ae

: Kulu Korp! Amicitia'sse

'
Se Baas ee eae '

et atnrs Stee SALE
ee a eryet ve ake 55 ou oe a 1a ae ee
“ Neen os th : He fl ar iY a
rae a

ver! | a

me ja muresid virmase. 5D a.
Gunnar siindis Tallinnas,
oma hariduse

rae tebe y! et cafes sae Sate ata

"Ske Gunner Mit
(60

Lf, - aprillil tahistab populaarné |

skm Gunnar Mitt oma G-dat siurmi-

neva. arvukate soprade keskel, kel-
anud noorsootad réd-
lega ta on jag jooksul

kus sai
Tallinna Reaalgim-
naasiumis ja Tallmna Tehnika Uli--
ktoolis, Tema skautik tegevus algas

| Noorte Kotkaste Tallinna | Malevas

1932. ‘a, haukapojana, Siit kulgeb

varviderikas 3a tegevusrohke skau-

dite tahistatuna: laaerimarkidest ja
” edutustest, Eesti skautluse sulgemi-

KATIE BERGLIND (sind. Melster)
Siindinud 27, veebruartl 1956. Lépe-.

tas Brampton Centennial Secondary
. School’t 1975, Jatkas Spinguid Calga.
ory University’ s, stis tks aasta Root-

sis Lundi iilikoolis (£97879) kui
annetatl International Rotary Club‘i

gary iilikooli Bach. of Soclal Work

_kraadiga. ‘Kuulud Korp! Amicitia’

sel punasie yoimude poolt 1940. 2.

oli Gunnar Valdeku" lipkonna ju-

hiks Némmel, Soja aastad viivad
lennuvdeabiteenistusse, | Jargnevalt
naéme teda. Schleswigis Viking T
lipkonda asutamas }4 tegutsemas

Schleswig-Holsteinis /- Hamburgis

meie skautluse piirkonna juhina. Sa-

- poolt stipendium. Lépetas 1981 Cal- .- malajal olles taagris  koolidpetajaks .

ja kultuurala juhatajaks.

Kanadasse saabudes -yottis Toran
tos osa 1949. a. esimese eesil skaut-

“tiksuse uKoue" salga asutamisest.

: 7 Sit algab juubilari aktiivne tegevus
Inalevastaabis - sekretirina, majan-
” dusjuhina ja maleva abijuhina. Gun-

4 nar kuulub vanaskautide ,,Leegiona-.

ride perre, siit kasvas valja Toron-
ta | Kalevi’: lipkond. Ta oli iiks lip- -
konna asutajaid,. selle juht ja- va-

be em. Praegu lipkonna Kotkajarve
1‘ kodu vanem. On. korduvali olnud
4. juhtivalt tegev kGikides Kanadas —

toimunud suurlaagrites ja maailma-

2 ‘laagrites olles sekretariks, majan-

dusjuhiks voi -administratsioon! osa~-

-konna juhatajaks ja 1972. a. toime-

nud ,Kothajarve" maailmalaagri va

~hiks. Olnud Canadian Ethnic Scouts

nemaks, Samuti organiseerinud Jen- —

de teiste maade suurlaagritesse jne.

On ka saabuval suvel Kotkajarvel.
joimuva = suurlaagri jHébejirve"
juhtkonnas administratsiooni . ju-

Pee Conference majandusjuhiks ja ko-

ENA MARIA MERIORG |

Siindinud 16. nov, 1959. a. Torontos. .
-Keskhariduse sai Victoria Park §e-
 gondary's. Lopetas University. of Wa-
terloo, mai 1981, Bachelor of Envi-

romental Stulies geograafias, Tod.

- tab praegu Toronto inseneri firmas.

‘Oplb obtutl edasi, Akadeetiliset

“majandusjuhina

 SAAVUtAS - tildise tenn

| ‘Koorijuhiks.

dukorra koostajaks. Eesti skautide
ilemaailmse organisatsioonl Eesti
Skautide Liidu Keskbiireo . asudes
Kanadasse 1971. a. oli Gunnar. 4 aas-
tat eesti peaskaut. Ta on tegutsenud.
peaskaudi asetaitjana, . Keskbtirco -
‘ja ipraegu Eesti
Skautide ‘Liidu . Esindajate - Kogu
litkmena. 50-datel aastatel’ asutas
Torontos tantsuorkesteri, milline
tuse. “Olnud
Toronto Eesti Vanenigaidide Koori

1947, 2. ‘edutati: Saksamaal noo

4 remskautmastriks ja. 1934, a. Kana-

das esimeses —,Tunpalnoole* -

neid: eesti skautlases on hinnatud
eesti Skaudijuhi teenetemargi Pohja- .
tikite annetamisega: Ii jank 1962 ja -

f jirk 1970. Kanada skautluses on ta’

: teeneid hinnatucd hébedase tamme- -

‘ _ ‘teenetemedali.

