ao

 -VABA EESTLANE, neljapSeval; 31, ;,,quaril 1985 — Thursday, January 31, 1985

Eesti No ‘Lida auospordi

~— keskuseks

 Autosportaste probleemid varustuse

 $aamisel

Vaatlesime eclniees ajalehes antospordiala N Lil- i lg
' dus, kus Eesti on saanud keskseks osaks oma véidusdidu- |
- autode valmistamisega, ka on kolm parimat N. Liidu au-
- tosportlast eestlased. Tina vaatleme veel. M. H. Kuuse |
_artikli seda osa, kus kirjeldatakse vaidusditjate probleeme

-varustusega. 7

}

_ id, keskasutavat. oma raha auto-

-.  |dele ja varustusele, N. Liidu valit-

sus toetavat neid aii, et Laane
_ ¥distlejad tundvat kadedust. Sdidu-

-.. kulud veisilustele, hotelliarved ja

sdGcid makstakse riigi kdéendatud

__” spordiklubide poolt, Méeskondade-

- le abtakse voistlemiseks autosid,

| transport, tagavaraosi, toortistu,
bensiini ja Oli,

-NGistlusautodele kumme N. Lik
dus. jagab Central Auto Klubi
(Good Years, Dunlops v6i Miche-
lm Formula 3 autodele:

-Prostor v0i Tshekhoslovakkia Ba-

rum kumme Formula-Ida véistle-

jaile; vaikeautodele on ettenthtud

_ Bridgestone vot Pirellis).

| Kuna N, Liit ei valmisia peagu
iiddse vOistlusaufode vajaduosi,
siis Castrol GTX Oli, Champion
kiitinlad, Britax ohutusyOid, Bell

‘Kuigi voistlejad olevat ‘amatil6-

Russian |

selle vajaduses . ybi

mad kaendasid autosid sOpruskari
ka vGistlusel. Enamus autosid, mis
naitavad produkti. marke on roh- |

kem Laine suveniirid, mitte kien *

daja toetus:

Autor loodab siiski, et Viljavaa-
ted on olemas La&aane eeskujusid .
matkides paremate v0istlusautede
vaimistamiseks, samuti parema et-
tevalmistuse vOimaldamiseks vOidu-
sOiduspordi harrastajaile. Aga nagu
kOigi asjadega Venemaal, tthegagl
pole kiiret. T&helepanu dratab, et
kogu aeg raagitakse Eestist ilma

enam » Vabarlikide" kui Suur-Ve-
nemaa, tOelise NoOukogude . Vene-
maa ‘uviala. |

 Etivrid ja muud ‘vajadused im OL ee baie

porteeritakse Laanest.

 Soit}a ise peab maksma ainult 22,0 os

oma kiivri ja tulekindla -sOidutili-

-konna eest, mis m@lemad on seal gee:

" kallid importasjad.

'- YGistlustel pole suuri -auhindu ja ie Wee
_ ghamis esikohal olijaist. kasutavad 22223)
” ‘dillaltki .palju oma’ aega Ja raha [es

' standardautode FARK viidusdidu- gages

autodeks timberehitamisel.

Rahvusnieeskonda kuuluvad Hik- #8
med‘on eelistatud olukorras ja m6-
ele tippmehele on ettenahtud me- (77s

haanikud, |

Kuid enamuses sfitjad tidtaved 52g)
oma autode fuures tavalise tid Zoe]
kOrval ja nende meeskonida kuu- joes
_ uvad korrastusmehed on vaba- ne

fabled,

_ mehaaniliste huvidega sSbrad vOl ee
 kKaastOOhsed, kes tulevad appl na

Kirjanik Arved Viirlaidi videolitidistamine jutuajamisel Aino Milller-

Reklaam on just JOudnud N. becklga Vania Andrese. kirikn ‘seltskondlikus TUT, Lindistab Ellen

: Liitu, aga Ukskt pole veel kindel Irs.

| dalaloppudel.

oeutt AMAR re mE mele

- SILEESIA
-VIHMAVARI

hk

"Mis best Divil

HEINO Sus!

- Katkend tésieluromaanist

noarviku

[YE TW pes =) Med

qh,

wivlis asjast?™ |

as jaame jalie lollisti Koti.“
. Ah seda sa kardad?. Peame

i kokku hoidma, muud midagi. Uks-.

haaval ei jGua keegi kuhugi, Ei j
aa Feldjageritestki labi, magu sa

ise nagid.’ .
Kui tagasi jOudsin, andsin kiria
- pataljonitilemale tile Ja idksin oma

Toosasse lossipreili-tuppa, kus Tim- .

