wEr y .
1 oF
. . | 0 . . '“'
MM -_— oe . 1
ml "
i! . a . . . .
moony oF, J . soat. 1
oad hd ialbe ee i I .
'
J . -
PO ed ep a cep ee ee me rd ll

/MEIE ELU"'— ,,OUR LIFE’ — Estonian Weakly

Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian

—House,956 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada, M4 2R6
Tel. 466-0954 .

Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
. Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J..USA.
| Tel, (203) 262- 0773,

- Mets Elu’ yaljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
| -Asut. A. Weileri algatusel 1950, A

(viele Elu’ toimetus ja talitus Kesti Majas, 958 Broadview

Ave. Toronto, Oni. MaK 2R6 Canada — Tel. 466-0051

@

Tellimiste | ja kuututuste vastuvatmine igal téip. ki 9 hm.

5 p.l., esmasp. ja neljap. ki. 9 hm, —$6., laup. kl. 9 hm.—1 p.l.

|MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas ta. $40.06, 6k. $22.00,

3k. $15.50. USA-sse — 14. $44.00, 6k. $25.00, 9k.$17.00, Ule-
 meremaadesse — Ja. $48.00, 6k. $26.00, 3 k. $19.00,
_Kiripostilisa Kanadas: 1 a. §28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
Shupostilisa USA-sse: 1 a. $90.80, 6 k. $15.40. Ohupostilisa

llerneremaadesse: 1 a. $58. 00, 6 k. $29. 00.

’ Uksiknumber — 750

Kuulutushinnad: i toll the! veerul _- esikiiljel $5.50,
 tekstis $5.00, kuulutuste kiiljel $4.75.

a eee eo megpep ee tae pq oe nos

| SEMA NM WT TH

‘Parsia laht sdjakolde ©
_ paigaks

Lihis-Ida on olnud aastatd tule-
koldeks, kust voib alata nus maail-
masdda. Araabia maade oliallikad
ja nende kattesaadavus tddstusli-
kele maadele ia eriti kahele rivaa-
lile; USA-le ja Noukogude Liidule,
on tekitanud palju méttevahetusi ja
argumentatsioone sel teemal. Kuid
suurrivealid on ahel vai teisel tee!
‘suutnud oma Glivajadust’ kriisi-
nunktist eemaldada, Maailm ei ole
. praegu ena nii dlijanus, kui kim-
mekond aastat tagasi.

Praegu impordib USA ainult 2
protsenti oma Glitarvidusest Parsia
lahe kaudu Araabia maadelt kuna-
ise 13 protsendi asemel. Kui peaks
katkenia Parsia lake valjavedu ku-
ni 8 miljonit vaati paevas, saaks

seda tiihimikku katta suuremate -

importidega teistest maadest, nagu
Venetsuela, Mehhiko ja Liibiia .
Peale selie palivud maad on pai-
' gutanud oma strateegilisi reserve.
USA-! endal on varuks 400 miljoniti
vaati ja Saudi- Araabial on paiguta-
. ud tanklaevadele 60 miljonit vaati.
Kogutarviduse juures ei ole selli-
“ged varud suured, ometi: kalkulee-
ritakse, et maailm vdéiks eksisteeri-
da rahuldavalt. :
Voib-olla Jaapan, Itaalia, His-
naania ja Prantsusmaa tunneksid
Parsia lahé maade Glitranspordi
katkemist koige teravamalt. Kuid
.meed on suured tééstusmaad ja
nende kannatused moéjuvad ka teis-
lele ja peatavad nende toodangu,
vihendavad eksorti, kuid tostavad
nende saaduste hindu. See kriis

avalduks uues inflatsioonis kau- -

banduslikus argumentatsioonis.
_ Olivoolu katkemine araabia -maa-
dest méjutab 6lihinnatéusu tétta
jpat tarbijat.

Kuid jusi niiid on Parsia lahe

olukord ja dlieksport kerkinud
maailmas teravelt si!mapiirije, Li-
gemale neli aastat itiksteisega sddi-
vad fraak ja Iraan on asunud dli-
vedu paraliiseerima terroririinna-

kutega valjuvatele _atitaevedetb

Paari nidala jooksul on riinnatud

ja osaliselt uputataud dle tosina

- mitme riigi dlilaeva.

