Sota vei oatbbadebee OE
I,

VABA EESTLANE teisipieval, 1d. al 1981 ~ ~Pesay, uly 4, 1981

ee Dr. phil Endel Aruje
_VALVEARST : ‘TO-aastane
_ NADALALOPUL

18 ja 19, jeolil

dr, R. Pakapill, tell O2NTTT7
25. ja 26. juolll.

dr. T. Sauks, tel, 461-0912

“ f | - ktimmet om mdddunud nonda, , mage
meniaar Sea i te
1 -peaminister Malcolm |
olnud’Pabja-Ameéerikas
’ siinseid Yiigipaid, Ta -. - B
id. selgeid seisukohti' az
Liiduga ‘sulttlemises ja
lat -hoiakut . venelastega |
e loomisel.
Frazer litles New. Yor.
intervjuul, et nitiid kui:
ika on ,,laiali vale.
Tainemaailmal olema
:N, Liidu vastu- ja sel-
arandama. oma’ suhteid
Mud rahvastera, ._
s Otseselt ASEAN pra.
at. Austraaliale el meel.
politika, tunnustades |
tagandatud Pol . Poti
und. Rahvaste Organi-
a iitles, et Austraalia
e Selle tunnustamisest.

‘se pisut habedat tks: ‘neist mess: | Ee
jest. on Endel Aruja.” Alaliselt te- 2s 5a
. gev ja nooruslikuit, naeratlev sade E es
silmis. : | 7
 Endel-Aruja siindis 5. juulil 1911. 22773
a. Kuigatsi vallas Valgamaal. Lé- 279 ee
petas Tartu .Poeglasle Reaalgiim- 2°) ime
 naasiumi 1930. a. ja immatrikulee- ewe
rus samal aastal Tartu. Ulikooli.
matemaatika - leodusteaduskonda.. 324
Lépetas iiliooli. koos Didaktilis- | aromas ——
Metcodilise seminariga 1935. aas-. bos) Mudie, B.gsaratemr
tal: Peale iilikooli lopetamist jat- Uhingu ks ‘asutajaid j ja 2 ronda ae-
kas juubilar tééd teadusliku edasi- ga abiesimees. -
Sppijana Tartu Ulikooli juures, ol- Juubilar emigreerus Koos. pere-_
tes samal ajal assistefidiks Fiiiisika konnaga Kanadasse 1962. aasta sil-
. Institundis. Magistrikraadi mate- visel ja asus tédle Ontario Re-
| a ne i “" -maatikas’ saavutas Endel Aruja search Foundation‘i uurimis-kes-_
: a: Balti. ct laloo- | a Seearioiw: ‘Suvihari 1B: Pidustuse ‘tiheks osake: On “rontsert-atus snitmesugase’ snalise ja “Hitusikalise” ka- 1998, a. ja. kutsuti samal aastal Tal- gusse Torontos, xts. teenlstuskodt |
vaga. Pildil vaade osavatjaile. — 7” | Foto: Vabar Kestlane inna Tehnikaiilikooli: fiiiisika labo. teda ees ootas, Alates 1965. aastas _
| ‘konverents Marburgis 7 7 oo ratooriumi assistendiks.. 1989, aas-' t66tas Endel Arija fiiiisika | profes-
| * peetavail. hadletamis. 7 a Marburgis, Saksamaal, toimub tal sai juubilar: British Couneil’s Sorina Ryerson Polytechnical. Ins:
ey EE _ Bo > 1-8. okteobril “teine - Marburgi | EB C4 " stipendiumi: edasiéppimiseks: Cam. Ulute juures ‘kimi-pensionile mine: |
a5 - veel Kesk-Aasfa Ai a siimpoosion Marburgi ilixooli, Her-. egal OOF va mist ub tau ual a 7 bridge Ulikoolis Inglismaal, kust. kuni- 1976. a., olles vahepeal 1974— —
ndas Egiptuse. presidén- der Institunci, Balti Ajaleo- Komis- ta enam ‘okupeeritud. kodumaale 1975" Ikiilalisprofessoriks. American
radati | Doliitikat,- niine- joni ja AABS'1 iihistiritusena. Siim-.

besa £ “MSUTance - . «A
Agency

-KINPLUSTUSED |

32 WESTMORE: Dr., Suite 20@ fi

Rexdale, Ont. -M9V 3¥7 :
Tel. TAS A622

~ tagasi ei tulnud. Tootades Sppejou- University of Beirut’i juures, Liiba:
tiheks suureks rahvus-

