Net rE a oe | | . , Toronto Peetri koguduse i10-enda aastapaeva puhul; 22 aastat tagasi, kirjutas Ignas Térmakiila: ,;Kirik on mele rahva usu- ja elujou tunnista- jaks, El ole midagi suuremat ja % yéimsamat inimlapsele paikese: all ii see ef Fumal riagib temaga pal- - gest palgesse. Kui: eesti soost juma- | ’ Jaséna sulased. suudavad teha kuul-. davaks Jumala haale maailma k6r- ‘yulukustavas karas, Jatas maailmas ei jata jial maha oma. _ emakeelset kirikut’, : slis cestlased ~ Nendes, est tuntud vahvuspoliit ku sOnadés on ‘defineeritud eesti amiakeelse kiriku Jéud ning tahisus - ja inimesie suhtumine errakeelsesse kirikusse, Uks kirikuist, Kus: kuulu- tatakse jumalasona eesti keeles ja sellise selgusega, ‘et see kostab iile yalise, korvulukustavakdra, on, Peet: rt kirlk . Torontos. Beda kirikut on ehitatud 24 aastat Ja kirikut armas- tay kogudus leiab ikka wusi ning huvitavaid taiendusi, kuidas seda ‘umalakoda rahvale lahedamaks Bing kodusemaks muuta. | ROGUDUS KASVAB Peetri Kiriku. ehitamine Torontose _kuignes paratamatuks .-vajaduseks, i'49SQ-endates aastates cestlaste . satel Kanadesse, lasumine Suur To ronto niirkonda ja-astumine 1948, a. ~ asutatud cesti koguduse likmeks ku- jundas olukorra, kus |kaguduse kasu- iada olevat, St. John kiriku ruumid - aid Kitsaks eestlaste usuliseks teent- miseks. Koguduse. asutamise koas- olekust 3. aug. 1948. a. vattis osa 70 - . kaasmaalast: Viis aastat hiljem oli - koeudusel juba ile. 2000 Jiikrne ja neid tuli pidevalt julirdé koguduse Gpetaja Oskar Puhmi energilisel te- gevusel. Valttuna'- koguduse apeta- jaks 31. okt. 1949. ’g. ta korraidas ju- -.malateenistusi mite. iiksi, Torontos, vaid: ka rmmitmes iimberkauidses, lin- nas, Kiriku juures.moodustati Gpe- taja algatusel ja hooldamisel Bes Selts Torontos, Eesti Taienduskool; gaidide ja skautide uksused, rahve- tantsijate rithm, naitering jt. Kasu- tatavad ruumid jdid kitsaks. A ALUSKAPITALIKS OPTIMISM Kiriku ehitamise fondile pandi alus 1951. a, ja hakah olsima sobival krunti, kuhu piistitada nihakoda. See lett 1953, a. kahe suuurtanava ris- tumise koha’ laheduses, hinnaks oli $36,500. Tasu n6uti,sularahas 24 tun- ni jooksul. Kiriku ehitusfondis oft selle! pieval ainult $1500, Ulejaanud summa saadi St. John kiriku \opeta- ja Ernest) Hahni vahendusel ‘luteri- WSU Missouri sinacdilt ja 16 ‘ veebr. 1953. oli. kogudus krundi omanik. Ki j tiku ehitamine rajati lootustele. Nen- de realiseerimiseks moodustati ehi- Peetri kiriku ehitamine algas 1954 a. novembris ja kestis kiimme kuud, Korgeid kiiljaid sarikaid fakendav uudne ehitusviis aralas ildist ‘ahelepanu. ~$50.000, 31, okt. —tistel clnud ule 100 inimese. Kiriku - aluseid, assessor praost Oskar tuskomuisjon, esim. G. Oray,. hiliem -E, Meipoom ja linaniskomisjon, esim, E. Aun. | Koos raha kogtimisega chitusfondi diskuteeriti kiriku Arhiiekt Mf. Bach kaustas mitmeid kavandeid, Lapuks kogudu- se Uiskogu valisymoodsas stiilis ku- jundatud kavand). Kanadas see ehi- fuslaad;olt veel liiestt