: Tp. ~~ oe | VABA EESTLANE teisipdeval, 26, oktgabril 1982 — Tuesday, October 26, 1982 SO i | oo . ee | Nr. 79 | Pha ita BL etna a. oe cee ge cee a ee ee et a ee ee ee ele a he ~ Kommentaarid VABADE EESTLASTE HAALEKANDIA * _VABA GesTians oe een te A i Shh th ae th eee hee Tundub, et kogu Kanadat ‘Libis- | |” RRR ee ee ae ) _ nee tb ete a Rea nee eee ae ee i gS ee a, tas idar annik ust kunj laaner anniku- | | ee U®€ Se \ go yee < . -..° ‘ni ebmatuse varin kui Toronto ees- | VALIAANDIA: ost Vaba Bestlane, 1955 Leslie St ‘Don Mills —_ RASS ee x UES Ge A linnas. Etohicokes lohkes neijapae- - Ont. M3B 2M 3 | . en Rr ee ee 4 walk 14. okteohril Litton Systenis | | i yee oe einee) ts. : —_ Canada Ltd. ‘yabrikuheone seina ' tf. TOIMETAJA: Hannes Oja . 3 3 - ae a Ga Bares tugevajéuline diinamniidi- | TOIMTUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Joe, Olev Triss ! = oe Se isc a pomm, mis purustas "bert ws | } : RE Pees AL SE SEER” Sk ae EE Eo cons Pi a Be oe to! | | . taastuse seinast, pani lim ‘ au _ | TELEPONID: toimetus 444-4525, talitus (tellimised, kuulutused, | , pages ¢ = °. >. ged majad varisema ja vobisema: : a ‘ekspeditsioon) 444-4832 | | (COS ttcies ; ning vigastas nelja vabriku teenis: | | ! ; i. By Series ets : : | | ‘TELLIMISHINNAD Kanadas;.aastas $48.—, poolaastas $26— f | pene s a - oe politseiniicku Es iPmwk | | a ja veerandaastas $14,.—. } : . oe NG apa ss te! perdid arvava m | A Telefq ‘misjoud yordus 250 kilogrammi dii- © _ namildi aaa imillest voib ' teleta : _ TELLIMISHINNAD valjaspoo! Kanadat;. aastas $58.- —, pool _ . aastas $31.— Ja veerandaastas $16.— | ae ae " —_ ss jatreldada, terroristid | votsid —— . . = ce oeeneee 8=€6=©6——~C~=«émnaa:- asa. sim tosidusega:ja iiri- / | Stokhe Aa dressi muy d 4 tus 50 — - Uksiknumbri hi n F 60. c. , | . peheeraieress (EEEETESES ae pa Sue ist EES Sp ee io eae a . eae ue a: # n kénet: ee i eee es $$. tasid yvabrikule aii palju kabju teki- Pealesdjanegset Saksamaal ku; fines Bremeni lihedal asuv Oldenburg inn iiheks suuremaks eestlaste hese tada kui vahegi voimalik,. kuseks Britt tseonis, Linnas asp; kolm pogenikelaagrit: Ohmstedt (ihine litlastega), Sandplatz, (eesti) ja. Politseivéimud on. asunud- ener- Bloherfelde (eesti). 1940-ne aastate {eisel poole! oli neis laagreis kokku tile 1500 eestlase,. giliselt kurjategijaid atsima, kuid Rahvuskultuuriline tegéyus lokkas igal to0p0ilul. Bloherfeldi laagri koosseisu kuulus ka Saksa yGast- neil tuleb ilmselt voldelda su ¥angilaas malt kets el lubat tks. ises —k—————————— ee —r— BREE ESTONIAN | Published by Free Estonian Publisher Ltd. re . . ee So —— = So — - = : 1955 Leshe St. Don Muls, Ont. M3B 2M3 . on sin man e000 Moskva meelifah Hiinat Teravapilgulistele | “poliitilistele -yaatlejatele ei olnud see eriti suu- " reks iillatoseks kui N. Liida_presi- dent ja kommunistlika partei jubt Leonid Brezhnev hiljuti oma kGnes deklareeris, et Moskva Aasia polii- -tika = tihtsamaks. eesmirgiks— on “pormaalsete suhete jaluleseadmi- . ge Hiinaga, Kui sellele konele '” fiirgnes Pravdas veel pikem iilistay artikel kommunistlika Hiina Rah- -yavabarligi 33, aastaplevaks, siis oli selge, et Kremlis on alastatud -Hiina meelitamise kampaaniaga, _.et vahendada pinevust kahe kom- gmunistlika -hiiglase vyahel ja leida —yOimalusi Pikemaajeliseks vahult- | aks koostddks, Voites arvesse Moskva ia Krem- fi vahel aasiaid valitsenud halbs vahekorda ning iksteise: arvel len- . du lastud feravusi, ei olnud. Brezh- - pevil kahtlemata kerge vilfa tolls sellise ettepanekuga, kaid . imselt mojuvad tegurid, mis teda sundisid seda sammua as- tama, Need | tegarid. on ‘tldiselt tuntad ja teatud ning osa neist on sisepoliitilised, kuna teised ulatu- vad vilispoliitilisesse ~valdkonda. ‘Mis puotub sisepoliitilisesse sekto- _ tisse, siis elab N. Liit praegu tle -- erakordset majanduslikn kitsikuse perioodi, mida eriti siivendab pol- tumajanduse . produktsiooni pidev vahenemine, mis kaasa an toonnd suure toiduainete nappuse. Yalispo- Hiitiliselt: on venelased sattopnnd cotamatulé . suurtesse raskustesse Afganistani' okupeerimisega, - kus -ahvuslike jOudede vastupane okv- patsioonivagedele pidevalt suure- feb ning teiseks hairivaks problee- -* - miks‘on Poolas valitsey pinev olu- kord, mis ef G6nesta kommunistli- ku stisteemi alustalasid mitte at- nult Poolas vaid kegu kommunist likus blokis, Moskvale valmistab oxilist mu- ret, et talle ei ania voimalusi neid probleeme rahelikult ara -beedida. | __Uhendriikide administratsioon pre- sident Reagani juhtimise! ei ole _ f4innd $stindmuste rahulikuks ja likskOikseks pealtvaatajaks ning on astunod terve rea samme Poolale ja N. Liidnle surve avaldamiseks. Poola kommunistliku s6javdevalit- suse vaste on voetud kasutamisele majanduslikud sanktsiconid ning Moskva moOjutamiseks on. presi- dent Reagan keelustannd N, Litdo- | _ fe ameerika varustuse ja tehnoloo- Bia. andmise Siberist Euroopasse kulgeva looduslikn gaasifuhtmesti- ko ehitamiseks, Uhendriikide alze- tusel'on planeerimisel ka Liadne- Enroopa riikid | _ mise lenauraadiusega frumaraketti- dega, mis. Kremlis on | mojunnd. e. Varustamine kesk- eriti hairivalt, Uha halvenev sisepoliitiline oln- _kord Poolas, rahvuslaste visa vas: .' tupano vene okupatsioonijoudude- le Afganistanis ja detente poliitika . sunred tagasiiddgid Uheudriikides | | sed praokile, noogutasid Sdudorije ja olid t2pselt prooviks kohal. Pildit vasakult: Saarits (Ohmstede komandant), A, Raamat (cestlaste esindaja keskesinduses), R. Vik- | sten Gloherfelde kom.) ja R. Ollire (Sandplat' koin.), Foto 1947 a, ja ‘Euroopas sunnivad renelasi koondama sunremaid sjalisi jou- dusid Afganistanis. Ehkki N. - Lii- dus kOjalised varud tundovad [ai.