Iraak loodab peatada Iraani li
arvel saadavat vaiuutat, Tapselt sa-
muti putiab Iraan halvata. Iraaki.
Kahjusid kannatavad mdlemad
pooled, semuti ka teised maad. Pir-
sia lahest opereerivate tanklaeva-

de kindlustused on tiusnud. Lae-

vade meeskonnad ei teha selles

niirkonnas opereerida. arusaada-

vatel pohjustel.,

Tuhanded véitlejad on. aastate
icoksul mGlemil poolel hukkunud,
kuigi seda méttetut yerevalamist
saaks pidada ka kahemehesdjaks.
Iraak oli see, kes Iraanile kallale
tungis ajal, mil viimane oli sisemi-

ses revolutsioonis. ja segaduses.

Hussein lootis kerget vditu ja locr-

#bereid. Iraani Ayatollah Khomeini

on oma vastupanu koguni tugevan-
danud ja on jubanud sédida kuni
Iraaki Hussein on havitatud.

Khomeini vanne ei voiimalda

Husseinil seda sida lipetada, kuigi .

ia seda meelsasti-tahaks, Eraani
vigede tugevust kardavad kdik
araabia maad, arvates et [raan #i
peatu ainult [raaki vastupanu
murdmisega, vaid Khomeini tungib
ldine suunas edasi, Araabia maad
on oma kaitselises aktiivsuses esi-
algu tagasihoidlikud. Nad ei ole
reageetinud ka USA abipakkumis-
tele Pirsia lahe laevanduse kait-
seks.

Ometion USA koondanud solles-
se piirkonda oma sdjalaevu, et hi-

dakorral kiiresti valmis olla oma

abipa.

Viibolla just selles viirkonnas
asub praegu tulekolle séjalise tege-
vuse laienemiseks, sest ka Moskva
heiab olukorral oma teravat silma

ia on lausunud oma hoiatavad B0- |

nad. y,

a naan MRNAS

.

Kas véiks..?

Eestlastel on laias maailmas tildi-
~ gelt hea nimi. Clenevalt hindaja ene-
se tOekspidamisiest,on eestiased tun-
tud tublide tédtegijatena, vahvate

viinaviskajatena ja enamuse- kohta.

voib delda, et nad ei vaju naljalt lengu

kanges saunaleilis. Eestlaste majad-

ia suvilad on alati varskelt varvitud,
murud siledaks péetud. ning raha-

kott on neil parajal maaral punnis.

Salad. kultuurilised selisid ja mitmed
_keskorganisatsioonid, kes algu kas

stis asukohamaa piirides véi tile-

maailmses ulatuses, iiritavad poliiti-
lise tegevuse koérval ka kultuuritédd
tehaon kindlaks toendiks meie illast
‘dlemusest.

Koigele eelloetud headele omadus-
iele vaatarnata puuduvad, meil vai-
mussuurused, keda tuntaksé nimepi-
di igas maailina kultuursemas kan-
dis. Kui on juttu muusikast, siis pole

vaja hakata pikalt ja laialt seletama,

kes on Sibelius. Eduard Tubina pu-
hul tuleb aga seda teha. Ja toéendo-
likult mitte selleparast, et Tubina

siimfooniad ja ,,Krati ning ,,Liba- _

hundi"
loomingu.korgusele, vaid hoopis sel-
letéttu, et meil pole keegi vdtnud
vaevaks Tubinat tésiselt tutvustada.