uudne ja ara- tas Uldist tahelepany. Kivikut imetlemas ya temast Kir] juitati ajaleh- kad iedes. Esialese. kavandi kohaselé ehi- tus | lginuks maksma S183, 000. Selle summa kokkusaamist loeti voima- | ryks lahemate. aasiate jooksul ja see- pirast otsustali-kirik ehitada ette- —ndhtust Jithem, itma toraita kérval hooneta.. See vormaldas. kokkuhoidu 1954. taiskogu kinni- tas. kirtku.o ehitamise vahendatud plaani kohaselt ja 10 pieva hiljem ajusias kiriku ehitusteddega Leedsi ehitusftrma. Kirik valmis 10- kuu _ jooksul: ja dnnistati praost V; Viksi poolt 25. sept. $955. Kirikus bn 500 © islekohta ja all saatis lisaks 300 koh- ta. Suuriel pithadel on jumalaicents- hind ehitus:: kaasaanvhtud krundi Haks maksnia $1 95,000. Enamik sel- lest rahast saadi soodsate! tingimus- tel laenuna Missouri Sinodilt.. IUURDEEHITUSED Koguduse suiurenedes kasvas ko guduse joukus ja opelaja; loopold. 196. a. astelt Gpctajale pastoraat Ja 196). a. atustati alumise’ saali korva- le vaiksema sail chilamist, sel leks kulus $26 090. rk any. ome A iy tn nave Fa Be “ ont Re a a Ree 2 : - yes wire fon ee as, rh al fb; wet oe nt ee es rae e, . take ae Re . See Penge Bo BBS: Se eer . : Suurem juurdechitus. alsas 1968: a Sits otsustatt chitada kirikule torn, | - . ee ee | a ie oa ae a Bae aS e rie =e ats te ae ne une a: Pai tas a r. uh Fr Hy me ay arhitektuurilisi _ Kipper; NELJAPAEVAL, 18, SEPTEMppIL.- THURSDAY, SEPTEMBER 18 lasti l6hkuda_ maha vana ‘korvalhoo- ne ja ehitati.selle asemele moodne kirikla, vajaliste ruumideka épetaja- ‘le, noortele, naisringile ja korter abi- a. Gpetajale. Kavandid selleks koostas & arhitekt A. Elken. Need ehitused vii- @ -di lépule kahe aasta jooksul, Parast hihikest vaheaega, 1974;.a.° jarenes kiriku sisemine timberehilus.: Kirik pikendati vastavalt esialgsele kayale, ja ore], mis oll patgutatud altari tar ha, vidi Ulesse rdodule. -Kariku soo jendussusteem . moderniseeriti. Kiri ku kellatorn. ja sisemine iumberehi- ius Gnnistati praost Karl Raudseppa, poolt 1975. a. Rahuidamatuks ja) kiriku ohuja- -hutus. Selle ehitamisele asuti 1978, a. 2.73" 30Re Oued is ja viidi l6pule 1979... Niton Pectri kirikut Torontos ehitatud 24 aastal ja vGimalik on, et moned. ehitused vai iimberehitused . selsavad = vee! ees, mis kirtku ilusamaks ja hubase-. maks voiks aldata muuta. Koos jnur- dé ja iimberehitustega Peetri_kirik on ldinud maksma tile $400,000, Koik - @ see raha on pandud kokku koguduse 3 liikmete poolt. Kirtk on. vlavaba. ‘EHITAJAD JA TEENIJAD 25, sept, moddub ‘Peeirl rik $is- ‘seonnistamisest 25 aastat. Koguduse asutamine ja kiriku ehitamine on naljude andunud eesilaste ja Opeta- ja Oskar Puhmi elutad, Acg on 1co- ‘nud palju hobedat nende juukstesse. Koguduses on ule 4000 liikme ja ala- tes. 1957: a. ta on EELK lige. Ope- taja on valitud EELK assessoriks Ja Kanada praostiks. Kuninganna Ell * gabeth I] 25 aasta ameti juubeli.pu- hul ta vadristati, teenele eest- Kana- da tihiskonnas vastava hobemedal- ga. olnud kéik need aastad ama