| dokumente
Kanadas

atituses 7

akroonitud

indid veranda pp

Bostikuty |
ftalituses 7

| lituses: 7 |

DEGA I

reelus?

pdise, Toroutos

— mufale $2.—~

| ie!

moja ius gu, “ fifles
Piret talle nbibliograa- |

: a suur em Osa => Tei |

pris Piret mehele siira-
Bise nakkn,

ina. keelele tegi Too- :

ca stulikursust,. ,. Kain

‘ Utlés Piret, » Lele,
fe Kullaaukt4

ainult auk,"* timahtas.

‘tultd kevad ja suyi

ekorraga, Palke tOusis -

keskO6d ja mane pile-
looyunud enam ‘tildse,
Ogunesid: mitmes pal-
' kellegi huvidele, tu-
3 bsleolude, Vois minna
me! Kolmandasse kohta,

iste Pisikeses majas —

aaegu’ kesklinnas —
K Vani ‘UliSzilaskorpot

mmbeid; jutt oli. seal

apa omacite korgel
iste ise oli ladnamees’

‘tu ka-oma Ithtsama- -
ikadeemilisi suguven- SO

nd oli napilt nti ole-
yas. Laagrist veel va-
nalubadega Vangld, sa-
@ paris vakaks jastud
plasid =kGiki cestinste
nt, Gigemini elukohti. |
als igamees endale
Detama seltskonna, See
eacdus, Ntisueune rith..
seganud Uldist tihedat
Oy gi head l&bisaamist.

(Jargneb}

 Yakas Ja. kasyult viga viike. Ist-

sajab jallegi.

ym
Ja siis algab dige Age ja tormine
vikmasadu. Tee on kiill nédrsirge,
kuid yaga-vaga kitsas, omneks on
vastutulijaid siiski viga -harva.

“Meie bussil aga puuduvad: klaasi-
VWibajad, sdit niib seetdttu toimmu-

vat kui kotis ja esialgsed naljame-

hed, kes soovitavad! tunrijuhil istu-

da aka ette valjaspoole ja seai la-
piga klaasi pilkida, vaikivad pea-

Fi,

Veidi eemal aiemeei kilgaknast

lihte samasuurt:bussi kammuli tee
ddres. Inimesi ¢i ole, kiillap on see:
avarii juba enne juhtunud. Oleks -
- ioogiline; et buss vajunuks kiiljeli,
. kuna teedares siigavat kraavi ei ole

ja jaab arusaamatuks, kuis ta iga
loogikaseaduse vastaselt kummuli
on Jennanud..  - |

Meie oma bussijuht on viga pub-

~ talt rides 3 ja valge ning rodsa nio-
nahaga noor mees, ent ta on kilii-

mealune padi aitab tal ktillaidaseit
“vilja niha, kuis ta jalad pedaaali-

‘dele ulatuvad tundub isektisimuse-

na. Aga me sdidame labi tormise
 gaju ja jéuame onnelikult jaremis-
$e peatuspaika, Iga peatuse jarele

uut sdita alustades lab bussijuht
laia kaega risti rinnaette, naib, et

_ on usklik inimene ja ma otsin mot-
'. felis, millal tudse nagin vilmatt
kiiiirakat inimest? Tanap#eyal ra-°

vib arstiteadus kiiitirutekkimise ju-

Da. noorestpeast, nahtavasti pole

olnud sellist véimalust alaarenenud
maades voi ei. olnud see igale katte-
saaday,

Bassi. esiseinal iutsed silt dige

yigases inglise keeles: ,,Jootrahad

’ pussi- ja tuurijuhile on viga hinna-

tud."' Nii selget ja kirjalikku joot-
rahanoudmist pole entie Jubtunad
ndgemagi.

Neie veasihiks Om - Laguna de
Chankanab, samas ASUY National
' Park, botaanikaaed ja veealune ko-
‘rallirahupark, mis koik moodusta-

 ¥ad ilbeskoos Cozumel vaatamis-

-vaarsuse number itks. Seal on ka
korralik restoran ja ‘huvitavat vaat-
—jemist jatkub nik maa peal kui ka

sukeldujaile vee aii killuses, Vee-.

