yw — 7 , Tore ‘Yabade eestlaste had délekandja Los Angeles — Oma mehe Jabi-. peksmiseks palkas San Jose linnas - Kalifornias Lidia scott kaks ,,l66- mameest‘*. Lidia aga torkus nen- dele hiljem to6tasu maksmast, ku- na nad polevat tema meest peks- Hud kiilialt iugevalt. Peksjate kae- busel tuli asi loppeks viilja ning _ - arstist meeés, kes oli -juba Lidia juurest dra lainud, keeldus — talie elatisraha maksmast, Asi oli mitid ‘kohtus, kus tefiti oisus, et abipeks- tud mees peab siiski naisele iga . Petcmmesanaee I~ kuu maksma 1500 dollarit.: “Mehe peksjate palkamise parast véeti - Lidi 25. 00 vahi alla, -dollarilise kautsjoni vastu. Valitsts - Meessoost andis mdaruse koigile riiglieenistujaile iga _ paev habeme ajamiseks, kuna nais- “teenistujad peavad igal p#eval oma _ juukseid korralikult kammima ja kandma sukke, ega mitte Kunagi ‘Juhikesi véi léhkise loigetega -seeli- — kuid. Valitsuse eesmargiks on dist- sipliint kasvatamine ja voliitiliste ning usuliste siimbolite sidumise 16- petamine seoses juuksesoengute ning riietumisega. _ BONN = Karl Marxi 100- nda sur- _ mapdeva pulul 1983. a. kavatseb ” Liine-Saksa . sotsialistlik - valitsus _valja anda metallraha Karl Marxi bareljeefiga. Viiemargalise metall-. raha stantsimine koos materjaliga maksab USA rahas vaid 12. centi, Seega on ouhaskasu $2.38. Rahan- _dusekspert. Reinhold Kreile iitles, et Karl Marx keeraks end hauas — ringi, kui ta teaks, et tema nioku-. jutust kasutatakse kapitatistlikul rahal, . TOKIO — Jéapantaied kinnita- . vad, et nende teadiased on leiuia- nud kodust majapidamist revolut:. sloneeriva telefoni. Tele vote nal- teks tOdlt helistada koju ja titelda felefoniaparaadile et ta liilitaks sis- semurdjate birmtitamiseks t6dle Yaadioaparaadi voi TV, kustutaks * polemaunustatud tuled voi paneks need polema jne, Aparaat seatakse — niiviisi files et ta reageerib ainult . tere haklelé. Aparaat kannab nime TRA-X 10 ja maksab umbes 1000. dollarit. - . NEW YORK Koolipilastt algkoolides oli méédunud aastal kunt 30. novembrini dra véetud 39 Pi muud relva. Keskkoolidest-on sun- nitud lakkuma 325 opilast relvade- ga teostatud vahejuhtumite. parast, NEW YORK — New Yorgi tana- vatel liigub ringi 36.000 , mittekar- detavat bullu“, Need on vastava- test yaviasutustest vilja lastud, ku- na tekti kindlaks, et nad polevai enam kardetavad, kuigi ehk natuke tilikad. HELSING] — Auto tagaistmel magay neljakuine imik varastati koos autoga Vantaalas. Laps leiti paaritunnilise otsimise jure] kah- -justamata Helsingist. Lapse ema oli jatnud auto flukustamata tee korvale seniks, kui ise laks kuies- _ kisse oste tegema. Tagasi tulles ta | nigi 30-aastase mehe kHivitavat mootori ja soitvat oma teed. NEW YORK — Uudne kiekell on valjatootamisel . Laane-Virginia iihes kellasepatehases. See niitab. aega, kuid vastavale nupule vajue tades méddab ka pulssi ja vereroh- ku. Keila konstrueerisid Tech inse- nerid ja sellele on juba véetud pa- ~ tent. Kell kannab nime_ ,,Hytip, mis tuletatud sonadest ,,hyperten- sice indicator and pulse“. NEW YORK — Politseixiku tiitar Pamela Douglas tahtis sdéita takso- fa 156: tanavale West Sides, kuid.