10 Ella Ilbak 90-aastane Ella !lbak, karaktertantsija ja kol- me raamatu autor, t&histas 12. no- vembril oma 90-ndat sitinnipdeva,. West Pointi (NY) lahedases kodus. Ella Ilbaku esikteos ,,Otsekui hirv kisendab...", piihakirjast vdetud pealkirjaga, on, autobiograafiline, ‘uid kahjuks sisaldab vahe kuupae- — yade ja teiste nlisuguste faktide jar- jestust. Igatahes see teos viib eluloo- tise jutu 1939. aasta kevadesse ja on kirja pandud Prantsusmeal aasta! 1952, Ornusega kirjutatakse lapsepol- vest tadi juures maal, Sambla talus. Tantsu hakkas ta Gppima alles giim- - naasiumi ajal [PuSkininimelises tii- farlaste giimnaasiumis Tartus) Elme- rice Parts’ ,,kallistehniline giimnas- tika, Kallmeieri stisteemi jareie.’* Tartust laheb Ella Ilbaku‘teekond {peatiikkide pealkirjade jargi} Peter- burgi, Tartusse tagasi, Latti, Soome, Budapesti, Miincheni, Palestiinasse, Egiptusesse, Istan buli; Rooma, Un- gari, ja mujalegi: lihemate Vahepea- tustega Eestis. Teiste sOnadega, Ella {lbak oli nagu prohvet, kélie'kuulsus oli, nagu traditsioon titleb, peamiselt valjaspoo! oma xodukohta. Tema tei- ne raamat oli ,,Tuvii Malm” (BKK 1955}, ja kolmas ,,Kumiseb kannel” - _ (Kultuur 1986), kannab juba romaani ~ nimetust. Ella Ubaku kirjad niitid oma sOpradele on lihikesed, teleto- nikéned aga pikemad, mis naitavad . JAtkuvat huvi oma sdprade | i iimbru- 5e vast, Dr. Hans Kivisild s; sal 20,000 aol. auhinnaks: Septembri lopus anti 1985.aasta Kanada suurimad au- hinnad leiduritele — Ernest C. | Manning Awards. Uks kahest au- hinnast oli. Kanadas rikkalikult esineva aine — jaa — leidliku kasu- tamise eest ehitusmaterjalina, Sel- fe auhinna voitja oli eesti piritolu- ga teadlane dr. Hane Kivisild. Ernest C. Manning Awards Foun- ‘dation, auhindade valjaandja, on era- eftevOlete poolt asutatud ja toetatud sihtkapital kanada leidurite toetami- seks ja tunnustamiseks. Sihtkapitali junatuse ja auhinnakomisjoni (tik- mete hulgas on endine Alberta pea- minister Hon. Ernest C. Manning, endine majandusministes Donald §, _ Macdonald, Ontario Science Centre’i direktor dr. J. Tuzo Wilson ja endine National Energy Resources Gonser-— vation Board’i esimees sdr. George Wi, . fOvier, 1985. aasta $25,000 auhinna (Award of Merit) vaitja Hans Kivisild elab Calgarys ja on praegu Lavalin Offshore Inc. viitsepresident, Dr. Ki- visild on mitmeid aastaid uurinud jéaga tihenduses olevaid kiisimusi. | _ Juba 1960-ail aastail tegi ta ettepa- - neku kasutada kunstlikke jagsaari ali ja gaasi puurimiseks Péhja-Jéqme- res, Kunstlikud jaasaared ehitatakse mereveest jddtades vett- dhukeste kihtidena. Tehissaared kannayad raskusi kuni 1500 tonni ja osa neist ~ on kuni 400 meetrit siigavas vees. Selliseid saari on ehitatud 57, neist on 33 ka sittusel olnud puurimis- alustena., - ‘Hans Kivisild stindis 1922,a, Tar- tus. 1941.a. l6petas J. Westholmi Giimnaasiumi Ta!linnas, Oppis