e Elu" nr. 16 (1782) 1984

: ee ee

iteeti
l Ltd.
stusse

odavaid kappe korgehitus-
isse: kogu toodangu pea-

sotluse ja materjaiikvalitee- .

e valmistatakse 16- 5 eri stil-
naklassis, koikudes $1,200-
2,.500-ni kédgi kohta, eriti
Skide puhul veelgi rohkem.
rsed Furoopast imporditud
id on tavaliselt kuni neli

llimad. Raywal valmistab |

pastiilseid kappe samasugu-
rjalist ja samasuguste paten-
gedega. -

a Viiarsi tulvustas kohalvii-

muse juhtkonda: Erik Rand-
id Lodz, Manivald Ots, Erik
wl Ora, Hunde Paju ja Harri

Birne Sandstrém viibis hai-
sel. _ |
uw perspektiivis on tahele-
iv, et juhtkoanna farelkasy
taas eestlastest, -
Gstusega tutvumist 10-Lliik-
uppide kaupa | jargnes oma-
xeskustalu,

jes Valdeko Vadrsiga sel-.
Raywal ei vdta enam asa

jditusvaliakul peetud iga-

m. Homeshow’'st", kuna see
idomavédrikuse. Kiillaga
aywal oma kappidega igal

@ nternational! Centre’is". ja_
shopping centreites". Pa-.
na vdiks mainida et ,,Eaton :

Toronias on oma esindus-
les seadnud alaliselt Ray-
pikapid. - |
ae “Th

Raywal Ltd. kidgikappide
i Valdeko Vaarsi, Majan-
5. Reet Kasak. Ene Tamm,
Foto — $. Preem

ici Kaljuste, Malle Kaljus- |

ita Kaljuste, Astra Karro,
eskne, Meeta Lainurm, Val-

veer, Harold Lember, Jaan
iiri Lepp, Hilkar Lepson, E.

Risto Liivoja, E. Lillepé!d,

emets, Linda Mankiu. Rita
n, Rudolf Olfjum, Mart Pibl,
Pthl, Konstantin Palo, Jaan
u, E. Retal, K. Reidak, V.
Leo Saarnokk, Jaan. Soo-
n Salurand, Alfred Sepa, L.
elene Sild, H.&], Soolepp,
agepera, E. Timusk, Hein-
bts, Konstantin Freialt, Elvi-
00, Andrus Vahtra, 5. Vei-
a, Nikolai Valge Jr.

ste Kesknéukogu Kanadas
jiki toetajaid. Toetuste lace
jatkub.

and heat pump
AHJUDE vahetamine.
etorude parandamine.
no

5) 275-1280

pdeva enne-
kuren

irooga véi

Hlholatuseta.

1) 687-7582

er

—_— . = 7 specie semen
5 —_ = ms = ope _—s w= oe ee —_ " = . as . = = = as ] Si Morin ie ta = et’ i fe H 7 Sar Sl eee v. I eyes p= = = ._ a a
saps eg ba LS bs ee era eo L a oe r Ste et bs — ara soe be Ew. L ae ie ld pe ee — zat Wis Poo ue ; = Tie rie
Pee eal eentee ae Fan, he Pare — a = acre Oo De a et ge ee ee te i= l= Bees Pe " L- ee Se wot tS ae Lara tk ol hel re e- ri irl — = rte 1 at ae .
. - = . L =

FoF aa

eas ae a bP gk co Grp Si EL ap a a, aE el aa tal SP ree sed ere, NR ere

=a a7

—e

- ™ ".
es ba a

»Meie Elu‘ nr, 16 {1781).1984

_NELJAPAEVAL 1, APRILLI — ‘THURSD AY, , APRIL 19

_KIRJANDUS L} KUNST
u KULTUUR ©

fee

_ Rahvas ja ta siimbolid |

Lisaks lipu- ja hiimniajaloole iimumas
lilevaade vappidest _

Punase okupatsiooni algamisega:
Eestis rééviti eesti rahvalt mitte
ainult ta péline kodumaa, Havitati
ja keelati ka kéik rahvuslikud siim-
bolid. hiimn, lipp ja vapid. Ainult
vabaduses elavail eestlasil on vii-
malus nimetada neid piihadusi en-
diselt omaks, neid austada, tutvus-

tada teistele rahvastele ja omada

 teiste rahvaste tunnustust. Selle

kdige aluseks oleme saanud seni

Or. A, Taska koostatuna mahukad

leosed meie hiimnija lipu ajaloona.
Sama autor on asunud koguma

; Mitd materjale ja koostama ajaloe-

lit dlevaadet ka meie riigi , maa

‘ - kondade ja tinnade vappidest, loo-

i Ga bt
ug | . . _ : + : mi ee
i edmore * . .

af?

