ste Elu” nr. 22 (2580) 1986

ISEERIB

itmisel saadud vilt N. Lii-
sinud hirmutav. Palju ra-
sn jaida aastakiimneid
stiekujutiuste juurde ja
annast tuttavarks saanud
pa nagu ,detente', ,,.koek-
fremli juhtide rahupuiid-
1 kuigi samat ajal.kom-

jlutab iihe kaitsetu riigi
Kéige méistatustikum on:

eti on kommunistid ise
tte «kestel .avalikult ja
It kuulutanud endid ke
ailina hdvitajaiks, milele
ainult naerata Dagu min-
Bagantsele naljale ~ kuigi

Mehavitamine on sundinud -

 Liidus ja isegi ithe ter-
api kiliiditamine on vii-
tunni jooksul.

smi _,ideaalid’*
ksvusele vaid seelabi, et
uhe rahva stidamik ja ta
ed. Kes niipalju taipab,
am: minutikski, et Hiina
h oleks rahumeelsem kui
Srieteet, voi et Tito. kort-
aks armastusvaarse ise

Balei on voolanud veri jz

voimule allies massiliste
pajariel, mida. Laas piiii-
aastail mitte margata ja
unustada. Kellel on ole-

nine kommunismi iseloo- _

| kiisi ka enam, kas Valis-
saadetud abi jouab tde-

bivate kambodzhalasteni
ni rezhiimi heatahtiikul |

uidugi mitte — kik abi
‘kse armee ja yalitsuse

vas voib nalgida edasil

SA-st valjunud ‘nisulaa-
Jnud madratud N. Lidu

Mec vaid sdjavae ladude

Ks. Ainuit ‘kommunism
ite,, pettemangu ja sel-
da veelgi joudu: Laane

isel (need laénud jaavad

fumata!) ja* omandada
noogiat — enne oma
rt ofensitvi. Ja Ladnel
tki veel puuclust -neist
kes soovitavad, et

si tohi vihastada, tema —

rezhiimt tuleb toetada .

| Kolmanda Maailmasdja
aS jalleg) otsib varju: ja
endale uue liutlhse
u Hiina ndol! See on
reetmine, mitté aimult -
vald koeu allasurutud
conna vastu. Sinnajuur-
iliumeelne endatapu-po-
Sib kill relvastada hiin..
ja seelabi saavutada.ka
lu ule, aga parast séda
as.enam Uhtki. jSudu,
gaks pidurdada-kommu- |
Ma edasitungi maailma

votma kokku oma tah-
jtama kommunismi tee-
neist jOududest, mis
Jarele jdanud, pdrast
meetis 20 voimalikku lit-
ne generatsioon. peab
mcelle voitluse, millest ta -
Bttetult. taganenud 60

otust! KROik allasurutud
Laine poolt:. venelased,
sed N, Liidus, hiintased,
Bhtekokku, need allasu-.
i moodustavad voimsa
Laane strateegia ei saa
peisiti kui tuginedes sel:.
». Ainult orjastatutega:
silmas pidades seda
vabadus tuleb saayuta-
shvastele ja mitte ainult
Meal laaneriikides, ainult
imalrk voit!

mosa esseest tegeleb sele-
i¢ rahvuslust ei. tchi sa-
nimunismiga ja et vene
oolda kommunistliktu
eclikku imperialismi. Au-
neile. dissidentidele, kes
né natsionalismi eest’ ja
a selle koigi vahenditega

t, Kes seeasemel soovi-
risttik ‘korra liberaii-
. ,Seestpoolt": Soltzhe
f25 Sddrane propaganda
asus ja selle levitajad véi
Bd Ladnes ainult kahjus-
maailma kaitsevalmi

HK.

