Die stoppide vi vingu tra, ulub, kaebab painduvad kuivand kSrte . pead altapoole _— _leinavad...° 7 murdund varied: . | kommarduvad,: ; Vaikind oat 5Ofa- ‘hiiied, tuimund yalud, — | suikund viimased ohked eo -.° Jeevendas neid Sur: | -Puhkavad | -. -yadsimusest . ei ond nad née. - | ‘Hakka agents, Ei feid 1 me se Ole steppide vingub tarot, - Kaeblikult-ktisth: . milleks kGik see? - Vastuseks kostah yaimode riigi Sisest udust sembund Wiis | DEEMONIT HAVITAGU MOOK, — | Langesid read, horenesid rilhmad, -halastamatud kied purastasid _ _ yapraid poegt, _. .ktilnvusid vaed. . . saad lapse! Kaisa Randpere vabastamise komites : pressiteabe _ N. Liit-on vormiliselt vastanud. eitavalt Valdo Rand- | , pere. a Leila Milleri ngudele nende 23 kuud vana tiitre . Kaisa. vabastamiseks N, Liidu poolt okupeeritud Eestist : ) pohjusel, et vanemad » fain el S0Ovi oma tiitart, ~. See teeb vaikse. Kaisa Randpera mMaailma noorimaks polittvangiks, _ -keda hoitakse Tallinnas koos vane- ema Hija. Uuskiilaga,. Perekond _‘Eestis on olnud KGB tagakiusu all pirast. 6. aug. 1984, kui Kaisa va-- nemad-.Rootsi dra hitppasid, kui aad olid iihel eesti turistide - ring-. soidul Helsingis. Randpered olid sannitud oma. 13-kuise tiitre jatma pandiks, uskudes et! maailma ava- lik surve sunniks N..Liidu ameti- | -voGime jarele andma ja lubama pe- - rekonda tihineda vastavalt Helsin- 7 a kokkuleppele, ‘Randpere ‘yaljendas oarast ara- , hitppamist Rootsi, et ,,mul on siin enam.digusi ja suuremad voimalu- sect kt Kedus, 7 Aga, Ja Ste on tahtsaim, ina el hee cul mul oli oli poptlaarseim lauitja Eestis. Asjasel tile Atlandi telefonikdnes | Randpere osutas, et Rootsi valitsus voib toendoliselt tagasi lukata nen- de palve kiireks kedakondsuse saa- miseks, mis ¢ Kaisa Rootsi kodanikuks. Rootsi ametivéimud koiduvad WN. Liidu -ametivdimude ‘hiirimisest. Ka 4is- jase] vastusel N, Liidu saatkonnast | ametivoimud on lépuks vormiliselt anduud eitava vastuse Randpere -palvekirjale Kaisa vabastamiseks. PFaktilisell ametivoimud on keela- nud teda’ uuesti Tende poole poor- dumast, isegi. kuigi ta on alles TOwW-. kogude kodanile.. Saatkond on noudnud, et te ft. leks. oma seoviga— isiklikult ja kirjutaks alla dokumendile, ‘kus ‘geldakse, et ta om sumnitud ole- ma Rooisis. | fundnud end. seal vabana. Mint arvates koik eestlased funnevad samutl. 9g. aastane Randpere li. vanem kohtuministri abi ja. komsomoli keskkomitee lige, Leila Miller, ean Lisaks nad soovivad, et ta eltaks - .,haavavaid valjendusi‘' N, Liidu vastu. Saatkond on beinud, et kuita noustuks idétama N. Liidu agendi- a Rootsis, nad vabastaksid tema lapse. kutsub manalast ~nlisutab lnuuti. EL TED ME UNUSTA, *. koltuhd korvred teeks automaatselt _ Neljapeval, 20. juvnil, ue ny, June 20,1985 - aon : = s. néelimentaalse pstihholoogia ring- Pewee > Kotdades fomeees 3 Wiginaalscte ja pobjalitalt Mibi- tas 6 + mideldud feorectiliste ~ Suur tnnustus eesti feadlasele a4 4 | Dr. Endel Tulvingule anti Toronto i ulikooli kérgeim aicadeemiline tiitel | Toronto iilikooli psithholoogia professorile, dr. Endel ‘Tulvingule, masrati ili- Zz kool korgeim akadeemiline tiitel. University Professor’. Tiitel, millega rohutatakse a tiidlisaaja akadeemilisi saavutusi, on ainult omane Toronto iilikoolile, millega kaasub — ae vilerastane uurimisstipendipmn, Pirast tiitli omaja puhkepalgale siirdumist muutub sea ae automaatselt University. Professor Emeritus | | - Brideg: ilvingut hiititakse tema — ! bolleegide. poolt:anemaailma eks- sMr, Memory“. Oma