Pe ee .

i Fy

ajad

ee a
vr’ ae

asaiea? eine 1 pga ts

ee ee se

7.

gpegrzeie’
Ppgaerait

a = Berea vises -t | . ' _? ; es, ™ .

ge te
fs

Rive Sleep

pete.
. Y "eon
¥

fxmi Bate Te

ope pret it

OEP Se PETERE oe ghee
a ire. 225 cae

Palmipuude piihai esitas EELK Toronto Vana-Andrese Koguduse Segekoor A Aste Ballstadt’t juhatusel
»Requiem-Kyrie“,. Pildil koor ja kuulajad enne kontserdi algust.

Kannatusaja kontsert

Vana-Andrese kirikus

Pahapieval, 15. aprillil oli muw-

3 sikasipradel voimalus kuulda C,

Saint-Saéne’ L,Reqiem-Kyrie“ etta-
kannet EELK Toronto Vana-Andre-
se Koguduse Segakoori poolt: So-
listideks olid Tamara Norheim —

sopran, Irene Loosberg — metso-
| sOpran, Ragnar Pohlak — bassbari- -
fon ja Georg Soans — tenor. Orelil -.

—~ Lembit Avesson, Juhatas Asia
Ballstadt. Liturgia— dp. Udo Peter-
so0,.

_ Ettekanne siindis lading keeles
ja kestis umbes kolmveerand tun-
di. Kaheksaosalisest helitédst arn-
saamise hélbustamiseks oli laulu-
lehtede] koorijuht Asta Ballstadi:
poolt|tehtud eestikeelne tolge.

2nr3- wun 4

ae nd -.! . . 4

Seitse Esto firitust
juba labimiiiidud

Eelmise kahe nidala jooksul on
miiiidud 4,000 Esto piletit, seer

oleme jéudnud olukorrani, et seits-

me tirituse piletid'on kéik dra miiéi-

dud. Need valjamididud iiritused

on: Suur Solistide Kontsert Roy

Thomson Hallis fesmaspéeval),

Noorte Solistide Kontsert (teisip.],
mélemad ,,Kalurineiu" etendused
(kolmap.), Sdduridhtu (kolmag.,),
Esto Sali (neljap.} ja »Trammid
peavad olema“ (reedel).

Esto Visigoni (nn; Valguapeo)

| Kallimad — 18 dollarilised-piletid

on koik mitiidud, jargmisi, 14 dolia-
filisi, on veel saada vaid areeni
otstes. Tuleks nimetada, et odava-
mateltki kohtadelt on hea nahta-

‘yus — need algavad juba 21-se rea-

ga ja saalis pole sambaid kusagil
alte laAmaS.

7:

Suure Solistide Konigerdi koute
ieatab Stella Kerson, et Roy Thom-

son Hall'i lepingw elusel jai nende

katte vaike arv pileteid. R.T. Hall’
ist voib tellida nileteid | ka telefon
tee! (tel, 593-4828) knid teatud j jour.
demaksuge.

Resti Pensiondride Klubi i Filmi Ohtupoolikul of; Eesti Maja vaikeses saalis ile 7 70-ne - vaataja

SOBIV KINK
OLESTOUSMISPUHIKS
A. KANDI fuuletuskogu
(vatmulikud j ja isamaalised)

SUDAME MOTTED

Hind $18.00. Koites. Postitee!
tellides Hisandub-saatekulu.

: #a nau st
“|LMUS |
ARTUR TASKA |
gest! HUMN
182 Ihk. kdites. Hind $42.00.
Postitee! tellides lisandub saatekulu.