edas! Tallinna Tehnikaiilikoclis ja lopetas. Kuningliku Tehnikatilikooli Stock- holmis 1946.a. tsiviilinseneri.kraadi- Ja, Samas Ulikoolis sgavutas dokto- rikraadi 1954.4. Akadeemiliselt kun lub Korp! Fraternitas Esticasse. a a ONAAUAESSENTHIECOSISUCRENSTALTUCGQON11 6909411 GONNTATUNENUNRULLACONNGT Gt Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused, testamendi-parandused ja malestusfondid on tulumaksuvabad. Suunake oma annetused noortele ja teistele eesil organisatsioonideie Eesti Sihtkapital Kanadas ~~ kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa- miseks. -—- Eesti Maja, 958 Broad- view Ave. Toronto, Ont. Mak 2RS wgruagrdsacaegt GV EPET EU RETN TERRA vélja “Priidu Kiive - ordineeriti | Minneapolses Leupaeval, 12. oktoobril saabu- sid Minneapolisse EELK piiskop Karl Raudsepp ja praost ,Rudoli Kiviranna, et koos kohaliku eesti kaguduse opetaja Eduard Lind’iga teostada kolledzi fiiiisika ja mate- maatika Sppejou kand. Priidu Kn ve Eesti Kiriku yvaimuliku ametis- se-Gnnistamise talitust. See toimus piihapdeval, 13. oktoobril kohalike eestlaskonna rohkearvulisel 085- votnul, Priidu Kiive lapetas Eesti Kirtku Usuteadusliku Instituudi, mille jarel peapsk, K. Varem maaras ta kirikudp- taja-ameti prooviaastale Minneapo- lise koguduses. Kand P. Kiivel oli usuteaduse dpinguieie siirdudes ja _ prooviaastale asudes eesti koguduse tods rikkalikke kogemusi, kuna ta pt- kemat aega on olnud EELK Minnea- polise koguduse esimees, samuti ta on koos koguduse Opetajaga kohali- ke eestikeel sete raadic palvuste kor- raldaja ja palvuste pidaja. Priidu Kiive parineL Tailinnast, kus ta siindis a, 1923, saades kesk- hariduse Tallinna Reaalgiimnaasiu-. mis ja lahkudes 17-a.noorukina oma poliselt kodumaa!t. Pagulasteekond viib teda Saksamaale ja sealf edasi . World Student Relief’i stipendiumi- — ga USA-sse. Siin ta lGpetas a. 1953 Berea kolledii tiliisika alal. | Ta saavutas magistrikraadi ja asus vani on jJeidnud rakendamist Oppe- jouna oma erialal fiiiisikas ja sellele lisaks matemaatikas, Ta on abielus Maie Teenega. Neil on poeg Martin. Priidu Kiive kuulub akadeemiliselt Eesti Ulidptlaste Seltsi perre. 13. oktoobri piduliku! jumalatee- nistusel olid muusikalises asas kaas- tegevad: metsosopran Maret Rank, Minneapolise Eesti Segakoor laulis E)mar Arro juhatusel, organistiks oli Heino Jaska. Jumalateenistuse kdigus jutlustas kand, Priidu Kiive. | Ametisse-Onnistamise tahtsaks osaks oli tuumakas ja kaasahaaray kone piiskop Karl Raudsepait. See oli maéaratud mehele, kes oma kiipse- maid eluaastaid tahab. piihendada Kristuse riigi to6le eestlaste keskel; samuti ka kirikulistele, kellest ena- mik ei olnud kunagi néinud ega kaa- ga elanud Opetaja ametisse-pihitse- mise jumalateenistusele, -Paevakohase koosviidimise kiri- kusaalis olid korraldanud koguduse naispere liikmed, Op. Priidu Kiive jatkab tegevust oma erialal ja on