Tanapdeval, kus isegi ninge sees-

hoidmiseks hadavajaliku igapaevase
leiva miiimiseks on vaja mitmeta-
hulist reklaami, ei saa loota, et tant-

gad taidurid suisa iseenesest maail-

ma tihelepanu osaliseks vdiksid saa-
da. Kuulduste kohaselt on Neeme
Jarvi hakanud kerraldama Tubina
joomingu heliplaadistamist; KAS
VOIKS selleks kded kiilge liitia kdik
need, kelle eesmirk on rahvuskultuuri

tutvustamine? On ju tore teada, et Siht- -

kapitali toetusel eeloleval suvel ‘sa-

_dakond eesti lippu Toronto 150-aasta

juubeli auks lehvima pannakse, ning

et margikogujaile triikitakse Sihtka- .

pitali kulu ia kirjadega eriiimbrikud.
Veelgi toredam oleks aga kuulda, ei
eesti suurtaiduritele hakatakse ioo-
ma sobivat kohta maailma parimais
hulgas. :

 evangeeliumis ja Apostolite tegude

minemisevangeelium,

muusika ei kiiiini Sibeluse

HARRI KIVILQ

NELJAPAEVAL 31, MAIL - _THURBDAY, MAY 31

Kristuse
taevaminemispiiha

Ja ta viis nad valja Betaania jahedale
ja téstis.oma kied ja Gnnistgs neta.
fa siindis, et ta neid dnnigtgges lahkus neiet

AL J Coes ceed

ja vooti tiles taevasse.

Selle nadala neljapaeval tahia-
tab kristlik kirik meie Onnistesija
taevaminemispiha. Joulude, uur.
reede, iilestiusmisptha ja taeya-

| . minemispiiha tahistavad kGrgtipoe

Jeesuse elusjaon iilima tihenduce.
ga iga kristlase elus. Koik need

|. piihad on imbritsetud inimmeelte.
| le seletamatu jumaliku salaparasy-

sega. Uksi Jumala Vaim voéib meile

1 neis peituval Jumala plaani ja dp.
j nistust selgitada ja elavaks teha.

Kristuse taevaminemise teadis.

| . tus esineb Uues Testamendis kol-

mel korral: Markuse ja Luukg

raamatus. Kéik need on silmatar.
kavalt napisonalised j ja asjalikud,

Et sindmus, nii vorratu suure 15. .

hendusega, on-nii Hihidalt, asjali-
kult ja kainelt kirja pandud, ei hij-.
ri meid. See kinnitab, et see on

nende tunnistus, kes siindmust

oma silmaga nagid.

1a tésteti tiles nende néhes, ta

nily viis ta nende silma eest dra,"
Ap. t. 1:9, Piibli keeles tahendah
pily Jumala ligiolekut. Seda koge.
aid lisraeli lapsed, kui nad Egiptu-
se orjapolyest pogenesid. ,,Ja Je-
hoova kais nende ees, paeval pilve-
sambas juhatamas neile teed, ja da-
sel tulesambas, andes neile val-

gust, ef nad said minna péeval ja

désel. Ei lahkunud pilvesammas
pieval ega tulesammas Gésel rahva
eest,“ 2, Mo. 13, 21-22.
Taevaminemisptha asetab meid
fakti ette, mis on tle meie miist-
mise, aga sugugi mitte fakti ette,
milles peaksime kahtlema voi kahk-
lema. Meie Onnistegija ihulikul

‘maapealsel elul oli algus, sellest

teatab jéuluevengeelium, ja sellel
elu! oli l6pp, sellest teatab taeva-
Neltkim-
mend pdeva oli tilestOusnud Kris-

tus oma jiingrite keskel viibinud ja

neid usus kinnitanud, kuid igavesti
ei véinud see kesta, Vodras oleks,
kui ta ilmumised neile oleks liht-

salt aegamdéiéda vaibunud ja nende
osadus temaga katkenud. Kui see
oleks juhtunud, oleks ka jungrite

usk kustunud.
Paratamatult pidi piiripaey, mil

inaapealne Jeesus ‘sai taevdseks

Kristuseks ja }ungrite usk, mis ofi

_ sent tuginenud lihaks saanud [u-

mala Pojas; vois tugineda tilenda-
tud Issandas, kes on iile aja ja ruu-
mi kitsenduste.