MUUGIL _

- MEIE ELU" falifuses
988 Broadview Ave...
Toronto, Ont. M4K 2Ré6 |

Metsatilikooli
peateemaks
viliseestlased ‘
. Metsaiilikooli nadal jargneb Esto
‘34 nddalale ja sellestki tuleb MU

lanavune peateema — valiseestla-
sed, vanad ja uued,

Seda teemat kasitletakse metsatili- :

kooli loengutes, laudkonnavestlus-
tes, omavahelistes jutuajamistes.
Programmis on ka loenguid muudel
teemadel, huviringe, Gpperinge. Osa
aega j44b meelelahustustikuks tege-
vuseks. Metsaiilikoo! on mdeldud
neile, kes on valjaspool Eestit tiles
kasvand, 18 aastased voi vanemad ja

toimub Kotkajirvel 15.- 22. juulini,

kohe pdrast Esto’t. GsavGtumaks on
$175.00 ($140.00 dpilastele), mis ka-

tab Kdik taidukutud ja Gppematerja-.

lid. Odbida vib telgis v5i peamaja

teisel korrusel.

_ MGned tanavused lektorid on Hain

Rebas, Aarne Vahtra, Inno ja Tiiu

Salasoo, Toomas lives, Tonu Pat

ming.
Lisa

informatsiooni - kiisida:

45 Fulton Ave., Toronto, Ont., M4K
"1H6 Canada, Telefon: (416) 463-9065.

Foto — 0. Haamer

.,Malestuste majas.

ndidati eesti
kultuuriparandit

: Festi Kultuuriparandi Kinhi naitas
mbdédunud nddalal Eesti Majas To-

-yonto Eesti Pensiondride KJubi film

Shtupoolikul oma senise tegevuse
tulemusi. Olies Kanada valitsuse toe-
tusfondi ;, New Horizons'i" poolt an
tud toetustega omandanud vajalikud
filmimise seadeldised, on eesti kul-

fuurip drandite jdddvustamisest huvi-
tatud pensiondride grupp dppinud
videofilmi valmistamise tehnikat j
valmistanud mitmeid lihifilme, ké-
sitledes eesti vanemaid kultuuritegt
lasi.

' Kultuuripdrandi -Kiubi- tegevi
tutvustas kokkutulnud pensiondri-
dele E. Irs, mainides et koostatud
filmi nditamine on esmakordne. 5is-

. sefuhdtavad sdnad iitles , Mialestuste

maja‘ filmis klubi esimees S. Vei-
denbaum. Jargnes huvitav intervjuu-
de seeria mOningate meie vanemate
kultuuritegelastega. Valli Voitk kii-
sitles meie tuntud balletimeistrit Ra-
he] Olbrei-Kompust, eesti ballet
ema, nagu kisitleja tahendas, Rahel
Olbrei, kes niitid elab Torontos, ju-

tustas huvitavalt eritt Ed. Tubina

Krati” etendusest Taltinna pommi-
tamise 661,9. martsil 1944. Sel G6l sa
ka H. Kompuse - R. Olbrei kodu
Merivaljal tabamuse ja Hanne Kom-
pus kannatas rusude all. Kas see oli
Krati kittemaks tema lavastamise
eest?, ktisis jutustaja.

-Edasi R. Antik kisitles niitlejat ja
naitejuhti Kaare] Sddédorit selle koh-
ta, kuidas temast sai nditleja. K. 506-

‘dor andis sellest muheda kirjelduse,

Siis tuli filmis esile oma jutu }s
manguga pianist Dagmar Kokker,

keda kiisitles Helmi Hansen, Kunst:

nike seeria |6petas pikema jutustv-
sega Ida Loo-Talvari oma nditlejate-
gevusest Valli Voitki-kiisitlusel.
Filminditamise teine pool oli pi-
hendatud Toronto Eésti. Pensionatt
de Kiubi mitmekiilgse. tegevuse tul-
vustamisele.: Pikemad filmivotted
nditasid, et meie pensiondrid on te-
gevad paris noorusliku energiaga.

Filmile jirgnes kohvipaus ja sis

esitati veel vaatamiseks seeria die-
positiive. praegusest Eestist.

‘Aipuajaloo nii eraldi-

tes jouda té6ge ldpule veel kdesole-
Val aastal. :

a): VAPID

Vapid, nagu teada, tekkidid XII saj.
2. Veerandil Ladne-Euroopa riikides
Mi vdeosade kui ka itksikisikute
jaoks. Samal ajal esinema hakanud
nn. maavappidest muutus hiljem osa

E tiigivappideks, Jargnesid vaimulik-
_ kude, sugukondade, perekondade } t.

vapid.

