suunurga vahel. upp rd... bg dal inna aA Eli Kefvile Kirsimus: Oma viimases artikhis fe kirjutasite naoharjutustest. Pa- lun selzitage lahemalt, mis pahjus- tab jooni tlemisel huulel ja milli- seid harjutusi teha? Vastus: Ulemine huul nib aasta- tega muutuvat pikemaks ja nii kao- tab ta oma meeldiva iilespoole suunduya kurvi. Samaaegselt jadvad mélemad huuled ka kitsamaks. Siin peab paika Vana tuntud nduanne, et - mangige pasunat vdi flddti, siis huu- led'ei muufu. Vaevalt me niitid sel- leks 'arkestrisse liheme, kuid mdte, et pidevad harjutused aitavad vanuse fundemarke eddsi ltikata, on selge. Kelmises artiklis mainitud harju- tused ,,o, u, ti’ on otselt moeldud ka suuiimbruses olevate lihaste tugev- damiseks. Suu vormimiseks on kaks jirgmist harjutust vajalikud. — 1. Liikake alumine huul tile iilerai- -sehuule, nij ettasedakatab..Hoidke ‘seda asendit paar sekundit ja lahute- se hutiled tiksteisest valju ,,pop''1ga. Korrdke 25 korda. 5. Votke dletaoline toru, mida ka- sutatakse karastavate jookide joami- _ seks ja taitke vati v6i pehme paber- ga. Niilid ptitidke seda tdidet dlest vilja puhuda. Tommake posed tu- | gevasti Ohku tis ja hoidke 3 sekun- dit, et Ghk huulte vahelt valja ‘e1 ' padseks. opus vabastage Ghk tu- geva hdalitsisega ,,pu--h”. Ja nitiid vilistage kGige sellé peale, mitte nagu seda rahvaparaselt mGeldakse, vaid kui suuharjutusena, sest vilistamine annab sama tulemusi kui muusika- riistade puhumine. Umbes samaaegselt, kui tekivad jooned sun pedle hakkab tavaliselt iImnema ka volt ja joon nina ja Selle drahoidmi- seks véi pehmendamiseks pange kaks sGrme mina ja suunurga vaheli- scle alale aja. veidi naeratades piitid- ke tunnetada pésemuskli- asukont.. Tavaliselt esimene ja teine s6rm on selleks kiige mugavamad, ning nel- jas sdrm toetub iilahuulel. Tavalisali kohtadel, kus fohud véi jooned esine- vad on tekkinud musklikiudude péimu- mine voi kokkut6mbumine. Esimese ja ieise. srmega leiate varsti selle ~ koha, tundub nagu oleks muskel suu poole vajumas. Kontsentreerige ra- hulikult ja kufutage ette, kuidas Te mottes neid kiudusid lahutada ja 16d: -_vestada ptitiate. See néuab veidi har- jutamist, kuid kui olete selle mitte- jaadi sdavutanud, siis pitiidke hoida lihast lotvununa, lugedes kunij 25-ni. - - Puhake 5 sekundit j ja korrake veel 2 _ korda. es Cita ~<" | Suunurkade lilespoole suunami- seks pange 2 sérme [kolmas ja neljas) -suunurka, Naeratage ja nitpea, kui _tunnete muskii iegevust, piitidke sér- medega toetades hoida seda iilespoo- le suunatud tegevust. Vaadake, kas gaate muskli asendit sormedega toe- tades hoida 15 sek, v6 lugedes 15-ni, -Korrake veel kaks korda. Kahte viimast harjutust vite edu- ga kasutada ka otsaesisel ja silmade iimbruses, vGi kus iganes mOni joon, kurd vi muhk tekib. Tulemused on hauakestvamad kui seda naokirurgia on véimeline luba- ma. BON AIR APPLIANCE SERVICE PARANDAME x 3) aastat tédpraktikat Tel, 533-9334 — Peter PP ee PPP NP a Pe fat Pe PP ec a | CULO Lc ie ® Laup., 25, mail Eesti Ohvitseride- -Kogu .sOprusohtu Tartu College’: kohvikus algusega kl, 7 6. @ Pithap., 26. mail Baptisti kirikus juubelimuusika ohtu nr. 6 algusega kl. 6 6. . @ Esmasp.. 