKeda jahimehed selliste shégikoniade juures lasévad. Mets- sigade sdGtmise kohtade rajamise iiheks eesmiargiks olevat neid mee- litada eemale paikadest, kus nad voiksid kahju teha. Arvestatakse et 1000 hektari konta.véiks olla Ju- batud-4—5 siga, kui on rohkem siis hakkavad pollumajandust kahjus- tama. Sigadele jahti pidamiseks kasutatakse pimedat aega, mil nel- le kGrge valgus peale juhitakse, millega pimestatud: loom muutub _heaks m&rgiks..Eestis on viimase . kolme aasta jooksul jastud 12. 000 metssiga, Kuid sellega poldud veel jabiks ettendhtud loomade piirinl joutud.. oc Saaremaal, Limanda metsas [a- sid mehed' piise pieva ajal maha metssea. Mehed r6dmustasid saa- si ile nii, et hakati r6dmsalt -piis- se paugutama ja proovima, Lahe- duses kaevule tOitay naine sai inw- ii jaiga. - th. : Festi Péltumajanduse Akadee- mia tegeyusel vdib ees olla té5sei- sak vaga vilikse takistuse tdttu. Raskusi. on nimelt kirjutusmasina lintide saamisega. Juba teist aas- tat ei ole Gppeasutust suudetud va- rustada keskasutuse poolt sellise musta Tiideribaga, mis annab kirju- iusmasinas selgelt loetava teksti. Vahepeal olevat sularaha eesti neid cinud saada poest, kuid viimastel kuudel ei cle neid saanud ka sealt osta. Kui olukord ei lahene, abyar- dab tekkida tdielik tGdseisak. Kds tGesti pole valjapiasu? kitsib EPA kirjastugrupi juhataia EF. Hagel. | . | Eesti Kaubandusministeeriumil ou tli tiihja asja parast. Elanik- _kond tahab asta tithje purke ja igas suuruses. Ministeerium sai kill val. mis 0,8-liitrilisi, kuid pensionir K, et pole kiillalt, kui ainult selliseid vaikseid purke lasti mitiigile, sest inimesed yajavad ka 2-. d-, 5-, 10- ja isegi 15.liitrilisi. Milleks Eestis on tekk- nud selline tlihjade purkide vaja- dus, seda el selgu.. | © AALTO — kutseline fotograat PORTREED, PULMAPILDID, LEERIPAEVAD, MUUD TAHTSAD SUNDMUSED. Kommerts. Hel. (416) 881-0285 Aja kinnipanemiseks helistage nfdalapievadel past kella § Sata LEERIPAEVAKS MAITSVAMAD TORDID ja muud kondiitrisaadused ostate melt 2281 BLOOR ST. WEST, TORONTO, ONT. MéS 1P5 TELEFON 769-9881 PROUA JA HARRA ER C NAUS | | Ti Me ets ee MB TOL ae ee ee Paar saa ES i rs - re r nt ans ; aie oe . ha ie ' kirjufusmasin -muusikalise Meeldejaav muusikealine ohtu Moddunud pithapaeva Ghtune On. - ne Laikve kontsert Peetri kirikus pani helisema kiriku ja kuulajate. siidamed. Sopran @. Laikve, kogu- duse noorte kammerorkester Ja S0- listid .andsid kaos ‘ohtu, mitmekillgse’ : klasssikalist ja ka eesti helilcomin- ibvardatakse maksujouetiuks juimisel ara votta. Gule korralduste alusel ‘taste _fakse makse 12-untsiliselt ollepu- delilt i cent, standard suurusega veinipudelilt 13,5 centi ja 11 cent kdvematelt alkohoolsetelt jooki- delt. Sigaretipakilt (20 sigaretti) tostetakse maksu 2,5 centi ja pii- butubakait tiks cent untsilt.. Mi- nister iitles, et valitsus ei kavatse tosta hensiinimaksu 18 centl gallo nilt, mida planeeris eelmine kon- servatiivide valitsus kui ta esitas. oma eelarve, mis’ kujunes talle saatustikuks. ,iéhe eestlase”™ tabay selgiius Kanada suuremas ajalehes To- ronto Star’is ilmus 21..aprilii Tal- lima oliimpiaregatti kdsitay luge- jakiri, millele alla oli kirjutanud ,Uks eestlane’’, Kirtas Icusiti, kas see ei ole kummaline kokkusattu- , vus, et Tallinnas, Eestis, toimuva gliimpiaregati avatseremoonia 21. ‘juulil langeb samale pdevale, mil Eesti iseseisvus havitati ja Eesti annekteeriti N. Liidu poolt? Edasi mainib -kirja autor: »Nelikiimmend aastat tagasi olmu- ‘peeris noukogude. armee Eestt, mille valitsus kukutati ning selle - asgemel seati ndukegude sddurite valysate silmade all ametisse kom- munistlik nukwyalitsus, Selle muku- valitsuse -delegatsioon k&sutati . Moskvasse annekteerimise pabe- ritele alla kirjutama. | Eesti sunniviisilise mkorporee- rimisega N. Ltitu algasid eesti rah- vale. rasked katsumused; mis on kestaud’ seni ajani.'Kiimned tu handed mérvati, kttmned tuhanded »rahyavaenlased deporteeriti 1oo- mavaguinites Siberi orjalaagrites- se, kus enamus neist svrid. VStke teatavaks kanada atleedid ja olitmpiakiilalised — tikskoik kes. teist kavatseb minna sei suvel Eestisse, Tele ei lhe sinna mitte ainult selleks, et maha voi osa vot- ta ollimpia purjeregatist, vaid tele olete ithtlasi iiks osalirie nendel suurtel pidustustel, millega t&nhis- tatakse Eesti Wleyitmist N. Lidu poolt.