_Jiingrite senine osadus Kristuse-
ga xatkes, aga uus osadus algas,
Kristus oli niitid nende juures iga
pdev ja igas paigas. Kui pilv viis ta
nende silma eest dra,-ei lahkunud
nad maelt murtud siidamega, nad
lahkusid sealt r6émuga, neil oli Is-
sand, kellest neid miski ei vainud
lahutada, ,,Ma olen veendunud sel-
les, ef ci surm ega elu, ega mingi
muu loodu vai meid lahutada Ju-
mala armastusest, mis on Krist-
tuses Jeesuses, mere Issandas",

dere te ed ol be Mel lk 1

Luuk, 24:50,51

ities apostel Paulus. Kristiased on

_alati uskunud kahe maailma, naih-

tava ja nigematu, kaduva ja tgave-.
se clemasolu. ,,.Meie ei vaata naéh-
tavaile, vaid. ndhtamatuile asjule.“
» Kor. 4,16.

Kord, enne oma lahkumist | jing
rite keskelt, titles Jeasus neile:
See tuleb teile heaks, et ma lahen

‘ira. ‘ Kristuse taevaminemine tu-

leb ka meile heaks. Tema taeyami-

‘pemine on me eneste taevaminemi-

se lootuse tagatis. See kinnitab
Tama tdotuse tditumist: ,,Ma lahen
teile aset valmistama ja kui ma ta-

- past tulen, votan teid enese juurde,
et teiegi oleksite, kus mina olen.“

Joh, 14:2,3.

Teadmata. on meile, kus taevas
on. Tavaliselt me motleme taeva all
otsatut: maailmaruumi, kus miljo-
nid taevakehad hiiguvad, ilmuvad
ja kaovad valgusaastate jarele.
Kristuse taevaminek ei tahenda, et
ta laks maailmaruumireisile ja
asus monele olsatu kaugele taeva-
kehale. Pole ime, et Néukogude

astronaut teda maailtsaruumis ej
~kohanud. |
Taevas pole idas ega laines, ei |

nohjas ega lGunas, ei all ega tleval.,
Taevas on seal, kus Jumal on. Ju-

mal elab teispoo] ruumi ja aega.
 Taevad ja taevaste taevad ei suu-
da teda mahutada", titleb Pithakiri.
Maailm ja kéik selle ahvatlused
kaovad, aga Jumala eluase piisib
igavesti, Seeparast mainitseb meid

_apostel ja iitleb: ,,Kui te nijtid olete

Kristusega, siis otsige seda, mis on
ileva!,; kus Kristus on." Kol, 3:1.
Kui elame vaid enesele ja rahuldn-
me sellega, mis sellel maailmal
meile pakkuda on, siis seisame
kord kibeda pettepildi ja ttihjuse
ees. Inimene-elab kill selies maail-
mas, aga ta ise pole selfest maail-
mast, ta on Jumalast ja ta hing
igatseb Jumala. jérele. Piihekirja
laulik ditleb: ,,.Ma norkesin, kui ma
poleks uskunud, et ma saan naha
Jumala headust elavate maat."
L.27:13. On asju, mida peame. usku-

ma, ilma et me neid kdegakatsu-

tavalt ja silmaga nahtavalt tiesta-
da,.ega oma meeltega tajuda ega

seletada ei sutda. Oma taevamine-

misega tahistas Jeesus.meile tee
taeva, Jumala juurde, et tema jdrele
kdies vGiksime sinna jéuda, Tema
on tee, tide ja elu, ikskt ei saa isa
juurde,.muidu kui tema kaudu.
»Mida silm ei ole nadinud ega
kérv ole kuulnud ega inimese -sii-
damesse téusnud, on Juma! valmis:
tanud neile, kes teda armastavad."
,5ee usk mind rédimsaks teeb,

Mind lootusega taidab,-Mull’ ko-

dust kéneleb Ning filespoole nidi-
tab, Kus ootab rahumaa, Kui iiks-
kord vasind rind Laeb vaevast puh-
kama — Kut Ilsa kutsub mind",

litteb- me oma lanlik J. Liiv.

Opetaja £. LOOTSMA

2 VAGA HEAD KORTE RIT SAADAVAL —

UUES KORTE RIMAJAS

INNISMORE & VICTORIA PARI
Teisel j ja viiendal korrusel.

Helistage: G. LAIKVE, tel. 444- 6405, 444-2897.

-MOTTESAHVATUSI ._

‘Rikkana surra on ka tiks karistus,
Cl.

Kes oma kirgedest logbub, ai ela
kill kauem. aga ta elu tundub pi-
kemana.