— hemaailmas ammendamatuina, on ka siin oma piirid ja Moskvas ‘m- leh paratamatult hakata: mGtlema, kuidas oleks viimalik Hiina piirile koondatud.suuri sOjajdudusid osa- liselt vabastada ning need Hande toimetada. Ainsaks vOimaluseks ‘ sin on-otsida koost0éd Hiinaga ning vahendada pinevust Hiina— .N, Liida piiril,, millega kaasuvad taielikult oned stratecgilised | kont- septsioonid., Hiina 14biraakimisi Uhendriikidels surve avaldamiseks ning Washing- toni eemaldamiseks . Rahyushkn Hiina orbiidist. Ehkki Washington on teinnd Pekingile relvasaadetiste piiramise! Taivanile | vordlemisi suuri jaréleandmisi, ei ole Hiina va- litsus nahtavasti sellega veel rahul ning loadab valja pressida tdienda- vaid kontsessioone, mida loodetak- ‘se saada Moskva. suumas hea nao. néitamisega. | Kremii poliitbiiroo on andnnd hiinlaste mOjutamise Wesande va- lisministri.abile Leonid Dijitshovile, kes on saabunud juba suure dele-. ‘gatsicoui eesotsas Hiinasse. Vaata- mata lidnes levinud kartustele, et Hina fa N, Lilt voivad saavatada kaugeleulatuva kokkuleppe, mis toob . suuri muudatusi. praeguses _jGudnde tasakaalus, ei pea paljud strateegid olukorda obtlikuks ning kalknleerivad, et venelased ja hiin- lased on vga kaugel kangeleulatu- vast koost0dst, mis tooks kaasa pohilisi muudatusi Hiina praeguses valispoliitikas, Deng Xiaoping Hiina < on haka- nud ajama praktlist majanduspolii- fikat ning on norka heitnud Mao Toe-tung aegsed dogmad. ja elu- vodrad teooriad, See wus poliitiline lin on Uleschitaiud . tihedale ma- jandustikale koostédle Whendriiki- dega ja_teiste JSineriikidega ‘ning Hiina praegune yalitsus.ei saa en- dale lubada vahekordade halvene- mist Hiinemaailmaga, seda enamt, et tal pole majanduslikkudes ras- kustes siplevatt fa laanemaailmast kingitud .vyOi varastatud tehnoloo-— gia abil elavalt Venemaatt locta mingit abi. Vastavalt nendele eeltingimaste- eon ka Hiina néudmised Mosk- sunred, Keskatt _ Fale vordlemisi . noutakse vene sojavagede aravii- mist Hiina . piirilt, siis N. Liidn toetuse lépetamist ¥ietmami oku- patsioonile Kambodzhas,. Hiina territorizalsete nGudmiste rahulda- mist N, Liidu arvel ning Afganis-. tani okupeerimise — lépetamist. Need on kdik kaageleulatnyad ndudmised, mis on teravalt vastu- olus_ Moskva strateegiliste plaani- dega. ning kommunistliku Venemaa Ulespuhuted prestiizhiga. Hiina oinakorda kasutab Vene- 1 haus, millel' oli tsegi oma niitelaya. Sinna asus elama. kogu Eesti -Rahvusteatri tegelaskond, Kaaret:-S66- ] doril tarvitses ainult kojas viiistada ja hitiida: ,,Poole tunni pdrast OB proov™. Fegelased tegid oma toauk-. 15 eesti haritlase Kiri kodumaal? , Lo | 3 KAVAD ' VENELASIST T6OJOU MASSILISEKS | SISSETOOMISEKS EESTISSE -Praeguses olukorras, kus kopu Eestis teostatay. majandus- ja sot- siaalpoliutika orienteerub suurtGis- tuse, maavarade ekspluateerimise ja transpordi jatkuvale laiendumi- sele, sGjaliste baaside vdreu tihen- damisele, ja mitte-cestlaste sisse- rinde scodustamisele ja kus Stine seil: ilemustel puudub igasugune vOim neile protsessidele vastu seis- ta (alles Ssja paigutati Taillinna tile - kohalike. vGimude