samaaegselt kogudustele, eriti Kesk- Lidnest, saadaval EELK Chicago Praostkonna vikaarGpetaja. Samuti_- ta jatkab oma panust ecestikeelsete — raadiopalvuste aial, Paarl pd Ce OM MEL A IC »MIEIE ELU" asutas Eesti thiskond ja seisab eesti Uhiskonna teenistu- ses. . Kanada rahvas el poolda valitsuse -immigratsiooni- poliitikat mus Valitsuse immigratsioonipolti- tika kohta nditab, ef suur oga rahvast ei ole seflega rahul. Ollakse arva- misel, et valitsus vétab vastu im- migrante suuremal maaral kui mag suudab neid absorbeerida, Tule- museks on {60- ja elukoha puudus.. Teiseks on avaldatud kartust, et va- Titsuse senine politika muudab Ka- nada rahva pohilist koosseisu, mis on olnud péhiliseit anglo-sakslik ning euroopa kultuuri edasikandja. Moned meenutavad Trudeau va- - djitsuse aega, kus lasti Kanadasse suurel arvul immigrante Kolmand- ast Maailmast. Need gi ole assimi- leerunud, ege ole vétnud omaka siinset elulaadi. Nad ei ole téékad ja nduavad valitsuselt riiklikku toe- tust.Téokus ja haridualik tase on madal, kuid néutakse vastavalt oma arvule tédkohti kdrgemas pal- gasatmes. Kui sellele vastu ej tulda nende soovide kohasellt, siis siiii- distatakse anglo-sakse j j& @Uroop- - Jagi rassismis, — NELJAPAEVAL, 3. DETSEMBRIL THURSDAY, DECEMBER 3 Cindy Ounpuu parim — Kanada nalsujuja 1985. ale Kanada Ujumisliit tegiteatavaks, et Etobicoke ujumisklubi liige Cin. dy Ounpuu on tunnustatad pari: maks naisujujaks ja selle klubi peatreener Paul Bergen parimakg © ) : oe ireeneriks Kanadas 1985. aastal, Etobicokes ilmuv Guardian kirjeldas seda stindmust kogu lehekiilje ulatuses suurte peal- kirjadega: .,Bergen chosen Coach of the Year’, ,,Ounpuu claims female swim laurels. Kirjelduses oli avaida- tud ka Paul Bergen’i ja Cindy Oun- puu pildid. Paul Bergen sellele lehe- le Cindy Ounpuu edu kirjeldades markis jargmist: Selle autasustava nimetuse saavutas ta mé6dunud hoc-- ajal, kus ta ujus kolm wut Kanada ja tthe uue British Commonwealth'i re- kordit.Uhe Kanada rekordi ujus indi- viduaalselt 100 m rinnuliujumises ja kaks teateujumise naiskonna liikme- na. Uue British Commonwealth'i re- koardi ujus 100 m rinnuliuiumises. Edasi markis, et ta on kindlasti tikes . valiapaistvamaid liikmeid Kanada naiskonnas. tuleval suvel peetaval Commonwealth’i véistlustel Edinbo- rough’ s Inglismaal ja maailmavoist- justel Madridiidis, Hispaanias. Uue Kanada rekordi ujumisega 100 mrin- © nuliujumises jOudis ta sel aastal sel alal maailmas neliandale kohale. EKSPERTIDE HINNANGUD Cindy Ounpuu treeningu kohta P. Bergen margib, et tema arvates on eelmistel aastatel temale k6ige roh- kem klubi treeningprogrammis ne- gatiivset treeningut antud, Utles, et Cindy'l on alati olnud talenti edu el as . ieee’? saavutamiseks, kuid ebadige tree- _ t06le Minneapolises, kus ta tanapde- ° ! ningu téttu ei clnud véimeline digel viisil oma voimeid rakendama. Kuid