CI

Alkohol konserveerib koik, valja
arvatud vadrikuse ja saladusea.

C)

Kaik tahavad vanaks SAAGS, apa
keegi ef taha vana olla.

2

Mees on siis vana, kui ta kiidab

7 itihe naise voorust.

S. HOPPE CLEANING & BUILDING CARE LIB.
Puhagtan keemiliselt vaipu, mOdbiit ja akende pesemine.
 §8dgituba, elutuba ja koridor $59.95

SAMUEL HOPPE

Aris: tel. 686-4030

Kodus: tel. 686- 4395

O

Méned koomikud arvavad nihta-
vasti, et nende naljad peavad nii va-

nad olema kui shoti viski.

Kogunud NIHITS.

LUGEJA KIRIUTAB
eee ee ee,

Meie Elu avaldad meelsasti
oma lugejate métteavaldusi — ke
neid mis ei tiktu ajalehe seisukoh-
jadega. Palume kirjuteda kokku-
yotlikult ja lisada oma nimi ja

eadress. Toimetus jatab endale 6i-

guse lugejate -kirju redigeerida ja

hthendada ning mittesobivuse
korral jaita avaldamata.

: Filmid vole kadunud

Selgituseks A. Havi !ugejakirjale
(M.E. nr.21). 1) $2,000.— ei lainud
otseselt EKN'ule vaid otsemat teed
eesti ajalugu tutvustavale’ filmile
 Eestlased, nii see oli..." EKN a
kaudu kuna EKN oli setle filmi tiheks

_ kiendajaks; 2) Esto ‘72 titmi koopia

maksis EKN “ule ainult $400.— {mitte

—$7000,—) ja see koopia pole mitte

kadunud,vaid asub momendil Esto
'394 biircos., A, Havi on teretulnud
soda fakti kinnitama,kui ta seda sop-
vib: 3) kui A. Havi on dra seganud
Esto '72 filmi Pohja-Ameerika Eesti
Paevade filmiga, mis tehti 1957 aas-

tat siis see film on momendil hr. L., -

Paap'i kes. |
: PRIIT ARUVALD
neasekretir

ee ee ee ee 2 es ee uumenneememees Mme -
’ |

— | ee

| Meie Elu" ar. 22% (1787) 1984

eee |

Stokholmis ilmuva ,,Eesti Paievalehe“ peatoimetaja juhan Kokla vii-
bis nidalpaievad Torontos, kogudes informatsiooni oma lehele. Ta

kais Eesti Majas, kehtus Esto '84 korraldajatega, kiilastas ,,Eesti Ko- —

du“ ja ,,Ehataret™. Pildil kiilaline ,,.Ehatare’ l6unalauas koos Eesti

Abistamiskomitee esimehe Alfred Sepa {vasakul) ja Kanada Eestlaste—
Ajaloo Komisjont esimehe Ermi Soometiga:

Foto — Elna Kungla

Ontario eelarve 1984

Gatario teeb suuremaid pikaaja-
lisi investeeringuid, et valja dpeta-
da kestva tédkoha Jeidmiseks, ari-
alalisteks uuendusteks ja taGlera-
kenduseks neid, kes seda vajavad,
Gkonoomilise iimberkujunduse |a-
bi varahoidja {Freasurer) Larry
Grossmani ‘1984, a. eelarve kohe-
selt. ,

Ta titles, et eelarve, nimega Eco-
nomic Transformation, ,annab voi-
maluse igale noorele isikule Ontarios
ennast elus ette valmistada kasuli-
kuks té6ks ja séltumatuseks".

Eelarve vadldib riigimaksu ([tax}
Suurenemisi ja kohandab ainult

QOHIP-i preemiaid, veejdu rendise-

makse Ontaric Hydrolt ja rannare-
servide menetlusi. Grossman iitles, et
ta rakendab samme valitsuse valja-

‘minekute yahendamiseks ja neid

ekstra summasid, mis saadakse ma-
janduse iildise avardumise labi, et
uusi programme finantseerida ning
vahendada provintsi puadujiagi fde-
ficit) celmise aasta eelarves ettendh-
tud $2,7 miljardiit pisut tile $2 mil-

jatdile. viahenemisega 650 miljardi

vorva:

Kuigi tervishotualased kulud on
pidevalt tdusmas, Grossman iitles, et
ta hoiab OHIP-1 preemiate tousu 4:9
protsendil ehk $1.40 kuus tiksikisi-
kule véi $2.80 perekonnale.