vaidetega, (Cestatud piinlikult tipsete katse- , tustega, on. Tulving olnud tiheks — madrayaks teadlaseks inimese ma- ; lu aurinise kign vormimisel, Tz ) on tisgtatanud wusi-konsepte iihen: | ) -duscs maluga ja empiiriliselt de- > Mlonstreerinud —nende konseptide eG paikapidavust ja kasulikkust, Need Heceq -¢ konseptid on aastate jooksul {aial- Een ae ae daselt -aktsepteeritud ning neist er ek A § voiks. mainida kéigepealt subjektiiv- se’ korrastuse konsepti (kvidas imi- : : + mesed korrastavad-organiscerivad “§ materjale, mida Eesti Vabaduss6jas langenute milestussammas Viljandis Voidupiiha tihistan y materfale, mida nad peavad meeles pidama). Teisena konsepti materja- 86. puhul kuperjanovlaste: auvalves. . > ji kasustatayuse (availability) erista-- 3 misest materjali kittesandavusest > {accessibility}, mis selgitab, miks » Inmesed néivad olevat unustannd ~ teatud totky, kuigi tegelikult see > pole nii ja siis materjali spetsiifiti- | + se kodeerimise (talletamise) kom-- tite steppide vinguiy tual, Iangenute hingi, kuivatab high laupadelt, Tithjal lagendikel matab lumetuisk, — kOrvetab paikese tali Ja steppide vinguy fuui, — RENATE SORRA 44. juuni Balti . : _ Vobaduspaevaks | USA: president. Ronald Reagan | kirjitas reedel, i prokiamatsioonie, mis varem | oli vast. véetud Kongressi ja: Senati poolt, kuulutades 14. jau- ni Balti Vabaduspdevaks, , 5. mtisfondi 5 madrati Tulvingule Eksperimentee- '§. rivate psithholoogide tihingu pooit > (Society of Experimental Psycho- logists) ,, Warren Medal“ ja ia nix ’ metati. Rooisis asuva Umea ili- a» *OOli audoktoriks. Jargmisel aastat 14, jwunil. alla |. Afgacni partisanid - § septi, mis n@itab kuidas informatsi- ¢ ooh mallu talictamise viis mojutab . selle taasleidmise hOlpsust. Hetkel. on dr. Tulving printsi- > pazalue uurija spetsiifilises. uurimis-. & programmis, mis kutsuti ella 1981. 2. aastal Connaught Uurimisfondi fi- } nantseerimisel ja mis tegeleb milu § hairete uurimisega. Tulying. puuab 5 edendada tildsuse arusaamist mtu § fahtsusest ja laiendada teaduslikult 8 pohjendatud ja tOestated pinnast + malu Unrimistads, Aasta parast Connaught uri- programm alustamist ta rahvusvaheline ‘reputatstoon sii- venes, kui talle anti kaks ‘silnia- paistvat -auhinda, ‘ vaiiristamaks ta saavutusi feadustikus. uurtmistids: esimene Amecrika Psithholoogiz Uhingy fa teine Kanada Pstihho- havitasid 20 lennukit: NEW DELHI — Afganistant va- badusvoitlejad lasksid Shku 20 -. -venelaste MIG lemukit Hine Afga- lraan litkkas fagasi iraagi rahupakkumise MANAMA = Jille likkas Iraani peaminister Mir Hossein Mousavi tagasi Iraagi omal algatuse]l teb- tud rahupakkumise ja riinnakute lopetamise Iraani limadele, deldes et voitlused Parsia Jahe frondil jitkuvad. Iraagi president Saddam Hussein teatas, et Iraak et teosta enam Ghuriimnakuid ega rakettide tulistamisi Iraani linnadéle tingi- musega, kui Iraan ei riinda Iraagi | territooriumi ¥Oi tslvilkeskusl, Venelaste u UUs katse tuume relvage STOKHOLM — N. Litt katsetas tuumarelvaga laupfeval, 15. juunil nende.sdjavielisel katsetevaljal ida Kashastanis, teatas: Rootsi kaitse- ministeeriumi - Hegforsi vaatlus- punkt. Plahvatuse tugevus oli fad Richter skaalal. nistani lennuvaljal, havitades ,,ta- helepandava oga"' Afganistani dhu- joududest, raakisid . diplomaadid — Washington Posti reporterile. Onte rio konserva- tivide valttsus kukuteti | Ontario provintsivalitsuse peami- nister Frank Miller ja tema kon- -servatiivide partei-olid abitud, kul nende 42 aastat kestnud