ik beaaniecs Sr Pe reer MELE ELUY — ,OUR LIFE” — Estonian Weekly Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian | House, 958 Broadview Ave,, Toronto, Ont. Canada, M4K. 2R6. a Tel. 466-0951 oimetajad: | H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaje New | Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr,; New Milford, N.Jn USA. Tel. (201) 262-0773. = 7 Mele Elu” valjaandjaks on Eesti Kirjastus Kenadas. -Asut. A, Weileri algatusel 1950. iMeig Blu" toimetus ia talitus Resti Majas, 958 Broadview _ Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada — Tel. 466-0951 .MEIE ELU" kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu- votmiseks: Esmasp., kolmap. ja reedel kl. 9hm. —5 pl. Alates okt. 15. teisip, ja neliap. kl. 9 hm. — 8 ohtul. Laupieviti avatud | kl, 9 hm, — 1 pl. MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a. $43.00, 6 k. $24.00, 3k. $15.06. ® USA-sse 1 a: $47.00, 6 k. $25.00, 3 k. $16.00. Ulemeremaadesse 1 a. $52.00, 6 k. $28.00, 3 k. $18.00. Kiripostilisa: Kanadas 1 a. $28.50, 6 k. $14.25, 3 k. $7.00. . USA-sse 1 a. $33.00, 6 k. $16.50, 3 k. $8.00; Ohupostilisa tile. meremaadesse: 1.a. $62.00, 6 k. $31.00, 3 k\ $15.56. ! | (iksiknumber — 75¢ _ Kuulutushinnad: 1 toll hel veerul ~ esikiljel 6. 00, _ teksti 85. 00, of ro J. ounnnvngcuauvvgggceg rent TE i Uus aasta, uued tuuled Péike téuseb kill idast. Kuid ka tormituuled puhuvad idast. Kui il- mastikuline tsiikkel end poorab pu- huma idaat, siis tavaliselt tuleb pi- \ karajaline, kiilm vilm, mis varjutab ‘paikest. | Lippenud kalendriaasta valmis- fas néhtavasti idatuuli ette ja uus sasta on neid en) vailandamas, Kodumaalt ei taheta meilt midagi vihemat kui! raha, Sest keliegi poolt kusggi!l on tuldud mittele, et »tikas*, ldanemaailmas agsuv eesti pagulaskond on véimeline ei mil- lekaki vahemaks, kui iihe hoobiga iifes ehitama sojamollus poélenod Eesti Rahva Muuseumi Raadil. Va- liseestlasil tuleks vaid rahad kokku panna ja sumimad ule anda monele soome ettevottele, es muuseumi filas ehitaks, ° Kahjuks ef ole meie siin paris kursis, mis matted ja kénelused liiguvad Rootsis ja kes seltiseid ida- tuuli on asunud vallandama. Piha- de post tdi fratombe thest triikisest artikliga, millele on alta kirjutanud majandusteadlane Eduard Pdom, kes kirjutab muugeas: Eelnenu alu: sel tahaks allakirjutanu kokkuvat- ~ dikult rdhutada, et ERM-i taastami: : se aktsioon, nagu seda avalikkuse- le serveerib Imant Rebane, pole majanduslikult pohjendatud ega sigustatud. Selle Kremli poolt lans- seeritud koloniaalpoliitilise mah- hinatsiooni strateegiliseks eesmar- giks on Eesti Rahva Muuseumi l6p- — tiku likvideerimise juudasiii vee- i-retamine valiseestlaskonnale. __ ~ Samage triikises on ka Imant Re- ‘base jairelsdna Balti Instituudi ni- mel, kus ta seosib EPL veergude avamist, et salgitada sellise rahvus- liku korjanduse fabiviimist: ,,Ar- vestades Esto-pidude majanduslik- ~ ke laibikaike ja pidudel osalejate individuaalseid kulutusi,oleka see viliseestlastele naljaasi labi vita“. Siinpoo! Atlandi ufatust loodame aga, et selliseke korjanduseks ei vle Rootsi eestlaste pooli veel pammu astutud, Pohjuseid selli- seks hoiakuks on mitmeid. 