- ‘kutiivdirektoriks alates 1,

(NARA EESTLANE” on
iletandjo 7

vaba de costlaste hag

| Lumelacger 7

Kavakohaselt oni Lembitu lume

laager LEL1/85 Kotkalarvel ette

~nihtud 12./13. jaanuari. nadalald-

‘pul. Kahtlaste lumeolude t0ttr on.

vOimalik, et Iaager likatakse edasi.

kahe pidala vOrra. Otsus tehakse -

-  peljapaeval, 10. jaanuaril ja teata-

takse telefonil kui laager Sra-jadb. . ; oO:
oo ood | :

: Jéulutervitus.
Kanada eestlastell
Eesti Ohviiseride Kogu Kanadas

‘Puurits, Leo |
~Spirka, Magda ja Valter Prk.
_ Valge, Sigrid ja Nikolai

Oo | Esmasp., 7— neliap.; 91,. jaan.
- Etobicoke Civie® Sane is kunsti- |
. paitns, oes ‘

hale ve qa off”
"ae

pl. Vana Andrese kiriku. saalis
Abel Lee loeng slaididega feemal:
: nBestt olimaat iseseisvuse aja’.

RATm

vs Neljapieval, cca jaan. kell 2 ‘Dll.
Eesti Majas Pensioniride Naiskoo-
ri ja Tervisydimiejate korraldusel
pairastiouna-kev. |

@® Pithapieval, 17, yeebr, 1985 kell.
3.30. pl. Faculty of Music,
- Hall’is Kabi Laretei Kaverikont-
* sort.

Walter -

Kesti. Maja. ousaasta vastuvotu korraldajaid ja juhatusliikmeid. Esireas OQ. Piil, abiesi-
mees A. Sepa j ja A. Veedla; seisavad J. Roandi, A. Vahtra, Vaiki Niitenberg, A. Nii-
.  fenberg, Viivi vi Vahtra, Helene Sepa, Asta Pil j if pr. Veedla.
r Pihapieval, Ye ik jaan: ‘kell 5.0 — |

Mineviku rededelt :

Veeristimise paey

‘Setude kolmekuningapaeva kommetest

Kui esimesel jSulupiihal algasid
na. ,,suurO ilo” (jOuluma&ngud). ja
toimusid vahetpidamata jarenevail-

. gi Ghtuil; stis need pidupaevad ]0-

F ae jaanuaril peetud Winiario fo

loosimisel ' langes’ peavoit
it piletile ur. B2zoi11, $100.-
000° ‘vOitsid Beop705, — 241625,
A9T9550, $10,000 137228. 547246,

$1000 —. 01985, $100 —- 0354, $50 se- .

_ gijarjekorras numbrid 959978, $10
“_. 619 ja. tasuta | pletiraamatu
’ qumbrid 97. Nidala mitstilise pree-

miavoidu. $10.000 voiltis pilet 000469.

-Peeter Sepp icunsti-
galeriide Uhingu .
eksekutiivdirektoriks

petati tornailiselt praasniku ja mit-

Mesuguste ebausukommetega sisus-

iatud kolmekumingapdeva yO nagil
setud seda ise nifietasid kreeka-ka-

7 toliku jordant korbe jargi pVIITIS-
fr «= timMise paivaga’.

» Veeristimise“ pieva eelOhtul te-
gi taluperenaine kOigile. ustele ja
akendele sGega vot kriidiga risti, et
vanakuri sisse ey paaseks ja tolmu-
vaid ,,jllasid’ ra ei rikuks. Samu-
{k tegi ta samal’ viisil xisti kaevura-

ketele, et vesi oleks kogu aasta pu:

has, vO Kinnitas. sinna samal- ots-
tarbel naelaga viikese puust risti
(mOned viskasid sellise risti ka kae-
vu). Samal ajal kis peremees ai-
das ja heitis telse pulkadest kokku-
lOGdud kaitseristi salve vanapaga-
na ja pwugi kahJustuste torjeks ja

yaltimiseks,

_, Viiristimise* hommikul liks
igast talust tiks inimene, tavaliselt
mOni noorem perekonnaliige, ‘kiri-

- kusse, kaasas suur pudel, et hanki-
: : 22% da ,,ristivett", millel uskumuste ko-

: haselt oli imettegev vOim ja mis ei.
7 puudunud ttheski setll fares.