{Oruga. Samuti omab 1éti skautide -

~ ning on tegutsenud kahe eesti Met-

EVA KERSTI MERIORG- -
 ODAUD:

. Siindinad 30. aprill 1953, a. Torontos.
| Keskhariduse sal: Victoria Park Ses.
condary's. -Lipetanud York Univer-

siiy, Atkinson College, Bachelor. of
Psychology, mai 1980. a.

titute — Bachelor of Home Econo.

_" miks; University of Toronto, Bache-
- lor of Education, fpib edasi, Aka-
_ .deemiliselt kuulub Korp! . Amicitia’. _

se, re |

Hy A a
ae ee gee . fh
ene so

a

KRISTINA REET ROMAN.
|} LBHESALU

“Slindinud 1954, 2. Torontos. Keskha-

riduse dinandas George 8. Henry Se-
condary School's Don Milts'is, Lape-

tas 1977. a. kevadel University of
Western’ Ontario (Londonis) nelja- §
‘gastase kursuse, saavutades Honours —

Endised.
_ kraadid Ryerson Polytechnical Ins- -

- Soovime Sulk
.vukaid tepe

| samargi kursuse juhtkoanas.

Edasiéppimise tel. saavitias jun

_ bilar Chartered Accoumtanti elukut-

s@ ja tédtab sellel alal vastutavat

tookohal Eaton't. suurkaubamajas..

‘Kuulub Korp! Revelia vilistlasperre,
mille juhtkonnas on samuti tegev ol. -

mud. Oma erialal tegutseb paljude

eestl asutuste, ja onganisatsioonide
valisrevidendina. Kanada -Eestlaste

Ajaloo Komisjoni -kaast0dlisena’ an-
nud oma panuse »Hestlased . Kana...
das" [ ja Il osa koostamisel. Kaas-

omanik Jéekiirua lahedal asuvas

Nomme talus, Gunnaril ja abikaasa.
‘Ainol on. tdiskasvanud lapsed pocg

Tova | Ja, tuitar Anne.

Kallis juubilar! Sind. Snnitlevad -

sObrad ja aatekaaslased léhedalt ja -

kaugelt — kogu maailmas. Sinu ak-
tiivne tegeyus on -eestj, skautluse

_ korval haaranud ka etnilist ja. kana-

da skautlust. Oma ertaial.ja skaudi-

“juhina oled Sa akadecmilistes ja

seliskondlikes ringides ‘tuntud ja
kGrgelt chinnatud tubli asjantundli- .

_ ku, ausa ja tipse aga vitaalse isik-

susena. Sa oled olnud kinde! pdéhi-
“mottele {Kord skaut, alati skaut!*
tulevasel eluteel ar-
rohkeid - ja produk-
tliyseid. aastaid skautluses, oma eri-
alal ja eestluse viljelemisei, —

.  FBivs

HEAL eorate LTO... Realton. |

HEING PARNSALU
; “Broker

(416); 469-5118 .

-Bachelor ‘of Sclesice kraadi blokee-
mia alal. Jétkas Gplngud University .

of Toronto. hambaarstl teaduskonnas

Ja Ldpetas 1981, a) kevadel, saavuta..
'. . @eg Boctor of Dental Surgery uraa-

al,

kelt kuulub Korpt Amtlclita’sse,

yaid misparast ta on hea? Kuna iga

3 Me" Suur-
-jaagris skautmastriks. Gunnari tee-

, _ Skautluse ., ilikooli®
Metsamareg?: kursuse lOpetas 1974. a.

| Response", mille tas
|. danud hilelainete

1 nate motlemisviisis.

on Ants Kana-

- Aves oma hambasyrsti kliintku
‘Unlonville'ls, Chitarlos. Akeadeemili- ier 7ad-auhinnad, mis ad

| eae ; APRIL -+ THURSDAY, APRIL &

1

Professor
Ants Eiken
65 dastane —

Ants Elken ridgib harva iseendast. pe

voi oma’ toost. "Ta jutt on pigem -hea

yestlus, ajaviitejutt, tabav nali,. nlik- |

se nagbrile, voi lausa. tde ‘titlemine.