: ‘Kaesoleval ajastal. .
eFraser. kiitis: Ghendyii-
mndi Ronald Reagani vi-
‘oeldes et see on tih-
me seisaks kindel N, Liidu

aegu leks ‘maailmale
whuks nork ja kohkley:

kindel’ hoiak N.- Liidu

olema seotud heoliise. -
a: kolmanda’ maailma

tu, mistotti. avaldas
eloley konverents Otta.-

cS viimaste Probleeme a

I raser on) cinud sageli
estlastega kontaktis. ja
e kaudu noukogude po-
rahvaste. Taha swru-

oD iiks konkreetsem aid -
ais naitah eestiaste vi-

- to6 tagajarjekust ja
elletaoliste kontaktide

asukohamaade riigi-
 valitsusliikmetega, .
korraldas minister
maser koos ema abikaa-
‘dtu etniliste gruppide
rdneys,. mifiest ka Syd.
eitsi-esimees THin Kroll-
a abikaasaga esa vot-
ister tervitas uksel kii-

ti ja sellejarel. sitrditt

viibisid | mitmed ‘mi.

litsuse asttuste ‘koree- _

ud, Eestlased kasuta- |
‘alitsusltikmete t@hele-
seks Venemaa- vangi-

nd. Jiri Kuke saatuse. -

asid:. Austraalia . eesti

a -pDrohlesme, Lubati. abi _

niktisimusté -pebsl ja
stele koolidete.

ol abikaasaga. jnteldes .

amie Fraser on balti.
tema . vanaisa . olevat

/ VOtus peaminister Mal.

a omeenutas suri: edu-
§ mitmekultuarilists Ont
asaavetanud, vérreldes
lukerraga,- kis. vaid
si eelistati, Miitid hia:
E : suurt panust, mis im-
an Austraalia arenda-
Seid kéigi ely rikastam!

jalia. on maailmas esi--.

snhtumises kultuurilis:
ustesse, mis on vajalik,.
a Siinse ithiskenna ise:
-suhiumine on. siiiset

ugevdannd. Kees tuleb. |

A selle’ siilitamist, -

inalt fuleb méista ka”

ean inistri. arusaanst
Fuhilemisel:

a: selle -eesmirkidele

‘milleks an maailma -

va miks ej |
 vabadust © nGudvaicd
Pihendatult hea ‘organi-
Bares saame keondada
maid hulki,.
y¥abast _oltimpiaadist. |
e tOenduseks, et lihen- -

on Jabiviiday. Kahe- —

rane. ettevalmisius ta-
| femonstratsiooni Snnes: :

peaks ESTO ‘oimuma
kuna. poliitilised stnd-.

ad teha pOdrde Kiire- -
ule, mida. vSib jarelda~
it Reagani’ valispolittilt-

L,

7 ‘Tagaplaanil | olifa oy

ta moistab.

kuisul me >-

-Ukrainlas- ;

aL. Pies mene ee ha 7" anit hall ". wl" r 13 a we

1914", Dr

kool ja Vene ajaligu‘t

‘Normen Reintarne -
~noor silmapaistev
eesti muusikamees .

~ Hamiltoni ajalehtedes ning mut

- Siirdus — siis
_--ptusikaleaduskonda, mille dirigen-
‘lide klassi ta

key adel. On varemalt veetnud 288

Zansiiks
ning ‘mingib lisaks ka vile | ja.
- trammpetit: |

: kordselt eestlastele kaa.

mad.

-kutselised,
‘tamm Hamiltoni Kuningliku Botaa-
nikaaia aulas mododunud Lelsipae-

poosioni teemaks on yy ¥ilno,. Tartu -

_ ja Riia iilikoolide -osa Balti alal'ja

Ida Euroopas 1579—~i979",.
— Stimpoesion esialgses Kavas on
ette: nahtud kaks eeshipoolset ette-

kannet USA-st. Dr: Toivo Raun ko.

neleb teemal \ Tartu: iitikool Hest

ithiskonnas ‘ja- kultuuris. 19460—
{mar ‘JaTvesoo- loengu
teemaks ‘on | Tartu tilikooli ja: Riia
Poliitehnilise Instituudi osa -ratsio-

Béalse pollumajanduse rakendami-

sel | Balti provintsides i Vene-

maal",

Tartu lilikool - on ~ keskseks tee-
maks veel mitmes j teises loengus
kolmepievase siimpoosioni . kestel.