27.) mail loeng Eesti _ s0durid fa eesti kultuur’ Tartu Col-— lege’is algusega kl. 7.30 6. @ Teisip., 11. juunil yostonia® ‘kontsert Walter Half'is algusega ki. 7.30 5, | | VELLUM eA | kiilmutuskappe fa. plilte — igat aT Vals ideaalne aeg nendé \Stvumisehar. jutuste tegemiseks on parast néao- _yoimlemist, milledest kirjutasin eel- mises artiklis, vG1 enné magama mi- nemist. Mélemil juhul vajab nagu lot vumist. Naovdimlemist teeme iga tilepde- ‘ya ja lipetame proteilinkreemiga (deepaction cr.j. Parast véimlemist on vereringvool elustatud ja selle tattu imbub ka kreem kergesti naha sisse, Parast kreemi kadumist naha- ninnalt on dige aeg litvumisharju- tusi teha, sest ka musklid vajavad puhkust, et saavutada maksimaal- seid tulemusi. Harjuiades enne magamaminemist saame lotvunud oleku, mis on vajalik kosutavaks puhkamiseks ja pealegi toimub peamine ndonaha ja lihaste — paranémisprosess magades., Ulalni- metatud harjutusi on soovitay teha iga paev. Ohtul lopetame ndoravi vastavalt tele néonaha vajadustele kas normaalse, kuiva vdi rasvase odkreemiga. Kohtadele, kuhu on iek- -kimas jooni, lisame 6ékreemi peale tingimata vastavat jconte@li, sest kdik see ndovoimlemine on suunatud nende kaotamiseks. véi ara hoidmi- seks, vastavalt kui Gigeaegseit oleme oma valimuse eest teadlikult hoolit- : send, (Kiisimused vastuseks saata Meie Blu‘ toimetusse voi otseseli — Elli Kalvik, 166 Sherwood Ave, Apt. 2. Tel. 483-1545}. Portlandi pidupaevad Paasmete tellimise tahtaeg Paevade ballile } ja rahvapidule Oi 4. quuni Padsmete ealmiiiiki korraldab: Fromhbold Gray, 4470 SW Hall Blvd. Suite 323, Beaverton, OR 97005. S64 durite ja sOprade dhtu on ka- vandatud esimese pidupdeva ohtule. Asukoht Marriott hotelli ballisaal. Pidulauad 8-le kiilalisele. Number pdasmel ja sama number pidulaual maédrab pidulise esialgse asukoha. Péasmed $25 isikult. Peatoimkonna esimees Leitmar Keskiila. - Paevade ball algab 4. juulil kell 19:30 | kukesaba" tunniga Marriot! hotelli allkorra tuajees. Tund hiljem ‘avanevad uksed. Numbrid pdasmel juhatavad samale numbrile pidulaual. - Ummargused lauad mahutavad 8 pi- dulist. Paadsmed $30 isikult. Balli- toimkonna esimees Olav Merilo. Rahvapidu on 5. juulil. Asukohaks Alderbrooki erapark, mis asub um- _bes 22 milli Pottlandist pohjapool suurte metsade riippes. Rahvapidule viivad/toovad selleks fitiritud bussid, vGimaliku sdidualgu- sega kell 8 hommikul esimese vahe- tusele. Lahtekoht Marriott hotelli lé- hedal,. Pidsme hind katab bussiséidu sinna ja tagasi, samuti lSunaoote ja Ghiusboai. - Joudnud tagasi Alderbrook’ ist, on | voimalik veel jumalagajituks veeta aega Eesti Klubis, mis on avatud kella 23:00-st kella 02:00-ni Marriott hotellis. Rahvapeo tegevuse koordi- neerija Kalle Merilo. Paismed $25 _isikult erandiga lastele: 6-11 a. $10, aila 6, vaba. Eesti Kluhi Portlandi Paevadel ~ asub klubi Marriott hotelli riumides. Ametlik avamine teisipieval, 2. juu- lil kel} 21:30. Kahel jargneval pidu- naeval avatud kella 21-st