Ei ilutse ilma asjata, ei sea sonu

_kuulaja parast!:

Kui aga iihel mésdunud savise :

ohtul naabritevaheliselt peolt.kahe- © bos ece
kesi tema miajja ile Wuksime, oli tal . foo". ele

vajadus niidelda-,,oma raamat Jahti.

liijia” ja sealt jagada MOtieid . ja
téekspidamisi iseendast alates, Seal.
omas. toas, Oma jooniste ja pottide
vahel kulges Jutt ja vormusid: mét-
ted ‘taiuslikeks nagu need oleks osa
ta muust icovast iGdst: :

Ants peab- ennast! rahutuks ‘a ¢ Ot. |

sivaks vaimuks. Sellest seletuvadki

ia varasemad otsimised Sila sinna’ — | Eaieed

muusika, arhitektuuri, kunst keraa-
ntika; lisaks sport: suusatamine,

purjetamine, tennis — ja neid kiki ©

teeh ta: histi, Lihtne Kiisimus. se-
endale: ‘kuidas leiab igaliks oma Gige
koha maaimas, juhtis ta hilisemale -
uurimistédle itajumislikkude -reakt-
sioonide alal, mis omakorda.Jaien-
datuli psithholoogiasse ja. antropo-
loogiassa ja selle osalahtsusesse
iimbruse tajuvusse sai téeks. uuele
tihenemisele temves Toronto arhi-
tektuuriiilikooli péhiprogrammi tim- .
berhindamiseks ja ‘kujundamiseks.
Antsu hindamisel ei ole arhitek.
‘tuur ainult visuaalne kunst. - —.
_ Arhitektuur ei ole rahulday vorm,_
vaid meeldiv kogemus, mida tajuvad
i‘koik meeled, otsides harmooniat ja
koostéed, Arhitektuurses sdnastu.
“ges ej kiisi me Kas midagi on. hea,

asi on mii hea kui. reaksioon, mis
seliest tekib.

Ants jagab védirtused kahte tutpa:
moistuslikult tatsionaalsed hagu.
. tebnilised ja majanduslikud kaalut: -
lused, ,véi-alad mis tegelevad' inime-
se tundeliste vaartuste hindamisega
ja inimese heaoluga, |

Ilul en oma kohi, aga ta ei asenda”
heaolu — ilu-on kergem hinnata kui
heaolu, :

‘Inimese heaolu tase oleneb tema
tajureaktsioonidest, kolmes pohili-
Ses: | Jaotuses: antropoloogilised, SOt=
siaalsed ja. kulfuursed. .

Urgloomuliselt otsib: inimene kon.
‘takti loodusega {meie suvemajad),
scovib saavutada teaiwd kindlustyn. .
de (oma. ase ja peavari. Magab sel-
Jaga seina poole} soovib olla isesei.
> sev, soovib Ieida.eneseinitslatiivi, re
kendusvdimalusi ja seiklusi. - Otsib.
suimboolseid vaartusi. Tunneb. et ta
ej ole koige korgem yoim maailmas

- (usulised otsingud), : |
Seltskondlikult ej ole hea, kui ‘ini:

‘mene tiksi on, Selleparast luuaks
perekonnad, otsitakse labikiimis,
yorme -ja kehti, méangitakse’ -keos:
Vanades- lihiskondades andis sot-
siaalne asetus kindlustunde, . kuna
noores iihiskorinas piitiab seda ase
dada majanduslik positsicon. .
Mittekiilgesiindinud, Opitud kul-

tuuriline heaolumddi on’ m |
ojutatud valitsusele ja 1948—49 aastatel Stok-

poliitilisest ‘ja majanduslikust taga-
‘pohjast, lisades inimese isiklikud
labielamused ja vanuse.
Arhitektuuri iilesanne ‘on kéikide:
nende pohinduete. avastamine. ja -
nende rahuldamiseks sobivate le
hendtste leidmine., _
Arhitektuuril on suur osa inimese
elus, Moodne ithiskond on Sellele.fi-
sanud tubli annuse puhtratsionaal-
seid ndudeid eriti suurlinnade mil-
jéds. Heaolu aga néuab sageli mitie-
_ otstarbekaid. tegevusi ja arhitekt

saab aidata ithiskonda, kui ia mdis-

tab inimese péhilisi: aMmisnoudeid.