peade valjaspool jarjekorda elama 6000 vene. sdja- veteranide peréekonda), rahva edasine arene vaieldamatult _ joudnud. Harmiselt kriiti tie faasi. on eesti Plaan Tallinna elanikkond sajan- di lépuks kahekordistada (praegu -kaib. idapoolse, 200.000 elanikule planeeritud Lasnamée elamurajoo- ni valjaehitamune),: otsus ‘rahvusva- helise hiidkaubasadama rajamiseks Tallinna lahedal Muugal (tahendab taas paarikiimne tuhandei. mitte- ~ eestlase sissetoomist), kava Tajada Eesti p@hjarannikul Toolse _piir- konda maailma suurim fosforiidi- — kaevandus (koos 15.000. importtoo- lisele planeeritud uue-linnaga), Wha uute sOjavdebaaside ja sOjavaeasu- late ehitamine (millega kaasneb linnades tuhandetele sOjavdelastele ja mende peredele eelisjarjekorras korterite andmine) — koik see sunnib kartma, et lahema 20° aas- taga on eestlastel saatuslik valja- vaade. muutuda omaenda .kodu- maal vahemusrahvaks, Sellised arengud vGivad tingida kvalitatiiv- seid muudatusi halvemuse suunas. LATLASI LATIS 53,7% -Méelgem hetkeks kas vOi ven-. nasrahva karjalaste degradeerumi- sele ja venestumisele viimase poo- le sajandt jooksul, mis on vaielda- matult ,kOnekas naide Noukogu- de Liidu rahvus- ja. kuituuripoliiti- ka edust‘, Samuti pole pohjust ‘unustada, et just niisuguste rahyus- ja . kultuuripoliitika edusammude tottu on krittilisele rajajoonele jOudnud ka eestlaste lOunanaabrid latlased, keda viiriiase rahvaloen- duse andmeil oli oma kodumaal kGigest 53,7% elanike lldarvust. TAHTSAD SOLMPUNKTID | VENELASTE KATTE | tahtsuse vabendamine toimub Fes- tis silmnahtava plaaniparasusega. Muide, Lenin, “kes on analiitisiqud pohjusi, muks vene bolsheyikud _ Hiinlaste pohilist hoiakut Mosk va koostOdettepanelntesse | iseloa- mustavad koige. tabavamale Hiina jehid, kui.nad pidevalt rohutavad, et sGnadel ei ole mingit {ahtsust — ainolt teod tulevad arvesse.. Kuid venelased on. alati nurga ta- ha hoidned, kui neil tuleb yasjasti- kuste' kompromisside raamides asmis tegude juurde, . - | _ K, A. Kohaliku poliselanikkonna asa | a a VENESTUNUD ASULAD 7 oa Oktoobrirevolutsiooniga vOidu saa- yutasid ja sdilitasid {olles.isegi pea- des koondada vastase vastu jOudu- de otsustay lilekaal, haarates enda. katte strateegiliselt tahisad punk- tid; nendest Jahtudes on aega hil- jem oma mOju jark-jargult muude- le aladele laiendada, Seda leninlikku Gpetust on ilm- selt jargitud ka eesti enamusrahyu- sega asustatud territooriumil. Kut- sumata killalised on rkoondunud vOi koondatud majanduslikult tahtsatesse punkti- desse, olles hdivanud voOtmelise ‘téhtsusega majandusharud ja niigi- asutused. - Sellisteks tugipunktideks on us tulnukaile pealinn ja suuremad lin- | nad, uued tOistus- ja kaevandus- plirkonnad, suurtehased, sadamad, raudtee- ja Ohutransport, sidestis- ‘teem, parteiaparaat, Korravalve- ja repressiooniorganid, soyavegt ja purivalve. KGik eelmainitud instituisioonid on Eestis. Kas peaaegu taielikult venestinud yvOt on