- ‘Nii on ette nahtud loeng ,,Tartu:—
- ‘Footst
Rawchilt, dr. Norbert Angerinann

tilikeol: “dr. Georg von
esitab loengu. teemal  »Lartu  uli-
ja ar.
Michael Garleff esitab eitekande
Tartu iilikeol 19. sajandil“. Tariu
likes) leiab | kasitlomist ka veel

— mones teises eitekandes, magu dr.
Hubertus

Neuschaffer’i . loengus
»balti provintsid |
Peale. eelpao!

nimetatid loengute on stimpoosioni

“-kavas mitmed ettekanded Vilno ja

Riia. iltkoolide kohta. | |
VES

ska. ringkondades ‘kerkib ikka ja

" jalle esile iihe noore eesti: muusi-

kamehe nimi: Norrian Reintamm.

_. Norman Reintamm, siindinud Ha-

miltonis, on saanud oma alg- ja
keskhariduse .

McMasteri ijlikooli
lopetas kaesoleval

ta Vancouveris, kus-ta oppis Van-
couvert siimfdoniaorkestrijuhtide
taktikepi all. On olnud aastaid or-
 Hamiltoni . -kirikutes

‘Norman Reintamm esines _esma-
martsis,
vottes osa . Hamilton .

nisti.

Klassikaline muusika ja » siitnfoo-

‘inakontserdid on nooremale muu-
. sikamiehele kéige siidamelahedase-
Teda.waliti aasta tagasi Me-
Masteri qalikoeoll muusikateaduskon- |

na orkesti abijuhiks ning ta on ol-
nud samal kaua Hamilton . ,, Little

_ Symphony" orkestri juhiks. Selle 7
. orkestriga, kus koosseis koosneb

50) muusikust, nendest pooled elu-
esihes. Norman Rein-

val, Kayas olid klassikalised ' heh-

todd. Konisert kulges sujuvalt, éri-

ti hasti esitati. Mendelsobni ,,Jaani-

86 unelma‘* uvertitiir, millega noor
_ dirigent jattis endast méjuva mul-

je. Saalitaie publiku hulgas oli ka

‘kocuke eestlasi.

Norman Reintamm diigeerib 51]:
vekuudel: kolmel ‘juhul . — ,,Liitle
Symphony’t"* Hamiltonis ning jat-

. Kab siis opinguid, arvatavasti Bu.
“Tocpas.

£60 juhtijaks valiti.

id ilma.~ iilikoolita:
 aastatel 1721—1802"',

| Tauljate

kbhalikes koolides, .

kogutuse
- kontsert-juinalateenistusest. Samuti_

on ta mitmel juhul asendanud Ha.
~ miltoni eesti koguduse alalist orga-

Alfred Kelder segakoort uuesk esimeheks

_Neliapeval, 2, juuli toimus Eesti Majas T. E, Segakoori lauluharjutus Sellele jirgneva peakoosole- Tyne,

na Kings College’is Newcastle on nonis. ja 1975,—1976,. a. kiflalispro-

Saavutas  Endel.

Aruja .fessoriks University. of Nairoh’i

iuga, Koos oli kogu koori liikmeskond. Koosoleku avas abiesimecs ¥. Sibul, teatades koore, et senine esie Ph. D- teadusliku- kraadi Cam- juures, Keenias, ajal kui seal valit-

mees. ¥. Rein on andoud sisse lahkumispalve ja tanasel koosolekul. tuleb valida kooyile. uns esimees.

‘Koosoleku juhatajaks valiti A. on valge pluus

Kelder,

ja. must + see-

kes. nimetatud ktisimuse lik, milliselt- ésinetakse kahes kiri-

lahendaniiseks -palus - esitada kan-- kus, neist Vancouiveris juba ptiha-

didaate kooti

Koosoleku: poolt -esitati

esimehe - kohale: paeval, 26. juulil, Seal Jauldakse
Alfred kolm laulu ja stis -jatkub sdit bus-

Kelder, kes ka Uksmeelselt Koori sidega Seattlesse, kus on ces ma-

_ jutamine, registreerimine ja .samal

-Teiseks - pdevakorrapunktiks oli Ghtul tutvusmisOhtu vanade sGpra-
miuudatuse tegemine koori pohi- dega kohtumiseks ja uute leidmt-
kirjas lauljate vormiriletuse osas, seks. Peomeeleolu loomiseks esita-
mis ettepandud kujul vastu vOeti .takse taustamuusikat.