Kui kirikuline sTistiveega" koju.

: tuli, vOttis perenaine pudeli ja kal-
= Jas osa sellest.toopi vOi Kauss,
go. Kast jO1 kogu pere; Ohtusel talitu-

: gel Jisati-
3 joogisse. Ka Kaevu kallati. preestri .

ristivett® ka loomade

poolt Gnnistatud vett, ef vesi pil-

i, Siks puhas ja et seda Jatkuks kogu

, nad: sinna kaevu, kuhw kallati pil-

Wy e f
K a Pasar ah

a - arstimine

aastaks. Samuti, et ei laheks kon-
hitsetud vett. Ulejaik aga siilitati
ne ,,kipotis’ {pltihakujude
kapis) vOi ,,pUhaise nurgas“ riiulil.
Tarvitati tervistavalt haiguste kor-

A ral, Kevadel kasteti l&bi laulatus-

sOrmuse ,,ristiveega“ -kiilviseemet,
et Kindlustada saagirohket: loikust.

4 Ka lehmadele anti. stinnitamisel se-

da vyett .,rohuna’. ning vasikale

S29 koos piimaga esimesel joomisel.

Meee nakestele ,,vatska",
selieks eriliselt olt kUpsetatud. Iga.
‘ks -
“, mis kaeti ,,paalisega“ (kas

Peeter Sepp nimetati Ontario’

Kunstigalenide Uhingu (Ontario
_ Association of Art Galleries) ekse-
jaan.
1985,

> Sebp on silat ‘¢éitamud unsin ;
kuna, kel-on' olnud spetsiaalne huvi_

{élekommunikatsioonidé ja interak-
tiivse meedia- vastu ja on olnud
Collective Art X.Technology admi-
nistraator. Sepal on ka watuslik
tegevus olnud kujutavkunstis ja
 kunstiadministratsiconis. Ta ‘tidtas
kniutavkunsti . ametnikuna  seitse
 gastat Ontario Art Councel’i juures
. ja on olnud National Gallery of
Canada juures Ottawas.

 ,,Viiristimise* pieval viidi | ,hin-
geillendamiseks” killas elavaile va-
mis -abjusuul

vanakese |
5 vats
Koorega vOi kasteti lihtsalt suhkru-
vette). Viijaiks olid tavaliselt lap-
sed, vahel ka perenaised jse, Viija
iitles alati, kes: saatis’ ja mida
saatja vanakesele scovis. Tavaliselt

jaoks . kilpsetati

sooviti palju eluaastaid, sest sellise

fegevusega loodeti vanade elupdevi
pikendada; Gnnelikud olid need,
kes said = rohkesti »Viirlstamise
vaisku", |

Sageli kiidi ka. yeeristimise”
paeval suplemas (jordani vees),

millist kommet kirjeldab juba Wie-

demann (,,Aus dem inneren und

Gusseren Leben der Esten“). See.

t 1 rie rr ‘1 7 : ee
ig ae a f
me t a aaah
Car ee ak ee ae
‘a tod rat oye cs ay oi
= a = sin nn .
. wo a k a Se

~ Viimases méngus-‘seisis sd6ris. liks
' -y¥Oi kaks tildrukut,
- S66r laulis:
_ ‘mdrsjani, koolé, koolé, koolnu-ks
“Seg, koolnu wis. velekeist, koold,

X00 ld jne".
“vel vajus ringi sees” oley mdrsja

komme ‘oli setude keskel kestnud

tagasihoidlikus - ulatuses kunt meie

lahkumiseni, vSibolla kestab ka ti-
napdeval edast. Ei hoolitud--paka+
sest ega millestki, vaid' kasteti ‘en-
nast jadaugus vette kindlas usus, et
suplemine pilihitsetud vees ,,tébede
eest varjab ja head tervist annab“.

‘Kolmekuninga - paeva varahom-

mikul keti ahju, slis ei j44 suvel.

heinad vinma kBtte, et saaksid head
Gunad, raputati aias Ounapuid, Ov.

mapuu raputamine pidi toimuma

enne paikesetOusu. -Jai see toiming
hiljaks, langevad suvel Ousad -en-
ne valmimist maha.