Sdrne. National Park on hoitud vi-

ga korras.ija puhds, laiendamine ja.
 juurdcehitused on teoksil. |

Ect vihma' sajab, sis. tibab ja

Et igas reeglis on erandeid, 5e-

fa. kinnitasid seekordse ~puhkuse

iimad, mille kohta:-Ju veendumuse-
ga vaideti:.;,Mehhikos ei léhe it

made mittes iialgi'viltul’ Meie

Cozumelis oleku 15 pdeva jooksul

_ oli seal vaid iiksainuke piev, kus:

piike paistis -hom'mikust ohitunt.
Oli kiitl poolikult paikesepaistelisi,
ent enamasti pris pilvgs ja vinma-
seid iimu, mille kohta kohapealsed
vaitsid, et miisugused ‘sajud sel aas-
taajal.on Aarmiselt ebatavalised.
Paar pdeva olid lausa tugevtorm-
-sed, tual undas ja ulus sisse igast
ukse- ja aknapraost; meie rodu et-
te igal hommikul hpolega puhtaks-

rehitsetud. teemada ikku tekkis pa-

_VABA MESILANE sper 2 24. pl Oe ~ Tuesday, A April 24, 19840

rajasuurusega tik ja meri yahu-

tas, massas ja uhtus ile sadama-
sila. Yaatepilt meié klaasseinaga.

toast ja selle rédult mere peale oli
vagev Ja vaimustav.

| Tuuletugevus viis sassi ka Cozu-
meli elektriliinid nii, et tihe paeva
jooksul oli terve Saareke ilma
élekirita (mis tahendas, et et t66-
tanud ka veevark ega, vannitoad )-
Seilele jdrgneval .pieval tehti pa-
randusi saare pohjaosas ja koik

‘hotellid Centrost pohjapool .olid jil-

legi ilma. elektrita, meie. nende hul-
gas,

Tormitiul yingus ni tugevasii, et
hetellipoistel. cli hea voimalus sel-
ga tommata oma soojad tuulejakid,
manel koguni karvase voodri ja‘ka- :
puuisiga. Kust nad need kill sel

kuumal maal -hankinud clid Jai
meile alatiseks saladuseks.

Siiski, ka iiks hotelliséber jutus- -

tas naeruga pooleks, et ta oli tul-

-nud Washingtonist - pintsakuviel

sociale maale suvitama, aga oli
siin slis omale pidanud ostma vaod-
riga-sooja jaki. Edasi ta pajatas:

-Blektrit ef ole, liftid ju siis ei

tédta..10-Korruse' toast treppepids-

files-alla vantsida poleks muidu nii
hull, aga trepiastmed on viga Kit-
sad, pole meetrigi laiused ja trepp
on iima kisipuudeta, nii korgelt al-

Ja-vaadata on lihtsalt Oudne, Pi-

meduses. allatulek on Jausa hullu-
meelsus. Nii vahe on siin juigeole-

‘kule mi¢ldud. Hiljem. siiski pandi

kotspimedas igale korrusele iiks
kuitina] trepiotsale polema. Ta
peatus saarekese tihes kéige uue-
mas ja paremas hotellis, aga ia
meie hotellis olid ilusad,laiad mar-
mortrepid, ent .koik: kasipuudeta.
Meid see oma teise korruse tuppa
minemisel siiski ei hiirinud. —

-Vihmasadude tagajirjel oli nah-
tavasti ka erakordselt niiske. Mar-

Kasin seda alles Torontosse tagasi-
jiudes, et mu kappi iilesriputatud

mantel, mida ma Cozumelis korda-
gt ei kasutanud, ali seimapoolset
kiilgepidi iileni hajlitanud ja neid

plekke ei saanud sealt valja enam

isegi mutte xeemilises puhastuses.
SASUSED PUBKEPAEVAD

- Uksikuil pdikesehet&il vaatlesime
rodu ees puudel ronivaid siselikke
ja sddtsime restoranisaiaga mere

fares kalu: neid olj seal kill tu-

handete kaupa sumamas, kdigis

_mideldavais yarvitoonides ja kombi-

natstoonides, triipudes ja tappides.
Oma hotelli siGkla korval avastasi-
me ihe teise klub} restorani, kus

