I . . b 7 ‘Jaa _ Ootamatult meist 24. marteil lah- kunu kunstnik Jaan Milian saadeti _igavesee rahupaika paljude kaas- kunstnike ja hulga siprade osavé- tul 28. martsil. Lahkunu oli siind)- nud Térvas 2. septembril 1904. Nii _ on olnud tema mainematk kiilleitki pikk ning sellelt. matkalt on palju , tddnud kdidud teeradadele.,Tema ‘eluiéd en olnud loav, ihe kaurima ala — kunel? teeniming, ! Vastavatud ja vaid oma organisee-- rimisjirgust viljaj6udnud Eesti alal esimene kérgem kunstikool ,,Pallas” oli selleks, kuhu noar Jaan. Miljan astus, ef ettevalmistuda eneses tun- + netatud elukutsele — kunstile. Ei. olnud kunstnikukutse tollal kali mit- : te paljulBotav, kuid noart opilast see | ) Bee , oma lahkumiseni, on ta loplikult val- . ‘ei heidutanud. Ka mitte majanduslik kitsikus, mis teda ees ootas ja Oige .- | . ekspressionist, abstraktnegi, kuic ‘mitmel korral sundis éppimist kat- _ kestama, et mun tédga teenida ja Gp- pimist jdtkata. VGimalik, et just see | — pikemaks veninud Gppeaeg ja _ - kiipsemad eluaastad on kujundanud edasise kunstniku nii nagu ta meil. oli, Lopetanud ,Pallase” vaid joonis- tusépetaja kutsega (edasiminekuks - puudus raha], algas pedagoogiline tegevus kegkkoolides ja giimnaasiu- meis.! Rutiiniline koolitéé pole just soodustav loovale vaimule, ometi ei osutunud tekistavaks Jaan Milfani viitidlusele end: edasi arendada, iii- vustatuna ,,Pallase” Gpilasena juba pdasemaks Tartus Kujut. Kunstnike © ~ Klubi ja Tatlinnas Kujut. Kunsti Siht- kapitali Valitsuse naitustele. Need olid peamiselt realistlikud maastiku- maalid, mida ta viljeles ja esitas. Arengusuund kodumaal kuni pGge- nemiseni Roots! ijha lisab kindlama varmi+ ja maalitehnilise kasitluse, ekspressiivsuse, eredama ja niiansi- trikkama varvikdla, mis kdik omane ka Rootsi perioodile, esinedes mh. ‘Lijevalchs Konshall'is korraldatud eesti ja lati kunstnike suurel nditusel [Stakholmis, 1946}. Siirdunud. 1951. a, Kanadasse, kus Miljanite kodulinnaks saab ja j4ab Toronto, on faan Miljan kaasas varem siiajéudnutega eesti ja teiste -uuskanadlastega. organiseerimas iihist esinemist 1952. aastal. Sellesf iihisesinamisest kujunes paar aastai hiljem thing Colour and Parm ja selie kérval eesti oma kunstnike koondis. _ AUGUST NUUD 85 Kui mina esmakordselt Toronta _ bad vaikseks jéinud veekogu juures ! ee ae Miljan kunstnikuna 9a -Miljan mélem: naitustel esineja, Joo- nestajana Ontario Maanteede Valit- suse juures, pingerikas ja tapsust ndudev téd, oli veel vahem soodus- # tav kui koolidpetaja amet kodumaal ja arhiivitad Roatsis. failegi kunstni- Z ku piiie oli siingi kaasas: Traditsio- naalse maasikumaal k6igis dimen-'. § sioonides ei tekita kunstnikule ras- busi. Ta vajab aga enamat — vaba- mat valiendusvormi, vabamat kolo- riidi kasitlust ema filosocfiale, emot- sioonile visioonile. Peagi ilmnevad — iimingud stiili ja maalipGhistruktuu- - rj muutustes, ulatudes monda aega kuni abstraktsuseni. Naituse tildpii- dis on kunstnik iiks varvikiillase- maid. | | Oma. nn. ,,kuldseisse aastaisse’ joudes, pensiondrina 1970..a-st kur jakujunenud. Ta on alnud realist, ikkagi realismi lahedane, kaldumate nonobiekti, ega sugereeritud unenaod- lis-ndgemuste kirjelduisse. Ta oli dn- neliku siinteesi leidnud oma yiimase perioodi teostusis, meistermaalides. Neis on pdhiliseks teemaks jaanud maastik ja loodus, Stigavalt religi6o-. se isiksusena tema teostusi labib re- figiddsne element. Mitte traditsioont- lises méttes méne piiblilise kujutuse ¥véi teksti illustratsiooni ndol, ka mit- te maali § peaikirjana, vaid. sim- _boclselt. Meenuvad viimaseilt nai- tustelt suuremGdtmelised: ,,Metsa- maastik" — mets oma vOimsuses ja salapirasuses, ilus, varvirikkuses, valguses ja varjudega. Taamal korged kooldunud puuladvad loovad moo- dustise, sarnanev mingi katedraali- le omase l66vi akna