LEKTRIK
: . quendused ja paran-
ajades vol ettevitetes,

ALLING
el, 762-9190
f Lic; £1044

aks kindlustusteks
BER & CO. LTD

surance”

me2 Bathurst St.,
mpnto MSP 3Hi |
S-7815 fa 653-7816 |

volvad

ma &

pe
poe

Aner _ veoits in
ae wee OUP SR SA
=. 0M "

_- ee
“ee oe

gt nad: ——_ ee 7. "
myo . . ye Poae
7 .
ee ee Oe

a
7

ee eo u
en . .
rites

el = ee TOU ym te Soak, lalla lt ee 8 ata LL . :
. “rho — me eh a Og oo "eye : _ . a. _ Lie me
oe . i ey 2 : ot LPs . cr Oe er a Ly mos oe . H
te ee owhiy _. a" Bod ee re ie al ae A AR Dh hs CL 2 ae ede ee |

" re il
r soe a
ee ee

my

=I

.
er == 1 = ota mimes
ee . . . . 8 - . 7 *
2 = oT" mow os . . oc
ne Be ee ee ee

.
a

rs

.
- . - = oe .o7 .
- eke oe pe ee Ce “as
_-—-n ee ee ee . . : oa . . . .
ee ee ee .
.

det a Es
oo 7 . . ia . . .

wad

. .
ee ee
. — — eS Ee
rT ier —_—" . . a ol
. - . 7 . ,* . . “2 .

_ I ae bate ote em eet ores

sest, lgapaeva ;

-Eristuse

‘tust probleemile. Svile

Ol Mele soca!

‘kes ef vaata -kaugemale

‘ranyuskultutiviline king.
Englismaa ¢estlasiv
. méie voltluste li:
‘vikule. Vas
_tulevatele raskusteie, ueame

— Arme laseme eacid icrida

~ dustasid cin

mees Jaan Andrelitr
_korgel selist iv,
deks * -.simine ia vaige

tie Ela‘ nig. 2 2 (158) i980

~_: —/

Ts te Beal ne
Tg ae
Mae i

oT eee ne
re pene ls ace ee eed
= of.
ae er me
foe 2 a a.

Mp Loan ep yt, Teo
alee & tte ath at -
onan a ety a te
we ET et

voi aa
Seperate

r ae oS nog
Tomah i ih Aen

Ets Tarp
ae ee ne et ‘ : =

he

iro ‘ine aia

ine
nig
ate

a eae
ee aka eal

ase Fea

Z iy mane
re dhe a 5 : prea i
hs aon : tee ins

7 a tee ae

Ree ae Ms 2 ae , at itt x fixe = re
|

ae a." ee oe
oe he os eed es
om ae Pars an i

ae bh ay a Ere,
ae pare
is tos

oaks Pe eens

Puhapdeval, 18. reatl Gnnistati Toronto Eesti Ev. Luterhusi Kal-

mainu koguduses kaks noort. Jumalateenistusel, millest oli arvu-
Kas osavott, teenis koguduse Spetaja 0. Gnadeuteich, Solistina iat-

iis Onne Laikve, keda orelil saatis C. Thial ja fléddil tema. tutar

Heidi Laikve. Pildjl vasakult: Organist 6G. ital, Artur Heinmaa,
Sp. O. Gnadenteich 12 Ravd Lainevool.

aa eG ee aoe

600 Suvepdeval .
(Algus esititiel) |

“chyast, Tuleh kitsida:

kus on Kristus atte?

kuse, Luuka jo.) Jeesuse itlestdus-

‘Mist ja iaevasse minckut,-kus ta ib

Mutas end 30He inimesele On nagit
naeruvaiedstamine,- ku
meié @1 sag anda riisionaclet +yas-
asemel 1oiml-
vad maa peal diktaatgrie kes peale
nende surma oh osutunud koige vilei-
samateks ja ndrusemateks inimolen-
diteks. Meie ei saa clrada, et maail-
mas On vaimselt remitsernas Korgem

Voim. Kristus todtes 30 aastat maa

aia 4 aastat Ju-
mala Pojana. Mew on tpacimine, et
Kristus on iza paev muié juures oma

peal lihtsa puusepan:

sonaga. Tana, Suvipaeval, meie ci ole

kodus, vaid oleme wks rahvas —
ithest lihast ja veres{, eesti mehed ja
eesti natsed. Krisius on paljude .rah-
vaste juures, — Piiha vaimt valjava-
lamise pericodil ci
miks keel, vaid val, mis raakis. See
vaim kestab edasi theit sugupdlvelt
teisele: Krisius istib. tacvas Isa pa-

remal kael. Ta ist oma troonil. Ja
‘Sealt ta tuleb kohut mdistma clavate

ja surnute ile nagu kinuiiavad Uue

— Festamendi raamatud. Vastus kiisi-
musele; kus. on Kristus nuud, tuleb

lisada kiisimns: kas ta on metic seas

Necd, kes ei one Tema.
jalajalgrs om imunmesed,
Oia ensse
Kirisius ‘elao

yalitsemise

isikhikust itiiuast...