Kolmekuningap#eva BOI supe:
mad: naised viisid Ghtused -pihk-

‘med ta@navktla léhedasele ristteele
ja sits kunilatasid ‘ksindiises ning

OGvaikuses piihkmeil seistes, -milli-
seid haéli kostis, Lapsenutt tihen-
das varrusid, kolin ,,pohteid" {ma-

‘tuseid) ja kellahaal pulmi,

‘Uldiselt  _, viiristimisOdanguil*

(8.0. joulust kolmekuningapdevani)
keegi tO6d ei telnud: Noored ning .

vanad jitsid askeldamised péikse
loojenedes. Vanemad ‘inimesed . is-
iusid enamasti kodus “ja jutlestd,
kuna noored kogunesid kuhugi

. tuumikasse tallu, Tavaliselt oldi

igal Ohtul ise talus.. Meelsamini
mindi simna, kus ,,vana . rahvas“

-kodus et olnud. Sellest stis ka nen-

de dhtuté nimetus -ikoduhoidmiss
Odangu“. od
Kolmekinningnpicival , Speitati
joulumangud ning saadeti_,,talsi-
pilad kiilést™ dra laulu, praasniku,

joomise ja sageli ka kaklemisega.

Selleparast olid ka méangitayad
jOulumangud  — tegevusrohkemad,
diinaamilisemad ja juba ]&henevate
aripevade toud a jBreleaimavad,

raga munge, kus moodustat Iii

tuim »¥iiristimisepaeva” méncudest
oli _,,linakamin6", mililes toodi esile
kik t6Gd lina kilvamisest, pGiva
selgapanekuni; parajasti olid sel
ajal kOigis taludes Kasil linaharja-

mist0Gd ning peale kolmekuninga-
paeva algas Setumaal nn. ;,istjate -

aig* ketrusShtudega,

Linakakmis6“ mange esitades
kus . quad

sOOr laulis klisivalt:

maad.- kiinneti" ime., kuna keks

-seesolijat naitasid laulu viimaseie

varsile vastavalt, kuidas ling kas-
vab, Gitseb, kuidas kakutakse, soc-

takse, vilakse veite jne.,-kuni jouti

selleni, kuidas longu kedratakse,
rliet ja rOivast tehakse. -Kuj  vii-
maks rOivas valmis oli, sils kdik

mangijad panid Kded puuga ja.

 »kargasid“ tiheskoor . vj htiplesic
katest kinni bodes.

Oige levinud oli ka. writka kak-
saminO", Kus esinesid- juba polka
motivid, ja ,morsja kooldtamind".

‘Adtanud |
‘suurt nordimust ...

hat OE
es es eat aa
a agro _ ae a ".

a Motebaser ah
ny Bette . oe ee ee
BREE a un

pot Sse tieiiietancth

Foto: Vaba Eestlane

ratt Tle pea.
ukoclé = Gks

Igakortise’ pkOOlO ja

porandale.. Kui lauldi et ,tlakene”
on koolnud, kukub méorsja ,,otsani
maha‘: ja. jaabki sinna. Sts hakati
vastypidi laulma: 00s 1r60mu
mOrsjani eloh ‘ime,’ eloh esa“ jne,
Nutid mOrsja hiippas iga varsi ja-
rel ‘testi plisti.

Kui. sellised. méngud varasemail
aastail iitsid kovu > viiristimise"
paeva, ja -Ohtute kava, sis vilma-
sel, 8.0; Eesti iseseisvuse l6pupoo-
le ‘esinesid need .vaheidusena ja
jaid tiha ‘harvemaks, kuna peaosa
nOudis -neist silopaivist™ 16tspill
ja tants, ehki ka vilmane oll veel
vanaaegne Ja setuline,

J. O=t

Slierong fast Shku |

liri vabarliklik armee (IRA) hoi-
vas terve rongi kiimne ftuhande
littri 6lléga -- ja laskis selle chku,

Rong, mida rahvasuus kutsutak-

se. , napsiekspressiks, hoivati Ei

res, mispeale vedurijubti sunniti

stitma iile piri Pohja-lrimaale.

gu rongi Shku. IRA teguviis on te-
liri ollesoprade nulgas

EPL
inant Rossi...