‘Véib olla Ants Elkeni kéige tuge-

vam istkupdrasus on ta Otsekohesus, -
Ants el piitia veenda ei iseennast cpa
telsi — mida suurem yagu Meist teeb
— milleski muus, kui mis ta on ja
mida: ta métleb. Tulles Sila aude .
‘ithiskonda, oli voimalik omaks yatta
uiue ihiskonna wued vaartused. Ants -
jai vanade: pohitddede hindajaks.
‘yLust for Success" ja »Tallakasyata_
mine ej kujunenud tema otsestaks
.eesmarkideks, kuigi pikema mdddy-
» puuga maotes on ta Kagel ‘ees. (a
nimetati 1981 a, kevadel arhitektuu.
ri professoriks (viimase 15-pe dasia
jooksul-ei ole UT, ihtepi tdisprofe .
sorit arhitektuuris himetatu tid), :
| Ants on olnud Toronto likoo};
hitektuuriosakonna Oppejoud - 1949
aastast alates. 1966 a. alaies
ciate professorina. Ta lilesand
‘tiidetud peamiselt. kavanduss
ja mitmete erialalcengutega,
markimisvadrne on
tatud loengutesari

ed on
tudias

vonkes aged
-OTgutusyvaarse -ta seme hind ami a

um) ruskonna uy undamis

ala on stiamaani tundmaty

Alates 1953 aastase.
da arhitektuuriiihingn - jj
Ee ja
‘teKtuurifirma kaasomanik. 18 ashi.
toe peamiselt on olnud male.
Imatukegud, kirikud,
| ‘spordikompleksid. ‘Kuna A
nts
isiklikult projektikayaridus} sii hb
ta ‘ka otseselt dra teeninud. n va

‘hotellid ia

State j iooksut

_ Hema biiroote on antue, | Nendest gj
\-

a.

Asso.

| athitake”.

Koolid! rag.

“HOT: WYORIME WAAR |. i _ ot ae

Yelevisioonijaama CBLT ‘kaanieramehel Edgar’ Vitel oli juhus, mis ef elus. enam ‘kordu, 1966. aas-
tal ta jadidvustas filmilindile momendi kui hukkus iiks Kanada Naltuse puhul. vigurlende demonst:
reerinud ,,Blue Angels“ lennuk, Seda ta meenutas niiitd professionaalse uhkuséga alakirjas. Star.
week", kus jutustatakse FY-saatjate uudisteosakondade tOdst, Torontos, Ajakirjact on voetud ka

illaltoodud pildid.

ge markimisvadirsemad ¢ on: 1978
woilver Hexagon’ Award Milanos
" (paikesekiittega katsemaja), 1977
CMRC Award, 1964 OAA -Turism
Award (Battle Memorial.
- 1964 CMRC Award of Excellence,
1955 Massey Medal.

Peale selle on. biiroo osa vothud

‘mitmest! kanada ja rahvusvahelisest
‘ voistlusest, — kaasa arvatud Toronto |
linnahoone ja Ottawa ‘Kunstihoorie —

kavaudivalstlused.
St. Lawrence veetee siisteem! vVal-

jaehituse ajal oli Ants Eiken St.

Lawrence Development Commis-
sion’ konsulteeriv’ arhitekt. Planee-
Tis Ulem-Kanada- killa ja Crystal

. pargi, ing kavandas Battle Memo-

rial ehituse mis moodustab keskuse
Crystal pargile.

hoiu alal, kavandades Kanada €s}-
“mese paikesekiittega korgehituse,

_ Alates 973 aastast on Ants har-
rastanud keraamikakunsti.. Ta on
lGpetanud paar tosinat ‘kursust ja
1980 aasta detsembris: ali tal ihe-

mehenditus 400 esemega.