Varahoidja iitles, et eelarve heidab

kérvale ajutised abinoud ja selle ase-
me! ,,teeb strateegilisi investeerimisi

plikemaks ajaks oma rahva huvides“*. .

Vajadus selle sissavdtmiseks ome
eelarvesse, et holbustada majandus-
likku timberkujundust Ontario rahva
Keskel, oli Grossmani poalt réhuta-
tud erilises ettevalmistavas celarves,
mille ta esitas !egislatuurile méédu-
nud aasta detsembrikuus ja jargneyva-
tes koosolekutes mitmesuguste pro-
vintsi asutiste ja organisatsioonide
esindajatega.

Selle tulemuseks un erilised alga.
tused lijlitatud eelarvesse, et abis-
tada noori inimesi, naisi, vanemaid
tGdtegijaid, farmereid, tilikoole, ko-
sukondlikke kolledzheid, etievdtteid
ja eltevdtijaid, kahjusaajaid ning hit-
mesuguseid kogukondija valdkondi,

kes kohandavad majanduslikke ja .

sotsiaalseid muudatusi,

Kuna ta on tiivustatud sellest, et
Ontario tééturg on oma kodrgemal
nivool kui kunagi varem, Grossman
litles, et tddtaolek, eriti noorte hul-
gas, kuid ka vanemate té6tajate osas,
on jatkuvalt peamiseks valjakutseks
selle vastu vGitlemises.,

Varahoidja titles, et $600 milionit
Kulutatakse jargmise koalme aasta
jooksul noorte treenimiseks ja todle-
rakendamiseks ning kogemustega
{ddtajate iimberdpetamiseks. |

Ontario Youth Opportunities kaor-
dineerib ja konsolideerib noorte téd-
lerakendusprogramme. Ta iitles, et
norte valjaGpetamine ja kogemuste-

_ garikastumise proprammid asetavad

rohu j,raske-tééd-leida” olukorrale
— erit: need noored naised ja mehed,
‘kes kannatavad korduvate ja pike-
mate todtaclekute perioodide labi —
ja need, kes on ebasoodsalt mdjuta-
tud Skonoomsest muudatusest. Sum-

mad sellise programmi libiviimiseks .

varutakse Board of Industria! Lea-
dership and Bevelopment’i (BILD)
poolt.

Tahtsamad punktid noorte tree-
ningu ja kogemustega nikastamise
programmis’ on:

G 450-miljondollaritine kolmeaas-

tane Ontario Youth Opportunities
fund, mis looks wusi vdimaiusi On-
tario noortele treeningu ta kogemus-

te omandamiseks, tmida nad vajavad
tulevikus:

® ettevotele kaasatémbamine ja ra-
kendamine noorte treenimiseks ja
nouandmiseks Ontario Youth Frust’i
kaudu:

® vaartusliku todkogemustega ia
t66ga varustamine tihiskonnas uve
Ontario Youth Corps’t labi;

® residential centres programmide
loomine, mis annaks tGhusat treenin-
gut neile noortele, kes on ebasoodsas
olukorras;

@ parandada noorte tédtaolekut, mis

iingitud valitseva karmi tédturn

probleemide téttu, Ontario Youth

Start: kaudu; |
@ varustada treeningu ja téga noon

Youth Tourism’: Labi;

© luua 60-miljoni dollariline Onta-
rio Youth Work Opportunities toc-
tusprogramm eesmargiga abistada
neid, kellede tédlerakendus on erit!
tasiseks probleemiks:

® pakkuda protsendivaba laene koo-
lilépetanud noortele, kes alustavad
uuie ettevGtetega, mis aastaringi ka-
pitali paiguiamist Ghutavad:

® suurendada nosrte tédlerakendu-

se nduandvaid keskusi (Youth emp-

loyment counselling centres} Onta-
rios 33-elt 100-m1;
® luua osalise tidajaga programme,

et hoida noori koolides. $4,25-lise

tunnitasu ‘abiraha varumine neile
Spilastele, kes-on majanduslikus
raskuses:

@ igiendada Ontario Career Action
Program's (OGAP], suurendades ra-
halist fondi 19 miljanilt 24 miljonile
dollarile:

® madrata South Commissioner,

kes ajluks otse Chairman of Bild-ile,

kes jarele vaataks provintsiaalset
noorte treenimise ja kagemustega ri-
kastumise programmide koordinee-
rimist ja kavandamist;

Grossman titles, et mitmeid neid
uusi algatusi pole varem Kanadas
katsetatud. Ta titles, et valilsus itik-
kas tagasi ajutised ,,make work"
skeenid, kuna need e! yarusta noori
vajaliku treeninguga, ega anne koge-
musi, mis noortel tarviealeks pike-
maajaliseks tdédlerakenduseks.

UUESTI TREENIMINE JA

OSKUSTE TAIENDAMINE
KOGEMUSTEGA TOOTAJATELE

Varahoidja titles, et uus Ontario

Skills Fund investeerib $150 miljonit
jargneva kolme aasta jooksul, et ui-
data vilunud tddtajaid oma tédkon-
tades kohaneda ettetulevate muuda-
tustega. Samuti antakse vdimalus
oskuslikuks.treeninguks ja tehniliste

teadmiste tdienduseks naistele, kes:

soovivad tihineda vai tagasi tulla to6-
tajate ridadesse,
Uued algatused hélmavad:

@ Training Trust Fund — ainulaad-
ne Kanadas —, et tagada iddalalist
kindel-olekut ‘ja uuesti treenimist.
Tédandjad ja teenistujad annavad
vordse tunnilise panuse rahalise toc-
tusena, Kéesoleval aastal tasub pre-

vintsivalitsus t6édtajapoolse panuse

maksimaalse summana 100 000 dol-
larit ettevotte kohta:

© Special training initiatives — $40
miljoni suuruses eesmargiga aidata
naisi ja vanemaid tddtajaid taiendada
oma oskusi ja haridust ning osa volta
totkohal jdbiviidavast treeningust.
Erit! summad Technical Upgrading

Program’iks kolmekordistatakse 4-
lt miljonilt 12-nele miljonile dollarile.

peamiselt et aldata naisi G6ppimise
tee! omada tehnilist haridustikku ta-
gapohja, mis vajalik kas iédalai v6i
siis avansseeritud treeninguks.

© $2000 suurune ergutussumma 160-
andjale, kes vdtab tédle ja apetab
vilja tétaja, kes on tile 45-e aasta
vane ja kes on todlt vallandatud:

® erilised provinisiaalsed rahasum-

mad selleks, et kdigus hoida
Unemployed Help Centres'‘id, mis ame-
tiiihingute poolt iileval peetud.

UUENDUS, ETTEVOTLIKKUS JA
VAIKEETTEVOTTED =,

Grossman ftutvustas abinéusid,
mille abil edutada uue tehnoloogia
arengut ja et tagada seile kiiret
kohastamist-iihiskonnas ning téd-
kohtades, Need oleksid:

. © $4 miljoni suurune programm,

mille kaudu paigutatakse enam kui
4000 raali {kompuuterit) Ontario ko-
gukondadesse, et vdimaldada ligi-
pidsu neife lastele, kes seda kdige
enam vajavad, Grossman selgitas:

_»lanapdeva demokraatia aluged ra-

jati nende poolt, kel oli visioon dpe-
tada nii vaeseid kui ka rikkaid lu-
gema ja kirjutama. Kui vdimaluste
vordsus jadb tagatisena Ontarios pil-
sima, siis peab kdikidel meie laste!