-meie keskel. ja mcie sees. Ta iiileb:
ma olen sinuga. Ma tecn sind tugs

vaks, Au ja kiltus pihale Jumalale!"
Op. A. E. Aaviksaar idnas juubilari
SUtitava jutluse eest ja soovws talle

paliu Gnne.ja tervist 74. a. sunnipde-
yaks. Suvipaeva jumalatecnistus JOp-

pes koraaliga’ JOh votkem Jur nada,

SUSE, suidamest inuidich kitta. 2."

LIPU ONNISTAMINE

Wi:
Suvipieva Kontsertoss algas de-
Montfort hallis, kus poodinmil neli

laulukoori lippu ja valjas haone ka-
fused . sini-must-valge
» dJackiga"
-esimees Vaino Parteli

woos Union
(inglise Liigiliguga) LEU
avasonaga:
,ouvipdeva vaimustaialt vaiinne
usku ie lootuse
')) pilremadle tule-
ATE alemaso’ evatete qq

kmdlalt — pustipar iF SITES Seljaga.
ignorariti- .
Susest ei slim ega sea}

ja frabvusitkku
nt Navi. eda tevid
isad. Vabadussdjas ia nenede potad
Teise Vabadusvéic' use rankades
Heitlustes nung, Tele’ ' rcustele: sesh
vGidukates jahing reles"
hoogne tervituskdne  kutses valje
publky voimsa kiiduavalduse, .
Sis sammustd iavale siimsed cesti
hoored (arvuit 40), es varem nico
WOOT: guoondise, mulid
aastate: kasverisega, munitsid mime.
peestl Selts PESOS EF
lige, hordes yal
facapehjea vary

1 7 es ry

— SUMUO'Y
seerkdes Pahjamen ¢. east ja valgeid
Juunikuu saved ais las red ikea
veel nenile Vane. s1 idame’s, Selt-
si lippu Gnnisiis. praus. g.-Taul suure
sisemuse “liiguisivacega: .Jatulik
iitleb, et maltGsi.. oma sumad fah-
tede. poole, Ta halseb Sind kdige

kurja eest, Lipu piihitseraise! on tah-

tis valveloleku momen .nagu see tol
mub sOjalises Poets \
kuuluyad aint cea, K

Sina ala

KC
val’ us i

AUSITMUS, oe |

Tosiikem sitmad maigerie pacle, Tu
levik Kuulud eesi? aeavicle, wie ja
lastelastele. lisp sn malesius
meie vaneniatest. Ganistan selle lipu
(rahvas tougis ]"t- An) Jurmaia gimet

Lipu andis we 2b. _psimess VY. Partei

(yTuleviku® esimehéle Ja: Andrelle-

rile, Silmapttk oli aidvlik ja haarav..

Siis ta mainis |
Uuest Testamencts serjeldaiud (Mar-

‘purrii ,,Kauneid lauluvise”
mentaaltirote,

olnud prablee- ’

 4tSt
OUTS”

r

, saatel — noored olid v Porn vanade

irsitague

misima |

_Avgern unusta-~
gem, ef julgete paral. on veit, Hola -
~me- oma tants

“moraall, mee:

Je estrmehe |

—maale”

ulvesalka

Lue,

eee ee

Jargnos uhistaul: ,Kaunistagem bes-

te kojdd 2) — Uhendatud sesa@koor
Ernst Luuk’i jubatusel esitas Jaulu;
M. Hirma .,Veel kaitse kange Kalev",
E, Varev. Ma Hllesideme. votaks" ja
NM. Ludigi ,Kiigelaulu’, — Endine
koolindunik ja, vastmatt eesti keele
Gpetaja pagulasnoortele — Enn Salu-
veer Cambridge'ist, oll koostanud po-
instru-
mida esitasid Heino
Lagnemie, -mustkaalised = iuired™
Carinen (viiul, Pille (klarnet) ja V.
L danemagi (ishello)-