Eesti vappidest on vanimad Tallin.
_ fa (1313), Narva (1585) ja Valga.

(1590) vapid. Suurem osa vappidest
Gn taGtatud aga’ valja Eesti iseseis-
vuse ajal. Kempten/Aligau DP-laag-
Tis, 1945 juunis iimuma hakanud aja-
kirjas Kauge Kodu' ilmus allkirja
af.K." Kandey artikkel, mille lipus
selle autor avaldab lootust, et samal

ajal,kui kodumaal ,,on Eesti kultun-

rist surutud tahaplaanile ja tougatud
valja enamik selle eestipadrast, kGne-
leme meie ka vappidest, 6pime neid
ja Deame nad meeles selles kindlas

teadmises, et kord.ndeme neid jalle -

tales eludiguses ja kaunis puhtuses,
Nad on osa Eesti elust ja eesti kul-
tuurist ning me oleme siigavalt veen-
dunud selle kultuuri uues ja joulises
tdusus, sest selle kultuuri poalt on
Sigus maailrna ja Jumala ees". Kone-

alune ajakiri avaldas suure hulga
vapbe oma esikiiljel ja sai ka ise vapi-
mire! omanikuks. Sama eludéiguse ja
veendumuse nimel ilmu nijiid: A.

Taske uurimus.

~ Kui tksikute paikkondade vapid
Eestis, eriti nende vanemad — taan-
laste, rootsiaste-v6i poolakate poolt
antud kujud — ei teinud vene tsaari-
ja saksa aadlivdimu all labi tésise-
maid kannatustekondi, siis hiimni-ja

kui Koogtee-
“‘kand, nagt selgub eeinimetatud teos-
iest, on olnud mitte vihem okkaline
kogu rahva bmast,

.MU ISAMAA, MU ONN
[A ROOM“ |

Kui ,,Mu isamaa, mu 6nn jaréo6m"
|.V. Jannsenj sdnadei tuli esmaette-
kandele esimese! iildiaulupeol 15.
juuni! 1869 Tartus, siis ei osanud
vene vOimud veel aimata selle laulu
rahvuslikku tahendust, kuid kuna te-
gemist on Saomes juba tollal kahtlus-
aluse viisiga, siis ei leidu seda laulu
1879, ja 1880.a, laulupidude kavas.
Mis juhtus?. Kas selle laulu .,,unus-
lamine’? Sellist véimalust eitab tési-
asi, et kui 4. juunil 1884 ptihitseti ja
onnistati Otepaal esimene sini-must-

vaige lipp: siis oli selle piduliku siind-.

muse kavas ainukese isamaalise !au-
hina ,,.Mu isamaa, mu énn fa rodm".
-Kogu siindmus oli salajane rahvus-
lik rituaal, kuhu ka piihitsetav lipp
‘Wimetati sdidukisse peidetult ja pan-
di toolyankril esmakrodselt Jehvima
alles méni verst enne Otepdale jdud-

mist. .,Valitseva vere voimu vaate
jargi ei tohi eestlastel olla oma isa-

- ‘Thaad ega isamaa armastust, ei tohi

olla lauluparast ,,Onne ja rodmu" ega
isamaa iile ej tohi valvata Jumal",
iseloomustab olukorda A. Taska,
Aga ta teeb seda siiski..., tegiseda
eelmise! sajandil ja teeb seda ka

; nitid. ;

Kéige rangemad keelud sellal rah-
Valauluna Jaiemalt Jeviva ,,.Mu isa-
maa, mu Gnn ja rddm" laulmise kehta
saabusid . paljudel kordadel, ‘ eritt
1894, ja 1896. a. laulupidudest alates,
milial laulu (teadaolevalt Jaan Tonis-

— $oni} hakati esitama paljastatud pal

a piisti seistes. Eriti vatas oli tulle 27.
juuli 1896. a. ,,Postimehes" ilmunud
luhtkiri, kus laulu nimetati{uba otse-
SGnastuses eesti rahva hiimniks.
Jirgnes seoses sini-must-valge lipu
{esimest korda avalikkuses pérast
1884, gastat] ja htimniga vodrrahvus-
lest filiGpilaste fiidisiline vagi-
vald ,,Postimehe'' toimetaja Jaan T6-

4 . “ae hissoni ja luuletaja K. E. S66di vastu

Foto — O. Heam

18. okt. 1905 Tartu tilik. peahoone
ees. Kuberneri otsesed keelud ,.Mu
isamaa, mu 6nn ja r6m“ laulmiseks
Saatsid Estonia" teatri- ja kontsert-

-hoone nurgakivi panekut 13. juunil

1910 ja teatrimaja avamispidustusi
24,-26, aug, 1973.