ja [Spupde- val kella 23-st, Klubiruumide kasuta- mise lépuks kéikidel paevadel on ettendhtud kell 2 peale siidadéd. Eesti Klubi peakorraldajaks on Lehti Merilo ja tera abilisteks kavalises osas vaike grupp populaarseid noo- remaid joude, O.K. oe Dp pee et ee J kindlal joone!: ~ “tsi, eT Pee Reel pest le ee | Analiiis NELJAPAEVAL, 23. May, — THURSDAY, MAY 23 Kommunismi ei saa rakendada moodsas tthiskonnas Viimasel ajal on kommunistlikus maailmas toimunud umbermatle- misi, imberkorraldusi ja iseg; kor- palédvendusi. Ka kéige kéirdsil- masem kommunist teab, et kapita- lismi maailmas on elu pare ja mitmekesisem kui marksism}- kar- jalaudas. Méned kommunismj teo- reetikud vdidavad kill, et kommu- nism on alles ,,arenemas“, kid on selgelt naha, ot kommunism takis- tab thiskonna tootmisvéimet ja arengut, . Ajakiri U.S. News" (veebr. 4 1985] toob iilevaate punase ideoloo- gia maadest, ketlede logisev majan- dus sunnib neid voGtma kasutyusele kapitalismi ideesid ja meetodeid. HHNA Puna-Hiina, naiteks,on teinud jar- su podrde laanepdrase vabamajan- duse suunas. Hiina juhtkond on ot- sustanud, et majanduse pdastmiseks tuleb muuta kommunismi. Sellepé- rast on suurem osa pOJlunduse kom- muune(kolhoose) tihistatud jajaota- tud erataludeks. Tarbekaupa ja pal-- -lunduse tooteid mittiakse nittid yaba- turul. Tédstusele on antud yabad kded tootmises ja millimises, Rahan- dus on muudetud kapitalismipira- seks.. Hinnad ja palgad olenevad niiid tarbimisest ja tootmisest, Tu- nandeid dpilasi on saadetud 6ppime Laanemaailma koolidesse. . Tulemus on, et Hiinas on suur joukuse f6us. Taluperede sissetule- kud on téusnud 130% ja Hiina on niitid poilusaadustes isevarustay — isegi teravillas. 80% dridest on eraet- tevGtted. Hiinas on isegi kaheksa miljardit dollarit erakapitali vélis- maalt.. ; | Hiinlased niaitavad uhkusega ,,joukaid talusid', millede sissetulek lubatud ehitada avaraid eraelamuid. Hiina ajakirjandus kiriutas hiljuti -tihest kanakasvandusest, mille omaja ostis omale auto. Teda kirjeldati kui kui kangelast, sest-ta oli esimene ,Maamees', kes ai omale auto kom- munism! ajastul. Ka Hiina linnades levib vabama- jandus ja eraettevotius. Easkujuke on abitaltem tugipunktid Aasias, nagu SINZapuUr. - Majanduse arengu kiire ,,kdiguva- hetuse" juures vdib tulla ette aga »xriiksumisi®: Kommuunide lam- mutamise! on vahenemas riiklik sot- siaa)-hoolekanne ja hindade tiiga kii- re t6us vdib tekitada inflatsiooni, Hiina valitsus kinnitas aga oma rah- vale jaanuaris 1985, et hindu ei lasta- palkadest mddda jcosta. Tédtus on. teine mure. Kui talude ja tehaste tootvus suureneb, vOivad paljud jaa- da ilma todta. Kindlasti on. Hiinas vee! maciste, kes kardavad oma vdimu kaotamist, kuid valitsuse reform-poliitika on vabastada hinnad., tootmine ja turustamine riigi kontrol- list, Vile aasta parast; kui kik lgheb hasti, maksustatakse tGGstused toot- mise tulude pealt: tédlistele maks- takse tootmise pealtja kahjuga {dGta- vad t66stused lastakse minna seina darde™. Sellega on Kommunistlik Hiine avalikult teatanud, et marksism- tent: ~ nism ei