™ "TALITUSES

“Hind ‘Saate
 §. kuln¢-

1

a_i oe

1%
le

oe

egeldush
Jetuskogn)
(umletas-" |

"1 siilestused |
LL LT .
ograafiine

)

") ae S—
RZURUM 4-—-_
| J AS. §.—
ot 886
skogu} = te
rletuskogu) 1.56 |.
iletuskogu) 2.15
PS 14.—
1M TAL —
es ae

S CCYSSSSS ES Peses VRS SSS SSSS UE ey jes &

th
—y

5.— -

steed Se Setetedeny

maa tolm ult raputads jal

Niilid see mane alles algas,

: Juvonen. — Vesi- Jahutas -

pOpost pli: nagu livanistkt.
“Olt oma ‘kKodumaast loo-

meestel suurepérane: vastu- |
muesay majutus, Koik kolm -
it, kes’ oli jGutud Oigel ajal
st’ Gra viia, elasid kui ~bar-

magi nautides _Suureparast
ahkust.: :

baatan, - aiid alles elu nde. -

autis Juvonen, — Las Suo-
4 meid Soomes, shia: e! ole
ingit asia, 7

haaval hakkdsid “aktiivsed |

sed, tulevat.suve silmas pi-
Jélle peale. Meeste  treeni-
alustati:- paris filmi-foto-

aabitsa alousest. Gpiti. pil-

_-eriliiki kaameratega, Kui

kasvas, alustati liikuvate ob-

‘fotografeerimisega. Autod,

id, ka. lendavad Jinnwd tol
stada filmile, Jargmine Kure

mas spionaazhi-fotograafiat.

xdjektideks lid peamiselt .
d,,. Kaameraid. olf. erisugu- cos
eed esindasid. tehnika-viima-.
aaVvuitusi. Nendega vis pil- -.
lennuteedki. Sus

kuu)t |
. pildistamine. kaugldtsaga,

mised piiri taga tuli teha — :
t ‘Gistantsidely” ja hea foto .—

paljastada: sellistki, millesi

oldi.vaga. huvitatud. Sellis--.

plodest vOis olla véartuslikku
*. (Fargneb)

.VABA EESTLASEST“
arskemad gudised loecte .

Sor

oe

Pie ARR RAL Oa a A IAP ey LS ure ee bod Sane Ee reagan

LE} rar

au Ji. 7 Fd 1 arate

365 Bay St, Suite 4a1.

, Stigise métted“,

. evangeelses ajakirjas

 fikku luulet je lihiteateid.

‘ENN ALFRED - |

_ ADVOKAAT-NOTAR

‘Roem 1602, Reyal Trust Tswe2,
Torotto Dominion Centre

 Pastiaadresns: P.Q. 326, Feronts

Dnt. Bay & King) M5K 157.

| Telefon! ¥ 9-1777
2¢-tundi telefoni valyeteenisiua

TED ROLAND LAAN.

advokaat-notar.

) 133 Richa St. W.s Ste 105 |
‘Toronto, MSH 2L3

Tel: 364-7872

400 PARK, 0.C..
tsE-THERINGTON, FALLIS :
PARK —
Sdvokaadid-notarid
363-1451
Ohtuti 447-2017 vi 929-3425.

oTONU TOOME a

B.A.Se., LL.B.

_ ADVOKAAT. — NOTAR

Yorkilale Place, t Yorkdale Road,

Suite 207
~ Toronto, Ont.. MGA 3AL

‘Telefon 781-5556, 789-7579,
~ . kodns 489-6709

¥

OPTICAL STUDIO. Lid.

R. SCHMID, saksa optik
| Saar valik euroopa prilliraame:*.
Zeiss, Redensfock, Metzler.

Spetsialiseeranud contact. lenside
‘alal

- LRG: BLOOR ST! W. 1 tinay laine

pool Dundas'e sabway'd
" ‘Fel. 535-6232

| JoHN E. SOOSAAR,
| CAL

Chartered Accountazt
_¥g s University Ave. Bto. ata
‘Tel. 862-7115
| ‘Fdronto, Ont... M53: 257:

Toimetusele saadetud
kirjandus’ |

- TULIMULD nr, 1 ~ 1981. Oma
82. aastakike alustavas eesti Eir-
.  janduse ja kultuuri ajakirjas kirju-
-'tavad: F. Villon ,,Memento meri,
RL Kolk -,,Mdttéid’ August Malgu