Tugev vormnitunne, ilutsev meel ja
-tunnestatud. kateoskus annab nen-
dele ilu- ja| tarbeesemetele vana-
meisterliku kuju, mida Ants ménusa

oma loomingu iile uhke olla! —
Arhitektuurilise hariduse .‘ taotle-

tine kulges Antsul iabi kolme iili-
kooli: Tartus 1935—36 aastatel inse--

neriteaduskonnas, 1937--40 aastatel
. Helsingt politehnilises instituudis,

mille lépetas arhitektina ja 1042—44_
aastatel Miincheni politehnilises ins-°-
BRKT thisnditustest. -

tituudis, mille lopetas diplomeeritud
insenerina arhitektuuri afal.
Todtas 1944-48 aastatel Bavaaria

holmis arhitcktibiiroos.

Ta on Korp! Vironia vilistlane ja
Tartu College asutaia’ direktor. |
_ Tanavune kevad ‘on kujunenud
Antsule umberkorralduste  ajaks,

peale 33 aastast iikoolitGGd on ta

-otsustanud professoriameti maha
” pajina, sulgedes. seliega nende tuden-
site nimekirja —' ulatudes tuhande-
ni, -kellede malus touseb nende ku-
jundavas Oppimisaastate reas profes-

sor Elken. paljudest ette kut hea-.

tahtlik:. scbramehelik, alati abival-
mis, aga teravalt krittlise silmaga,
kelle huwmor pani napy just valusa-
le kohale kus hilisem diagnoos oleks
‘olnud liiga hilja. Uks nende. heade
milestuste hoidja on allakirjutaja,
kes ol] 1949 aastal iiks Antsu esime-
si Gpilasi Torontos — séda enam, et
ks viimaseid Anisu dpilasi on sa-
ma pere telse. generatsiooni esinda-
ja, kes praegu »maadieb” oma Jopu-
t60ga.

Ants on tinayu oma arhtektuuri-

praktika ka timber korraldanud, dra

_jattes. firma kohustusliku tédkoor-
muse, pakkudes oma abi konsultee-
riva arhitektina, See timberkorral-
dus algab varasuvise Eurcopa-reisi-

Vaist Gieti valida, . vO1 dlgemini

‘teliste vaartuste tunnetamine am;
mt ett, kui need l6plikku jarjekor-
da korralduvad, on inimese elu ja
“4h kéige imestamisvaarsemad.. os-

-kused, Me kaik teeme ja tahame,
- piiuame kasutada oma antud tarku-
si ja dleme -yoibolla tublid, Kuid

 méne mehe elu tuleb nkkam ja nau-

‘frtuslikum ja tahendus-
-ditavam, va ] e Laup, 17 ap nit Hest Rahviis.

rikkam, kastiks iseendale ja -teistele

Le on Hhtsalt rohkem Vaart. elada!
Cl -milline

Ants Elken on feinud oma antud
yoanalustest alati yaga isikupidrased
-yalikud o juba ‘Kaugele ricoreea
paevadeni tagasi, Mis nuud tema. 65-.
dal. siinnipaeval fagasi vaadates tdi-
davad, hulga vdartuslixke aasiaid,

Ants -Elken siindis 2), martsil 1917
a, Tartus,

 §obrad soovivad jéoudu Laigeks
seHeks, mida Sul meeldib teha =

valik on Sul suur! | _ J
_ ELMAR TAMPOLD

ehitus),

Biirco on olmud:
paljude eelkavandite ja uurimispro-
jektide.. autor eriti ‘energia kokku-

_Letcester'is.

_aastakiimnetel

‘12 p. !

- kevad-kontsert,.

80 aastane |

Torontos piihitses oma 80: aasta-
- pdeva kujor Arthur Mihkelsoo, stin-:

dinud 27. martsil 1902 St. Peters-
burg’is, 1910. a. asudes Eestisse. V6t-
tis osa VabadussGjast. |

Alustas skulptuuri. Sppimist kk.
Pallases", mille Jépetas 1929. a. ku-
jurina, Ta oli vaga. tookas, Raius ja

_valas oma kooliajal kujur Melnikule

ja kuiur Starkopfile. Peale selle téd-—
ias ta hoolega koolis. Uks tema’ sil-

_tapaisivamald. téid of jRatsanik

hobusel", peaaegu loomulikus suUuru-

ses, valatud puumassist.
Vabadel silmapitkudel tegi sporti

ja harrastas Emajoel jadaukudes
ujumist, nti rade omal ajal »Palla-
ges,

Peale kool

Fe oat

tlers'is’. |
Tagasi Eestisse tulles 1édtas kuju- |

rina, valmistas langenute malestus-
sambaid ning havasambaid, 1939. a.