_sétgilaud: olid kaldakaile ¢hitatud

kérgendikul otse klaasselge mere-
vee kohal ja kalad samas vees tol-
dupala - mangumas. Sinna kadus
restoraml sala omajagu ja veelgi
enam. Pirasipoole ostsime kalade
sddtmiseks sata poest patsiviisi,

Ka oli huvitay vaadelda kivimilli-

Til piikese kies pikutavaid laisku.

guaane — suuri Mehhite sisalikke
—, kes vaatamata oma kohmaku-

sele vajaduse korral siiski imekii-.

resti: kaduda oskasid. Meres aga

 wigime iihel ohtul suuri kalau vee-

pinnal maingimas. Pidesime neid al-

ame, Hl vaaladeks, ent nad olid vist

VABA EESTLANE |
‘TOIMETUS JA TALITUS
avatud. eamaspievast.
reedent kella $—3-mi

Telefonid: ‘teimetus 444-4823
talitus ‘444-4832

. KUULUTAMINE
_VABA RESTLASES

on. tasuv ajalehe taialdase
leviku; tite.

3 ‘ks toll tihel veerul:
kuulutuste ktitjel

‘pldala esimesse ajalehte kunt
emasp. homm. kella 11-ni ja |
nidals teise ajalehte kum kol- |
‘map. homm, kella 11-m, —
tel 444-4832 0
Viljaspool t0Gaege:
- Leida Marley. 223-0080 |
. Postiaadress: :

9 Parravano Ct.
Wilowdale Ont. M2R 388

| delfiinid, kes uksteist mangutujus
| taga ajasid.

Meie hotell elanikkonna -hulka.

kuulus ka resident papagoi nimega

|-Waco, suur, domineerivalt punase

sulestikuga lind, kes soovijaile dla- -

‘I ie val kde peale tuli ja muidu juttr

ajas.. Vihmapdevadel istus ta put
ladvus Kui ks hunnik onnetist, su-

| led sorakil ja.vesi tilkumas, ega
1 marganud millegipirast oma maja-
“| kodusse sissegl minna.

Shtuste naudingute alla uulus

| hotellis alalise orkéstri mingu kuw-
1 Jamine ja siin-seal paaril korral
| folkloorse sisuga v6i jalle flamen-
{ co-stiilis antud tantsu ja laulueten-
| dused. Mitmel pool mingis ka piie-
} vastel séGgiaegadel alati orkester,.
f mangijad-lauljad
- kordamoéda iga Laua juures eraldi,
 ~pakkudes paris nauditava clamuse.

- serenaaditasid

Ja jugemine, vihmaga lugemine!

: Paarl péevaga sain Tabi oma 637

lehekiilge tihedakirjalist romaani

| ja mu reisikaaslane luges kaasa- ‘
| voetud Jthema romaani- kaks kor-

da otsast otsani uuesti labi veel

| kOige muu. lugemisyara korval. On
| puhkepaevade
| seks seegi!

toredaks vaheldu-

Eriligeks. ceisiiillatuseks kujunes

‘Sita t suvejuttu

‘tiks jubslik | kohtumine. Ainukord- |

selt olime Ohtusdéz¢i] Sheraton n0-
teflis Ja sattusime seal kokku abi-
elupaariga (sakslased},

seal Uheskoos JHbi kéik roOOmud ja

~—kellega pas
-koos olime neli aastat tagasi kuu- Ghee ys
ajalisel tuuril Imdiasse. Tegime fo.

ka raskused. Juttu. ja milestusi. f°"
heietamiseks oli palju, ent naga 2:58

saatuse -kiusteks oli see nendé Vil-
mane o6htu Cozumelis ja jirgmise?
paeval sditsid nad dra, Kui ime-
lik! Kauge ja erandlik paik kohtu-

miseks nendega, kellega kirjaside--

meid. pole kunagi hoitud. Huvita-
vaks osutus ka veel ‘see, et jarz:
mise] aastal pdrast India-reisi te-
¢ime meie, ja olid teinud nemadki
reisi Louna-Aafrikasse, Seal me el
Kohtunud, ent | reisimuljed sellest

rukorselt heaks Mik new kai ka
meilgi.