ja . ¥Oimaldab - naislauljail .
ametlikku vormiriietust
 ‘kUlgsemaks muuta, |

Uus esimees’ A. Kelder andis
koorile mododunud neljapdeval in-
formatsiooni T. E: Segakoori lau-
lumatkast 15. Laéneranniku Eesti
Paevadele, |

mis on juba lahedal ning mis

teeb vajalikuks detailsema. iile-

mitme-

sest. te gevusnadalast.

oma

. kavas aktuse-

Juba jirertisel paeval algavad
laulukooride harjutused, kus. on
ja kirikulaulud, -—

» eens piirast harjotust  ongi pac

¥ade _avaakius,.- mille avab
EOLL esimees H. Moks. ja kus
iheks kiilaliseks on Washingto-
of osariigi senaator M, Jackson.

' Teisipfeval, 28. juulil on peale-

vaate andmise eesolevast aktitv-~]Gunat vaimulik. kontsert tilikecli

_ Aheduses.: Seal tuleb 8&neranni-

A. Kelder atustas iimastikuga, ‘ku itthendatud segakooride. kGrval
mis tingib ka riuetuse. Saadud tn-. faulda omdetie ka T. E. Seeakoo-
formatsiconi ‘kohaselt on Seattles ril.paar laulu,‘

juutikuu keskmine . temperatuor

Kolmapaeval, 29,-juulil on fau-

64 kraadi , mis tahendab, et on lupeo “proov ja-kell 4 pl. algab

vaja ka soojemat riietust. Kooti- laulupidu,
| Tiietuseks 200 Jauljat, kuna. ‘kcik ‘Koorid ja.

-amethikuks

(CANADIAN SCENE) - ee ‘Kouskiimmend kaheksa. nastat. tagasi kiilastas Vietoriat hnglise poeet Rupert
Brooke. Ta scoritas reingreisi Kanadas ning i titles Yietoria kohia, et see on paik, kus valiiseb rahu ja ilu.

See peab veel tinapaevalgt paika.

Victorla asutati 184}, a. Hudson's
Bay kompanii poolt kaubapostiks -
karusnahkade kiittimise hiilgeajal.
Kuid Vittoria muutus kuulsaks
eriti siis, kui-algas Caribou kulla-
palavik a. 1860. Tol ajal oli, Victo-
ria Briti Kohunbia kaubanduskes-

kus ning seefottu saigi Viclortast

provintsipealinn -siis kui a. 187%

_ Briti Kolumbia iihines Kanadaga.
Victoria \osatahisus kaubanduskes- -
-Kpsena vahenes alles slis kui raud-
tee. valmis ‘sai. Raudiee léppjaa-

maks: sai Vaneouver ning. seetét.

‘tu muutus Vancouver uueks kau.
bandusetuiksooneks.

Kuid Victoria ei ole -mingi vai-
mudelinn, mis elab vanadest ma-
Jestustest ning endisest - aupaistest.

Ki, Victoria on saanud wue osa-

tahisuse, ta ‘on muutunud suyiia-

-jate paradiisiks, kes ei tule siia
—milte ainult: ie kogu Péhja
Ameeiika, vaid isegi Jaapanist
ja Laane-Eureopast.

Victoriale ‘sobib. see osa ‘hasti,
seal: asub- provintsivalitsus, mis

hoiab linna elavana ning seal on

vorratu kliima i2 kuud ' aastas.
Vietoria ei tunne talvekiilma tanu

‘Vaikse, Ookeani hodyustele ning su-

vekuumust leevendah pidevalt pu-

huv-kerge meretuul, Peale selle on.
ta teadupdrast Kanada linn, kus
-aasta jooksul kéige enam paikest
‘paistab. Niiskusest pungil - valged
pilved liuglevad iile Victoria ning
piserdavad vihma maha. nipea. kui:

nad ulatuvad Vancouverit “timbrit-

mast, pdgenevad vancouverlased
‘“Vietoriasse nii tihti kui see iganes

"pants,

kuhu . oodatakse  kuni

——

Kanade kaunimad suvituskohad:

Kaubapostist i fi Kolunbi pealials

. MARCUS VAN STEEN .