(Algus ik. 1)

mendi liige, ja-veel teiste selle rah- !
vusvahelise rahvaesinduse Liikme- {

tega. Siinkohal on huvipakkuv
Imants Grossi kaest kuuldud wudis,

et riihm Huroopa Parlamendi liik-

meid on hiljazegu moodustanud
komitee, mis tegeleb spetsiifiliselt
Kesk-Euroopa ja Balti ktisimuste-

“Sa. -
Ky rpg. Levinuim ja harrasta-.

Otto von Habsburg, koostétis mé-
nede teiste Euroopa Parlamendi
liikmetega, on juba esitanud selle-

le kogule resolutsiconi mis mois-

tab hukka asjaoluy,

et WN. Lidu viimud Oi sundime-

lasi Afganistani oma okupatsioo-
nivagede koosseisus. a

HoeAg

kurva-

Hoivajad paigutasid Slletsisterni-
de alla l6hkelaengud ja lasksid ko--

Peetnntnnsrannennnnnmnsnnnennrearnearnerrserneatt

) mub é kerda nadatas — |

4

‘Péisipdeval ja neljapdevai

Villa veste

BRE BHEOPOROeao Se

rec

Ma kardan keeri,

aaa een

Mitte. ainult vasikasuurusi elu-

: kaid, vaid igas mdddus ja valja-
andes karvanisse. Ise hirmust
lidisey,
voib mulle naari hadise kKahva-

. fusega tuule alla teha — minu

silma ette, Koige narrim on see,
et koertel naib olevat ajusopis
iks imeline antenn, mis eksi-
_ matult pijiiab kinni minu hirmu-
-yéhinad, Teadagi muutuvad nad

ao

vee eee re oe 8-8 ee  --i-r ee

Kargavad mu saarde kinni ifma
igasuguse kartuseta. Loll ingu.

ef tinapdeva
koerte pidamine kujunenud ilim-
selt suurmocks — inimkonna

kasvab himmastava nobeduse-
ga. Sidrases koeri - soosivas
thiskonnas pean mina siis oma
joleda hirmuga elama ja olema.
Toda hirmu ei saa ka salata ja
koik mu sobrad ning tuttavad

| om
"=

monel istumise! kéik mitte ko-

tuitavad on pohjalikult: ‘ldbi voe-
tud, sis hakkavad vaimukad sel-

tayad mul. plekkpiikse kanda,
moned kingivad mulle siinnipie-
vaks kahtlaselt lohwavaid salve
ja vedelikke pobjeniusega, et
kui sdaskede vastu taolised mo-
finad on olemas, .miks siis mit-
te koerte veletamiseks. Hiigla
teraymeelseid tefelasi on maa-

ilmas, eriti. ku? sober on hadas,

_ volt. naljameestet igasugnne et-
tekujutus mu mure suurusest ja

moodunud ‘suvest.

Tus, virske | suvehommik, Wit
nagu tuhanded. teised fanaati-
kud sérgin.. heas tujus puudega
palistatud tanaval, kopsud pu-
hast éhku. tkis.: Tunnen fausa
konkreetselt, kuldas -iga sam-
muga talje iimbermodt viheneb
hing pitksid magn ‘Mmuutuksid
avaramaks, :

Sarska mérkan: kaugel ees
tillerdab iiks keskmise suuruse-
ga neljajalgne, Ikka puust put-
ni nouskides nage netl kombeks.
Tunnen, kuidas siida hakkab
peksma ja vererchk votab jond-

paljaksptetud putdel |

hirm aftuab tema hirmyle mita.

stis hdbemata julgeks ja lénga-
_kera suurused  penihakatused

live langeb, penide bulk aga

. gn sellest teadlikud. Kui siis

halviibivad tuttavad .. ja--mitte-
lid mind aasima. Mined soovi-_

‘meelde tulid,

Ja samas puudub neil napaka-.

Stigavasest _ nagu Seeg! naide |

salt f ade, + Moen: on vahest .

EET eet ten te) TELE LECECLEER SST CE LECCE COLECES 2 DEP EE LEE EES Ls

~HIRM-

“Ikndlam ‘iaina tdavs teisele
poolele, e¢ karvast viltida. § Sirt..
tangl tile tee-ja hoian ennast

|

punde varju, ehk liheb niisama

miida. Aga ega. see nirakas.

toll pole, Patseerib Kah ile ta-

nava ja jatkab oma nuuskimist.