IES. ,,Tujeviku" kKoor, mis osales

kaksikAdede A, ja K. Miilmaa jar P.
Sheldoni juhatuset,. kus. deklamaate -

ritena csinesid Reet Jarvik ja M. ts.)
ja Juan. Eistrat. Klaverisoolodega .
esinesid taas Gekesed A. ja Ko MUil-

mac ja Toivo: Sakkos. Vilepilide!
nuored -- K. Eistrat, T. Rajamets ja
Karin Saadik. Akordioni) —- Peter
Shetden ja J. Billington, kandlel —
Tiina Kajando ja kitarril — P.. Shel-
don.— |,Tuleviku' noored olicd Kens-
tanud oma sénalise-muusikalise poi-
miku teemal: ,Aasta-ajad”, see koos-
nes kuuest osast:.proloog ,Suvipaev"

ja ,Valinuk Marie Underi fuutest".

Esitasid T. Sakkos ja Reet Jarvik.
Kevade-tsitkkel koosnes kahbest Juule-
tusest: ,Kevade Ghtul ja ,Ma-keva-
del pudenen tuulde’, Esitasid: A. ja

_K. Milmaa ja H. Sari. Suvi" koos-

nes ,suvecosal” ja Jaanmpaeva val-

“, Lauljateks — A. ja K. Miifmaa.

dude I6ikustantsust® (FE. rahwvatants),
mnicda esitasid E. Priim ja P. Sheldon
{kiiarri saatel). Poimik ,Ausiaajad™
léppesid ,taive hapra Ghtu”’ ja vast-

Jatega, mis oarit Rerstt Merilaasi 12.
P. Jakobsoni luulevaramust. Rpiloog. -

lppes simsete noorte traditsioomli-
se lauluga Festi noored", mida juha-

tas energiline Peter Sheldon, kelle
vanaema pr. Rosin viibis paaril kov-
ral Stberi orjatad laagris ja mudd 383. _
castasena veedab vanaduspievl oma

liitre ja inglasest vdimehe juures:
Selies ,noorte hiimnis" kélavad me-
loodiad: ,,Kui Kaunis oled Sa, -meie
kodumaa". ,,Noored, seiske ja véitle-
me koos". Ja ukstetse kaest kinmi

hoides lahkus: too noorte idealstide

salk lavalt publiku tugeva aplausi

sidamed.

JKUNE JALLE MEIL KOIDAB
‘ABADUSPABV .. ."

Neored lahkunud laulwavalt, jarg-
nes: viiulisoolo' Carmen LoFnem#elt,
keGa saatis Klaverif Leonhard Vesxt,
esitades Bach-Gounid’l Ave Maria"
ja Brahmi .,Valsi". — Solisti jurele
luli Jaululavale Bradfordi ‘meeskoor
/Kot™ yarvutt 25), kelle huigas lau-
lis kaasa ka @laastane vanahdrra

*Kaljiste (perit muuctkalisest more.

|

kounast), esitades neii dudupala: F..

Paciuse ,kuule kuidas haali he'ab",
A, Late .Malemangu", K. Tiirnpu
Lauluke ja E, Vérgu Téoius S4-
Taas Ernst Luuki juhatssel.
— Wiceskoor lépetanud ona nwitse
Kalise vanliatku, tulid lanlulavale riak

sed ja mene fuinbes paarsaja iauk |

ya umber), suuremalt asait ahgusaies
rahvarideis neored, andes Jautulaya-

odes nna varvide kirevuseza mecha
fE. Letaki taktikepit all
“ja : tutre Este. Luuki Klaverisaatel,

Oil. Jakotas

Suvigieral nau iciseks
saanud G. Verdi jorjace

list Nabacco",
momsta

numa ks
€ koor oupe-
HS loomulikutt
laheb oma harda meivodiags

publiku sudarnesse ja oped optimist.

Irkutt: Sunt alc kotdah metle yaba-
duspac .. Lauf tull kordamisele,
Samuti esitati varem Hsapalana | Tul-
jak". Jargnes lSpps6na: Suvipaicva
Toimkonna esimehelt L. Veskilt. kes
fanas 461ki tovelast suure caeya ni.

Wald. erity baudpald ja iayestaid. sa.

mui dr. Tault ¥. Pacteli ja keoriphe |

F, Luuki, kes oma Vastimalii energia.
Faon alait alniudl fugtis STA: vestlasite

_savipdevade maestroks..
Tuleh réhutada siinkohal, et nil se.
listid said tihti tinwvks punaseid rel--

gicisi kahe noore, rahvariideis tiidru-

ku poolt publiku kitduavalduse saa-

tel, kes tulid oma osaga-virgalt toi-

Pe RPM aPEIE LS

lawude-vilhin koosnes pet

‘me, ka ef

te ettekandeist.