voimalik. |
See on kena vaike. valjasoit, Au-

tod ja reisijad paisevad parvlae-
vadele kolmest Vancouveri ’sada-

mast ning sdit -Victoriasse kestab
Kkaks tundi,
octeaeg sadamakail olla pikem.
Vietoria .rahulikud puudega 4%
restatud linavad- mojuyad nary e-
paitavalt. |
Seal puudiib. pilvelahkujate arrp-
puuduvad hiigelternid,
punduvaid tldse kirgehitused,
Victorias kehtivad ehitusméaruscd,
mis ei luba kérgehitusi piistitada.
Kuna seal’ puudub toistus, siis on
6hk Victorias puhas. ja maibe. Ala-
tes varasest kevadest on tanavada-

red tais lili, viikesed lilleaiad ri-
‘puvad: ga. laternaposti killjes ning

peagu igal majal on akende kinljes
lillekastid. Reisijad, kes Victortat
tosiselt nautida tahavad, peaksid

siia sditma varakevadel. Juulis ja
“ augustis on Victoria’ tais

iuriste
ning Victoria ‘“veerandmilioniline
elanikkond kahekordistub. -

Kuna puuduvad talved ning su-

-ved on pikad, siis.véib eeldada, ef

Victorias on ilusad pargid. Ja tée-
poolest seal asuvad kaks. kanada
kaunimat parki. Beacon Hill ‘park

on 15 hektari suur, mitmete jarve-
_muruplatisidega ja

de, . avarate | |
muidugi - lillepeenardega.. Telne
park on Butchart Gardens, mis te-

gelikult asub kéll valjaspool linna.

Need aiad asuvad 19 km Vietoriast
pohja ning sinna maksab .. sisse-
- pads. kolm dollarit, kuid neid sedi
beaks igaiiks, kes Vietoriat kiilas-
tab, nagema.

vatantsijad. ja vOimlejate esindaja

‘pildi ees -olevast -pidustuse nada-

Kilid suvekuudel véib

. mist,

juhid on jubamud

yvOtia, ~ |
Torontost sdidab segakoor 68
lukmega’ Uno Kooks juhatusel,
— uloodustades sellega vigagi olu-
- isé osa Janifaist,

Kontserdil on rakendatud ka rah:
F aasta. siigisel.

Endel Aruja on avaldanud 26 tea-

Sellepa on: Jauljate. osa’ taidetud., duslikkw) toGod, neisi osa kaasauto-
Neljapdeva Shtul on: ball; kuid ‘to- rina ja peale selle ‘kiimmekond -
rontolastest esinebd seal ainult sop- Eestit ja Eesti okupatsiooni kisit-
ran Tamara Norhéim koos bariton levat triikist: Lisaks eelmistele ko-

teenistusse konsultandina,

search Station, Watford . Herts,

Seattlest ning Vancouverist.

Matti: Riivaldiga Los Angelesist. nesid, arvukal hulgal lugejakirje

Recdel hakkavad pidustused. ‘1ap- ja Hest okupatsiooni -selgitavat
pema. Toimub rahvapidu Kiani kaastééd ingliskeelses . ajakirjan-
Lodge's. kuhu sdidetakse laevaga. dluses. os
Sits ongi, pidu lippenud ja fau- Resti- pogenike saabumisega Sak-
paeval, 2. angustil sOidetakse samaale ja sealt Inglismaale, oli
Yancouverisse tagast ning hilis- Endel Aruja kohalike olude tundja-
Shtul lahkuvad - lennukiga necd, ‘na, uustulnukaile visimatuks néu-
sy oma Soi olid kavandawed andjaks, Samuti on tema olnud ar-
" Ken Use a : Wevantes. ¥yukate eesti orfanisatsioonide asu-
C1UGE ants Oe. aae taja, Juliatuslige ja esimees. Lon--
last, kus ‘T. 'E. Segakooril on olu-— fo Londoni ‘Eesti Seltsi Jute
line. osa t#ita, vites kaasa laulu (952: va ostmees ae ' ta,
korval ka Toronto eestlaste tervi- ondonl Acs Maja .digata

tused. Kooriga s@idab kaasa ka ja ja mitmeid aastaid selle. esi-
huvilisi, tOstes tildarvu 80-le. mees; Landoni Luteri Koguduse

| | | Makeaa Kanadas:
Aiad asutati vanade kivimurdude.

kohale ning seal véib niha tai-
‘mi ja Hilli, mis on. harukordsed. |
Need aiad on just oma haruldaste
talmede, lillede ja puude téttu rah-
vusvahelise mainega.. |

Linn, mille majandus ‘nit Suu
resti oleneb turismist, peab oma-
ma hiid hotelie. ‘Need - ei puudu
Victorias. Kuulsaim neist on Em-
press. hotell, mis asub otse parla-
mendihoone vastas, See hotell vai-
rib kiilastamist, kui. mitte peait-
siis vihemalt peaks sinna
iga kitlastaja kord teeajal teed. joo-
ma minema. Teejoomine  toimyb ~
seal vanade inglise traditsiocnide —
Kkohaselt ega ole muutunud sellest -
ajast -kui Rupert Brocke 1903. a. -
Seal kiis ja Empress hotelli teejoo-
misest kosutust leidis.