EESTI RAHVA HUMN
Kui vigevatel vene voimudel olika

rank: sissekukkumisi, Nii ndit. ma--

letab Juhan Aavik stseeni 1910. a.
Uldlaulupeolt Tallinnas, parast amet:
liku kava léppemist: ,,Muusikalise

ava Viimase numbri jirele hakati pi-

duliste hulges spontnalselt laulima

Mu isamaa, mu Onn ja rddm". Rah-.

vas tOusis -piisti, paljastas pead ja
hakkas laulma kaasa. Aukiilalisena
peol viibiv kuberher Korostovets,
mitte aimates lauju rahvuslikku (i-
hendust, vottis fstinktvel vaive-
seisaku, siindmusele au andes, nagu
oleks see moni riiklik hiimn, Loomu-
likult jérgnes ka tema saatjaskond...
kuni keegi ametnikest sosistas ku-
beruerile midagi kérva. Pahailmeli-
selt ldi viimane siis kéega ja tormas
oma kaastastega peoplatsilt robinal
pOgenedes minema (vt. Taska, Ik.
62).' Voi juhtum Suhumi eesti asun-
duse lanlupeoi 26.-27, mail 1914, kus

‘keohalikud eestlased socvisid Jeulda

kontserdi algemiseks ,eesti rahva
hiimni". Kui mindi selleks juba peop-
latsile jG@udnud kubernerilt luba ktisi-
ma ja see teatada fahtis, millest k6-
nelevad selle soovitud laulu sénad,
siis vastas koha] olev Tallinnast parit
hdrra Hiio silma pilgutamata: , 5eal
paivetatakse tsaari, digeusu ja iseva-
litsuse eest.”’ Kui sils eestiased Jautu
kélades ptisti tjusid ja pead paljas-

_ tasid, jirgnes nende eeskujuie kuber-

ner ,,s6javdelise auandega, kasi miit-
si dares, selles Gndsas tundmuses, et
siin tsaari, Giget usku ja isevalitsust
ilendatakse.... (,,Postimees ni. 121,
2.6. 1914, vt. Taska lehek. 60).
SUMBOLID

Ajalehe piiratud ruum ei vdima!-
da jalgida Jéhemalt ndit. venelaste ja

nende nuudialuste huligaanlikke,
nende arvates ,,diplomaatlikke" vét- |

teid Teise maaimaso6ja ajal, eriti mei-
le otsustavalt tahtsal Narva rindel,
kus valjuhdaldajais plaristati Eesti

vabaduse jd rahva kaitsjaile lédnes

Festi rahvus- ja riigihiimni ning teisi
isamaalisi muusikapihimusi. Isa-
maalised tunded ja paatoslikud pidu-
kOned — kahiuks:isegi meie vasta-
vail aktusil vabaduses — on tiks asi,
mddratuna lihtsameeiseile, Sest paa-

tos on nagu ttihi puuviljakory mingi -

ebamaddrase l6hnage. Rahvustunde
alusteks on olnud ja jdavad rahvast
tema isa- ja kedumaaga ning igi-
amaste tunnetega siduvad-ijhenda-
vad stimbolid. Oma rahvusolemuselt
lébi ajaloosajandite tuntud meie ko-
dumaa roimarlik okupant ja maa tiih-
jaksriisuja teab-tunneb seda- vaga
histi. Sel pdhjusel on ta esimestest

‘paevadest alates piiiidnud vagistada

eestiase Kui sefle maglapi périsisan-
da stidant ja kujundada ilmber tema
tundeelu, asendades ajaloo pikkadel
aegadel hinge juurdunud simbal-pii-
hadusi sdénnik-aseainetega. Sinna
kunuluvad hiimn, lipp ja — mis eriti
huvitay! — lseg) vappstimbolid, nagu
seda téendab-kinnitab —Viljandi
700-4. juubelile »pihendatud" uus
.VApp .