mehe korval andnud kirtky toohine ja al danud erili kaasa puhapdevakooli tee eevusele ja naisringi toole. Luhemateks kiriku ehitustiGde et- | tevalmistajateks ning- lbiviijateks on olnud. kogiduse ‘Poola, J. Reial, 0. Paas, K. Betlem, E. Runge, J. Laanes, A. Nammik, K. ’ A. Kadak ja T. Tralla. Koguduse or- ganistideks Gn olnud tuntud heti- kunstnikud L. Avesson, U. Kasemets, I. Korjus ja mitmed teised. Kinku ruume kasutavad, koguduse poolt el- lukutsutud organisatsioonid: koor Cantate Domino, juhat. Charles noartekcor, juhat. t Viia; vaimulik orkester, juhat. £. Korjus, ‘Alalisteks ruumide kasutaja- teks on vee! Pilhapd4eva kool, juhat, Iima Joutsi. Naisring kasutab. oma, nadgusalt sisustatud ruumi, juhat, Mie ralda Leetmann ja noorteruumi koos teiste korvaliste ruumidega skaudid ja gaidid. Koosolekuteks ja pidulike ‘koasviibimiste korraldamiseks’ -on ruumide kasutamist alati vdimalda- lud. Ainukene tingimus on, et maa- lima valine kara ei tuleks segama jer malasona kuulutamist, : - Eesti keele kursused algavad Eesti kelee kursused teistest rah- vusiest voi ka meie ofna tihiskonda _kuuluvaile taiskasvanuile, kes eest! keell ei - yalda vdi kes 'seda vihesel madral oskavad, korraldatakse yare- hate aastate eeskujul. ka algaval 1980/81 Sppeaastal. Tunnid toimuvad Toronto: ‘inna _koolivalitsuse ohtuste kursuste raa-. mes Worthern Secondary koolime-. jas, 831 Mt. Pleasant Rd. (Peeitri kisi: ku vastas}. Osavétta soovifate arvust plenevalt on kavas algajate kursug - . esmaspaeva ja edasijOudnute kursus neljapaeva shtuti, Kursuste lekto-_ riks on Endla Komi, | Registreerimine toitmub _iilaltge- dud aadressil esmaspdeval, 22. ja tel- sipdeval,. 23. sentembril kella 19.00 kunt 21.00, ‘Lihema ‘inforinatsiooni vajaduse korral -palume pidrduda TES. Yaienduskoolide sekretérl pr. Letda Marley, telefon 223-0080, Vai ahtuti Endla Komi, tei fon 447-7610, poole. - Palume koiki selle teadaande luge- jaid aidata kaasa, et see levineks nende hulgas, kellel vdiks olla: soov alustada eesti keele Oppimist:-vai kes | ona senigeid | teadmisi sooviks selle! ie alal ilendada. | 4 1 1 . KOOLIKOMITEE Gaidi- ja skautjuhtide « aastakooselek 27. ja. 28, septembril toimub Kot- kajarvel jarjekerdne noorte juhtide jPatiament’. ‘aru moodunud aasta tegevusest. ka- “tyandavad jargmise aasta Uritusi ja wWalitakse uued juhtkonnad, | ALK. algab laupdeval, 27. seat Kh 10.00 hommikul ja osavotumaks on $3.00 isikult. Paluks noortejuhtidel see “teade . voita ametliku kutseng. EGMK ja ESMK “Opelaja abikaasa, Mela Puhm on ~ esimehed E. J. laulu. Margit _ rahvuslik _tundi ilmuda 1,.oktoobril ki. 7.30 _Informatsioon tel, 239.9587. - Seal . lksused annavad) oe i ate z See cee a oe = Epcos eeeeeats eee Pree Pearse eno Coe, SOOT A rie ke ie ri rl he aE rn Chaka a4 ar ere a Creatine aside sane i. Sr ee ee ae parecer as a iaisce ten be haan rae ut i, me oe COO oe Co Se ee pais apt! Meie Elu“ nr. 38 (1596) 1980. . - - - mon oo ke oe i Pek eed LAP a - = TF Fe _ =a Seats cat np td