80. siinnipfeva umber, E. Toona
K.L. Marley — 90-aastane maali-
J. Kurmam ya

0. , Slgiststikkel keset kevadet'*
R Kiviranna »Uhe. noore pastori

| teekond. Mesuisse A. Magi ,,Tartu
_ tagantyirele*,
NSV-st, Y¥. Uibopwu , Hindrey ro-
maantkisiir séjajaius“, V. Vae- -

Avalik kiri. : Eesti

* .Neli luuletust“, L.- Trett
“Tnimeuarus", H. Naelapea- Estam
 Aleksis Rannit/Eduard *. Wiiralt:
Cantus Firmus't, Eesti Arhiiv. Ka-

. nadas, R. Kolk ,,Talu ja armastus

vastuseades“, J], Arens ,,Veel, va-

nade (ja uute} -vabaduste ‘hadibu-
' misest Rootsi-aegsel. Saaremaal".
Toimetusele saadetud kirjandust.

VALGUS nr. 10-— 1981. Eesti

H. Sdderhelm ,,Suured asjat",

| neil H: S-m' ,,Vaimulk inimene'
| y Treirat _Xopsupéletik paastis ta

wu dr. Joun W: Hurtson ,,Seest-
“al vailjavoolimine*, E. Kutt ,,Ne-
lipitht ‘rkamine Eestis“,

‘mameistri

| jaks,
_.* gestlased jargmisi

389: silma.

RR. -Avarmaa: .
| sim, -- 380,
| ja“, V. Helk’,,Kaks reisikirjeldust »
' 16. sajandist“,

vesiae silmad :tiles.. , BG. Kang-.

-eestlased 49 kulda, 40 hobedat, ja

‘USA meeskond —- 1957.
‘kusinures Soome  tuli telseks _
‘T956 siImaga.

JAritavad

valmu- se.
meeskonda:’ A. Liivik, G. Lokotar,

. —-
- ot

Mv apa EESTLANE. nieljapdeval, 8. oktoobril 1981 — Thursday, October 8, 1981 .

' Eesti Loskurltidu asutamisest 50 aastat

Bune Yeist maailmasoda tunti Eestit maailma tigevama laskurmaang, Selle - kuulsuse tagas novi

: laskespordi vasta ja hea-inimmaterjal selleks noudlikuks spordialaks. Keskseks punktiks,

mile ikmber.

koondusid eesti - Jaskesportlased, oli Eesti Laskurbit, mille asutamisest Mdadus $1, midrtsil 1981 50 aastat.
Tinu kahele laskespordi fanaatikule, kel'edeks- alid idndral-major Otte’ Sternbeck io kelonel Jaan Siiy,.
saavutati sihikindla treeninguga Hihikese aja jooksul maailma tugevam lipplaskurite kaader. Eesti Las-

 kurliit: sai eksistecrida. ‘ainult 9. aastat, kuna Eesti Vabariigi akupeerimisegs Nouk, Vene poolt, havis

Ka see Moor organisatsioon. Vaatamata liihikesele tegevusajale suudeti.anda suur panus eesti laskespor-
di-arengust, mis kestab edasi palvest-polve, Alljargnevalt oleks kokktvoetult lihtillevaade tahtsamatest
laskevoistlustest, ‘mallledest eestlased osa votsid. :

eae
oe ot

rae a "
: ; cae Fer ; es ney “ oe
: wee ee r. a = fe sen ae A Le Ye:
eta it ; 58 oe ee 2 Hei RR te
a es ra es:

Rest laskorid vires H isi ig

eg ee

a ne
en ee oe

Po ce
1 hy tk

1 '
A. Ay
Seed aa a ™ an tr re
hn a,
bine er pS Sa me a
4 ra

ee
Lie pie ease ae
taht s Pet

Sheree Seas
ce, SER a ee,
LI

a hte
aie! : rata ay"
ae A

_ J@akson

| Vastuvétt

Viplomantkonnale
asepresidendi —
residentsis

Asepresident G. Bush abikaasa:
ga kerraldas neljapdeval, 24. sep-
tembril vastuvétu Washingtonis ak-
Yediteeritud vilisriikide.
tele ja nende abikaasadele. Seoses
sellega sditis. Washingtoni .E.V.
esindaja USA- -§ Erust J aakosn abl.
| kaasaga.