** . Kol. Rebase lesk suri Saksamazal, Friedbersi vanadeko- dus suri 13. apr. sOjakangelase Kol, ' Alfons Rebase lesk Agnia Rebane, sind. 30, mirtsil 1907 Viru-Nigulas Hiljuti amputeeriti ta gangreeni tOttu ka teine jalg. Uks oli. juba moni a. tagasi amputeeritud. | Kadunu pGrm tubastati 9. apr. Augsburgis lddnekaimistul. Samas on maetud ka kol, Rebase tuhasta- tud porm. Matusetalituse pidas op. Hugo Jaanus. _ VES Sobivaks KINGIKS igale 1 ‘noorele kooli lépetamise ja leeri puhul on: gut tuivustava sisuga. | Kaheksaliikmeline kam merorkes- ter avas Ghtu K: Raidi helitddga yiiulile ja orkestrile, kus viinliso- tiks oli Carolyn Cundy. J argnesid | ‘©, Laikvelt kolm laulu, kaks G.F. Handeli aariat eratooriumeist Messias ja ,Joosua‘’, mende va- hel R. Straussi ,,Zueignung’. ©. Laikvel on puhas Ja litiriline sop- ran, mille timber sobis haruldaselt kokku kiriku akustikaga ja keelpil-. | lide saatega, ruutes need kJassika- lised helitod meeldivalt laheda. siks. | Vahepeal mangis Heidi Klamas harpsikordil J.S. Bachi prelittidi ja - fuuga, ©, Laikve laulis aaria W.A. Mozarti ,J] Re Pastorest‘! ja Michael Sadul esitas tetse C.P. Bachi, helit66 harpsikordil. Selle jarel anti vdtmalus ka kuulajaile lauimiseks, Inga. Korjus saatis ko- raali orelil ja Ingvar Liitoja trom- petil. Jargnevas meditatsioonis praost O. Puhm vaatas muusikale, kui - taeva kingitusele, Inimesele on anD- tud anne viga varieeruvait lauida, mis on JAhedane siidamele, Usuli- ne jaul kaikub kaunilt taeva poole, nagu inglid kiiksid helireédelil tiles. noole, Muusika kaudu saab inime- ne iihenduse taevaga.. Evi Vaige ja Marit Viia laulsid ‘duetina G.F. Handeli oratoorumist — _,Juudas Makkabaeus'' ja ©. Laik- | ve jaille aaria F.J. Haydni oratoo- Tiumist ,,Loomine’’. G. Bizet’) me" nueti esitas fléddil Onne Laikve tii- tar Heidi, I. Korjus saatis harpsi- kordil. Kontserdi lopul laulis ©. Laikve kaks eesti laulu ja tungis nendega otse slidamesse. M. Saare ,,Unusta-._. miatu laut’ ja M. Liidigi ..Minu al-. | tar“ olid tundetiheda tétgitsusega, milledel oli-eriti kaunid viiulisaa- ted, kus Carolyn Cundi tiitis suure- piraselt saatja osa. Viimaseks lau - luks oti C. Gounod »-Polvil ma sinu ees‘*, . Lopuks palju roose lauljaie ja ansambliliikmele ning Inga Korju- sele,-kes kogu ansambli selliseks tihelepandavaks muusikaliseks - grupiks oli verminud ja seda. ju- hib, TGenioliselt olid temalt ka need Kaunid viiulisaated, Nii see oli thelt poolt Onne Laik- ve Kontsert ja teiselt poolt nende . '- noorte t66 tutvustamine,. kes olid hiljutisel eesti noortele tunnustuse andmisel Peetri koguduse stipendi- aatideks, Need noored: vatavad to- siself oma muusikalisi Gpinguid ja andsid kenasti kokku seatud kava- . ga, taiesti kaasaelama kutsuva vai- Ta oli juba pikemat aega_haige. muliku muusika Shtu, mida paarsa- da inimest tainuga kviteerisid. ‘Suri kaptenmajor ~ Gustav Sdask | _ Stokhohmis suri 6. mirtsil Resti Vabadussija veteran, Eesti mere- vae kaptenmajor ja kaugesdidu kapten Gustay Sask, stindinud 3. _ _augustil 1894..a. Saaremaal. Teda jaid Rootsis leinama abikaasa Her- “4 ta, lapsed ja lapselapsed. Parinedes Saaremaa talupidaja 1 perekonnast, Gppis ta 1912—1913 4 Kroonlinna meresdidukeolis. Ulen- | dati soja ajal lipnikuks, vdttis voit- | lustest oga mitmel rindel, muuhul- | gas Ka Pohja-Jaamerel, Eesti Va- | badussOja ajal oli kaastegey mit- | metes mereoperatsioonides, Vaba-. | riigi ajal teeriis juhtivatel | kohatadel, | makaptenina. | ameti- ¥ilmati Tallinna sada- ) Valentin Lind suri - Stokliolmis suri 25. méartsil niit- . f leja-tantsija Valentin Lind 70 a. va- f muses. Ta oli hommikut veel dris | kiinud, parast kojujéudmist tabas | teda akiline siidameatakk, mis tl y kaasa surma. 7 YORK BUSINESS MACHINES — 286 Eglinton Ave. West Toronto. Tel. 481-5673 Valentin Ling tegfutses enne sdda t Estonias tantsijana ja . nditlejana. , Paguluses on ta esinenud paljudes. ; lavastustes Saksamaal ja Rootsis. ¢ Leinama .jai teda abikaasa, ooperi- . | laulja Niini Loona-Lind. \ (EPL)