Siida peksab paris knuldavalt..
Tagasi pédrata ei saa; elukas

on mind juba marganud ja va-
rajasematest kogemustest fean,

et koertega pole. mitet voidu -

jooksta. Kiskja en. loomulikult
oma antenni kandu saanud so-

numi, et siin voib the  selliga
galja teha ja litsub. tuhat-nelja

minu poole, kérvad pea ligi ja

oo -“" gilmades morvari pilk,
' Asja teeb hullemaks veel see, ° pik

ithiskonnas on. Sagell, guures hadas, avastab

inimene eneses seniteadmata
joutagavarad, et paneb kohe
imestama, Nonda juhtus ka mi-
niga, Olin nimelt oma sorkimi-
sega joudnud krundini, mida
niires paari meetri: kérgune
plank. Tavaliselt ei saa ma mo-
neastmelisest trepistki hingel-
damata ‘itles, aza jarsku leidsin

ennast totlel plangul, valjaspool
Koer Jérises metsi-

hidaohtu,
kult ja. fegi igasugusetd muid

jaledaid hidlitsusi, ent kallale.

ta mulle ei paisenud. Tulin en-
dale hiigla véimas etie, Hanga-
tasin ise moned korrad ja soi-
masin peni Koleis Keelies, mis

kas’. vvaldama ke helluse -tunde-

mirke ja peas kémisema kiisi- |

mus: mis nijiid edasi ‘saab?
Koeral poinud nahtavasti mingit

_plaani Jahkumiseks ya kaua sa,
hing, ikka plangul kukitad. Mi. .

dagi pidi ette vitma.

-Olukord Jahenes -aga iseene-
sest, Suure lirmi peale oll pere-
rahvas iiles drganud ja ‘maja

*” dksele ilmus é6sar¢is vanema-.

poolne meesterahvas. jahipiiss
kies. Ajasin hirmuga kaed idles
ja kukkusin planku adristavas-

‘ge lillepeenrasse, Suure tegemi-

sega sain vanamehele asja sel-
geks teha, Lugu loppes sellega,

‘et maksin krundiomanikule kiil-

laltki kérge kahjutasu ja kutsu-

sin telefoniga naise valja, kes

mind autoga koja viis.
Kain ikka hommikuti- sirki-
mas, pesapallikaigas kaes ja

jalgade iimber paksud s3dresi-
demed nagu vanasti vabariigi

soldatitel, Koert kardan ikka :

koi fuld.

SepRncqognns na noc soa osanooseeonnacaans 0s aaa ocEOMNDODOgssoanozEA EDR eOE

_ SAANUARIKUU ‘VALJAMU juK

3 Tihistades. oma 25. jaanuarikuu va aliamitiiki. on
| suutem osa meie. imekauneist kasukaist ja muist
karusnahkesemeist valjamttigil kunt

50% HINNAALANDUSEGA
Ainult sel nddalal.

tOusevad kuirestt.

‘ bitisatsiooni korras saatmas balt- .

New Vorgis toimusid Grossi)
poupidamised BATUN-i juhatusega |

ja teiste tema téist huvitatutega

‘Stit siirdus ta pithadeks Torontos- |

se, kust tuli enne Ladne-Euroopas-
se: koju poordumist New Yorki ta-
tr

- BATUN’il on Grossi té3 jitkami-
geks hadasti vaja baltlaste ja nen-

de séprade majanduslikkn toetust.
Oleks vaga teretulnud kui seda

saadetakse aadressil: BATUN — |
Gross Project, 2789 Schurz Ave, |

Brons, N.Y. 10485, USA.

Master Furriers since , 1960

1 Belinton Avenue East 488-1701
) . Avatud 6-ni, neljap. 7-ni, laup. 3-ni

»VABA EESTLANE" on valve!
eestlaskonna iildhuvide eest!

‘jstmik hak- -

os ccc cccouenustasuritetusunasecenasatttenteosnscetesnassinersnseessenesenrancenecsoasin ecosesenasennessndecesocosencsdanuanravencadangesseussordnasenscoageodascusesngnscaneaste

i

Krge viivitage! Valik laheb vahemaks ja hinnad 7 :