vGi ukse kaare- le. Lihtsas metsamotiivis tihe rdhuta- ud osaga kunstnik stimbooalseit viitab Suure Loojale, mis haarab vaa- tajagi. Siis maal ,,Voolay vesi’ — riitmiline tasane vool, mis vahepeal takerdub karestikus — siimboolne inimese elu, Edasi-,,Suvine kuumus” — leifgakuline meeleolu, foonil lam- janu kustuiamas. Jaan Miljani looming on r6émsa- meelne’ ja positiivne, slimboolselt olukordi lahendav. Teda on hea vaa- data, Kunstnik ja maal tulevad neid méistva vaataja juurde, Maalid kine- levad enese eest. Need on visuaalsed oodid. Suure Loojale ja loodusele meistri kde alt. | : R.ANTIR eest hes noorusliku rihiga at esindusliku _ August Nittidi kohtasin, siis arvasin, at ta kuufuh Vabadussdja-aegsesse polvkanda, Aga pisut hiljem, ithel aktusel, kus.austati mele Vabadus- s6ja veterane ja temale kui dhele vdlimusega [gle Sai - NELJAPAEVAL 5. APRILLIL — THURSDAY, APRIL 5 EESTI PENSIONARIDE | KLUBI TORONTOS. korraldab filmi-pealeléuna Eesii Maja valkses saalis neljap., 12, ap- tillilkell2 p.!. Videofilmi esitamine toimub Eesti Kultuuripirandi Kiu- bi poolt. Pakutakse kohvi. Koik te- retuinud. JUH ATUS VAIKSEMAID REMONTTOID majad@ juuras: elakter, puutééd, ‘torutadd (plumbing), kraanid, klosetid jm. J. MEIUSI i]. Helistada piirast kl.63,-225-3283 Vasimatu visadusega . yOitleja -PRAOST ALEKSANDER HINNO s6-AASTA SUNNIPAEVAKS. | Fi ole kahtlust, et inimesed, kes rasketest haigustest ja kaotustest hoolimata sliski.edasi riihivad,.on tugevad isiksused, Nad ei ja seisma ega anna alia, ei kuule hoiatusi ega arda takistusi. Nende silmad on tos- ‘tetud kdrgemale. Roomlased iitlesid, et sellised inimeste teed viivad ras- kustest labi tahtede poole. Kristlased - ‘itlevad, et nad rihivad Jumala poole. Mélemail on kitsas tee jalgade ali, mida Jeesus soovitas kasutada, jeesuse enda tee oli paris ahtake, aga liihikese alaga raskel teel ta saa- vutas voidu kogu maailma tile, Vaim- lise vdidu muidugi, selle inimelu suu- rima jatahtsaima. Meile pole kellegile antud sellist vige. Aga oleme kill igatiks oma piskuga sama tlesande osalised. Tar- vitame selleks palju rohkem aega ja . saame ainult abilisteks olla meistrile,. - aga oleme siiski Jumala tee] vaimu- likus vditluses, Hinne on silmapais- tev sellises vOistluses oma visaduse poolest Issanda teenistuses. Kes on see mees? Ta pole vdga silma paistnud. On vaikne ja omaet- te, Aga teab, mida tahab ja tunneb, mis.on ta kohus. Séisatagem tema lahedal ja vaadelgem seda riihkivat Vagilast. _ Aleksander Hinno stindis Poiva kihlkonna talus, Vérumaal 3,aprillil 1904. Lopetas Tartu Ulikeoli Usutea- duskonna kevadel 1931 ja ordineeriti Eesti esimese pliskopi Jakob Kukk’e poolt I. mail 1932 Gpetaja ametisse. Teenis Saaremaa Kaarma kogudust 1932-1933. Sealt rindas risti labi Eesti. uuesti asutatud Petseri linna 4. luteri kog. dpetajaks, kus teenis ‘neist kinnitati rinda lilledis, siis sel- | 43 gus mMinu suur eksitus tema vanuse “Wj .méadritlemisel. = : August Niiid siindis 7, apr. 1899. Vérumaal, Veetis oma lapsep6lve ja : koollaastad. Petseri ‘inna’ lahistel oma vanemate talusja venekoolides.. “y . Rahvuspotitilistel péhjustel ta pi- di juba varakult 1918 iihinema ,,rohe- lise armeega". Vabadussdja alates ta . .Hitus kone Kalevlaste Malevaga. Ta “kohanes kiiresti eesti sdjavdé lahin- sulise valjaéppega ja distsipliiniga. Ta oli vage osav laskur ja teda tunti kui tapsuskiitti, Malevas sai ta hiiiid- guis ta sai kahel korral haavata ja ta keeldus laatsaretti minekust, lugedes oma haavu vaid nahe ,,kriimustus- teks", : : Pirast Vabaduss6da teenis Voru- Petseri prefektuuris. Lopetes Polit- seikooli Korgema klassi ja mdarati konstaabliks Laa@nemaale. Kommu- nistliku vOimu 1940 vagivaldsel keh- iima hakkamisel ta jargnes ama po- liitilisele aistingule — varjates naa- sus tagasi Petserisse, sest ta tundis seid