tae cat ID sees sll oer Mata Ot CVV Ste De tlebite abet alee athe ere | fhe Se ar a ee, | , hy pa pdt etl tes ee on ' : i" ore in ~ ars ; aS Lae crt: ANNE chs oo cS ae ae aa Rta ts Seana ae we < XS — a A a I PP nes om eat gn eg cates Ba en aD a Tn ee, Fa S si ah hm he ina a he hy ke ha om eat dag tytn ay . " - tly cal ah aaa Rect, iat ne ne RA ee ate a a a, = peas ig et ee een ae ee Se aad ne a “ ‘en J nce aaa fe! to at alt at et tte ee at a tet a n'a Toronto Peetri koguduse Spetaja praost Oskar Puhm joulukiriku altaris mis s kuus aastat tagasi sai oreli asernel tellistest tagaseina imposantse ristiga. | Teadacanne | 7 ee ied | _ VEASIONaaeie Festi Penstonaride Klubt raamatu- kogu avatakse Kolmapaeval, 1. okt. Samuti alustavad iegevust miale-, bridzhi- ja kasitooring. Voimlemine algab 29, sept. JUHATUS ihapiievakool tdiskasvanuile - Toronto Eesti Evangeelne Kagw- dus, alustas kevadel laste ptihapaeva- kooli korval ka puhapaevakvoli tege- vusega 1a4iskasvanuile. Kanada kiri- kutes on sce iavaline, kuid eesti ko- cudustes pole: see senini suuremal ‘maaral Kasutuscle voctud. Kogemu- sed :-Evangeelses koguduses on aga head ja kogudus on otsustanud stigi-_ . 5e| jatkata sellc tegevusega. Kevadi- sed Oppeiunnid§ kasitasid ainet: Publi inspiraisioon ja. autariteet." Sel sugisel. koguduse pastor Allan Laur koos koolidpetaja Toomas Riit- mik-uga Gpelab-ainel: ,,Piibli proh- veiltkud ennustused." Kasitatakse vaga ajakohaseid. kiisimusi, naieks: _ Mis ,juhtub Jahematel aastatel polii- lilisell- ja majandustikult meie maail- mas: Kuidas laheneb Iraant kriis? Mida toob tulevik Venemaale? Mil- lal tuleb Jeesus? Tdiskasvanule piihapievakool pec: takse-koguduse kirikusaalis Stene ' Church's 45 Daventport Rd. piiha- paeviti kell 4.15 p.l. Loenaud on poo- Jetunnised ja algavad piihapZeval, 21.. septembril. Kogudus itleb: teretul- nud kdikidele kaasmaalastele. T.ER.P. Kungla harjutustunnid algavad kolmap., 7. sept. Eesti Ma- jas. Uued tantsijad kl. 6.30 6. Endi- sed tantsijad samal ajal kui eclmise! aastal. Informatsiooniks helistada 771-0735 — R. Kivi, .- : TEADAANNE Northern Secondary | School, a5 1 Ait. Pleasant Ad. on eestlaste rahva-— réiva valmistamise klassi registree- rimine 22. sept. kt. 6-9 6. ja 23, sept. kl, 7—9 5. Koik, kellel siidame! meie _tekstiilkunst HK INSURANCE AGENCY LTD 23 Westmore Drive: | Suite 2000 Rexdale, © Ontario MOV 3Y7 Klubid Ontarios: Kaley Estienne’ Tor., palutakse | Katia pouatsenid Toronto eesti teatriellu isid moddunud nadalalés : pul uut, vatsket elu ja Jootust noo- red naitlejad uhiuue tihevaatusliku ndidendiga ,,Siindmused sureval pla- reedil". Selle autoriks on Z8-aastane . Einar Maripuu Inglismaali, kes seal Ulikooli lopetas vordeva kirjandus: teaduse ja teatri alal. Esitatud lava- teose kirjutas ta mbédunud aastal New Yorgis. See on varem esitatud New Yorgi kultuuripdevadel ja Kot- kajiiwve Metsaiilikoolis, Uhiealnsasse vaatusesse - on. “tihe. dalt mahutatud nif lavaline tegevus- tik ‘kui ka ideede