tddta, UNGAR] _ Ungaris on uuendatud kommunis- mi juba palju aastaid. Elatustasée on Ungaris nii kérge, et igai aastal laheb Ungarisse oste tegema 5 milianit ini- mest Ida-Euroopast. Ungari kasit6é- lised, taksijuhid, poepidajad ja sadk- lapidajad tegutsevad peaaegu sama iseseisvalt kui Laane-maailmas, Bu- dapestis on miiiia Itaalia riideid je Ameerika: ajakirju. Luksushotellid ja tks kasiino teevad head ari, Puu- duseid peaaegu ei tunta. Budapesti askeldav elu meenutab rohkem Parii- si kui teisi Ida- “Euroopa igavaid ja’ halle Hnnasid. Ungari eratalud toodavad 40% tol- dust (statistika jargi, kuid see % yaib olla kérgem). Pool miljonit ungarlast kiilastab Laaneriike igal aastal. Fra- isikud véivad enampakkumise} iile - votta ,,punasesse -jooksnud" riigi ettevétteld, Tasuna maksavad riigile teatud osa tulust, kui seda on. Tdds- tuste tilemused ei pea enamvajdlema valitsuse meestega tootmise pjsikii- -simustes, Ule poole hindadest Unga- tis tuleneb tootmise jq larbimise vahekorrast. ‘Selle aasta alguses astub Ungar majandus veel the sammu edasj vue reformiga,; tstes veel hindu, ndu- des iilemustel arvestada rohkem 106- kuid vallandades iilearyseid tédlisi. Osa inimesi kaotavad tgokch- Ul, kuid need saavad minna lajene- Vaisse eraettevitteisse, Kuigi venelased vaatavad edukale Ungarile pahase pilguga, ei sea a nad on §10.000. aastas. Seal on. niiiid - dega"’ _ minister, Hinnad on tublisti tousnud, otseselt midagi teha, vihemasiti mitte nit kava, kui Ungarit valitseb kom- _ munistlik partei ja Janos Kadar, kelle. nad ise panid pukki peale Ungari iilestdusu (1956}. Pealegi iile noale Ungari kaubandusest toimub siiski teiste Ida-bloki maadega. Kuid majanduse vabameelsus ja. sidemed Laanega'on toonud kaasa - keerukusi. Aastal 1982 jooksis Unga- ri riigikassa kuivaks ja ,, Internation- al Monetary Fund" aitas dollaritegs. Valislaenud Laanest on tisna suured. Iga ‘neljas. ettevGfe on ,,probleemi- , nagu titleb Ungari majandus- tekitades kohati nurinat inimeste hulgas. | Selge on, et Ungari reformide ins- piratsjoon tuleh Laane edukast ma- jandusest, Ungarlaste poliitilised plitidlused on peale 1956. aastat sei- satunud, kuid nende materjaa}sed piliidlused on avalikult seotud laane- pdraste tootmise ja tarbimise seadus- (aga. | Ei ole kerge paokida kapitalismi marksismile kiilge — ja keegi ef nae seda selgemini kui jugeslaavlased. Viimased 30 aastat on Jugoslaavias tehtud ainujaadset katset, jaada usta- vaks riigi keskjuhenduse pohimdtte- le fa samal afal teha praktilised otsu- sed kohalistes maakolgastes. Arusaadavalt on tulemused olnud omapdrased ja segased. Ajguses, Josip Tito ajal, edenesid asjad enam-vihem rahuldavalt. Todstus arenes ja elatustase tausis, _kuigi aeglaselt. Riik juhtis majan- dust, kuid igapdevased otsused — palgad, tootmise normid ja turusta- mine — tehti toéstustes. - Hiliem aga, kuj majandus ei olnud enam niilihtne, hakkasid asjad mine- ma viltu. — Ja on ikka veel viltu. Inflatsioon on niitid 6%: Iga kuu- es {Gline on tééta, Valislaen on 20 miljardit dollarit. Sissetulekud on langenud 40%, Todlised