Mida ajalugu sajendite jooksul
eestlase-venelase naaberlikus" va-
hekorras on téendanud ja milleni
venelase aju ei kiliindi, on fakt, et
eestlase kasi-jalgu on véimalik tao-
rusega ja jGuga aheldada, aga tema
siidame ja rahvustruuduse seoses on

sddrane aheldamine voimalik ainult -

lurjuste ja narukaelte juures, nagu
seda mark's Ambla koguduse vaimu-
ik Vello Saium £980, a. jaanuaris,

teenides selle igitée avaldamise vdi- .

mudepoolse tunnustusena rahvus-
reeturite abil hullumaja ja kutse kao-
tamise. Kuid vaimuhaigla vene siis-
teemis on Vaba ja tsiviliseeritud lad-
nerahvasie silmis juba ammugi mitte

_midagi muud kui armetult vilets alis-

tumine tée voimule.

Kui oleme piihendanud eelpoolse
vaatiuse, rahvus- fa riigisiimbilitena
hiimnile, lipule ja embleamidele, siis
ei ole see ikkagi veel rahva jarahvuse
olemasolu ja arengu sdilitamisel kal-
mainu-tervik. Nendele siimbelitele

toetudes kannab rahvust ja rahvast

tema loov vaba s6na, kirjanduses,
kujutav- ja helikunst, rahvatants,

-yahvuslik kasitéé jm. Ka siin, kui

lugejate huigas leidub nende esindus
rahvuslike ja loomesektorite hooli-
kamaid jalgijaid — milles nende ri-
dade autor ei kahtle—, ei ole saladu-

_ seks toored vilisingud tinasel kodu-

maa! ,,eestluse tulevase uusstinni",
nn. , uuseestlase” huvides. Eesti ta-
napdeva loov kunst kui rahvusluse
pohialuste tugi on vaimselt timber-

-yormitud suurvene tédorjustiku sho-

vinismi ja maailmavallutusidee ké-
gistuses.

Argem laskugem siinkohal stiga-
vamale.egd kaugemale, kuid soovi-
gem, et nendest todedest imbuks tiht-
teist ka aastapdeva- ja hiljem lipu-
iuubeli suursénavottudesse, lamma-
tades mei! favapdraseks kujunenud

ilukénede tulevarki. Vajame taiste--

ralist vilja, isegi kyi see tundub iga-

vana, mitte'sGnade lihavaid tungalte-
| |

rl | JOHANNES KAUP
open
i
WMEIE ELUY
lugelad, arge unustage oma
sdpradele soovitamast
»MEIE ELU"

on eH

EESTI VAPI AJALUGU

Nagu juba teada, olen meie rahve
ja riigi siimbolite reas varem koos-
tanud ja kirjutanud sini-must-valge
lipu ja hiimni ajaloo. Niiid oten kal-
mandana ja viimasena selles reas kir-
jutanud ka eesti vapi ajaloo. Tease
tiitliks on: ,,.Eesti vapp. See on taa-
line eelnimetatud kahele valjaande-
le. Koos piltidega on see dimmargu-
selt 200 lehekiilge trikis ning ilmub
kdidetult ja varviliste ning kdvade

- kaantegasamas formaadis kui eelmi-

sed kaks,
Kuna mul puudub kapital teose ©
kitjastamiseks ning raamat kunagi
selletdttu vabamiitigile ei tule, saab
seda omandada ainult jérgmisel vil- .
sil.
_ K6iki, ni iiksikisikuid kui organi
saisioone, kés on huvitatud tease
omandamisest, palun mind aidata
triikikulude tasumisel. Panus oleks
180:- Reotsi kraoni eksemplari koh-
ta. Neiie, kes maksavad vastava sum-
ma ming nimele Rootsi pasti jooks-
vale arvele number 120120-1093,
saadetakse raamat Hmumisel tasuiap
ja saatekuludeta kitte. Need, kes
iasuvad panga tSekiga, tuleb arvesta-
da 15:~ Rootsi krooni nimetatud sum-
male juurde, kuna Kootsi pangad vo-
tavead.oma kulude katteks selle sum-
maigalt tSekilt, ~ |
Sissemakstud summa jirele palun
mulle teatada nimi ja aadress ning
sissemakstud summa suurus. Raa-
matu Seatmine taimub Roctsis kehti-

_ vate posti eeskirjade kohaselt.