viimase kolme aasta valtel on ta tim- beroppinud ja on niilid vdimeline seda kasutama oma ujumisekarjairi lapuni. Tema endakonitroll viimasel Kanada meistrivoistlustel ja Pan Pa- cific'u voistlustel oli tohutu (tremen- dous), Ta on kaotanud voistlusi, kuid ei ole kinagi kaotanud progressis. Cindy Ounpuu alustas sel siigisel Op- pimist Florida osariigi tilikoolis je tema sealseks treeneriks on selle iili- kooli peatreener Randy Reese, Uhen-. driikide tlikoolide-vahelistel vdist- lustel véistleb oma iilikooli naiskon- nas, kuid riikidevahelistel vdistiustel Kanada naiskonnas, endiselt Pau! Bergen'i juhtimisel, kes pidevalt te- ma sealset arengut jalgib. Kui Paul Bergen Randy Reese’'lt kisis tema arvamust Cindy kohta, siis ta sai vas- tuseks, et Cindy on tu blim naisaileet, keda ta-kunagi oma karjaari kestvu- sel on Gpetanud, Lippeks Paul Ber- gen méargib, et 84 olimpiamangude " katsevdistlusel Cindy saavutas aia, millega ta oleks vOitnud pronksme- dali (While serving as an alternate in '84 Olympics, Ounpuu's time in the trials would have won her a bronze medal). sista ~ BLOWERS & GIFTS Advertiser! — 1985. aastal, — Ounpaa | OLUMPIAMANGUDEL | Oliimpiamangudel iga riik sai igal alal véistlema panna ainult kaks voisilejat. Sel ajal Kanada parim naisrinnuliujuja oli Anne Ottenbrite, Kelle nimel olid ka sel ajal Kanada rinnuliujumise rekordid ja kes oli iheks voistlejaks. Kanada naisuju- jate peatreeneriks oli seal Tertyk Snelling, kes teise vdistlejana voist- lema pani100 mrinnuliujumises Lisa Barsholt’i Vancouver'ist ja 200 m rinnuliujumises Mary Lubawski To- rontost, jattes Cindy Ounpuu reservi. Lisa Borsholt ja Mary Lubawski kumbki véistlustel ef padsenud fi- naali. Oliimpiamaéngude ajal oli oliimpiamangude korraldajate poolt iiksikutele vdistluste reservi jdetud voistlejatele korraldatud. katsevdist- lused ja sellel katsevéistlusel Cindy Ounpuu 200 m rinnuliujumises saa- vutas aja, millega ta mittetiksi ei oleks padsenud finaali, vaid oleks ka yoitnud pronksmedali, nagu Paul Bergen seda eelpool mainis. Katse- voistlus, kus ta ujus, fotografeeriti ja tal on olemas foto sellest ujumisest. KUMME RASKET AASTAT Cindy Ounpuu vdimed ujumises avastati Etobicoke Ujumisklubi tree- nerite pooit, kes jalgisid tema ujumist alekcoli 6pilasena Etobicoke ujulas, kui ta oli kaheksa-aastane. Ta kutsuti Etobicoke Ujumisklubisse ja sealsete treenerite Gpetusel algas tal raske treening. Juba 9-aastaselt pandi ta voistlema ja 12-aastaselt ujus oma vanusegrupi uue CUntario rekordi. 13- aastaselt algasid tal valismaised vdistlusreisudja15 + aastaselt voeti ta Kanada Olimpia arendamise nais- _konda. Juba algusest peale seadis endale sihiks péaseda Los Angelese oliimpiamangudele, mis tal ka taitus, -kuid kaotas seal pronksmedali vdit- mise vOimaluse treeneri vale kalku- Jatsiconi tagajarjel. Kuid kiimne aasta Taske treeningu jarele, oltim- piamedali voitmise asemel, saavutas Kanada Ujumisliidu austava tunnus- use — olia parim Kanada naisujuja HARALD RAIGNA 362 Danforth Ave., Toronto, Ont. M4K 18 Tal. (416) 466-1957 (47 5} 466-1502 LILLEDE SAATMINE ULEMAAILMSES ULATUSES. Eriti pulmadeks — varsked ja kunstlilled. -Matuseks — parjad ja lillekorvid. Puuvijakorvid. 