mu jailegt kuulas inglaste pieva-
wudiseid. Suured saksa vieosad

tulema “ saamud

grupp

EP he ats ate

vAjavaateis. ,
Ida-Saksamaa filmitegija Orwo ja
valgustuse todstus NARNA mole |

Poikread: 1 Kuju Kanade aja
loost, kelle nime kannab niltid tiks
suurlinn, 7, Kaasvditleja:— lith, 9,
Alev Liéfnemaal, 10. Religicone,
11, Ujuv.ese, 12, Mitte elusat, 13,
Mererdovel,

Midagi vaga tahtma,.21. Koha
maars6na, 23. Praeguse Prantsuse

‘noukogudelike tahtede lisamiseta. -
Samuti naib mootorsport olevat °

Varskemad itdised loge
. “‘,#ABA. RESPLASEST

r : . r :
: : i ‘ = . . :
ri 1 ate k U H
- — 7 . : . Pe . ee ne _ : “
fe a oe ae APs fae
7 TT. ’ i — ST ee | he oe i
el ee, eo te SELES iy m Es La ay. .
re : aon 7 ae s a Ls _—" " iz wu wre LF ear in ae r "
a | ‘eked wie aah ber aca nee wo a
oe a set —
. — Fis ry . . " ; .
1 . : . a
avy ".
stl
. . " .

15, JOgi Saksamaal, |
16, Hadaohtlik sport magedes, 19.

_’ t66riist, :
aa 18. Siil — saksa keeles, .20. Alam |
rahvas vana-Kreekas, 21.

=u. 1 1

NR. 1227,

i pee
ca

—_"

ee
1 OL

" Tea
'
- Pe. a i eT “ae

SAARE RAHVAS VABAS MAAILMAS"
1944—1984 |

-Tolimetanud Tani Kents, Lembit Kolk, Osvald Thinmas:

Palju fotosid,

459 Ik. koites

Hind $14,— pluss saatekulu $1. 50
“Mitiga »VABA EESTLASE“ talituses

RAAMATUID LASTELE:

KALEVIPOEG (Sppe- fa tddraamat lastele)
OPETA MIND LUGEMA I (ppe- fa tédraamat —

_. eelkoollealistele lastele yirvitrfikis)
OPETA MIND LUGEMA II (6ppe- ja toSraamat
 eelkooliealistele iastele varvidrillds) .. |

. $. EKBAUMI

ala nimi minevikus, 24. Lihasure- :

tus, Karm eluviis, 27. Emane loom, }

28. Eesti Parim ‘karikaturist,- 30.
Mehenimi, °
—- tih., 32. Korjamine, nurumine.

Mecs,

—~ populaarne marsipala, 14. ‘Aia-
17. Kirjanduslik vargus,

ie ip ey ee ee
ina ce LIYE ili, 25, Oppeasutus, 26, Hiilgus,
ney ee e " 23. Juhtub muinasjuttudes.

RISTSONA NR. 1226 -
LAHENDUS |

Poikread: 1, Taavet, 6, ‘Koopas, f

10. ROhwy, 11. Kaatet, 12. Seekel,

13. Starter, 14. Igas, 16. Slum, 18.
Laev, 19, Tasumine, 22. Astu, 24.

31. Hesti Lauljate Liit

Piisiveads 1, Lind, 2, Abistajad |
haiguse puhul,-3. Antiikaja suur- |
4, Pihustama,” udupeeneks |
* tegeraa, 5S. Elu jooksul, 6. Vorm ] -
—— sOnast rikkuma, 7, Kurnamisva- |
“et bend, 8. Négemata, 13.....marss. {

| Vorm }
sOnast elama, 22. Ldunamaine puu- :

LUULETUSKOGU.

_OHUMARGI ALL

Hind $10,— pluss sastekulu $1 Lie
~~ Saadaval Vaba Eestlase talituses

ILMUS TEINE TRUKE INGLISKEELSEST KOKARAAMATUBT

Cooking Estonian Style”

— Hitja Treumuth ja Viivi Piirisild
a8 retsepti ®. Hind koos saatekulnga Can, $13,—

Tellimist. vitab vasta ,,Vabe Eestlase’ talitus,

) Raamatad saadetakss vilja Los Angelesist. _

Veranda, 25. Kastani, 27. Duur, §
| 29, Karistus, 32. Tont, 35, Olak,

36.-Aula, 37. Pataréi, 39. KGngas, .

40. Sinus, 41.
43. Aeglus.

Pilsiread: 1, Taktik, 2. Alamal,
3, Exes, 4. TOttavad, 5, Pudrett,
7, Oder, 8. Pikali, 9. Salome, 12.
Sees, 15, Sarapik, 16. Smetona, 17.
Unine, 20. Auku, 21. Temal, 23.