- _ taksojuht témbas ta. autost vilja ja iitles, et ta sinna (mustade rajooni) -ei sdida. Pamela huppas -pooleldi. __ Tahtiolevasse aknasse ning takso- — juht, soitjat . mitte nihes, kihutas minema, Kui politseinikud léppeks | auto kinni pidasid ja asja selgita- ma: hakkasid; tulid: jwurde poisike- sed: kes Pamelalt témbasid dra kaekoti 40. dollariga ja jooksid mi- ‘nema, Kui politseinikud asta mar- .Vaerilase vastu. . Saadaval ainult ettetellimise teel. kasid, oli juba hilja poisikest taba _ a it: an kuid . vabastatt. ANKARA — Tiirgi. sdjavaeline .Taibtsaks siindmuseks. oli esimest Sppeaastat eesti algkoolis. alustavaie laste emasid registreerimislebtedega, paremal kolm haste aia kasvandikku elavas ABI EESTLANE — - Teisipieval, a8, Lennuvéepoiste 5B, simigdevgidu _ Lennuvaepoiste 55, thine siinnipievapidu peeti méddunud laupievadhtul Eesti Maja suures -saalis. Siindmus oli osavoturokke ning suureks kobtumispievaks 1927. a. siindinud meestele, Osavitjaid olf Aust- raaliast, Rootsist, Laane-Saksamaait ja USA kaugemaist osadest nagu Kaliforniast, raakimata Lihedasist naaberosariikidest.. Endisi lennuvie abiteenistuslasi. ehk lennuvaepoisse oli Ohtule registreeritud -iile - 80. Oktu oli. kavatsetud seoses teoksil oleva lennuvaepoiste ajalgoraamats . Valgumargi. kasvandixu * iimumi- sega, mis aga Taamatu suurenemise tottu ei saanud valmis. - | ht. ayas Erik Purje,’ kes jai ka Ghtu. teadustajaks. Ta _ tervitas huumorikalt kijlalisi ja vordjes vii- mase Vile aasta jooksul muutusi meeste juures. Vaimuliku sénavétu ja sib gipal- vuse pidas lennuviepoisist épetaja Karl Leaniee, kes on . praegune Ameerika Héale juhataja. Ta so0- vitas tnada Issandat tema headu- se eest, moteldes oma kogemusile lennuvdepoistena, kes minevikus olid surmaga vastamisi. Ta markis, e, sellisel, korral tuntakse Jumala lahiolu ja wsk. saab elavaks. Ta iseloomustas lennuviepoisse kui. aastakaiku. eesti noori, kes ‘liikati poistena ellu ja nad said iseseisvaiks meesieks. | Ja lépuks ta soovitas. motelda’ ka sellele, miks noori lennuvdeteenis- tusse kutsuti, et kaitsta tsamaad . Kuid - lisas, et see véitlus kestab edasi ja tuleb paluda, et Jumal - Gnnistaks seda 3 | -¥Gitlust.. piistolit, kaks piissi, 182 nuga ja 31 Peale ohtusédki- pidas peokéne Evald. Oder. Ta andis ajaloolise tausta. eesti rahva voitlusile, kus polvepikkused poisid - voitlesid eda- si, sidudes seda lennuviepoiste, kui eesti noorima aastakdigu voitluste- ga viimases sojas..Ta hakkaski pi- rast moningat selgitust ajalooraa- matu valmimisega sectud asjus vaatlema lennuviepoiste saatuskii- ku, kes’ siindisid viletsal ja vihma- _- sel 1927, aastal, kui Eesti Vabariik oli 9-aastane, oli véidelnud 2 aastat. Festi Vabadusséjas ja loonud taga- si esimese kommunistide massukat- -- se. Eestil oli ees helgem tulevik, rahyale oli Vaja lapsi ja enamus sel aastal stindinuist on perekonna’ esi- | Mmesed voi teised lapsed. ‘Jitkates ta mirkis, et esimesed milestused: on: selle aasta noortel 1933/34. - piGrdelistest aastatest. Kooliteed alustati 1935. ja 1936. a., suurem osa astus noorkotkaste ydi skautide ridadesse. 1937. . a.,oma kiimnendal stinnip#eval, olidi tous- Va rahva tousev noorus. Elu liks paremuse poole. vabariik andis vaimsuse, kus ide- ‘aalideks said muistsed eesti. va- nemad, eriti aga Eesti Yabadus- | sijas langenud sangarid.. Timus - — ANTS VOMMI 526 Ik. EESTI-INGLISE j ia 60-ne erikeele vordley sonaraamat . HIND $70.— Héa .ajavilte raamat sega-rabvus- lastele,- estofiilidele ja eesti keelt rohkem tunda soovijaile, Inf, hel, 425-7674 “Labi ,,Lauluga’, Eesti nud kuulsaks oma nagemustega linna piihakust see oil ilusaim aeg Eesti Vabaril- gis. Kiigi kuuldi iiht-teist idapiiri tagant, sils-sellele ei antud tihele- panu. Aga kui algkool lépetati, tulf ‘ilusale ajale lipp, idast: tuiid -tan- kid ‘ja. lennukitekolonnid, noored seisid rusikad taskus, silmis pisa- rad, isade vaim elas polvepikkustes poistes. 