inimesi. Ta Organiseeris poran- daalust vastupanuliikumist,olles nii vaimseks kui ka tegelikuks tukiks. Nil oli néiteks 1941 Petserj linn iiks piev enne sijavde tulekut vabasta- -tud kommunistlikust véimuhaldu- sest. Lifa ilutses lipuehteis. Tanu _ August Nijiidile vois rahvusteadlik elanikkond sellega ndidata, et Sakse sOjavdgi tuli riiklikult iseseisvasse Eesti Vabariiki ainult vahepeatuseks oma sOjakilgus Vene vastu. Ta taastas Petserimaa politseiapa- ratuuri ja asus tditma kriminaalpo- litsei vanemassisiendi kohustusi. Poliitilise maapagulasena Saksa- maa) valiti ta jalle korravalvuriks laagris. Otsekohesusega, sObralikku- sega ja kohusetundlikkusega ta pal- vis kéikide lugupidamise ja austuse. Saabus 1951 Kanadasse, kus algas - jgapdevase leiva teenimine Torontos esialgse fiitisilise tOGga. - S. HOPPE CLEANING & BUILDING CARE LTD. "aos rel a: . TO wt . cl .* -* nimeks: kui pauk, stis réuk! Lahin-' ae Ta on osalenud paliudes eesti rah- vuslikes erganisatsioones. Erilise in- nu ja siidamesoojusega ta on tegele- oud Vditlejate Uhingus (evib kuld- margi) ja vabadhu spordiala organi- seerimisel, | Olles ise kirglik kala- ja jahimees, -oskas ta need kaks eraldiseisvat koondist theks tervikuks sulatada, mis praegu tintud Toronto Ongitse- | jate ja Jahimeeste Seltsi nime alli. Tema juhtivat tegevust hinnati 1978 seltsi auliikmeks valimisegg, . Igat suuremal kokkutulékul voi: rahvuslike! pidupd#evadel néeme te- - da neid siindmusi visuaalselt jaad- vustamas, Ta evib haruldaselt ma- huka fotodekogu. Niédalapdevi tagasi tema abikaasa Aide tahistas oma 75- a. siinnipdeva. Kahjuks toimus see haiglavoodis, kus ta viibib pikemat aega. | Abielupaar Niiiidid on heldekdeli sed annetajad. Nii annetasid nad Eesti Sihtkapital Kanadas téhusa summa Aide ja August Niitidi males- . tusfondi, Pohisiumma kasumid sun- natakse nende soovil eestluse vilje- jemiseks ja vabadusvditinse toeta- miseks. _ | Rohkearvuline sOprade huik soo- _ vib Aidéle peatset paranemist ja Au- sustile rahvusHku enedgetéostuse praktiseerimist veel kauaks ajaks. HARALD TEDER Puhastan keemiliselt vaipu, moablit ja akende pesemine. | séégituba, elutuba ja koridor $59.95 SAMUEL HOPPE Ais: tl, 686-4030 Kodus: te!. 686-4395 | - vime 3 — séprade ning kaastddliste 1933-1940. VGru linna kogudus kut- sus ta oma 6petaks 1940, keda teenis kuni pOgenemiseni sGja ja enamlaste east 1944, Oli Geislingeni suurlaag- ris Saksamaal meie kiriku tlesandel karraldamas eestlaste usulist teeni- mist Ameerika ja Prantsuse tsooni- des. Ta Gpetas Geislingeni eesti giim- naasiumis usuépetust, oii ,,Kirikule- he" ja laste usulise ajakirja icimeta- ja ja korraldas kiriku lauluraamatu triikkimist. Geislingenis kirjutas ta oma vaga elavate usuliste lithijuttude kogu ,,Kodu varav", mis mitmetj on kérvutatavad Jaan Lattiko Jihijut- juste koguga ,,Elavad séen", Seal toi- -meétas ta triikki ka ,,Palvusi noorte- le kdsiraamatu. | 1949 a. asub ta New York’] elgma kaos oma perega ja loob seal Pau- luse kogudust, kes rangelt rakendas Festi Kiriku pohimaarusi oma elu ja tegevuse raames, Ta on Usuelu Kor- taldajaks USA-s asuvatele eestlaste- le piiskop j. K6pp'u volitusel ja 1954 valitakse ta USA I praostkonna pra- ostiks ning 1964.a, Konsistoorjumi _ assessoriks, millisel kohal tédtas 13 aastat, Teenete eest ta kagudusanne- tas temale kuldristi ja 1976.9. jlmus tema sulest sisukas usuliste lanjide kogu .,Vaimulikud Laulud", neid laule kogudused tile maailma tjki- vad oma laululehtedele ja neid hijna- takse Viga. : 3 Praost A, Hinno on mitmeid hajusi ja raskeid tervise rikkeid pidgnud kannatama, kuid on ikka paranenud ja-teenib edasi. Sellist visadyst ja truud armastust oma tlésannete {iit- mise! on harva leida, Tema korval seisavad truult ta abi- _kaas Alide j@ abielus tiitgy Hilma, _ kelle armastus on olnud mehele