on rahutud. Peale Tito surma on fugoslaavia kuus osartikiléinud tgatiks oma rada. Lhe laimmatava biirokraatia aseme! on niitid kuus biirokraatiat. Uks tule- mus on fraiskay mitmekordistus. - Rongid peavad nditeks vahetama ve- dureid iga osariigi piiril, sest raudtee jaguneb eri valitsustele igas osariigis.. Raviatédstuse, oli ja kaevanduse in- vesteerimine on tihti jaotunud mit- mele omavalitsusele, Seni, kui ahvardas pankrott, aastal 1982, ei teadnud Belgradi keskyalit- sus isegi riigi valisvola suurust, sest iga osariigi pank oli teinud oma lae- namisi. Monede ekspertide arvates on ju- goslaavia (peale oma sisemise nér- kuse} lihtsalt kukkunud kahe siistee- mi vahele — tiks kapitalistlik ja teine marksistlik. | Niaiteks on Jugoslaavia omapidra- ne isevalitsuse siisteeém niji sisse ku- lunud, et paljud tehased tédtavad mitte ainu! valjaspeol valitsuse kont- rolli, vaid ka vaijaspool edukat tu- rustamist, sest Baigradi keskvalitsus hoiab elus ka ebatasuvaid tehaseid. Selline logisev isevalitsus ei soo- dusta investeerimist, Todstuste laien- damiseks ja taiustamiseks on harva kijllalt raha. Tulemuseks on vananev iGdstus, mis teeb viletsat kaupa, mida keegi ei taha. Ahvarday kokkuvarisemine on niiid sundinud Belgradi valitsust te- gema reforme, mis aga liikkab kogu majanduse kapitalismi suunas. Et saada Ladnest raha ja tehnoloogiat, on tostetud investeerimise piire. Hin- dade kontroll on peagegu kaotatud. Ebatasuvad tehased kavatsetakse 1é- petada. Eraettevotteid soodustatak- se, See reform on pohjustanud igedat arutelu Jugoslaavia ‘ juhtkonnas. Ideelised kommunistid kardavad, et vabameelne majandus toob kaasa poliitilise vabameelsuse, mis havi- taks Partei vGimu. — Kuid valikul palju ei ole, sest marksistlik majan- dus jcokseb ummikusse, KUUBA Setlest ajast peale, kui Kuuba lan- ges kommunistide v6imu alla, on seai valitsus juhtinud riigi majandust, soodustades tédstusi ja piliides va- hendada sdltuvust p6Hundusest. Niitid on aga Fidel Castro hakanud kohandama Kuuba majandust, et ra- huldada tarbijate néudmisi, Sellega koos viskab ta aga dra ka mitmed marksistliku majanduse alustalad, mis on hoidnud punast parteid VOl- mul. Sellest aastast (1985) peale on an- tud tédstuste juhtidele vabad kded ja Kuuba majandusministri vGimu on karbitud. Uue seaduse jargi volvad kuubalased ise osta endile elamuid. Avatakse ke uwued arid, mis miitivad — jhatud tarbekaupu kallihinnaga — et Meie pensionirid “Mele Elu' nr. 2% (1838) 1985 Oppida voib alati Salme Soovere lépetas 70-aastasena lilikooll Yanasona iitleb, et parem hiljs kui mitte kunagi. Ja nii otsustas 65- aastane Salme Soovere minna ili: kooli ja lopetas University of To- ronte Aris and Science teaduskon- “nha 1982. a, Aasta hiljem. lisandus honor-kursus kaunite kunstide alal ja Opingud Siennas, Itaalias ja Kas: selis, Saksamaal. S. Soovere on kunstinditustelt asa v6tnud Inglismaal Fulham Kunsti- klubis, Bradfordis ja Londonis. Olles Sppinud juba kodumaal joo- _ nistamist Jtiri Riisi ja Arno Vihvelini juures Rakveres. Hiljem vdttis era- tunde Saksamaal tihelt lati