3 Kasiteo kinkeesemed — kullasepa-, merevaigu-, keraa- mika-, naha ja puunikerduse alal. Raagitakse eesti, lati ja inglise keel, Leeri-Oppematerjale noortele NEW YORK — Paljud eest} noo. red, seoses oma vanemate tédkohte.- dega, elavad kaugel kdigist USA kes. - kusist, kus on olemas meie kogudusi. Paijudel nendest noortest.on clemas nende vanemate ja vanavanemate Kaudu rahuloldav vdi isegi hea eest) Keele oskus. See vdimaldab nendel tulla eesti leeri, kuna EELK Chicago paostkonnal on clemas kirjalik east}. keelne leeri-Gppematerjal kogu leeri. Kursuse ulatuses. See material on saadaval tasuta kdikidele eesti lear. kursusest huvitatud noortele, Aine labit66tamine toimuks vanemate ja vanavanemate kaasabil, Peatselt ya). mib Kanadas ka leeridpilasile: madara. _ tud eesti-inglise sdnade ja mdi; ats vihik, mis peab silmas erijti Kanudg. USA ja Austraalia leeri6pilaste vaio. I coon Avatud: aripdevadel 8.30-6.00 p. Litine-Kanadas teostatud uuris | | i Ontario timukale ej maksta enam palka “anadas_ kaotati. 1976.a., kuid timuka ametixohta On- tarios -ei likvideeritud.. Timukale maksti ettendhtud palka, $200 kuus, kuni 31. dets. 1984. Ilma uhtegi tee- nistusiilesannet taitmata ta sai nende aastate kestel valitsuselt kokku 6200.000. Vilmane surmaotsuse tai- desaatmine leidis aset Don'i vanglas 4962.3. Siis hukati 2 meest. Pe a dusi, See on uus Oppevahend, mille on koostanud Usuteadusliku Insti- tuudi lépetanud’ Gpetaja Albert Roost. Leerikursuse l6petanud aoortel on voimalik tulla Snnistami- sele mones lahemas eesti koguduses _ 1986, aasta kevadel, Materjalide saa- mise asjus kirjutada: Estonian Lut- heran district, P.O, Box 481 Gracie Station, New York, NY¥ 10128. . jaupa eval 8.30-5.00 pl om gsurmanuhtius . oes OO ee ee ee lh ee nd 1 TOU en OS ET CO Re TOs OT SoD ese a Nihifse veste - Labidaservaks kutsuti Saksa- maal USA armee juures tegutse- nud t66- ja vahiiiksusi: Labor Service Company. Uhes sellises kompaniis, mille numbri jatame siinkohal nimetamata, teenis omal ajal iisna andexaid hamhba- mehi. Uks nendest,Elmar A., oli kompanii kéige parem ,,ldua- poolik"’. Ta té6tas varalaos, kus proovis oma teravat hammast nil ithe kui teise kallal. Et naisepi- dajad, kes elasid valjaspool kom- . paniid, eelistasid nadalaléppu- del iihi-teist oma naistele rdd- muks kaasa vOtta, siis andis see pohjust teravaks pilkeks. Uhel = reede pérastléunal tembeldas A. = suure hoolega paberirulle, mida s kasutatakse kultuurmaailmas ¢ vaikses kohas. Uks naisepidaja- 2 test, kes tahtis paar rulli kaasa 2 vdtta, kusis: = Mis sa neist tithjadest tem- =. beldad?