problemaatika. Teost tutvustades on nimetatud, et selles kdsitletakse eesti pagulasnoor- te hingelisi probleemk. Tegevus toi- mub New Yorais, kuid selle vOiks sa- mahasti asetada ukskoik, millisesse ‘ane-maallma suurlinna. Samuti on eesti pagulasyicorte hingelised _prob- leemid idenised kdigist teisist rahvu- sist noorte Omadega, isegi mitternti. noorte omadega., Vaatluse alla likkuvad nit, erine:. '-vad probleemid nagu naise ja mehe vahekord (vaimne ja fiusiline), ma- jandusltk karjaar vs. kunstiline loo- ming, kunst? méte ja tulevik, loodu-— se saastamine ja ekoloogia, maailma _ vGimalik hukkumine, noorema gene: ratsloonl depressioon ja enestehivi- tamise aje, jne. Viga imponeeriv va- lik! Loomulikult pole autor olnud voimeline nii paljusid okkalisi kiisl- -jnusi lahti harutama ega neile lahen- dusi pakkuma: Ta on aga oma nai- dendis esitanud scodsa pinnase, mil- Iss tinapdeva paljud eluprobleemid. -usutavalt kiratsevad,.nagu peatege- lase toalilled (eriti magamistoas, pal- : jude probleemide algkohas): Botaa- nik Mihkel Sootsi diagnoos maksab nit toalillede kui ka tildolukorra koh- ta, kui ta leiab, ef need on haigevdi- “ _ ; Ontario Moodsa Yoimlemise Litdel a on - jargmised moodsa »ATabesque’ Tor., waist tytat Tor., wLytton Park’: Tor., ,,Taevas’ Tor., Triltiam" Tor., ,,Tiidus" Tor, [Ritmika" Tor., Manor Rd. Tor. Collingwood, ,Estonians" Sioux Ste. Marie, ,Sampo" Sudbury, ,,Kanata” Oitawa,; ,Rhytmica’’ Thunder Bay, Lincoln’, St: Catherines, _Marinet les" Huntsville, ,Madmvoiselles” Lea- mington, : ee _ Informatsiooniks hefistada Mood: Sa voi lems Cidule ~ : G29-TIGL: : “TEATRIHOOAJA UUDNE ALGUS yormlemis _- Collingwood" OJAMEEST —_ 1 e rl tu. Tegelased leiavad ise, et maailma vigade ja haiguste parandamiseks i peaks vana havitdma ‘ja uve loomise- — . ga alustama, Kahjuks on noarte hi- “ vituskirg véikas ,mangus" vaid alke holi ja droogide negatiivyne tulemus ilma millegi wue asemeld loomiseta.. Sellejuures Ié6huvad nad oma asenda- wiatu suure vaevaga loodud kunstl- lise joomingu, Seal on jallegi voidu- kali paremas olukorras majandusli- kult edukas direktor Vello Peterson — tema Korieri laastangut saab ra- haga jalle hiivitada, kuid kunstnike elutéd'lpomingut ja hingeelu laasta- mist on vilmatu laastada., Sellele tu- lemusele jéudmine on métlemapane- yalt hoiatav. Noored naliilejad sukeldusid sitga- valt_oma osadesse, alguse kohmetu- sest ja ndrveertmisest éndid lahti mangides, Nende esinemisestiil oli atakohaselt vaba ja realistlik, saavu- tades homogeense Uhtluse ja hea kokkumiangu laval ning pideva kon- takti publikuga. Intiimteatri mdédu- line saal sulatas vahepiirid lava ja_ saali vahel. Diktsioon liks kohati ka- duina; kuid mitte naitlejate sisseela- tult .zhestikuleeritud |..emotsioonid, inspireeritud teksti ja siindmustiku | arengust. Dialoog olf tihedalt vaimu- kas ja huumoriga pipardatud, kuigi Anitte: eriti originaalne. See oli neo- realistlikult ilustamata, mis pohjus- tas lavastaja diskreetse eelhoialuse, et