Varem -siirdumine ‘Washingtoni

~ oli tingitud Balti vabariikide. esin-
 dajate jarjekerdsest koosolekust,
mite arutlusel olid kiki kolme |
| peeritud ¥abariiki huvitavad’ :
Klisimused, | |

W :shingtonis vilhides kiis E.
ka valisministeeriumis,

kus Ital oli asjaajamisi reas okup.

= tars a wa e op ; :

on “ a
oF ee ee
a aie eee. eee
sis Le . Tema 1" , 1
1 L. Paes a Be ae o_o +X ie 2 ee,
et pie qi = ee
os . i “| . = ‘— 1
mS ts cat my
Pot es '
pens
"

to rt ee Ee :
: . ee 3, aor ao a, om rf ™ rk ed '
aay 1 rae ti ea ee a i Le a Rg se
“a ia ee cee m4 aa eo ee ee eee Re ie ie LF es
ne ‘ : * : “4 a F 1, * Tue . : Pl er A! eer a x ea ot ‘ 4 re . url . wae!
2 i ahh : um ae or lea! eae et ed
caak . F a . 5 oe a ‘e ag Ne i eet : an ie
a 1 ee , ieee ee ake of, a -
cea a ie
“: p act ferete M “4 Pee
ae ra wo 1 eee
“aE PAS eee i cal
ss FF ete ae ce rei
“t ee ke "1" Be
At oes
i

vais klisimusis.

Hestit ‘ja E.V. kodanikke puuduta-

olnud ja Bestis laskesporti harras-

_ tanud M-meister Ernst Rull,-samu-

ti. vilksatavad = nimed,
7 Prikko ja J. Vilbers.
gam laskur: Elmar Kivistik olevat

hagu' EK,
Eesti -kuul-

surnud 1973. aastal Tabiveres, kus.
ta olla tédtanud lukusepa  tédko-

_° jas. Teiste kohta pole kindlaid. and-

meid. Vabasse maailma joudsid
M-meistrid: Farald Kivioja, Villem
Jaanson ja iAlfred Kukk, samuti
Eduard ‘Artna, kes oli Eesti laskur-

'Meeskonna liige 1999, a, Luzernis.

 Esimest korda voeti osa maail- E. Rul, E. ‘Kivistik ja A. Kukk, Y. Jaansen, H. ~Kivioja ia E. Rul

voistiustest: (edaspidi.
M-M voistlustest) Lwoawis 1931.

_aastal. Meeskonda kuulusid: J.
Vilberg, J: Siir, &. Ruill, A. Loun
‘ja-J. Parn. Voisteldi kaasa vahba-

piissi matshis, ‘kus jaadi 7 kohale
— 5186 silmaga (meeskonna kesk-

mine silm -- 1037 punkti}. Indiv: oli

lamades asendist parim eestlane
J. Siir, 383 - silmaga, “saavutades

sellega kolmanda koha ja pronk- .
_medali, V-kl. piissist oli kavag al-
3 nult lamades asend.

lest’ jargmises, koosseisus: E.
Rul, 4. Sur, J. Laube, R. Passup,

: silm apa viimaseks.

. Yabapiistoli : matshis voistles

an) Eesti meeskond jargmises’ koossei-

 RAAMATUPIDAJAD

sus: N. Viru, J:-Trumm, J. Lip-
pus, A. Kukk ja E. Sepp — jaddes
2453 silmaga viimaseks. Parim

-mees N. Viru platseerus 513 silma-

ga 13-ndale kcohale. |
i-M yvoistlustest 1933. 2. esti ej

_yotnud osa. Kuid 1985. a. mindi-

Rooma juba parema enesetundega,
“Yabapiissi matsh algas kiill eba-
onnega, G. Lokotatil lonkes piiss,
J. Vilbergil tuli nigemis- ja A.
Liivikul kohuhdired: Kuid sellele
vaatamata saavutati meeskonnaga
hobemedal, kus Soome tuli vyoit-
Individuaalselt  saavutasid
si -tulemusi:.~ J.
Karner — polvelt asendist 377 sil-
ma ja kuidmedal. A. Liivik — plisti