Aastas ;
: Poolaastas .
| Veerandaastas

Ranadus:

 . vastas
| Poolaastas
Veerandaastas —

-Aadressi muudatus i centi,

Ranada aadressidele palume.

Lembit Koorltse Tellimine sata:

wKiusatus™ Chicago
lava! :

Maikuu Wpupoolet esitati Chi-

ago Eesti Maja teatritrupi esitu--f

sel Lembit Kooritsa komdddia
Kiusatus, Kuué tegelasega -nai-
dendi peaprobleemiks on abielu-
rikkumine ehk moodsalt Geidult- ——
»Sseks*, mida. kaks abielupaari
pltlavad lahendada kumbki erivii-
sll. Kumbki -neist paaridest pittia-
vad tekkinud umbsdime omamoo-
di lahendada kuni leiavad. et vaja-
vad ~~ abielupuhkust,.’ N&idendis
mangisid Antti Saar, Aino Kilgas,
Ene Ellen Mara, Helmut. Kilgas,
Mia Kaldalu, Elvi Raag. )

_—- -

_ 18 _..

:
4 -

‘tikes asutaiaid: Inglismaa Eestlaste -

~VABA EESTLANE
~ kaks korda nada

$21.—-
$1 L—

KIRIP OSTIGA.

$33.—-
STI

_ LENNUPOSTIGA Glemeére-maadesse: |
Aastas $76.—, poolaastas $38.—, veerandaastas $29—.

_bridge’i Ulikooli juures 1934. aas- 5¢5 veel kord:ja rahu. Lisaks oma _
tal 1945, aastal kutsus Hilgerand patjudele reisidele. ‘Viibis B. Aruja
-sindrnusest osa ‘Watts Lid, London ‘juubilari oma 1979. a. koos abikaasaga Canadian
rust Executive Service. Overseas . t60-

siirdus 1948.. aastal Building _Re- tilesandel Kairos, Egiptuses.

Juubilar' on aktiivselt tegey ol-

England teenistusse, kuhu jai kuni nud Eesti -.organisatsioonides To-
Kanadasse emigreerumiseni 1962, rontos. vAlates 3972.. a. ‘on ta Tartu

~ Instituudi sekretir’, ‘kuhu ta viima-
geil aastail’ “ieitult oma aja on ku-

lutanud, selle asutise tio organisee- _

rimiseks, ramatukogu ja arhiiv ka.
talogiseerimisel, korraldades Joen--.
suid ja hankides ktilaliskonelejaid.

Akadeeniiliselt kuwub |
Aruja korp! Retaliasse. Juubilari.
ja tema abikaasa Henny eestimeel-

gest kodust on vorslunitd kaks tublit _ .

eesti noort. Poeg Margus on tope- —
tanud Royal... Military College,
Kingstonis, Ont. ja teenib Kanada
Lemuvies kaptenina. Tittar Epp. _
on lépetanud McGilli Ulikooli Mont-
‘realis: (Business | Administr.). |

Armas: ‘Endel, ‘sind onnitleyvad
rotikearvulised sObrad, kaasvennad

' ja kaastodlised ‘ning soovivad ‘Sule

_ja Sinu perekonnale Onne ja edu
{00s ning ettevotmistes. _

Artur. jaaman . |

- Valeapont Kanada
; $23 -

$67.—
$35.50 -
$18.50

Uksiknumbri: hind. 50 cent}
miarkida POSTAL CODE“ ia =

USA aadressidele. »ZIP CODE" ..

> Pangatshekk vii ‘rahakaart kirjutada
" Free Estonian Publishers nimele. |

oe - VABA SESTLANE 4

| P.O. Box 70, Postal Stn. C, Toronto 3, Ont.
| ~ Més 3M7 |

| Palun mulie sata. VABA EESTLANS
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alntes.. i a _-.

. Tellimise katteks lisan S._ |
| tahas yf / tshekiga i rahakaardiga, (Raha. saata ainult Sabthirjan).

sestais ooclnastaks je

Endel:-.