Meie Viimiaseks pikemaks eks-
kursiconiks on paéevane reis Tulum
ja Xel-Ha'sse. Tuurijuhiks on tks
erakordselt huvitay isiksus, ta on
lapselikult roosade poskede ja roo-

sa naovarviga, iileni hallide juuste-

ga vaiksekasvuline mees hijiidn-
mega ,,Pinky". Sama tuwri on Pin-
ky teinud seitse peva nadalas aas-
{aid ja aastaid, ta om. tks miaia-
indiaanlaste jareltulijaist ja-tunneh
ilmselt r63mu ja uhkust oma téést.
Ta hariduslik tagapchi pole teada,
ent ta inglise keel on kullaltki hea,
ta oskab iga asja kohta anda sele-
tusi, ajaloolist fakte ja teaduslik-
ke utrimusi ja ta hoiab oma tuu-
Tigrup: ilusasti koos. Seekordselt
oli tal meid kaasas ligi 40-inimest.

Tuur: algab kogunemisega parv-
laeva juurde, millega soidetakse
Cozumelist ide mandril asuvasse

Jinmnakesse Plaza del Carmen ja

sealt bussiga 63 km edasi Tulum!
endisaegse Jintta ajaloolisisse varé-
meisse, Pinky teab seletusl iga

-hoone. kohta, kandilised ehitati va-

litsevale klassile, iimmargused or-
jadele ja neid oli muidugi-rohkem.
Korgetrepiline piiramiidhoone on
endine loss, templeid on dige mitu,
jgal omapdra’. ja erinevused, sest
neid on ehitatud . mitmel sajandil
(5. sajand, 7. sajand ine). Pinky
seletused on pdhijalikud, pikapeale
need visitavad ja lépu kdjicele
toob dkiline vihmahoog. Kuna ole-
me kord yarem Caneunis oles

teinud kolmepievase tuuri teistes-
‘se Yucatani poolsaare varemeisse

ja piiramitdidesse, nagu Chichen
Itza, Uxmal j.f., sis on meile Tu-
lumiski palju tuttavlikku, eriti se-
letused maiade koérgest tasemest

matemaatika ja astrenoomia alal,

mis afati pikemat arutelu néuak-

sid.

Tuuri teine osa vith meid bussi-
teel Xel-Ha' selgeveelise laguuni
juurde. Sukeldujad téttavad koos
oma varustusera otsemaid vette,
omajagu marjaks saavad kaldaloli-

 jadki enne, kui vihmasajust hoone-

tevarju pddsevad. Seal on omaette
muuseum, mis kahjuks juba ohtuks

‘suletud, on poode; restoran ja ktil-

lap paikesepievadel ka kiillalt hu-
vitavat viljas ringivaatamiseks.

Ohtu pilkases pimeduses astume
tagasisdiduks . parvlaevale. Pinky
tinab kattpidi oma tuurisaatkonda;
saab igalt oma jootraha ja jiab siis
pingi peale siigavastt magama, Tu-
leb vaid imetella kuis ta’ kiilt on
joudnud ja veelgi jGuab  aastast
aastasse mii pikki seitsme-pieva-
seid nidalaid teha. |

Ja torm pillub laevakest, lained
léivad tile parda ja veeoja jookseb
alla kajutiruumigi. Paar lapsekest
vingub merehaigeina oma ema kai-
sus, paha on teistelgi. Onn vaid, et
meresdit ainult pisut tile tunni kes-
tab Ja paari paeva parast, siis .

‘Siis oleme tagasi oma talvises To.
-Tontos!

Kanadalased paren
punased kui surnud:
Méddunud niidalal avaldatud Gal-

lupi uurimisel selgus, et 34 prots.
kanadalasist annaksid oma kapita-

listliku siisteemi kommunismi vas-
tu hoidumaks tuumaséjast. Teised -
saadaksid meelsamini -

#2 prots,
oma vastasele tuumaporntt Dle-

muse lile seleust,.