_asendist 353 silma ja hobemedal, J,
Karner — 3 x 40 lasku, kolku 1103 -

ja pronksmedal.
_ V-kl. vabapiissist tuli Gustav Lo-
kotar pélvelt asendist. uue rekordi-
ga maailmameistriks,
‘Ernst -Rull jai: 386. sil-
maga hdbedale. Meeskonna osas.
tuli- polvelt. asendist viitjaks Eesti
-— 1897 s, Meeskonna “keskmine

1987, A. toimusid M-M. voistlused
Helsingis. Selle suurvoistluse vastu
oldi |juba tugevamalt. eltevaimista-

: fud. Voistlused viidi 1abi Helsing! :

lahedal, Malmi-laskerajal...
Juba medalilaskmisel saavutasid

9 pronksi.,

 Voistlused algasid y- Kd, piissist:
lamades asendiga. Eesti meeskon-
da kuuwlusid: E. Seren, E. Kivistik,
E. ‘Ruli, V.: Jaanson, G- Lokotor.
Pinevas véistluses iid eestlased’
1951 silmaga kolmandaks. Voitis
silmaga,

 Jaremiseks oli - pdlvelt -asend:
Eestit esindasid: H, -Kivioja, G.

-Lokotor, A, Liivik, @.. Rull ja EL
| _ Kivistik, ‘Siin saavutasid. eestlased
maailmameistri titi a 1897 sil.
maga. - :

Individuaalselt tall - maaiima-

meistriks' H, Kivioja 385 silmaga,

Piisti dsendist kuulusid Eesti

ilmarekordiga. ~.

saavutades |

. pilsis
17 aastat. ‘(Sdjaaastatel ei toimu-
‘nud M-M. -véistlusi), Gustav Loko-
‘tar saavutas piisti pronksmedali — .

tapsuskiitiga. Allemendi —
oli wus ja ilus, kuid salakaval val-
guse ja tuule poclest.

Sim tulid ecstlased jallegi maatl-
mameistriks — ja. pealegi ue re-

kordiga — 1852. Kus meeskonna

késkmine silm oli 370. Individuaal-

-selt saavutas A. Liivik 377 silma-

ga. pronksmeédali, Fsimest korda
M-M voistluste ajaloos anti meda-
leid ka 3 x 40 lasu kogusummale,

kus Gustav Lokotar. saavutas 1145:

silmaga pronksi. ,

Vabapiistolist saavutas Eesti
meeskond 5-nda koha. Meeskonda
kuulusid: N- Viru, A. Kukk, .E.

= Sihv, G. Pada, H. Siirma. Individu-

aalselt oli parim cesilane N. Viru |

-§33 silma (4). koht.

Séjapiissis snavutasid. eestlased |

‘kolmanda -- koha meeskemnaga,
tiles pronksmedalile.

Meeskonda kuulusid: Vv. J aanson,

_K, Jurgens, H. Silber, G. Lokotar
ja L. Viljus. Individuaalselt véttis

meeskonna. kérval voistlustest osa
{mis ol} ametlikult: lubatud) Krist-

jan Vilberg, kes piisti asendis tuli.

i72 simaga maailmameistriks ja
saavutas kulia. - :
Vabaptissi matshist vottis osa §

Tiigi meeskonnad. Eesti meeskon-

da kuulusid: E. Kivistik, G. Loko-
tar, H. Kivioja, A. Kukk ja .A.--Lii-

‘vik. Oli oodata pihevat. vdistlust..

Parast piisti asendit. iwhtisid eest-

lased ainult the silmaga! ‘Kui oli
vilmane lask lamades lastud, tun-

nistati Eesti meeskond. uue maa-
A526 - silma _
voitjaks,

Argentima Karikas voideti Eesti. Aes
_mades, kus .tulid meeskonnaga tel-
‘seks —- 1887 S. Jargmine asend oli

meeskonna. poolt esmakordselt.
Teiseks tuli Soome —.5493 silmaga
ja kolmandaks Shveits — 5481 sil-

lasku, kogusummas. 1124 silma.
Sep oli wus maailmarekord ‘ning *
Kivistiku nimel tervenisti

351 silmaga, Elmar Kivistik kordas
maailmarekordit poiveit — 381 sil-
maga (kuid). Elmar Kivistik tult