nendes ¥enelas- te suur Ulekaal. Just sdarastesse sOlmpunktidesse ritatakse paiguta- da eelkdige .,oma’ inimesi", kel puuduvad kontaktid ja peaasi — emotsionaalsed sidemed — koha- liku rahva ja maaga, kes saavad just seet6tt olla Moskva politika ustavad elhiviijad. MAARDU — PUHAS — YENEMAA EESTI PINNAL Nii naiteks on venestamise pd- hiligt baase Tallinna suurtehased. | aed muse moodustavad neis venelased, asjaajamis-'ja suhtlemiskeeleks on: eranditult vene keel; eestlane, kes. vene keelt hasti ei mOista vOi seda raakida ei taha, ei saa taolistes et- tevGtetes t00d vor sitttakse sealt kii- resti valja, Tiipiline on ka see, et t/rt Zee : : de vOimu 40-aastase ,,hoolitsuse™ yene t00liskonnaga suurte t60stus- ettevOtete Umber tekivad puhi-vene elulaadi ja ,,kultuuriga® asulad. Nii on: Tallinna timbrust ja Shku aastakumneid karistamatult saasta- nud Maardu.Keemitatehase juurde tekkinud 10.000 elanikuga Maardu. linn, kus -eesti-keelega pole enam midagi peale hakata — see on ti- kike - “Puhast Venemaad Eesti pin- : nal. EESTIS Analoogilist rolli taidavad suure- mate sOjavdebaaside imber rajatud vene sOjavdeasulad. Saaremaal kohtab nditeks Karujarve dares nii valisilmelt Kui sisult puht-venelik-: ku Dejevo asulat, Keila-Joal asub aastaid Usna suur vene sOjavéelin- nake: Paidiski sOjasadam on téieli- ‘Kult. venestunud j ja eesti.elanikkon- nale suletud. Sdjaviest - -pensionile siirdunud. ohvitserid : vGi ajateenis- tusest vabanenud sOdurid jaavad hdlpsasti korteri. Mis puutuh maapiirkondadesse, kus on veel ‘sHilinud eesti elanik- konna tHlekaal, stis kuuluvad need strateegiliselt ja. —«=&, 2% EESTLASI : resklinnas -raskustega, kuna puuduvad asi- toendid terroristide jaigede ajaimi- seks, Keegi ei kahtle aga selles, et tegemist on pubtakujulise poliitilise tagap6hjaga kuriteoga, kuna Litton -- Systems Canada:Ltd. ei produtsee-— sa ALARMEERNY RAPORT OLUKORRAST EESTIS Ti igapaevast tarbekaupa vaid kee- rulisi ja komplitseeritud jubtimis- seadeldisi Whendriikide tiibraketti- dele, mis on praegu vilmistlemisel ja loplikul katsetamisel. ja mida . venelased peavad erifi kardetavaks aegiasele, Jeuid plaaniparasele , i ternatsionaliseerimisele“. See prot- le revolutsiooni kKorraldatud -vali-_ ‘mistel Asutavasse Kogusse. saanud koigest 1/4 elanikkonna .hdaltest), selgitab oma partei Ullatuslikku edu -jirgnevalt: tuleb osata otsus- .taval momendil otsustavates loiku- Sess valtab juba aastaid. Tiiiipili- seks meetodiks kuidas eesti elanik- konnaga vaikelinnu ja aleveid ,,in- ternatsionaliseerida", on planeert- da sinna kas vot Uks.suurem tOGs-: tuscttevOte, mis enamasti ei kasva valja paikkonna vajadustest ega majandislikest eeldustest ning tin- gib seetOttu vajaduse vOGra 1d0jou_ sissevedamiseks, Nii rajati muidu _eestilikku Kohilasse suur jOusd0- datehas ja jahuveski, teine jOus6- datehas suruti peale Vaigale. V6- rus Yalmis 1959 Otseselt ‘Moskvale alluy gaasianallisaatorite tehas, mis #1 kaasa’ 