Uuriv, 42. Sitkus,

Sadu, 26. Arteesia, 28. Ustavus,

Sah, joo", Uitles Timm, |
_ Ntiiid veel, jah. Aga kui kaa-
paimiseks laheb, siis mitte lks tilk. -

1 Saad aru?*

vlohoh, sa oled Gige pentsikuks

~ Wt hakanudl" |
| . ,,Kas lubad? Ma miletan, kuidas

4 Exstist tulies mehed S18S@. Jaid, jaua

sulased™

| kaakamiseks laheb ..
7 veél ikka vOib?"
1 »iiea Kul, Anna sital*.

- natsionaalsotsialistiks .

tas,"

 sOolrait!. Ma luban, et kui paris
. Aga nuud

Ladge oli, Laadpe, léige ja lutika

+f maitsega. Aga pahe hakkas kill, .

Esimesel mail teatas Prahas te-

7 putsevy Saksa Taadiojaam, mis en-
| nast ikKa veel nimetas  ouutsalsa
 Ringhaaling”:

1 Hitler,

wifeie juht, Adoif
00 —viimse . bingetOmbeni
yOideldes lahingus Suursaksa Riigi

| pealinna eest langenud.* Selle pea-
| le m&ngiti-leinamarssi Beethoven!
: seitsmendast slimfooniast,
* Wagner, kes oli posthuumselt Hii-

Richard

lert poolt kOigi. aegade suurimaks
Kuulutatud,
polaud nahtavasti midagi kiills!t
kaalukat komponeerinud, et. seda

.Fuhreri surma puhul mingida.

Moni tund hiljem teatas saras

. saatja, et teade Fihreri surmast on

latnerindel clid end Hitlastele -yvan-
gi andnud. Berliini timber k@is-1k-
ka’ veel. madin, aga venelased olid
sligaval linnas sees. Idarinde pOh-
jaosa oH kokkuvarisemas. _

_Ainult -marssal SchGrnerl . vae-
‘idarinde l6unaosas. sOdis
edasi: nagu poleks midagi erilist
juhtunud.

Ja - Oberfatkenhaini -lossis oli

saanud valmis. maailmatu laar’ vii-~
Ma. 7

aluseta kOmu, mille levitajaid os:
tab rank Karistus. Juht ‘elab ja
vOithus kaib edasi kuni l6ppydidu-
ni! Yeelgi diljem teatati.aga uuesti,

et esimene teade on Oige ja Pih-

rer on tGest: surnud. Saksa rahva
uueks juhiks ja riigikantsleriks on
Hitler enne oma surma nimetanuc
suuradimiral Dodnitz'1. Donitz teates
omakorda; et ta peab kiill oma ke-

huseks Saksa rahvast. bolsheyjsm

, aga vottlus lignes

olevat kaotanud oma mitte. Var
| hed erivdeosade ja regulaarvigede

29, Korkus, 30. Rannit, 31. Taas,
33. Tunnel, 34. Paisus, 37. Pesu,
38. live. —

vahel kaotatakse 4ra: Saatusevoit-. §
lus idas j8tkub muidu endist viisi.
Berliini timberpiiramine venelas-
te poolt ja Saksamaa pooleksjaga-
mine ameeriklaste ja ponavde kok-
kusaamisel olid olnud ilmseks mér-
giks, et ISpp on lahedal. Hitleri
surm aga tegi ka viimasele puu-
peale selgcks, et on tagumine aeg
hakata léa@ne poole likuma. Sest

oft Aadu mis ta oll, terve nlinime-—

tatud Suursaksa Rik olt ikkagi ‘es-

_majareus: tema kaétet6G ja tema

surmaga oli asi lOppenud, Nii mot-
iesid Eesti Diviisi sodurid; Mida
mOotlesid turmvulurarid, kelledest
vastavalt DoOnitzi kasule nitlid olid
saanud jalle Jihtsalt harrad obvit-

serid, seda oli raskem hinnata. Sest.

asjad ei nainud ikka paigast liiku-
vat.

-Teisel mail teatas inglaste BBC,
et ainsad vaeosad mis veel , Suur-

saksamaa” eest vOttlevad asuvad

Latis ..(Kuramaal),
Tshebhoslovakkias,

_Austrias .Ja
Tnglased ise

ilma vastupanuta,
metaiud.
Kolmandal mail jOudis punavigi
laial rinde} Elbe jde-darde ja asus
mitmes, kohas tthendusse inglaste-

ga. Vastupanu idarinde pOhjaosas.

oli seega praktiliselt lakanud.
Neljandal mail saatis Donitz

esindajad inglaste juurde, kes kir-

jutasid alla tingimusteta kapitulat-

sioonile Hollandis, Taanis 3 Ja Poh-

ja-Saksamaal. ;

Viiendal mail alpas Prahas suu-
reulatusltk mass sakslaste vastu.
Kindral Pattoni kolmas ameerika

-armee -¥allutas Pilsent, mis on al-

nuit mOnikiimmend km Prahast,
aga sai sis. kasu mitte enam edasi
tungida. Venelased lahenesid Pra-
hale pOhja poolt. Nendega oli kaa-