teose vaatamine pole soovitay alaealistele. K6ik neli osallst olid peagu vordselt head: Jaan Kuuse , New Yorgist iseteadva, elunautiva »public relations” direktor Vello Pe tersoni osas, Katrin Kannel Toron-. tost tundelise, lirgnaiseliku poetess Epp’ Kuusikuna, autor Elmar Mari pu Inglismaalt kannatava Kristuse - _ilmega kunstnik Mardi Ristsaare rol- - : lis ja lihtne, reallstlik botaantk Mih- | ‘kel Soots Mati Vaga kasituses Pori- 3 landist. — ; ‘Lavakujunduse loomisel tidtasid : kaasa Linda Laas, Harri Miirk, Linda ‘Saaliste, Rita Sui ja Merike Teene. Valgustus oli Kalle Naelapea kates. Lavastajana oli sudikat tééd teinud ‘Linda Pakri,; andes parima antud vdi- malustes ja asukohas, Tuleb marki- da, et teatrisaal laguneva hoone kol- mandal korral jattis korrastamata ja sunge mulje, ning alles lavavalgu- se sulfides Ja noorte naitlejate nan gu sisse elades sai vabaneda iimbru- se dnglstavast pltsatist. Publik rea- seeris ndidendite elava Kaasaelamise ja aplausidega, Elmar Maripuu sai siiletdie lili ja etenduse loppedes ko- gunesid kéik mulleid arutama esi- kusse kaetud kohvilaua iimber,. | : It _nformatsioonit helistade tel, 466- 6237 =. Mele Elu’ fir. Joann lased, keda-t -- §inna on mé duslikku teodl kunstnik Jos mise loo, mil lid on kisu ko poolt, lugeda. iam |e ja (uutid mark kordub p ga titel. Tiith finga nimi, Ta ‘kus esinevad vé luges fabi seri iliksetest sdda kiilkirja nagu hendama. Naite dis poeg cli m li! poja mimi 4 poer oma pere jmne ' jade saladuste liselt, Sinna | fendi uurimiseg aastat hiljem tema kiikirja. veel. osaliselt. hendasid kogulj deshifreerimise Selles, et polnu meks muuksi k henduse ja, se : ‘nas, ‘tanapdeva see kokku lane ria-Babiiloonia 642 markkirjd ¢ heebrea alfabe lahtusid eeldus babiloonia keg -koolis koos tei sustimine ‘tetan mid, ega polnuc " ,OLEN VABA ‘tustabki lobusa cmesed astuvad -{tiévad nad kas! ol) ikkagi suur. ' Suurema osa s€ ma ringi reisides ‘moodunud kevad kavatsenud Koos a sopra kulasta = L Eufrati Kuni 19 Sumerlaste k miseks kulus gummnaasiumi Grotefend {1 —aastast 1802 o timobistatamise Ta ‘tegi kind! See oll voti teha, mullises kas skulidi, elag Inglane Hl. € 1895): (destas 3 (dlesti uwuririats Jeidudel asuva Juudid oli LONDON (E. Londonls clies'! ga vesielda. Tak jutt temaga sot muusika inimes | Selgus, et lah rendanud -poja tes tema orga seks. Neerud h jul. Kuna puuc ka valismaalt, 5 ravi mingeid tul tdsises hadachu rikas taielikult oma vanusele : alustas: moodu teistega koos log Jutt kulgeb kg etlevaalusega hi markmeid ja nei karda midagi", ,Olen vaba mee gest, millest ta Eestis tevinud u Miida siin kik. gude Liidus nim liivsema elu na neavad elama ¢ selt. Nende silmi da, et.nad et nae lismaa rikkalikul ju. ja iidist elu saa vorrelda seal | Tele perele o suureks, ullatu poolse kisimus Olin ju isikli mel korral kainh fa kingitus) kaasa vaga vahe, «ulg Moskvale". Kolge ma osa oma ajast Naist et tohtinud mata - lastest. LOOBUS JUHATE SOOMES © ‘Kahekiimne aas automatka Eestts ed