NELJAPAEVAL, 29, MAIL — THURSDAY, MAY 29

RESE ERI

7-1 80-pievase re reisi si sdiduhind annals teile veimaluse nautida Soome suve 180 piieva
jooksul. Kui aga tele aeg on piiratud | ja teil on luhem puhkus, sits voite ka 7 pdeva —
puhkuse jdrel koju soita,

te ‘Mitniinum reservatsiooni neg 30 paeva enne

te Suvehooaeg: 1. 6.—31. 8.

sk . Talvehooaeg: 1. 9.-—31. 5.

tr Maksu tihipiev: 30 paeva enne draséltu
| UlaInimetatud hinnad on ametlikud ja diged.
‘MONTREAL
TORONTO —
. VANCOUVER

Wotke ithendust oma reisibiirooga voi jargnevate Finnair’t biiroodega

’ KORRALDAME HOTELLIDE RESERVATSIOONE, AUTODE

~ (416) 362-1511

TALVEHOOAJAL
$597 —
$630.-

($765.-

8 King Street East

Lasteptletid: 2/ 3 thiskasvanute piletthinnast (2—i1- aastased)

Siilelapsed: 10% tilskasvanute piletthinnast (alla 2-aastased)

Tihistamismaks: $59.00

Hinnad {i rgmistest linnadest Helsingisse, 1 Turusse i ie

- Tamperesse.

Toronto, Oni.
MS5C 185

é Pe)

sonoma
$776.-
$ 810.-—

625 President Kennedy Ave.
Montreal, Que. |

H3A 1K3.

(514) 282-1173 |

ee ee
.

‘Li

met ee

ee ee ee ie el oe 2
.
.

- TELEFON (41 $) 485-9437 — LEILA LAITA
v6i AINO KAING, 757- 5080
191 Eglinton Ave. E. Toronto, Ontario M4? IK)

_RENTIMIST, RINGSOITE (SIGHT: SEEING TOURS) —

“Ontario Provintsivalitsuse se poolt foaga'v varustatud, ‘Litsentsi ne. 1141988.

HP 2 ot es

teleroe: P= te ee

Arshijpanud litlone poljasiab:

RULTUURISIDEMET ‘ARENDAMINE KGB
KONTROLLI ALL

STOKEGLM - —_~ Nouk. Liidu_alali-

sest delegatsioonist. Uhinenud Rah

vaste Organisatsioon! juures' 1978.
aasial arahlpanud ametnik, latlane
imants Leshinskis, oi kuni 1976, a.
Vilislitlastega Kultuurisidemete

 Arendamise Komitee (1976 thinguks

nimetatud) estmehe asetattja ja te-

geliku téG juht. Esimeheks olf Hel-
muts Kreicbergs, kes KGB kaadrites
on majoriastintes. Niitid olevat esime--

heks poola-lati segapariteluga Ana-

_ tots Baranovskis, 33, aastane elegani-

ne hirra, keda hiiitavat ,Pan Ana-
tols", nagu Leshinski titleb. |
Stokholmis ilmuv Lati sotsiaalde-

mokraalide ajakiri ,Briviba" nr. 2,
—*4$980) avaldas ( Leshinskisé ettekan-
de Toronto lati orgnisatsiconide kok-

kutulekul, milles ta oma kogemuste
pohjal-valeustas valislatlastega kul-

tuurisidemete arendamist. Ta titles,

et icgevuse eesmark ja metoodid pe-

le pohiliselt muutunud: sestsaadik

nes kuulajatele noorte deklamaatori-

RAHVATANTSIAD

Kahvatanisude osas (16. neertepaa-

il esttati 12 -rahvatantsu; seekord
Jatitulaval, mitte aga saalis, tantsupd- |

rridal, Toolide ktire koristamineé s§aa-
Its hairis veydl Vaatja-publiku kGrva
ja rahvatanksu ilu Jaks kaugemalt
Sualinurgastlyaadatuna kaduma. Es?
laiud rahvatantsud (milles tantsis

kaasa ka tik’s noormees Vancouverist
7 Ams: Aug), ofid jargmised: ,,Puu-

ratas",.,,Virul polka’, ,Meremeesie
vaiss", .Mulki polka’, ,.Mustjaia pul-
marong". ,,Lati tants” (poistd), ,,Tar-

ga rehealime’ (tidrukud), ,,.Koigi- pol
 Kalamies”’, |,Vandra polka’,

ke",
_fiimaja Labajala valss’ ja ,,Tuljak".
Chcadatud ralwatantsu rilhma juhtt
sic! prouad A, Bistrat ia M. Taom ja
preilt. T. Katande, Pillimeestest vee-