; lamades hébemedatile -— 390 sil-

maga. 3 x 40 lasku kogusummas —

Gustay Lokotar.— 1113 sima —
| pronksmedal. |

 Loorberitele ei taud aga puli-
kama, -vaid) asuti' taie. jonga uude

treeningusse, Jargmine suurkohtu-
mine leidis aset-1939. aastal Luzer-

nis: Osa -vottis 17 maad tile 300
laskuriga.. Eesti olid esindatud 22

-- Yéistlused algasid jillegi medali-
laskmisega, kus eestlased saavuta-
sid 40. kuldmedalit, 7 hobedat ja 4
pronksi. Tunduvalt vaéhem kui ‘2
aastat tagasi Helsingis.

V-kl, _ vabapiissi-lamedes
oH esimeseks voistlusalaks.
esindasid: A. Liivik, &. Kivisttk

asend

saavutasid: G. Lokotor 391, F
vioja 390, A.‘ Liivik 389, E. Kivis-.

- ‘Individuaalselt tuli maailma-
-meistriks- Elmar :Kivistik 3 x 40

lasketiir.

-Raskete ilmastikuolude
liletatud 32-M-M vdistiustel tihegi |

Eestit:

ning saayutasid vastavalt: | 396-

396-396-395-3941 | |
See obj wus maailmarekord —
LTT sitma. |

Individuaalselt |

Hestlased individu aalselt
medalile. ei tulnud. |

Jadrgnes polvelt asend. Eestlased
H. Ki-

tik 388 ja K, Kiibar 386 silma. See
oli ‘jallegi wus maailmarekord —

1944 silma.

Piisti ei kiinud eestlaste ‘Kasi

: Masti — -Meeskond jii neljandaks, -

lei? silmaga.

Individuaalselt saavutasid eostla-

nee piisti asendist: E. Rikand 379

s. — hGbemedali ja A. Liivik 378.

simaga pronksi. Kuld laks saksla-
se K. Steigelmannile 380 silmaga.
V-kL 3-x 40 kogusummas saavutas
A. Liivik 1163 silmaga hobeda.
Vabaniistolist oli Kesti meeskon-
Nas ja saavutasid: E,.Sinv 526, A.
Kukk 522, B, Argus 516, N. Viru
505, FE, Raidma 501 silma. Mees-
konnaga tuldi 7 kohale.
Sojaptissis kuulysid “‘meeskonda:
P.-Karu, K. Vilberg, R. Jiirgens, V.
Kukk, L.  Viljus, kus. saavutati
meeskonna osas kolmas. koht. In-
div. ‘oli eestlastest parim: P. Karu

513 s. ja K.! Vilberg samuti 513 8.

 Viimane ja otsustav matsh oli
vabapliss. Eestit. liks ~esindama
jirgmine koosseis:. A.. Liivik, K.
| Kilbar, E. Kivistik, G. Lokotar Ja
H, Kivioja, Eestlased alustasid la-

piisti, Ja see pidi hukatuseks saa-
ma eesti meeskonnale, sest ilm
muutus tuuliseks ja. ali vaga muut-

lik, Tagajarg oli see, et eestlased
- aid selles asendis neljandaks. .Jar-

e{ jdi veel pélvelt asend ja seal
pidi ime siindima, kui taheti véita.
Ja ime siindis! Kui pélvelt olid ka-
janud viimased lasud, Kirjutati

eestlaste tagajargedeks jargmised .

nr-d: K, Kiibar 379, H. Kivioja 78
E. Kivistik 377, A. Liivik 376,
Lokotar 369 s. See oli wus maaia.

-rekord 1880 s.

Uldkoldavattes edestati 5426 ‘ik
maga teisele -kohale tuinud Soe-
‘mei 8 silmaga.

Kolmandaks tult Shveits BAIS S,

Individuaaiselt saavutasid ‘eestla-

sed polvelt kolmikvoidu: Kaarel
Kiibar 379 — kuld. Harald’ Kivioja
379 — hobe. Elmar Kivistik 377 —
pronks.. August Liivik saavutas la-
madés 384 silmage hdbeda ja Au-

gust Liivik tuli 3 x 40 kogusummas.