“ ¢ ,Muidu véib su naine kodus ® kahtlustada, et oled need jarsku m osinud,‘: vastas A. ; Teine vanem harra pidas kal- = jakatsumise traditsioonidest € hasti kinni. Kui oli m6ni pudel = hinge all, hakkas-alati oma tip- : sust kiitma. Tapne meest ta oli: 3 tegi iga t60 ja tapselt ning el j#anud ‘ka dllelauas rdéétsakili. Aga ta jutt kdis enamasti nonda: Ma olen tiks vaga tapne va- namees, Jah, vaga tapne. Ja mu lapsed on ka vaga tipsed.”’ | Slis kratsis motlikult korvata- gust just nagu meelde tuletades ning lisas. juurde: Ah ja, poisi sindrinahk lasi mind Heidelbergi jasmas kaks ja. pool tundi oodata, Aga kui ta tuli, siis tuli tapselt.’’ Ta sai omale hiiidnimeks _.,Lapne Vanamees™ Teine ka tore mees, Arnold A., oli asunikevastase ilmavaatega _ hirra, aga kuldse huumoriga mees. Ta haévitas asunikupude- leid draarvamatul kombel. Kord kiisis tiks kaasteenija temalt: Kas su parem mina ej hakka ka mGnikord urisema, kui oled kaine ja eelmisel paeval range tinutamise teinud?"’ , oellest ma olen ammugiiile," yastas A, ,Kui mu patem mina hakkab urisema, teen talle kohe asuniku viina vaja. Sils ta on viga leplik,” Kompanii kokkasid nimetati seppadeks. Selle nime said nad pdrast tiht ootamatut inspekt- siooni, mil ameerika kolonel oli TUG Un UMC iea neu ME HO IMCOCMCOCOT GGL M HONE MEI MOM MCCA in CM GML I Labidaserva hambamehed on kompanii kokk, Farmioma- Mele Elu‘ nr, 49 (1886) ues Imestanud kokkade mitte just puhta riietuse parast ning lask- nud paar korda sdna_,,black- smiths" lendu, Meeskonnale hommikul an- tav kohv oli enamasti mingi eba- méarane segu, Millest seé oli keedetud, seda teadsid ehk kédgi koristajad. Uks on igatahes kin- del: sellest kohvist ei saanud keegi siidamekloppimist. Uhel esmaspiéeve hommikul, mi] mitmel mehel oli teatud péb- jusel peavalu ja paha tuju, urah- tas tiks meestest, nimega Kokk. ametipcolest kokale: Mis kuramuse laket sa siin kohvi pahe pakud?" ,,Mis sina, yares, tead ka koh- vikeetmisest?" kérates kokk vastu. | Seepeale hilidis nimega Kokk, et seda vdisid koik kuul- da: | Ah ei tea voi? Mina olen siindinud kokk, aga sina, vana lammas, oled segastel aegadel kokaks saanud.”* Pegaegu saalitiis naerjaid olid Koka poolelt, Aga Kokale jii hiidnimi ,,Siindind Kokk’ kil- ge nagu pigi. Uks vanusepoole noorhdrra, elukutseli endine konstaabel, liikkas* kompanii sissekdigul posti. Téémeheks ta ei kdlvanud esiteks oma vanuse tottu Ja tel- seks olid tal toomeeste jutu jargi Kapad sdimes. Uhel dhtul enne postile mine- kut tuli erukonstaabel kompanii ambulantsi ja kiisis paris surm- tasise ndoga: Ei tea, mis mui viga on, Kohe mitte. ei saa enam désel postil magada. Ole hea mees ja anna paar unetablett.” Loomulikuit jaid need saama- ia ja loomulikult ei vGtnud vana konstaabel ka ise oma juttu td- -siselt, SOjavde kokad ei ole meeste noolt just armastatud. Miks see