Kaks aastat iagasi valisid 40
prots. ennemini sija kut kommunis-
mi Ja 25 prots. eelistasid oma elv-
de sastmist kommunismi all.

. Angeleses,

Prantsusmaal
.juures ja 1974. aastal Bantfis Kana-

hy a an te
ces oo
= ae

:

a rh SAS as

vie — ne R a oe NS ON ~~ Soe oS
Shia A ae ANS oh SA
ae a — So RA oS

a \< “
.

a Ste ae ae
RoE Pei os <:
Be: oe Ҥ med aE

A i
= G

Lk 7

—
oS
—

— ~

se
—
-

x as — =
a .
me ge “hie SS ie
Se AON \ _

\\
—

<8 oo
Sah ae Pe EGAGN
posi

aaah oe AN nt
SR i SA

Esinejad 2 gruppide- jubid TH kevadpopurriil keda tanati lilledega. " vasakult lavakujundaja Tiia Remmel-
koor, ,Ritmika“ juht Annely Riga, ,,Kungla esindaja, Rahvyapillide Orkestri juht Oskar Haamer, viiul-
dais Desiree Medri, metsosopran Monica Zerbe, pianist Lina Teose, nditleja Beily Niidas ja Alar Aedma.

Aristi Alliku helitée.

esiettekandel Kalifornias

:£one Two" oli tellitud

Louna-Kalifornia

iilikoeli 100. aastapdevaks

Helilooja ja pedagoog Kristi Alliku helitéé ,,Zone Two" esitati es- moeldes“, misjonikirju Louna-Aaf-
makordselt 27. martsil Pasadena kammerorkestri poolf Ambassador Au- Tikast, Paapua Uus-Gimeast, Pan

ditooriumig Pasadenas, Kalifornias.
Torentost helilooja ise koos emaga.

Kontserdiks oli kohale lennanud
Kontserdil viibis ka Kristi Ajliku

koolisopru University of Southern California iilikoolist, kus Kristi Allik
saavutas doktorikraadi muusikas, ka imbruskonna eestlasi,

,aone Two' oli tellitud tae Kris-.

ti Allikult Pasadena kammerorkest-
rile ja pithendatud University of
Southern California 100. aastapaeva
auks ning esitati esmakordselt Pa-
sadena kammerorkestri.poolt Re-
bert Duerr’i -juhtimisel.,

Kontserdi programmis amntud
Kristi Alliku elutoos ¢li nimetatud,
et fa on eesti paritoluga. Kontser-
dil esitati veel Bachi, Ingoif Dahli
ja Halsey Stevens} heliloomingut.

Kristi Alliku nudset hetiloomingut
kunlati publiku poolt hiirvaikselt,
tugeva aplansi jarel oli kuulda pub-
liku seast arvamust, kui raske vols

olla sellise: heliloomingu loomite,

kus igal pillil oli oma erlilesanne.

Kontserdile | jargnes koosviibimi-

ne, Hiljem eestlaste ringis Kristi
Allik nentis, et suure
praepusest tdist Royal Conservato-
ry of Music Torontes ja Universi-
ty of Western’ Ontarics koosneb
komponeerimisest ja Ulejiinud aeg:
jaib Opetamiseks; kuid.ta sooviks
kKogEu oma. aja. kasutada KOMpo-
neerimiseks. eo

Kristi /Allik. Or siindinud 6. “yeah:
ruaril 1952 aastal Torontos, Kana-
das. Ta lépetas Toronto iiltkeoli
koemponeéerimise alal; saayutas ma-

gistrikraadi komponeerimise alal

Princeton tilikoolis Uhendriikides
ja doktorikraadi muusika alal Unt
versity of Southern Californias Los
Gsa tema doktoritodst
esitati 1980. aastal Léuna-Kalifor-
nia ilikeclis. 1973. suvel Kristi Al-
lik Oppis kaks kuud Fontainhbleaus,
Nadia Boulanger

das dzhissipianist Oscar Petersa-
ni juures K, Allik on saanud miit-

Tuglase noveliid
ilmuvad ltaalias.