See teade kehtib: kuni 20. aprillini
s.8. Pirast seda kuupéeva liheb teos
triikki vastavalt teoslatud sissemak-
Suche arvele.,
Drjur, ARFUR TASKA
_Terminsvigen 4 |
5-223 67 Lund
Sverige — |

INTERIOR
DESIGN & CONTRACTING |

 Sisemised timberehitused ja sisac-

seaded, kodus, aris. v6i kontoris.
Kddkida moderniseerimine ja

 muud aritellimisad pyutédstusaest.

Kiisida: Werner Haberkorn
kontoris 738-0036, kodus 469-1287

Meeldejdav ohiu
 Reedel, 6. aprilli Ghtul, tolmus To-
ronto Piibli KolledZhi aulas kontsert,
mille korraldas dppeasutuse ldpu-
aasta Gpilane, noor pianist Leena’
Pumber. Kantserdil olid kaastegevad
Marney Adams — klaver, Kaljo Raid
— tshello ia Toronto baptisti kogu-
duse noortekoor ,, Paike". Ohtu kan-
dis nimetust ,,A Night td remember"?
Ohtu meelespidamiseks/ ja puht-
muusika kdrval tutvustas Eestit ja
kahte eesti heliloojat. Klaveritagust
seina kaunistas suur sini-must-valge

_kangas ja négusa kava esiktifjel olf |

Tallinna foonile joonistatud eesti
tinpu kandev rahvardivais neju. Rah-
vardivaid kandis ka pianist Leena
Pumber.

Kontserdi juhhatas sisse noortekoor
lauldes K, Raidi E. Enno sénadele
loodud ,,Héddgamine."' Sellega tut-
vustas end pianist L. Pumber ka koo-
rijuhina. Kahjuks ei ole nimetatud
laul kéige sobivam avapalaks ja sel
pohjusel ei pdgsenud Leena ilmekas
juhatamine tiiel miiral mdjule.
Marksa edukam oli sellevastu P,
‘Ardna ,,Arka tiles hing", mille koor
tii kuuldavale kava telse poole esik-
numbrina.

Scoloklaveripaladena esitas Lee-
na neli helitéid — F. Chopini ,,Po-
loneesi", ,, Scherzo” ning , Nokttirni
ja S. Rachmaninoffi ,,Preltitidi."-
Kaik neli pakkusid noorele taidurile
trohkeid véimalusi musikaalsuse,
vormitunde ning klaveritehnika de-
monstreerimiseks, Kahe esimesega
sai ta hasti toime, viimane vajab veel
viimistlemist. Koos M. Adameiga
mdngis L. Pumber neljakte klaverl-
paladena K. Raidi,,Koim rahvaviisl''
ja F. Mendelssahni Andante ning
Variatsioonid."' Véib delda, et rahva-
viisid kujunesid éhtu tiheks Gnnestu-
numaks numbriks. Laitmatu tolgit-
suse ning kélavusega astusid tikstel-
se jirele kuulajate ette tuntud laulud
nagu ,,Leinaia",,,Mele elu” ja ,,Kuku,
sa, kigu.'' Mendeissohni komposit-
siooni esitamisel nautisime koos-
méangu sujuvust ja helitéé itlesehi-

tust. Kava teises pooles kuulsime

veel tshellist K. Raidi mingimise] ta
enda ,.Largot", keda saatis jaigivalt
kKlaveril L. Pumber, |

Kokkuvéties nentigem Leena
Pumberi talenti ning esinemisvdi-
meid. Lisagem sedagi, et Leenaeiole —
iiksnes soolo-, saate- ning neljakie
pianist ja kooridirigent, vaid ka val-
muliku levimuusika kirjutaja ning
propageerija. Kiriklikel iiritusil on ta
korduvalt kitarri saatel jaulnud en-
daloodud liiiirikat ning viise. Oppe-

66 kdrval Toronto Piibli Kolleddis -

juhatab ta noorte vokaalansamblii
Toronto baptisti koguduses,