kunstni- kult. Londonis 6ppis 4 aastal Putney Schoo! of Arts’is. ‘Torontoes esines 5. Soovere esia- kordselt | Eesti Paevade ildkunsti- nditusel 1972 Tartu College'is ja. on osavotnud Toronto ilikooli kunsti- klubi nditustelt ning viimati Esto '84 valiknditusest O'Keefe Centre'is, Kust vdtab see noore hingega tubli eestlane selle jau oma vanuses? Ta saab kevadel 73-aastaseks. Oeldak- se, et terves kehas on terve vairn ja selles on palju tott. SPORT Et sellest paremini aru saada, viin lugejad Aserisse, Virumaale, kus 4, mai] 1912 siindis abielupaar Rosen- paumidele titar Salme, Isa oli ari- mees, kes varsti teidis, et peab kolima Kadrinasse, Séal algas Salme koolitee, mis ‘at kus Rakvere Opetajate Seminaris ja Zeeh Tiitarlaste Kommertsgiimnaa- siumis, mille l6petas 1931. a. Juba 21-aastaselt asutas ta Kadri- nas Koduttitarde jaoskonna ja oli nende juhiks mitu aastat. Samuti asutas Kadrina Haridus- seltsi Spordikiubi {KSK) 1993 a. ja oli esinaine. Tema juhtimisel ehitati ju- ba jargmisel aastal tdismdédtmetega spordivaljak, kus avavoistlused peeti aug. 1934. KSK-sse kuulusid ka vark- palli ja. korvpalli meeskonnad, kus kapteniks oli Salme S, Seal tegelesid ka vGimlemisriihmad, ja olles lipe- tanud [dla vGimlemisjuhtide kursuse oli ta naiste, tiitarlaste ja poiste ju- hiks. | 1934 a. asutas Salme $. Kadrina Haridusseltsi Tennisklubi, kus oli sa- muti esimeheks. Salme jooksis Kadrinas 400 m,tul- les esikohale, kuid Saksamaal 11 a. hiljem tuli Balti Spordivéistlustel sa- mas jooksus esimeseks paar sekun- dit parema aiaga, See nditab, et mé- nel tuleb jéudu. ja jaksu aastatega juurde. SALME SOOVERE Salme S: keorraldas Kadrinas ka esimese kabaree ,,Can-Can”, millega mindi ringreisidele mitmesse Viru- maa suvituskohta. Ta vottis osa ] EV. Spardi- ja Véimiemispidustus- test Tallinnas juunis 1934. Samuti esimestest E.V. tileriiklikkudest vdim- lamisiuhtide kursustest, mis peeti Tondil, ohvitseridekooli vdéimlas 1935 a. martsis Ernst Idla juhtimi- sel, Samal aastal vottis ta osa E.V. ileriiklikust Talispordi pidusitustest Vorus kui KSK esinaine ja Virumaa naiskonna liige, — VOORSIL : Aastal..1942 noore abielunaisena kaotas traagiliselt oma tubli elukaas- lase ja jai iiksinda kasvatama kahte poega. Need olid rasked ajad, mitte ainult noorele emale, vaid lervele . eesti rahvale, 1944 siigisel pidi te koos poegadega viimasel laeval jit: ma oma kodumaa. Giles Kadrinas olnud pangaamet: nik, sai Salme Soovere tééd Schwe- Tins, Saksamaal, panka. Hiljem oli ta Osnabriicki laagris, kus to6tas UN- RRA Welfare kontoris sekretdrina. . Inglismaal Walesis tédlas mitu aas- tat St. Chad's Poiste erakoolis ning sealt edasi Londonis, kus cli tegey sealses Kesti Seltsis. Ta leidis ka aega kuulsaks teha inglise noorte poiste muusikagruppi nimega The Bob-— cats", olles selle avastajaks ja mi- nedzheriks, Vahepeal kasvatas 5S. Soovere oma kaks poega tublideks eesti meesteks, kes mOlemad on sae- nud iilikocli hariduse. Parast Torontosse asumist on S. soovere ldinud edasi sama jGuga ne- gu varem, alustas 6pingud sijin, jope- tas oma alatud té