itaalias annab Milano kirjastus
JACA-BOOK valja kolm Tuglase
novelli. ,,Popi ja Huhuu* (1914),
 »Ruldne rongas (1936) ja ,,Vilm-
ne tervitus* (1941). Raamat on
pravgu ladumisel. Tolke on teinud
itsulia poetess Margerita Guidacci-

‘Piaaa koosttds Vello Saloga. ,,Popl

ja Huhuu* mub juba_teistkord-

selt samade tegijate tOlkes. Varem
_ilms see Itaalla ringhaslingu aja-

kirjas. -

Kaksikvutkeanid

tegevuses

HONOLULU — Lisaks varem
pubkenud: Mauna Loa. vulkaanile
muutus aktirvseks

rel maavadringut. See oli esma-.
kordne viimase saja aasta jooksul,

et kaks tulemfge samaaegselt purs-!

kaksid,

05a iemd

| ka maabruses-
olev Kilauea, Samal ajal tunti saa-

meid auhindu, 1979 valiti ta Cana-
dian Federation of University Wo-

men kohale.
Hiljuti tellis Comus’ Music Teater
Kristi Allikult helit6s, mis tuleb
esitusele koos Canadian Breadeas-
ting kompaniiga. Teisi tellimsi on
tunud Ontario Arts Council’i ja
Chalmers Foundationi: poolt. Tema
populaarne klaveritéd ,,Frag- 5
ments on esitatud Londonis, Was-
hington, DC’is,. Torontos, Kingsto-
nis ja CBC raadiovoregu peoolt. K.
Alliku helitéé ,,L. A.“ esitati 1980.
gastal Torontos ja raadios. 1983.
aastal on helilindistanud CBC raa-
dio mitmeid tema helitéid, kaase-
arvatid 1981. a.‘ ooper ,,Loom,
Sword, River‘ Kalevipoja ainetel.
YP.

Eesti fotokunsti

ESTO-84 valiknaitus Eesti Fo-
tokumst on ‘saanud . populaarseks
just vilmase paarl Kuu. jooksul.
Siiani on 17 rahuldavat mappi
proovipiltidega sisse saadetud, mil-
ie huigast on valitud valja need
foted, mis ldhevad néitusele, Kuus
fotograafi on juba valmistanud so-
bivas suuruses toOd,

Fotosid on tulnud Torontost (8),
Hamiltonist’ (1), Montreahst (1),
Ottawast (1), USA’st (4) ja Root-
sist (2). Kontakte’ on vOetud teiste
Tlikidega, aga neride tGid e1 ole
veel sisse tulnud..

“Fotode hulgas,.mig on vastu
yoetud, leidub jérgmise stsuga  pil-
te: maastikud, loodus, absiraktsed
teemad, vanad majad Soomes, va-
na Tallinna vaated; vaated merest,
inimesed ténayal, inimesed lootuse-
tuses, portreed ja reportaazh, tal-
vernaastikud New  Englandis,
USA's, migironijad’ Britt Kolum-
bias, Peggy’s Cove, N.S.; ja lapsed
JGekéaru (Udora} Eesti Laste suve-
kodus. Umber pooled on varvill-

Niitusel esitatavad fotod peavad

_glema - raamitud metallraamidega,

valge vOi halli mattpaberiga kae-
tud. Koik Kanada fotograafid pea-
vad ise oma tOUd raamima. Need,
mis tulevad USA’st vor -mujalt,
raamitakse siin, Et raamimine om
kulukas, oleks viga rodmustay, Kut

gesti seltskond toetaks meid raha-

lise abiga, Annetused tuleks saata
ESTO biiroosse Naima Aer'u ni-

mele, markutega ,,Fotokunst] Nal
tus. KGik toetajad saavad isikliku.

kutse pidulikule avamisele..

Reklaami suhtes on kanada aja-
kirjad olnud eriti . vastutulelikad.