1000 t06lise (enamus -_venelased) sisserannu sellesse vaik- ‘sess linna, oo TALLINNAS AINULT -Tulles. tagasi Taliinna - ‘juurde, yoib Gelda, et vaatamata 1979. a. rahvaloenduse andmetele, mis osu- tavad eestlaste minimaalset Ule- ‘kaalu (51,2%),. on pGliselanikud oma pealinnas juba praegu vahe- muses, kuivOrd ‘statistika ei arves- ta vene chvitsere perekondadega, samuti tuhandeid sissesditnud mit- te-eestlasi, kelledest osa saabub siia pikemaks ajaks tuttavate }a sugu- laste juurde killa. - ! VAHENEN UD BLAMISPIND 7 _Todstuse forsseeritud arendami- ne ja iinna. elanikkonna. -kunstlik -paisutamine on pealinna infra- . struktuuris -ebakGlasid. N&iteks selgub kogu-- teostest ,,Tallinn“ (1979), et pea- tekitanud tiJlatavaid linna tddstus on alates 1940: aas- tast: kasvanud 40 -korda, élanik- kond 3 korda, elamispind aga K6oi- gest. 1,5- korda (1940, a. oll 140.000 elaniku kohta-pinda 2,43 , milj. ruutmeetrit, 1977. a. 415. 000 elaniku kohta 3,6 milj, ruutmeet- rit, seega tuli kodanliku aja ldpul ‘ithe -tailinlase kohta elamispinda - 17,4 ruutmeetrit, millest noOukogu-. tulemusena on jadnud Kitsuke 8 re ruutmeetrit elaniku kohta). | Mis puutub paljukiidetud arsti- abi arengusse, siis oli : Tallinnas 1940, a. -haiglavoodeid 2050, 1977, a. 5230. See tdhendab, et 1940. a. tuli 1 -voodi 68 tallinlase kohta, 1977, a. aga 1 voodi 82 elaniku kohta, (Tegelikult on aga see maitaja murksa halvem, kui- wOrd rohkesti haiglakohti kuulub | erihaiglatele —-parteieliidi IV haip- Jale. ning ‘venestunud. sOjavde- ja _ Faudtechaiglale, kuhu haritik koda- nik enamasti el padse.). - Need arvud osutavad métda- minnes sellele, kui tOsiseid’ Hinki voib peituda paraaditseva kvantita- tiivse progressi varjus, kui kunstli- kult, elanikkonna huve arvestama- ta on - -forsseeritud Festi. pealinna. ‘arengut — areng, milleks pole ob- jektiivseid kohapealseid eeldusi ega vajadusi, kui jatta korvale Moskva _ - sOjalis-tdUstuslik-shovinistliku kom- - pleksi kinnisideed. sagell. Hestisse elama, _Saades sin . Soome turistile ‘ei anna Tallinna viibimine —“kaugeltki_ adekvaatset pilti eri rahvuste vahe- listest suhetest. Kuid tasub vaeva vOtta ette sOit trammiga nor. 1 yor telyaks, — ‘tuumalaengutega varustatud tiib- rakett on vene radarijaamadele kittesaamatu, Seoses pommiatentaadiga tBastu- se 'purustamiseks kerkib esiplaani-- Je buvitay seik — Litton Systems . - Canada Limited on korduvalt olnud rahuaktivistide™ ooni koostédl, peamiselt. aga mn. Cruise ; Missile Conversion Pro- jecti. tezelaste juntimisel., De- monstrandid nouavad.,,raho* buvi- des téistuse sulgemist ning on -avalikku korjan-: alustanud isegi , duse kampaaniat, et koguda rab- valt annetustega 20.000-dollarilisé summat Littoni vastu voitlemiseks. Politseivéimud on esialgu arva-. misel, et ,.cahvaktivistid’ ei ole geotud atentaadiga, kuid. on. voi- - malik, et ka nende tegevuse ¢elgi- taguseid hakatakse Whemas tule- Rahudemonstratsi- a oonidest