‘retasid. yaledaid viise harrad H. Laa-

nemaai ja J, Billington. -- Jargnes

seliskondlik Koosv ibimire. Tantsuks

man gis Tne Sabres Dance Band"
(inglaséd). Muusika oli kriiskay j2

inglisndrane. Valsimuusikat mangith

amult paaril korral. Seega yanem ge
neratsioon (ja acid oli peoliste hut

fas robkesti) hoidus tnisupdrandalt
_targu eemale, Jn crkester mangis tu
tt pooltithjale saalile, :

Ka -pagulaskirjanduse esindajad
aad oma vain sh nurige kohal:
Ave Helbem#e (2K), H. Heinastu
(Vahs-Eest#) ja ‘kirjanik. Einar
Sanden {liurjastus Boreas Publishing

House't direktor ja omanikj, kus eth

tt silma paistsid teosed: Andres
Kiing .A Dream of Freedom” ja Fred
Limbergi ,[samaa eest".

ARTO ©

é

| saa vaikides mooduda .
noorte heast eesti keeleoskusest’ sé-
—naliscs osas, mis olipeagu aktsendi .
vaba ja kolas meloodiliselt. See ilm-

Kontsertosa loppe- -
nud, publik ja keorid iaulsid hardalt
“Atul Wu isamaa, mu onn ja room”
da God save the Queen .,

mida osteli -
odaviniltigt korras usna ohtralt.

kui tema ol -selle organisatsiooni
esimehe ,,parem kasi
kontroll on vanest tugevnenud. |
Valislatlastega kultuurisidemete
arendamine kaib KGB kontrolli all.

Kéik, Kes selles asutuses tddtavad,

” juhtivad ametnikud, masinakirjuta-
“jad, raamatiute pakkijad i-., on kas.
otseselt vi ‘kaudselt KGB-ga seotud,

»igaliks, kes seal todtab, kui ta tei-

le oma nimekaardi utatab, olgu ta re- |

ferent, sekretar v6l1 muus ametis,

-esindab KGB ja need, Kellede iiles-

anne on heolitseda kiilastajate eest,

on dresseeritud varjama-oma diget

ndgu" iitleb endine juhtiv'j6ud ‘kul.
tuurisidemete arendamisel.

hoolitsusest on tal jutustada Jarg:
mist: ,

-"

'MANG TUNDMUSTEL

Suurelt osalt on see mang kulasta-
jate tundmustel: Lauldakse itheskcoos
rahvalaule, pannakse tiksteisele jaa-

_ niparjad pahe (lati rahvakomme jaa-
nipaeval}, kritiseeritakse igapaevase -

elu pisiasju sel madral kui satiirilist
Kriitikat on lubatud ajakirjanduses.
Varjatud eesmark- on naidata, ef
must on vaige,

Valislitlastega ‘Acultuurisidemete

arendamise .sihid on kindlaks maa- .

ratud KGB eeskirjade ja seilekohas-
te. parteidokumentidega. Need on:
havitada paguiaskonna rahvuslikud

organisatsioonid véi vahemalt: neut- .
. Taliseerida ja halvata nende poliitilist

aktiivsust, Selleks tuleb paguiaskon-
nas liua nn. progessiivsed grupid,
kellede tegevust kohalikud Noukeogu-
de saatkonnad saavad kergesti kont-
rellida.

KULGETOMRAVAN

: REKLAAMSILDID.