Leg gu jalad votavad. "
marssisid Lubeckisse, mis loovutati &

sueesiat ej oi-

 tagasi,

MARIE UNDER INIMESENA

 Rasmatuke on koosiatod Helml Rafaman poolt Teatajas aval
datud artiklite seeriast, avaidub wusi. aspekte mele suurliulete-
inst kui inimesest ja on tiieuduseky nelle teostele, mis Marie

~Onderi crear aalan aire penne enh alae 1
tahistaneege.

ses Marie Underi 100, a. siimnipieva
‘Hind $4.— pluss saatekulu 50¢
: SAADAYAL VABA EESTLASE TALITUSES

- ‘Tshehhoslovakkia seaduslik

oresident Benesh, kes koos- ,,esi-.

meste vabastajatega*’.oma maa

pealinna tahtis jOuda. Hiljem sai- .a

me kill teada, ef -kindral Patton oli
asjade nilsuguse arengu pdrast Ot
ge pahane, aga see ei muutnud as-
ja. Tshehhoslovakkia oli liitlaste

kavas ette néhtud okupeerimiseks

punavae pooit.
Eesti Diviis aga’ pidas vapralt
tdarinnet: edasi, nagu poleks mida-

gi erilist juhtunud. Timmu_ oli

veendunud, et mele turmylitirarid,
see thhendab nitiid kill Dénitzi k3-
su kohaselt jallegi »Hatrad ohvit-
serid™.
kaotanud,

,, Vaimuhaiged, poh, (nimesed.
kelle pea on haige."

Kk jaid Korraga, vairhuba
geeks iF |

- y,Paistab niimoodi. This _aruga

inimene laheks laine poole nil na-

Niisuguseid taie ariiga inimesi
oli ka. kiilalt olemas. SGdalasi, kes
saatsid jubtkonna pikalt ja hakka-
sid oma kae peal liine poole as-
tuma. Kui palju neid labi paases,
seda me ei tea, aga paljud toodi
-sest’ rinde taga valitses
marssal SchGrneri rindelOigus ikka
veel -kOva kord Ja Feldjagerid te-
gutsesid vapralt edasi. dooksikud,
kes tindele tagasi toodi, kastl kut
reeturid maha lasta. Seda klll ees-
ti vaeosade juures ci jubtunud,
sest vaatamata Timmu arvamusele
polnud meie h&rrad  ohvitserid
Gmeti mitte peast t#lesti segased.

Feldjagerite - poolt Kinnipitiitud ja

tapasifoodud sGdurid sGimati liht-
salt Iabi |,eesti juhtkonna mitte

‘usaldamise p&rast*, kes teadvat -

_ OMAPEAD,

yi 2K NoA nOSRRNR

kcige paremini, mida on bige teha

ja mida mitte, -

_ Uhel,paeval ikmus tile Gige pika |

aja jallegi diviisi ajaleht ,, VARR-
MEIST TOUSEB KATTEMAKS*.
Jumal teab kus ja kuidas seda ¢rii-

Kitud oli, aga valja ta anti ja juit .

oli nlttid hodpis teistsugune kui ta-
valiselt. Jutt oli peamiselt eesti ob-
vitseride ja eesti sddurite vahe-
korrast.

Festi ohvitserid polevat iialgi

muule mOielnud kui Eesti tulevi-

kule ja oma-meeste eest hoolitse-
msele, kuigi on tulnud pidada vas-

‘Tf ; ; 7 a : ls 7
olid viimse arunatukese eee raskeid lahinguid. Eesti 96

dur omakorda on oma juhte ikka
da alatt usaidanud ja teeb seda ka
nud, kOige raskemas olukorras,
Aloult sel viisil saab ta oma ko-
hust isamaa vastu t&ita, EESTI $6-

DUR USALDAB OMA JUHT-.
KONDA, SEST NI TEENIB TA_

KOIGE PAREMINI QMA JISA-
MAAD! TA EI TEE MIDAGI
VAID T&IDAB
OMA ULEMUSTE KA4SKU KA
KOIGE RASKEMAL TUNNIL!
RESTi OHVITSERID MOTLE-

VAD NUUD VAID OMA SODL- -
RITE HEAOLULE! tHESKOOS
TEEME ISAMAA BEST OMA

PARIMA!

Kust nad kurjadvaimud niitid
veel sihukese kirjamehe Ga valja
urgitsenud? imestas Timmu. ee
on hoopis kavalam jutt, kui-mete

rigemendi tilem miistaks: valia .
nuputida, Kes omapead ameerik-

laste juurde putkab on halb eest-
lane, vaat kus Jops!*

_ Hiepuet

At

365 Bay |

Ohtutt a

AD"
Yorkdale§

Tora