_valmistas ta Petseri kioostrisse koo
Nessie: . ' pareljeeft,
muhelusega omaks votab. Ta oskab ©

Auhinnati Eestis skulp-
tuurt ja reklaamjooniste kavandite
voistlustel. Osa votnud 1927 Eesti

_Kunstnike Keskihingu niitusest: ja
1928, 1935, 1937, 1938 Kujutava Kuns-

ti Sthikapitali naitustest Tallinnas,
 Fartus 1934 ERKKRKU . nattusest:
Hintley’s, Englismaal: Torontos 1954,

1955, 'Kuulub Eesti Kunstnike Koon-

Gisesse Torontos, ning ‘osa votnud

1944, a, kavatses Rootsi minna,
kuid, Saksa allveelaev torpedeeris
paadi. Taénu tema treeningule nooru-

ses, ta oli tiks vihestest, kes padses

eluga, kuid viidi Saksamaale. Saksa- —
1949. a k

maalt ‘siirdus 1947, a. Inglismaale,
kus. tGGtas joonistamise Spetajana
Seal valmistas kohaili-
kule kirikule xa Skulptuure °930, a.

. 1952.' a. asus Kanadasse, kus on

: omiale iilaipidamist teeninud kunsti

ja tarbekunstiga. Skuiptuuridest on
yalmistanud K. Pats’i reljeefi ja kon-

sul Markuse rinnakuju Toronto Bes:

ti Majja.
-Todtab maalijana. ning viimastél

favadekoraatorina,
Festi Rahvusteatri j juures,

Arthur ‘Mihkelsoo on tiks tosiseid
ja ausaid kunstnikke. |

 Jatkugu Sulle, armas kolleeg, veel
hulk tédrohkeid Ja -roomuaastaid!

‘BENITA VOMM

a A

KUHU MINNA?

ke Laup., 10.: ‘apr. ,,Pirast]éuna sénas,

- ja laulus" Vabakoguduses, 562 Jones.

Ave. kirikus algusega ‘kl. 3 p. .

*% Laup., 17. apr. Apostliku Oigeusu
Koguduse - naitemitiik-perekonnadh-

i. tu Peetri kiriku ruumes algusega Kl.

4 pl.

®& Laup. 17. apr. St, Catharines't
Eesti Seltsi ja Soome' Klubi iihine
Kevadpidu £85 Bunting Rd. alguse-
gakL {306

ae esitab Kaarel Séddori niéiden.
di Labi tormi” Leaside Highschool'i
auditoorlumis, 200 Hanna Rd. algu-

‘sega Ki 7 6.

ty Piihap., 18, apr. Penstonirlde Klu-.
bi loterli Eesti t (Malas algusega kL
vy Pithap., (8. apr. Kerp! Fidentia
solist Tiina Mitt.
Tartu College's aleusega kI..7 5, ”
‘ss Laup., 24. april E:V. Séjakooli
We otras ball Tarte a College't saa-
lis algusega kl, 7 6...

: Sin TERN RNNRM

Arthur. Mihkelsoo

'epetamist siirdus |
noor Arthur 1929. ‘a. -Pariisi, ‘kus ta.
_ Sppis reklaamkunsti ja maali »Con-
. servatoire National des. Arts et Mé-

-taad saavitused on

WALDU LILLAKAS —

— 60-AASTANE
: Toronto : eeslinnas Mississaugas 7
pithitses 7. méartsil oma iuues kodus —

60 a. juubelisiinnipaeva  tuntud
“skaut, sportlane, ajakinjanik ja rah-

—yuspoliitik Valdu Lillakas: .