Kuituurisidemete arendamine ° var
Jab ilusaid stlte::‘Neiks on-valitud Xir-
jandus, kunst ja teadus, iitleb iLe-
shinskis. Nende sektsioonide esime-
hed ja liikmed on tuntud nimed ja
need on vaga hoolsasti organiseert-
tud. Fa toob n&itena:teadlased. sisi
Kud valitakse -vilja, Ulikooli partei-
organisatsioon kontrollib nimestik-

‘ku, tambab méned maha vai paneb

juurde. Nimestik 1aheb edasi partei

- Keskkamitee vahsosakonda, kus se-.
da sdéelutakse ideoloogilistest lahte- :
- kohtadest.

Mida need valiavalitud sektsioon!:
ilikmed siis tegema peavad?

— Kulastajate eest hoolitsema,

— Kuidas? |

— Naiteks: Kiilastajateza “monw

salt vesteldes selleks otstarbeks kor-
Yaldatud kultuuriparastiounatel, s6o-
- gi-joogi jurues Riia paremates resto-

ranides ja kohvikuis ning valjasoitue

del. Sektsiooniliige peab oma tuhele-
panekud iiles markima. Need on tar:

vine informatsioon sidemete edasi- -

arendamiseks: Edukamad sektsiooti-

liikmed [dhetatakse laande emigran-

lidega kontakti v6tma.

Peale prominentsete nimede sektst-

oonides veel mitmesuguseid. aktivis-
te, Moned neist KGB esindajad, tet

'. Alnult pariet .

Sellest .

| Seda kéike on voimaltk reserveerida
ainult iihe telefonikonega.

Korraldame viisastd ja passe.

erp epewiis ae" of

sed jalle pole iildse pithendatud sekt-
siooni struktuuri. Méned juhtuvad
clema — nagu Leshinskis iitleb .—
turistide sugulased, teised juhusii-
kult nendega tuttavaks jsaanud. Nad

_toimivad rahvusliku magki all: Vaat’,

siin, voolab meie armas Daugava.
Nie! Meie Riia tornid Jjne.
Koik nii ja teisiti kogutud infor-

_matsioon ldheb kartoteekidesse. Kul-

juurisidemete noortekartoteek on ju-
ba 15 aastat vana. Selles on noored
liti teadlased ldanes, kultuuriisikud,
iitikoolid l6petamad jt. Kut moni

_teadlane vOi'mut isik, kes leidub kar-

toteegis, soovib Latit kilastada, al-
rab tema vastuvotu ettevaimistamine

inimeste otsimisega, kes vGiksidl Ju-

telda sobivatel teemadel.

TURISTID -

Turismil on ka teine Idilg. Nad too-
vad sisse informatsiconi, mis KGB-le
sugugi ei meeldi. Tema peab valva-
ma, ef see liiali ei aheks. See: po-
le lihtne asi. Riias oh 1976. a. suvel

2000 turisti. Turist tuleb valve alla
Toesti naiivsed’ on need, kes -

votta. }
arvavad: kuidas KGB vGib teada, et
olen Riias”, iitleb Leshinskis.’ Koigt
‘passid ju fotograteeritakse. Oks pilt
laheb KGB-sse, teine kultuurisideme-
te arendajatele:

Turisti olukord pole sugupi lihtne,
jeiab Leshinskis. Kui ta teeb. kaasa
kdik, mis tema jaoks korraldatakse,
ej nde ta dieti midagi tegelikust elust
Ritas,

Ku} ta hoidub kérvale, thevad jul
geolekuorganid tahelepanelikuks. Te-

da hakatakse jalitama. Seda tehakse.

ettevaatlikult: ja mitme jalitajaga
‘koostids, nn: team work’i printsiibil,
b
uskuma, et alitamine on tithipaljas
jut.
Palju informatsiooni saadakse In-
turisti kenadeft neiudelt, nagu Le-
shinskis neid nimetab. Need, turisii-

dele oma abi pakkuvad glidid on ilu-
- sate lit] eesnimedega, lati moodi kai-

tumisega ja kOnelevad head ati

keelt, aratades- turistides usaldust.

Aga igas turistide hotellis on KGB
esindaja, kes kenade-neidudele iiles-
andeid jagab, |

KUTSUTUD. KULALISED

Need on omaette peatiikk, margib
Leshinskis enda kogernustest. Nad on
Valislatlastega  Kultuurisidemete
Arendamise Komitee kiilalised. Koik

-nende kulud kantakse ja kui ‘kiilaline -

_osutub tulukaks, lubatakse talle ena-
matki, mutdugi -vaga diskreetselt.

-Neile tullakse igati vastu.