osavatjad . ja plakatite _ vikus uurima. kandjad on kahtleniata.erakordselt naiivsed. inimesed, kellest vaevalt ¥oib oletada, et ned -kugagile 18.) heksid pomme viskama voi kedagi morvama, kuid nende taga voivad = _ olla nigematud niiditombajad, kes” neid tinasodurifena edasi-tagasi liikkavad ja oma huvides ira kasu- . tavad, Aktivistide tegevust ja akt- sioone jalgides on eriti silmator- kay, et léigid suimnatakse - tthend- riikide ja nende toostuste vastu, | _ wis valmistavad — ameeriklastele relvi, kuna‘samal- ajal ei ole rahv- ‘meeste ja tahunaiste seljas naha uhtegi plakatit, mis moistaks huk- ka N.; Liidu tuumapommid ja yene: laste palavikuHse relvastuse. Naiivikeste sturt rumalust, mis ignoreerih t2ieliknit miaailma ‘praecust: -poliitilist olukorda ja Moskva agressiivset ja séjakat va- lispo}titikat, on kanadalased harju- nud ‘jalgima 6lgade. kehitamisega. ja kaastundliku naeratusega, kuid sealjuures unustatakse, et rimday | pamm voib oudeneda ka. selle me- he taskust voi naise kiekotist, kes . kdib ‘demonstratsioon- Tongkaigus pihaliku vidrilise sammuga vei vaga Jenoveeva nioga, ‘Kanada ajakirjanik-kirjanik ‘Pe- ter Newman on hakanud oma raa- . ‘qmatutega arendama tiitsa omapi- rast kultust, mis tastab hébedasele kandikule Kanada stured rahame- hed. Kirjanik on varem sellel tee- mal kirjutanud kaks raamaitut ihe Canadian Establishement'' (kaks kéidet) ja ,,Bronfman Dy- nasty ning niliid jargnes néndele »The Establishment Man: A Port- ’ : rait of Power“, mis kirjeldab Ka- nada noore $8-aastase . drimehe Conrad Blacki maniptulatsioone Suarte rahade juurde padsemisel ping Inksusliku elu tagaajamisel, | Raamatus mainitakse, et Blacki randust strendada sajale miljoni- le dollarile, kuid et Black elab ju-_ ba praegu 100: miljoni, doHarilise varandusega. mehe elu, Ja mi pead (Jarg Ik. 33 . 2 Kopli poolsaarele, et néha yoha- mas ehtsat vene nGukognde apili, — elu kogu: selle halluses ja répasu- : 565. _ a (Jirgneb) i katfe ef —_ katsetamal . Kuoishinoll -glepi tel kt saada g kuna madalalt fenday _ t saad | gilaagri - ka mitte detmonstratsica- nide miérklauaks, Demonstratsioo- nid on toimunud mitme orgamsat-— - jalgimas. Komm - autor vaj | Blackil KRoyee’l, ontinen 8 miljoni Floridas, tega ajak on uks - kraapida, kik tung tatuna, ¢ _. kogujate rad. Blae tet oma} Blackil, sed. Nad jahi ii 7 - kaes all youmsat Roekefel -suurtel:. __ kohale, . ' positsiot operaalo aufomaa ole. Ver fas’ Kuts » Net ole ¥yOtnud: n Vailis, ef Mart Nii Kur tov SS Ol § vOimalose deks no teks: ked ronto esi osas ja dolls rilin See pola mehe kot tuks, mik -fer New ‘ja talentif s00b ja. oma tag: rahuldah & kuicd mull Peter |] raha tah kuhjamis| Ea voimul selline e1 takujulist .. ainulé ka ‘deid ja _juurde { . palju- me palju' ro ¥ad Vol rahvusva valial. R amantk { soosikut des ara eb eesrl rolikem. rahast. nests. 0 daval i meheks rakend: ai joi SEES _ +. Conrad Peter: A tuste m Cadillac elumajag -tnga,