Kolm suuremat fotoajakirja, ,,Ca-
Photo Life’ ja
kirjutavad
Peale

mera Canada‘,
»Photo ‘Communique’

mele fotokunsti néitusest,

‘Misjonitoimkonna

Foto: Vaba Eestlane

Toimetucele scadetud

kirjandus

VALGED POLLUD nr. 89 — 1984,
Toronto Eesti Baptisti Koguduse
valiaanne. Si-
sus: M. Polasheki luuletus ,,Mangt
mulle kannelt tana‘, D, A. Timpa-
ny ,,Edasi‘', V. R. ,,Misjonaridete

Ameérika evangeelselt misjonult,
Indiast, Kaliforniast,. Northwest
Territories’ist, .Austraaliast, Inter-
ational Students Ine. tegeyusest,
Esther Sirotkini malestuste jirg
woihi poole’, D. Richardsoni ,,Ra-
hulaps*, N. H. télge  ,,Vdidutsev
usk‘*, liihimarkmeid. misjonipoldu-
de vajadusist.'

USURANDUR. nr. 2 — 1984. Eesti
Baptistide Maailmaliidu ajakirjas
on avaldatud: Taimi- Preosi.
Maen Varie Raidi luuetus ,,Jee-

us“, 0. T. ,,UlestOusmise yagi",
I. V. luuletus ,,Kristus on iilesse
téusnud'**, H. Eller ,,Siis said
jiingrid rddmsaks*, BE, Mand ,,S0-
na Jehoovalt’, A. Roos ,,Kujutlusi
eluteest'', E.-Mand  ,,Vaimulikke
vaatiusi®, Jahkunuid mialestades,
stinnipievakirjutusi, liihemaid tea-
teid. ja kroonikat koguduste tege-
yusest nuig Johannes Lipstok elu-
Kalk, oo

naifus laheneb

selle, mitmed vaiksemad ‘fotoaja-
kirjad, mis léheyad kanada foto
-klubide liikmeile on‘ saanud teate
nditusest. Kaks ajakirja, ,,Visual
Arts Oniarlo’ ,newsletter* ja
North York Arts Councii™,,news-
letter‘ on juhtinud tahelepanu
meie nditusele. Paar naédalat enane
ndituse algust saadetakse ka teated
T¥-le, raadiole ja ajalehtedele. Sa- _
mal ajal saavad kOik pressi likmed
isikliku Kutse naituse pidulikule
avamisele. 3

Naituse ajal on ka Resti lipu
100, aastapev, mida tahistatakse |
linpudega galerit selnal; Joodame,
‘et Eatoni ari aitab sellele kaasa ka
mujal oma rides.

Fotoed on kindlustatud Eatoni .
poolt ndituse ajal; galerii tOdlised
on aati Kohal. Naitusel esitatavad
fotod on miitigil, mis puhul Eaton
vOtab 40% hinnast. Paljud fote-
eraafid loodavad tujla avamuisele,
isegt ‘Rootsist ja USA’st. Loodame, .
et iga paev oleks tiks fotegraaf ko-
hal, vOi vahemalt Keegi eestlane,.
kes saab vastata kilsimustele,

_ Nagu varem mainitud, Eesti Fo-
tokunsti ndijtus esitatakse Eaton's
Fine Art Gallery’s, Eaton Cent-
re’is. Pidulik avamine toumub: fau- -
paeval, 7. juulil kell 2.00 p.l. Nat-
tus on avatud laupéevanl, 14. juu-
lint Sritundidel. Niitus on organi-
seeritud EKK abiga ja koostitga.

' Kul. soovite vGita osa Eesti Fo-
tokunstt nditusést, ‘siis on selleks
veel aega. Saatke oma tO0d kohe
ESTO. buroosse Kiirpostipa Et aeg
on hiline, slis saatke koehe nBitusele
sobivas suuruses pildid. .Kui saa-
date valjastpoolt Kanadat, markige
»Printed matter“ ja ,NCV“ vdi
»No commercial value,“ ‘ja ,Do
Not Bend“.

Informatsicon: Naima Aer (416) .
223-8175,