1097 silmaga maailmameistriks,
tottu. el

laskuri poolf, vabapiissis 1100. sil-
ma. Eesti voitis. teistkordselt kuul-
sa Argentina karika ja” téusis
maailma tugevamaks laskemaaks.

Mis on saanud Eesti kaskurkuul-
sustest? Teadaolevatel andmete!

| on parast Teist maailmasoda ‘elus

selt | tuli “ M-meistrike
soomlane Toivo Minttari — 400
silmaga.

40 lasuga lamades,

Kivioja ja Artna On. manalasse va-

risenud. ‘Jaanson ja Kukk’e kohta

puuduvad andmed, Kindlastt on

veel {é1S1, kellel on teeneid Best

Laskurliidu: tiés - ja tegevuses,
knid (apsemate andmete. puudumi-

sel ei saa pikemalt mainida.

Nitid, mida voiksime korvutada
kdige sellele, Eesti Laskurliidu juu-
belipieva puhul? Laskesportlased,
kes. paisesid vabasse -maailma,

hakkasid innukalt hatrastama las-
_ kesportt,

Asutati laskurklubisid,
mis ci olnud sugugi kerge vodrsil
ja vG6rastes oludes. |
- Aijnult kelmel Kanadas eluneval
eesti laskesportlasel on dnnestu-
nud pilseda- oma asukohamaa
rahvusmeeskondadesse. «
1959.- ‘a, toimusid’ Kolmandad *
Pan-Ameerika. Mangud- USA-s,
Chicagos.
da, nendel manguidel

“os . | . é 1
seistis Pan-Ameerika

v-El. piissist,
saavutades | iihtlasi kuldmedali.
Meeskonna tagajarg 1542
jittes USA teiseks 1535 silmaga.
(Saérast luksust' ei saa pakjud
endale Tubada*).

Samuti saavutasid ilen’ ja Ge.

ring meeskonna koosseisus pronks-

medalid -pélvelt, piisti ja 3.x 40 las- |.
In kogusummas. ning Inglise mats- | 7

his 60 lasku lamades.

1963. a. Meljandatel Pan- ‘Amee- -
rika Mangudel Sao-Paulos, Brasil-

lias, tu v-Ki. pussis 3.x 40 lasku
kogusummas, meeskonna koossei-

sug hiébemedalile -- Edgar Tien, |

tagajariega 1103. siimva.’ Indiv. 344-
des 4, kohale. :

1965, a, Saavutas E: Tiilen v-kL.
vabapiissist uve Kanada rekordi

3 x ‘40 lasku . kogusumma: A127

silmn.:

1967. a. Viiendatel Pan-Amecri-

ka Mangudel, Winnipegis, Kana-
das, saavutas - €
sus, inglise matshis, hobemedall —

Jim Heunok: Samuti.tuli Hennok

‘Chupiissi laskimises Kanada meist-

riks.,:

1971.! a, Kimenidatel Pan- -Amee-

- yika Miangudel: Kolumbias, saavu-

tas jallegi Jim Hennok hobemedali
lamades laskmises meeskonna
-koosseisu — 597 silmaga, Kuna te-

da ei arvatud individuaalseit. esin-
dama. Kanadat, siis sellega kaotas. |
. Hennok kuldmedali! | :

1968.a. Ontario meistrivdistlistel
saavutas Shupiissist laskmises 40
lasuga Edgar Tiilen 370 silma, mis
iiletas tookordse maailmamejstri

rekordi 3 silmaga. Ja samal aastal t

kordas Jim ‘Hennok v-kl. vabaptis:
sist 60 lasku lamades
maaitmarekordit 597 silmage. |. |

Kanada: rahvusmeeskonda ©
kuulunud: -

E. Tiilen' 4 korda, E. Gering 3.
korda ja J. Hennok 3 korda (koik.¢
oliimpia - laskur- 4:
meeskonda ‘kuulus 1960. a. BE! Ge--

v-ki.}. _- Kanada

ring {Rooma oliimp.) Jim Hennok

on kuulunud séjavaelisena veel Ka-

nada aymee laske-meeskonda.

méeskonnakeossél-"

‘kehtivat | |

Eesti rahvas _
(agus tk. 2).