1941. a. sdjasuvel haarasid paljud’ Juba relvad, 1944, a. kui punane Ja- viin }Alie Ahvardas, l60di kaasa va- batahtlikena, lennuvdepoisteng ;0i. viimase mobilisatsiooniga, Fospla- sed yoitlesid oma vabaduse eest: ja isade vaim koehustas. Lennuvae- poistes, ehkki védra vormupliusi all, tuksus eesti sida oma rabvale ja maale. Esiisade vaim elab neis edasi, mida tuleb edasi anda oma lasiéle, 38 2, tagasi Eestist labku- des olf meie siht Vaba Eesti, aga see on tana alles ja ikka ollakse kindlad usus, et kord hakkab Eesti kohal jalle paike sdrama. A. Tinits ajalooraamatu autorina litles, et raamatu mitte valmis saa- mises on siudi raamatu suurus. Kui see alul kavandati 400-le lehe- kiiljele, siis tousis' see 5001e ja nitiid on iile 600. Ta lubas selle igal juhul] jouluks valmis teha. Muusikalises osas selgitas Olaf Kopvillem, ise lennuvienoiss, laulu osa lennuvdepoiste élus, kus 1944, a. linnatanavail oli. ,,vaga lawe lauldud, sest kui nouti mehe- tegusid, sis voidi ka mehelaule laulda. . Ta esitas kos Valve Taliga fig. pooletunnise . muusikalise kava. koos laulude : vahele paigutatud imuhedate kommentaaridega, vii- es niiviisi kunagised noored faa: Si mineviku teedele, kui tuhande- aastane. rahuriik: algas laagris. ; | Rohelised nii- dud'‘, ,,Ommne palju on maailmes'', 47a vooraks jaa", ,,Luiskelugu, Glory of Love", ,,Taly", | woilmad™ Neitsi-piihak tekitas mitteplha rahutuse NUEVA JERUSALEM — Tea- de, et Mehhiko Nueva Jerusalema neitsi-puhak on-rase, siititas -nil ageda [OOmingu, millesse sekkus 2000 linna elanikku. Nadalajépu > rahutus puhkes, kui mitmed elani- kud sittidistasid [6-aastast tiltar- last, keda tunti Nueva Jerusalem: éremiidina, hooramises, Maria dc Jesuse nimeline fiitarlapy oli s22- kogu. piirkopnzs Rosary Neitsist. Kohalik preester , oH puhitsenud teda neitsi-pitha- kuks. - Preester oli’ suutnud ena- must elanikest veenda, et tiitarlaps ’ oli rasedaks j4inud -Plihast: Vai- . must, kusd mOned inimesed. ej us- kunud sellesse imesse. Asja selgeks itegemiseks puhkes linna 2000 ele- ta va ~veini — ja annab need arstile. ‘nik vahel lahti age l63ming, septe mbril 1982 kasutas méne puhul trumme ja tiks .ydes, sO}avaes" ja ,,Uljad mésiki- inetuid'’ | tdnapdeva Robin Hoodi USA-s | GRAND JUNCTION, Colo. — UEei . _ Tuesday, September 28, “1982. | wee a ee eh ee ee pee one8 . re ot r oS oe " registreerimine, Pildit STUDP jallenagemise vestluses, i Foto: .Vaba Hestlane ja ,Lopulaul andis ta meeleolut- seva teekonna erineyate tunnete ja nagemuste maailmas. Enamus €s1- tatud jauludest olid uued. Kopvillem mdistis lennuvaepeoisina oma kom-. mentaarides seda AERA. toredalt ise- loomustada, kus liiirilisemat poole] Valve Tali erilise tundekiillusega ‘need laulud esile tdi, sageli duetina koos Kopvillemiga, kes saatis kla- veril, kuna orkestritiikmeist H. Liiv orkestriliige kitarri. Laulu oli veel muudki. Enne pi-. du oli organiseeritud lauluansam- hel, kes kahe akerdioni saatel esi- tas kolm laulu, sodurilaulud ,,Soja- tid’‘ ning kolmandana ,,Tulge taga- si Kestimaa pojad“,. Lopuks kogu: nes veelri suurem grupp mehi kok- ku ja sodurilawlud ‘kGlasid rutmi- kalt ja hoogsalt, koguni noorusliku vaimilstusega. Kaugemalt