véimul pii- suniné lahenes lopule. Haalte yake- «korraga 72—52 avaldati umbusal- dust braegusele valitsusele. Nuud ou: leitnant-kuberner “John Aird’i “otsustada, kas pakkuda liberaalide- jé Valilsuse moodustamine voi saa- ia Parlament laiali ja kuulutada valja uued valimised. Kui Aird an- aa) VOimaluse liberaalidele valitsu- se Moodustamiseks, siis saab uueks peaministriks liberaalide partei jukt David Peterson; kes oleks esi- mede liberaal sel kohal parast 1943. PROF, ENDEL TULVING ELMUB IGAL TEISEPARVAL _ JA NELIAPARVAL __aalkoambe! hind 78 cont _ ' WaT Td leovia Whingu: poolt (American 1927. aastal, astyus Toronto iilikoo- Psychological and Canadian Psy- chological Socicly). De, Tulvingu pikaloorulist wuri- mistdod episoodilise miilu alal on pidevatt. toetanud Kanada loodus- ja inseneriteaduse uurimisnéukopu - {Natural Sciences and Engineering Research Council of Canada), Sel- lel teemal on Fulving kirjutanod raamaty = ,,Elements of Episodic Memory“ (1983). Episoodiline ma- ‘lu (siktikult kogetud ja nahtnd juhtumeist} on ermevy semantilisest malust (muul viisil omandatud | teadmised) ja on korgem mélu funktsioneerimise aste, kuna see on’ seotud isikliku elamuse voi koge- musega. Tulving yiidab, et need erinevad milu vyormid pohinevad erinevatele aju protsessidele-strat tuuridele.. Endel Telving. ‘stindinud Rests Ta’ miarati Toronto li peatselt parast Kanadassé saabu- mist.. Ta saavutas magistri kraadi 1954, aastal ja siirdus siis Harvardi ilikeoli, kus omandas | doktori kraadé eksperimentaalses pstitho- loogias 1957, aasial. Ta alustas — Opetamist Toronto tlikeolis 1956. aastal ja edutati {disprofessoriks 1965, aastal. Siirdus Yale}. ilikecli - Oppejouks 1970, aastal ja 1972— 73-ndal aastail oli ,,feflow* Stan-— fordis, Kalifornias asuyas ,,Centre for Advanced Study in t Behavioral. : Sciences“, tilikooii psubholoogia osakonna juhatajaks 1974. aastal. Aastal 1977—78 ali ta ‘kiilalisprofessoriks Oxfordi ii- — koolis ja voeti ,,Royal Society ‘i | Canada* likmeks 1979, aastal. - * “University of Toronto BULLETIN 10. Juuni 1985° : ‘USA ja ida-blokk vahetasid vange Neli ida-bloki. salakuulajat 23-8 ida-bloki vangi vastu ‘LAANE BERLIN (Reuter) - an USA vahetas 4 Silli- diméistetud salakuutajat 23 Ida-Saksamaa ja Poola vang- lates hoitud isiku vastu. Vahetus toimus 11. juunil Glie-. liitilised vangid. Veel kahe Ida- Euroopa paritolu- ga vangi vabastamine lahemas tu- levikus of. osa - tehingust, mida peetakse stlturemaks sellelaadili- ‘seks kokkuleppeks, millistega alus- -tati 25 aastat tagasi ja mille .saa- yutamine véttis kolm aastat. Kui ameerika ametnikke ktisitleti voi- -tmaluse iile kasutada sama menet- lust Andrei Sahharovi vabastami- seks, vastasid ametnikud, et nad ' jalgivat pidevalt Sahharovi juhtu- mit, samuti ka vangistatud dissi- dent Anatol shtsharinsky kaekai- fu arenetnist. | Neli spiooni — ~ kaka sie-takestost. -nicke sillal, mis ithendab Léiine-Berliini Ida-Saksamaaga. Pole teada, kas need mimesed olid salakuulajad véi po- tiks bulgaarlane ia iiks podlakas toodi Ameerikast kohale lennukiga, USA ametnikud iitlesid, et vabas>. tatud vangide perekondi Iubatak-— se. nendega iihineda, this on eba- tavaline jireleandmine ida-blold voimude poolt. - USA’s: viibinud spioonid oud Dresdeni fiiiisik Alfred Zehe, kes oli méistetud 8-ks aastaks vangi ja © kaasmaalane Alice Michelson; poo- lakas Marian Zacharski — eluks ajaks. vangi médistetud ning but- gaarlane Pebyu Kestadinoy, kelle- le ‘oli madratud 10 aastat vangis- - tust,