- Keskealiste ja vanade esimeseks.. _
- kohustuséks nii mineviky kui nom.

re polvkonna ees on: jutustada |
avameelselt ja varjamata Jibielatud -
tode Eestist: vabadussdjast, iseseis-

ja otsinguist aga ka’ kodumaa
iGhkrast - okupeerimisest,
last, valest ja kannatusest.. Argem.
tehkem endile illusioone. -

~ = Kul me pillame minevikas: |

kogetud: ‘Wekohust, oma elns - |
unustada, siis KGB ei unusta se-

da iial meie ankeedist ja toimi-
kuist Samuti nagu ta ei unusta,
et need noored on nimelt meie —
lapsed.
Eesti nocred, otge uudishimutic

-kud oma maa ja rahva ajaloo Vas:

tu, ofsige objektiivseid informat-
sioonialtikaid, iseseisyusajal. valja_

: antud-'vaéirtuslikku' kirjandust ja

perioodikat, Ghutage oma vanemaid .
munevikist raakima. 7

Vanemad ‘eéestlased, pidagem

meeles, et minevikus talutud Tep-

ressioonid pole habi, vaid on au- —

-asi, et Siberi ja artika karmid ehi

koolid on Spetanud hoopiski ‘stiga-

vamalt tunnetama oma rahva hin-;
ge kui . kaasaegse krekooli - ten-

‘dentslikud programmid, Jakui vets
siis_ mOistame, _
kui  yAarikalt kdtab titel | nduko-
gude poliitvang® tiitli ..Eesti NSV
rahvakunstmik" kdrval.

Ent me ci pea austama ainuit
mineviku . martreid, . Tanapaeva
noorsugi, kes teab kiimnete Pop-
lauljate ja sportlaste nimesid,. ci -
tohi end’ vabandada, et nad ci tun-

ne kaasaja vabadusvGitlejate, oku-

patsioonirezhiimi trotsijate, nGu- -
kogude tegelikkuses imimvaarikust—

ja tOde taotlevate. kangelaste, kGi-
ge uuema’ aja vagivalla ja laimu

ohvreid: ja martreid,

Selles Hikituses, mis on pithen-
datud 1941, aastal alanud © massi-
terrori ohvritele, el saa me nime-

tamata jatta vahemalt kahte niii-
_disaja vabadusvoilejat, kes |

oma
elu.(ja surmaga) on tegelikult nai-—
danud, et on olemas midagi iilla-.
mat ja ¥aarikamat kui lihtne oma

 naha hoidmine — IJiiri Kukke - je.

Mart Nikiust we

Kanada skurmesskon :
kuwusid 2:
eestlast: Edgar Tiilen ja. Evaid. Ge-
ring. Nad tulid meeskonna kers--{.
meistriteks 4

-VABA EESTLANE

silma,

[7 BATHURST

“| kine sTW”

| »Vabs Eestlase“ teimetuse ja |

talituse asokoha plan od
TOIMETUS JA TALITUS

avatud esmaspaevast
reédeni kella 9-—3- “1.

| Telefonid: toimetus 364. 7521 .
| talitus 364-7675 |
-Tommetajad Kodus _
valjaspool titaega:
Karl. Arro 482-0242
Hannes Oja 481-5316

Kaulotusi voetakse vastut , , ;

ntidala esimesse ajalehte . kuni
esmasp, hamm. kella 11-ni ja
nadaia. teise ajalehte kuni kol-
| - map. hom. kella T4-ni.

| KUULUTAMINE
... VABA EESTLASES -
on tasuv. ajalehe. laialdase
— Jeviku téttu,

- Kuntataste hinnad: | .
tks toll iihel veerul $4— 7

esikitijel 20 ee. $5.— 1 |
‘tagakilijel «$4.50 FS

“KUULUTUSI _VOTAVAD.
| VASTUs :
. Vaba Eestlase talitus:
135 Tecumseth street
_- Telefon 364-7675 |
‘Postiaadress: Box 7G. Sta. 27
Toronto, Ont. M6J 3M? ,
~ Talitus valjaspool thtaega:
~ ‘Helmi Liivandi. 251-6495
?. Mrs. Leida Marley
Postiaadress:
9 Parravano Ct. |
Willowdale, Ont. M2R 358.
Telefon: 223-0080

yee |= oreo

~~" &*" vusaja saavutustest, probleemidest -
-esindaja- .

vaoival- .