Soovib ema hauale minna ia vOi kau-

-pgemal elavaid sugulasi killastada:
Muidugi, olge head! Helistasin vaid

KGB-sse ja iitlesin, et kilaline on

wperspektiivie". Soit korraldat. Mui-

dugi koos saatjaga. Kiuilalise eest
hoolitsemine on valia tdGtatud koige
pisemate iiksikasjadeni.

Kui. aga moni kultuunsidemete
arendamise - killaline katsub James
Bondi _-mangida ja porandaaluseid

ee me Po et PPE Bolg ap ll Pb

_boeng tanapdeva
Eestist

Priit ‘Vesilininu loeng valguspiltide

ta muusikasaatega tanapieva Eestist

toimub EXK korraldusel reedel, 30.
mail: algusega ‘kl. 7 6. Tartu Colle-
ge'1s. |

Priit Miva on rahvusvaheliselt —

tunnustatud USA ajakirja ,,National

Geographic” vanem toimetusellige ja
tema sulest ilmus apriflinumbris 28-
lehekiljeline kirjutis Eestist. Seda
numbrit saab osta loenguohtul.
Kotraldajad teatavad, et juhuil kui
rium ei mahuta koiki soovitaid, kor-

Taldatakse loeng umbes lund acga

hiljem. |
a

Eesti Sthtkapital Kanadas
Annetused fa testamendi-piirandused
. on tulumaksuvabad.
Annetaja soovid taidetakse. —
EESTI MAJA, 958 Broadview Ave...
Toronto, Ont. M4K 2R6—
LGTSNUULNLAVNGEUAINOUOELTASGRCLIGTSNNNLETAUSMUETHAUODEDITHSUECLTTSHECEITNGD

kontakte luua, siis, olgu tal teada, et
ka see et 444 KGB-ie saladuseks, hoia-
tab Leshisiskis. |

NOORTE PEIBUTAMINE

Vilislatlastega kultuurisidemete

-arendamise nimel korraldatakse pa-

gulasnoortele védistlusi, auhinnaks
fasuta reis. Riiga, Ka see siinnib KGB .
rezhiis.. Pagulasnoorte timbertoota-
miseks, nagu Leshinskis seda nime-
tab, korraldatakse neile rahvuslrkus -

-yaimus pidusid. Ilma et-neor kiilali- —

ne ise mArkaks mis temaga seal diet

-slinnib, kuulatakse ta iile ja teda mi

jutatakse. Aga mitie kGik ei Jahe 10k-—
sui, itleb Leshinskis ja lisab, et noor-
tele rahvuslike kursuste korraldami-
seks oli partei Keskkomiteest tisna
raske luba sadda, Aga kuna .KGB- oli
nende kursustega oma mate, SEE SILS-
ki Onnestus. |
Leshinskis jutustab sdarasest kur-
susest Riias 1976. a. suvel, leu ta oli
alles valislatlastega kultuurisidemete
arendamise eesotsas:
_ ,KOoik noored elasid koos ja maj as
oli KGB kontrollpunkt. Sellal kui
kursuslased olid tantsumas: ja lo
butsemas,'laskis punkti lem major
Berkis nende asjad {abi otsida."
Kisitakse, miks Riia korgemaisse
Oppeasutustisse el vGeta valislatlasi.

_ Leshinsktse arvates seepdrast, et kar-
detakse nende burzhuaaslikku mdju

oma tlidpilastele, Kui aga pagulasia-
ti noor lastakse-siiski Riiga SOppima
— moned on lubatud — sis olgu tal
teada, et ta on KGB tihelepanu foo
kuses. Ka tema vanemate, suffulaste
ja sOprade kohta on hoolsasti. and:
meid kogutud.

MOSKVA GN RAHUL.

Qma ettekannet Torontos 16peta-
des nagu see ,,@rivibale” avaldami-
seks saadetud, titles Valislatlastega _
Kultuurisidemete Arendamise Kom -
tee endine juhtiv tegelane, et Mosk-
vas omistatakse suurt tabelepanu 12-
ti ja eesti pagulaskondadeie. Seda
nende poliitilise aktiivsuse parast.
Ent kultuurisidemete’ arendamise
asutuste tddga okup. Eestis ja okup. _
Latis ollakse seal rahul", vaitis Le- -
shinskis. 7
(,Leatala}