tulnud osavaijale, Rein Kivivalile, anti miilestuseks ile eestimustriline ollekapp j ja te- ma abikaasale roos, Ohtu ‘oli’ toredaks stindmuseks, kus aastakiimnete jarel. kunagised noored kohtusid tiismeestena, osalt isegi hallipdistena, et kord su-. ‘dames sailinud nooruspdevade sép- TUSES jallegi noorusiikud olla, .. Soomlane mangib 7 Arstid ja arimehed, kes on_iiiku- nud Grand Junctiont mésisel maal on vitmasel ajat -toidust paljaks ro6vitud ithe habemesse kasvyanud miestikumehe poolt, kes kannab piissi, elevandiluust pidemega plis- - tolit, kirub valitsust ja Glikompa- niisid. Ta nimetab end Navajo Sanviks ja on tihe Spilase teatel, kel on temaga Kokkupuuteid ol- nud, tinapdeva . moodne' Robin - _ Hood, kes-vibkab rikkaid ja elab metsikus maastikus pOgenemaks tuumasSja ecest, Tks roéGvitu aga. nimetab teda relvastatid -kuutdbi- seks. AmetivOimud aga ei ole teda leidnud, kuna ‘seal on 40.000 aak- rit riiklikku metsa: | | AmetivOimud siiski usuvad, mees, kes on rodvinud valjudelt suvitajailf nende toiduained, on Leo Lyyjoki, 5l-aastane’ endine farmer ja palpiparvetaja kellele oli meeldinud Navajo Sam hitidnimi. POgenemaks tuumasOja. obust ta on elanud plastikust varjualuses viimased {4 kuud, | Nollie Kui inglasel pea valuteb, joob ta pudelikese viskit. Kui prantslasel pea valutab, joob-ta kaks:pudelit - veini. Kui latlasel pea vailutah. os- tab ta pudeli-viskit ja kaks pudelit . _g eneannncoscsananronsscaescsnnsosesasnousecauscveneecusovunussuusneuussstueeussstntensratonatsunisagaecssscsosisersanantanstsusnenousneneuassvaranasannusaneoranansnuauosauasenavavaverassuasnssnresenisaracasssaraencey “ilmub 2 kerda nddalas — _ teisipaeval ja neljapdeval on - . . . . . - . . . Ls Te MMEMMESGAUTANAGg ERGs coRRBDASenoaNE vED AR RECEDOONS DETER TTACS BROT | ‘Paljua mottetargad on Yaeva: da. Enamus on yotnud omaks, et anne lejiad siis — kui etteval- mistused kohtuvad clukorraga. Omalt poolt tahaksjuurde lisada, et sa void Gnne kohata ka ilma _ett¢valmistuseta — kui oled ai- tuleb' onn ise sin juurde. Sel- leks siin see jutuke. “nemaa soodes ja rabades »Valel veetis veel. neli:raastat D-P. laagrites koos teiste Ida-Euroo- pa: rahivasiega, saksa keeles peaaega igathega, Vadataniata tema rahvuseéle, sest : Tibielatud clukordade tottu pidi fa purssima molemaid keeli kau- nis ladusalt, Igatsetud tag¢asiminek ei lahe- Uksluisest Jaagrielust . tiidineti. - Tali , pillid kotti parna‘, kahtla- ne Eureopa maha jatta ja.onne _ otsida Uues-Ilmas, _ laagri teadete-tahylil, et Eana- fias vajatakse Raudteeza oli ju palju soidetmd ja vanasti suvitamas olles, sail ‘vastu mindud, nii et palju pattu ei teinud, kui siis Kanada komis- joni ees neile. selgeks tegin, et olin Eestis. raudteega palju te- ‘tihte ja teist — ja kui neile: vii- ‘ maks vastasin, et ma tindiga minult ei Kiisitudki, noogutati _omavahel paid ja jubatati jarg- - koputas siit ja sealt, yaatas lambica suhw ja silma j ja kui siis Sissehingamise juures | kiskis tis . veregruppi ‘kerge vaevaga kindlaks madrata)'— titles 0.K. ja paari paeva parast oligi soit libikdigu laagrisse ja ‘sealt lat- Vaga edasi Kanadasse. | Maandusin Quebeci finnas. Seistes seal tollimajas niisama, gest neid ei olnudki, tuli keegi »hirrasmoodi mees: minu juur- de ja titles: Good.morning. Vas- tasin talle ka ing‘ise keeles ja lisasin juurde tiitli-,,sir. Tal olevat naga kivi siidamelé kuk- kunud, mida ta hiljem jutustas, et need D.P.