ja on veel jdanud aega mdalimiseks ja isegi skulptuu- riks, OISE tegi hiljuti paaritunnilise intervjuu teme elust, mis on véetud helilindile, MAI! JARVE ergutada tédliste taodangut. Meelita- takse valismaa kapitali: samuti turis- te. Tehakse isegi moenditusi. Selle tulemuseks on rohkem ladne- pdrasem ja vahem marksistlik iihis- kond. Seni ei tundu, et see Castrot hirmutab, Uks parteijuht dtles isegi, et Castro ergutab meelega Kuuba majandust — sihiga,et Kuuba tédstus jOuaks tulevikus ette USA tédstu- sest. Sddrased ettek&dnded ei peta aga kadagi, Kuubal on tohutud vélad Moskvale — ja Moskvaeisuudaoma abi suurendada,. Castrol ei ole muud valikut kui vaikselt tunnistada, eét ima valiskaubanduse ja Ameerika iehnoloogiata j4aks Kuuba majandus lootusetult teistest taha. @ Kremli maailma arengut ja timbuvad hir- munult konservatiivsuse karbi sis- se. Kuskil ei ole rohkem vaja refor- me kui Venemaal, kuid Partei kar- .tab kaotada oma poliitilist véimu. Kuid ka Venemaal lokkah eraette- . votlus, kui on vahegi vdimalust. _ Puusepad, ratsepad, mehhaanikud ja teised kasitédlised tegutsevad enam-vahem avalikuolt, [ima nen: ~ deta jaaks igapdevane elu seisma. 2% Venemaa pollupinnast on era- maa, mis toodab tile 30% Venemas likast, ptimast, aedviljast ja 60% - kartuleist. Venemaa majandus aeglustud. Uks ikaldus jairgneb teisele, tédlis- - te tootvus langeb ja investeerimise raha kahaneb. Puadused on tavali- sed. Seni on saadud Ladnest tera- vilja, tehnoloogiat ja krediiti, mis on Veneimaa sisereiormi edasi |i- nud. Kuid nagu prof, Ernst Kux (Sveit- ai poliitikateadlane) iitleb: ,,.Kom- munism ei ole lihtsalt sobiv mood- sale thiskonnale, Kommunism on toke whiskonna arengule. Isegi Kremlis aimatakse seda. Kommu- nistiike riikide ainuke valjavaade ) on muuta uhiskonrna korda véi Minna vasiy uha siivenevale kriisi- le," kommunistid jalgivad . Soome politsei otsib vene maalikunstnikku HELSINGI(M.5.) ~ Soome krimi- naalpolitsei on kuulutanud tagaalsi- tavaks tuntud vene maalikunstniku ja Glazunovi, keda kahtlustatakse maalide smugeldamises. Politseis uurid trupp venelase voltsinguid koos salakaubaveoga ja vangistali Jarvenpdas, Helsing) ligidal elav te- gevdirektor, Praegu on n ta aga vabaks lastud. On selgunud, et direktor koos tthe kunstigalerii projekti tilemaga on smugeldanud Soome Saksa Liidu- vabariigs kaudu maali vadartusega ule 1,6 miljoni marka (u. 36 000 dollarit). Soome on toodud ja siin on tehtud ka ametlikult rohkest! Glazunevi maale. Kdige tuntumad, kes lasid ve- nelasel end maalida, on endine pre- sident Urho Kekkonen, endine parla- mendi esimees Johannes Virolainen ja Marimekko juhataja Armi Ratia. NALJAD _ Keeleparl saksa pagarite ajakirjast Backerblume": | ’ ,Koige vanem tiirklane, tiks 152- aastane talumees Taskérgu kiilast, sdidab veel iga piev 40 km jalgrat- taga, et kiilestada oma vanemaid lin- nas. C] Uks 60-aastane elur6Gmus vana- mees abiellub 20-aastase tiidrukuga. Sdbrad kahtlevad abieludnnes ja. ut levad: Kui su naine 40-aastane on, oled juba 80," | Ega sellest midagi. Eks ma otsin siis omale noorema."