Juubilar:siindis Haijala vallas, Vie.
rumaal Keskhariduse omandas.Rak- |
veres ja kérgema hariduse pijiidlus-
tele sai saatuslikuks 1 maatimasédja

puhkemine, Noor. kootipoiss er jaa. .

nud pealtvaatajaks meie riigi:ja rah. -

va havitamises, vaid-15i kaasa met-
savennana, 1943. a, ‘paadigal »oomme
vabaduse ja Eesti au eest” sétta, ta-
pasi Tartu alla ja jSudis dnnelikult
Saksamaale,
laagris 1945 a, siirdus 1$7..a, Ing.

lismaale, kus peagi selgus,. et clus
edas jouda on kasulikum edas ran-:
Nata, ja nii emigreeruvad: Lillakad.
1950. a, Kanadasse ja jaHvad peatu-
ma-‘Montreali paljudeks aastateks.
Valdu saab tédkoha Northern. Tele -
com Canada Ltd. juurde, kus todtab --
tinaseni, Giendab Certified General
‘Accountant eksamid ja méned aas-
fad tagasi, taibates Quebeci tulevik-

ku, kui firma laiendas oma tegevust_

Ontarios,! oli Valdu nous, “kui teda |
paigutat umber. |

- Juba néorena tundis Vatdu huvi |
spordi ja skautluse vastu,.mitte mow
andjana vaid. aktiivse osavétjana.
Piisiv treening tegi Valdust meistri, -

- teda.tuntakse kéikja! kui edukat pi-

kamaa jooksjat. Tema nimel on ol-
nud mitmed’ pagulusrekordid. Tema

“‘hedus on lugematud medalid, diple- -

mid ja karikad, Valdu silmapaistva-
1340, ris, Pesti ;
meister 3 km murdmaa jooksus, ja

joustiku ésivdistlustel 17. juunil
Jee mili jooksu voitmine —
teiste tolleaegsete maailma parimate :
ule, See. oli piisiva | treeningu tule-

mus, Valdu oli hommikul kelt 6.00
-enne tddle minekut staadionil vol
_ménes Londoni pargis ‘jooksmas ja

Ghtul peale. todd jatkus sama,: 1951.
a. tuli Valdu Kanada meistriks 6

miili jooksus. Peale tegevspordi on

ta organiseerinud = spordiklubisid
Flensburgis, Meerbeckis.ja Montrea-_
lis, treeninud noorl Saksamaal ja —
Monitrealis. Toimetas ja talitas spor-
diajakirja ,Sport" Saksamaal..
Skaudina asutas. Meerbecki laag-
ris £945. a. lippkonna 16-noorega, oli _
Montreali Kalevi lippkonna vanem,
Skautmasterite Koguija Vanaskan- -
did ,Leegionadrid" lige. Skautide pi
himdéte: |Kord skaut, alati skaut"’.
Paneb imestama kust Valdu on.

selle energia ja aja leidnud et ia on

pealé spordi ja skautluse pithenda-
nud ennast aktiivselt ‘rahvuspoliiti-
lisele tegevuseie, Ta oli hulga .aas--
taid Montreali! Eesti Seltsi esimees,
Festi Lut Kanadas esindaja, itheksa

. aastat Eestlaste Kesknouk .
¥ (estéusmispiihal, 1, april!’ kh Sukogu Kana-

3 pl. Tartu instituudis kohv, Prof.
Rein Taagepera loeng..

das lige, ,Vaba Eestlase” Montreal
esindaja, Montreali ja Toronto Eesti
Voitlejate Ohingute liige. Praegu on ||

‘Kanada Eesti Vditlejate Uhingute -

‘Liidu Jackur ja Kanada Eestlaste.
Ajalookomisjon

»Eestlased Kana-
das’ TI osa toimetaja:

len kindel,. et Valdu on oma él-.
gadele yotnud veel teisigi siin maini-
mata rahvuslikke Kohustusi ja tema
pohimotieks on olnud, et néuandmi-
sest’ ci aita, vaid tuleb kaed kiilge’
lutia. ja vedada, Valdu on julge ja
teovoimas isiksus. Ta vaatab posi-
tiivselt eesti rahva tulevikku ja pin-

gutab yapralt' edasi.

_KOiki Sinu skaudi, sportlaste ja‘.
saprade nimel avaldan Sulle tanu sea!
mise tubli, eeskujuliku innuka’ rah-:
vusliku t06 eest, samalajal soovides ;

nitlid mehe ikka jéudmise puhul Sulz.

le veel palju produktiivseid tegevus.
aastaid Eesti. tihiskonna. ‘a ess: “Use
mivar gus, 3 so

Vv RAIEND |

Abieltus' Meerbecki... -