(larg Ihk. 3)

»Meie Elu" ne, 22 (1'787) 1904

1065 STEELES AVE W.
NORTH YORK ONT
M2R 289

Omanik LINDA SEPP |
Avatud 7 pdeva nidalas @ U

Heating, air conditix

@ Uued ja parandamine @ 6

® Korstnavoodrid {chimney lig

®@ Abjude|

ROLAND KULLIK

Onta

| {Alg

olema er apooletu ja killinidane ligidm

pads raalile (kompuuterile),"’

@ Uus kolmeanstane $30-milionilin
University Reasearch
Fund kavandatud selleks, et saad
kuni $90 miljonit, mis aitaks ilikoe
le omandada non. ,,state-of-the-art
equipment'i" ja julgustada lendustik

[ncontive

ke uurimu i. mis majanduslikult olud

lised:

® kokku $42-miljoniline summa un

rimusteks, ehitusteks ja varustusek:
Ontario thikoolidele 1984/8%-ndak:
aastaks:

@ programmid, mis sitavad viiike
ettevaticid osta vdi iftirica kdrg-tels

— noloogilist varustus? ja roboteid:

® hariduslikuks otstarbeks antu

rehasummad (Educational Granta
vaikestele ja keakmiste suurustees
ettevotetele, ef abistada uue tehno
loogia kohanemist:

@ $30-miljoniline kolmeanstune Au
tomotive Parts Invesiment Fund, ¢
tagada tuleviku vdistlevusl meie au
loosade (tédstustas:

®@ erandus korporatiivsest tulumak
sust uutele viikeettevdietele osime
se kolme aasta jooksul nende in

Korporeerimise ajast arvates, mid
moodustaks umbes $45-miljoniilsdl

abi aastati:

® $25-miljoniline paigutus sole!
majandusaastal Small Business De
velopment Corporations’ (SBDC
programmi. Sellest summast on $7.5

miljonit pihondatud asmajirguilae
investeeringuteks: Pohta- in Ida-On

-tarios ja $5 miljonif'on pandud ké

vale erilisteks eltevdtete alustami
sc ks;
® $10 miljonit Entorprive Growl
Fund’! investeerimiseks kolme dtle
votlikkuse .valfaarendamise initsia
tiivi:

— Innovation Centres koygukondiiam

les kolleddites ja Wlikoolides, et ai
data tutvustada nus ideesid ja leiv

tusi;
— Enterprise Centres miimes koho

provinisis, el véimaldada madalatn
sulisi ruume ja toetada teenindust|
mis aitaks unasiettevalield nende asu€
jamisel:

—~ Shutada hindama suurlirmade pou

fonisiaali, et nad oma legevusl kook
sid unlesse sallumatulesse eltevdie
(ease.

KOGUKONNAD

Crossman itles, et celarve aitat
kogukondi Ontario ulatuses edukul
asuda dkonoomilise imberkujundu
se teele jirgneva libi:

@ painduvs programmi lib, m
bannab nime Community Economi

Transformation Agreemonts $29

miljonilise summoga, et nidata kogu
kondi, ke) kéige tunglvamad dk
noomsed vajadused;

@ wus koimeaastane $10-miljonilin| -

majandusliku mitmekesistamis
programm Pohja-Ontarto jacks,

OLULISED SEKTORID

Varahoidia tegt taatavaks eriliss
initsiatiivid, mis tugvendavad oluli
majanduslikke sektoreid:
® rahvusliku Agribond Progra
asutamine, et aldata farmereid vc
delda kredijlide kérge moksusta
sega:
® hivitused turismi legevusharu!
mis hdlmaksid:

— tarbemaksu(tax} vihendamist m
jutusel véifastpoolt tulnud provint
ktilastlajatele;

— yoimalused palgata 6ppijaid O
tario Youth Tourism’i kaudu.

Varaholdja kinnitas veelkords
Ontario kohustuse jagada kulutu
mitme viie-aasta koncomiliste are
damiste kokkulepete osas fiderag
valitsusega, kaasaarvatud §30 mi
maapduevarade _—viiljaarendamt

- programm ja $60 mil]. turismi are

damise kokkulepe. Ta 1entas,
kaskvalitsuse majandusminister q
juba néustunud jagama $150- milit
nilist kuluposti uue metsanduse ko
kuleppe ogas.

UKSIKISIKUTE ABISTAMINE
Varahoidja réhutas, et suurems

sotsiaalsed muudatused on aset lei

mas Ontarlos ja esitas abindusid,

1