on, see on tildise!t teada ja nii oli see ka labidaservas. Kui aastal 1964 kompanii likvideeriti, lii- kus kokkade kohta jargmine pil- kelugu. Kompanii naabruses oli seafarm. Seal oli iiks vallanda-— tav kokk oma tédjdudu pakku- nud sigade kédki, markides, et ta TRPeTiitit a fl itt ft it te tt alte) eee eee ae eo en nik, kKompanii keeles seavana- mees, oli seda kuuldes liikanud nakkumise tagasi péhjendusega: pOrsad on Hiiga kallid, et neid toiduga kohe tappa. 2557 Ls ET TM LD QT ESL sr PTA ir til at) Ter Pl iat ee ret Ge Ieee oe DOSE ee Ee Eee hd I Un Floridas Boca Ratonis Villa Esto's” (eestlaste Kondomiiniumis} KORTER UURIDA taiskasvanuile uni 12. jJaanuarini. Informatsiooniks helistada 416-447-3844. Eesti arst valvekorras 7, ja 8 detsembril Dr, A. Rebane 14. ja 15. detgembril Dr, J. Marley 21. ja 22. detsembril ‘Dr. R. Pahapill .....,. 921-7777 25,ja26,detsembri} Dr. A. Rebane .....,.. 461-6383 28. ja 29. detsembril $1. detsembril ja 1. jaanuaril Dr, T, Maimets ,. , 469-1322 i ee ERELMISE NADALA RISTSONADE LAHENDUS POIKI: 1. Var ud, 6. Keksi, 11. Pit, 14. Alibi, 15. Reiad, 16. Aho, 17. Akvireerima, 19. Rao, 20. Rein, 21. Reid; 22. Naast, 24 Hark, 26, Edesta, 627, Muretu, 30. Pliidi, 32, Aliis, 33. Suund, 34, Isu, 37. Ruun, 38, Vanne. 39. Edam, 40 KKK, 41, Pinna, 42, Peili, 49. Alasti, 45. Taplen, 46. La- ment, 48. Kiri, 49, Alest, 50. Pari, 52. Kala, 56. Ude, 57. Tlukirjenik, 60, Dis, 61. Meski, 62, Osuta, 63. Usi, 64. Aasis, 65. Otsad. — PUSTI: 1. Vaar, 2. Alke, 3, Rivi, 4. Ubinhein, 5. Dir, 6. Kreek, 7, Eeri, 8. Kiid, 9. Sam. 40, Idandid, 11, Parasii- dil, 12. Ihast, 13. Toota, 18. Erru, 23. Aed, 25. Ats, 26, Eine, 27. Mark, 28. Uluk, 29. Riukameest, 30. Punni, 31. Luna, 93. Sant, 35, Sale, 36, Umin, 38. Vist, 19. Eepikast, 41. Pantima, 42. Par, 44. Les, 45. Tiir, 46, Laudu, 47, Aldis, 48. Kriis, 50. Puss, 51. Akki, 53. Anus, 54, Lita, oo. Akad, 58. Lea ' 69. Joo .. 922-3824 NOTE U TNT UOT U Lau —KUHU MINNA? e Laup., 7. dets. Abistamiskomitee ja Ehatare loterii Ehatares kl. 2-5 6. @ Laup., 7.-8. dets. jéuluniitus kunstnik J. Saarniidu téGdest Eesti Majas. ® Puhap., &. dets. Armas Maiste klaverikontsert Royal Conservato- ry of Music ruumes algunega KL. 6d. ® Reedel, 13, deta. prof. E. Jarve- soo loang ;,Uued Easti fosfortidj- feiud" Tartu College'is algusega kt}. 7.00 @, © Reedal, 13. deta, ,,Capricornus* Tartu College’is algusega kl. 8 &. ® Puhkap.,, 15. dets. adventkontsert- jumalateenistus Vana-Andrese ki- — rikus Kl. 4 pl. ® Pithap., 15. dets. Taienduskooli joulupuu Eesti Majas algusega kl. 2 pl ® Pihap., 15. dats. advent-kontser? Baptisti kirikus kl. 4 o,1, © Esmasp., 16. dets, prof, E. Jar- vesoo loeng ,, Vanu eestlaste péllu- majanduslikke asundusi Uhendrii- ges’ Tartu College’is algusega kl. 8 b. 7 : @ Teisip., 31. dets, A/S Eesti Maja Torontos uueaasta vastuvotuball algusega kL. 7 3. ELENA CLAN RL |