1) Valis- eestlased elavad kiill majandusii- kult rahuldavat elu, Kuid nad ei ole kaugeliki quutnud sjakohastada oma ihiskondlikke vajadusi. 2} Vaevalt kodumaalt poliitilisel poh- jusel lahkunud pagulaskond lié- nes socvib oma veéringutega Néu- kogude Eestie tiles ehitada ,,sisult sotsialistlikku ja vormilt rahvualik- ku“ kultuuri, punalipu all. Vaevalt ERM oleks valmis oma vardasse f6mbama meie sini-must-valget rahvuslippu, naiteks. Poliitilised naivistid, kus nad ka ei asuks, peaksid teadma, et ERM:: hoonet voidakse kill ites ehitada, selle hoone sisu ja funktsiooni dik- teerib stiski punane partei Kremli- ga eesoteas, Eesti rahval on kahju, et ERM koos oma varadega havis sojatules. Kuid eesti rahvas peaks teadlik olema, et iihte sotsialistlik- ku monstrumit ei hakka meie, ei ERM .ega mingi muy nime al! kelle- legi ehitama. Tahaksime kisida, mis péhjuson - ee _Tielanik hiidlase vastava kutse esita- poliitilistel naivistidel ervata,et eesti rahvas vilismaadel on ajaga nii pehmeks tehtud, et peaksime oma kogutud veeringuid sotsialist- likule kodumalje saatma? Et eeati pagulane laulupidudel kaib ja oma sugulasi toetab, on hoopis midagi muud kui sotsialisttiku ihiskonna iilesehitamine. Ed. Poom oma ar-. tikiis kitsib tdiesti diguatatult, miks noukogud roivmajanduse korras oma institutsicone el.taasta ? Sest — eesti rahvas annab kodumaal oma maksimaalse jéupanuse toodan- euks, miliest ks oga voiks ka ERM hoone ehitamiseks minna. Kuid moéodunud aastatest pais- tab ka teisi rahakogujaid kodumaa heaks. Naiteks on kuulda ofnud ettepanekuid raha koguda stipen- diumiteks kodumaa wlidpilastele valismaadel Oppimiseks. Sarnased rahapakkujad ei margi paris teadli- kult, et kuigi meie ldines annaksi- ine stipendiume, siis comati mdirab voim kodumaal, kellele stipen- dium dantakse. Eesdigue on alati nunasel parteil ja selle jiingritel. riigivoim kasutab oma koolitatud spetse todkohtadel, kus neid N. Liidus vajatakse. See vérduks jalle sellele, et ldanest saavutanud: sti- pendiumid tédtavad Ndukegude Liidu kasuks, Meie ei tea jalle, milliseid ideesid kasutatakse. ja kust neid suunatakee . poliitiliste naivistide véi koostédtajate hulka, et need spekuleerides rahvahulka- de omapoolsele naiivausele siin tu- lemusi saavutaks. .. ! -Peatumata antud kiisimuse juu- res seekord pikemalt, konstateezi- me ainult: on puhumas kilmad idapoolsed tuuled ja meie peame neid alati silmas pidaima. | YV, ovaviatanvuated arr iana PtP ea EEOASEONOOD GIOIA TREE REGGAE TUES Uus UPPER BEACHES KONDOMIINIUM eestlastele. 4736 ST. CLAIR AVE. EAST. | JUBA 14 KORTERIT MUUDUD EESTLASTELE 6 korruseline, 36 moodsat ja mahukat korterit saadaval veel eel- midigi hindadega. Biiroo avatud igal laupdeval ja pilhapdeval kl. 1-5 pl. vai kokkuleppel hel, 444-6405, 444-2897, 266-501 9. opavmvvciL a E. Ruga oG RAAF IK JA MAALIJA” HIND $5.00 Miugil ,,.MEIE ELU” talifuses 958 Broadview Ave, Toronto, Ont. M4K 2R6 hitdiased Kuid veelgi halvem on — punane | 5 oa) GL ae hol a, - b - i, | ; f ; ? . . ie 1 a q 1. . "1 a 4 . I 1 . i: : F . . m' _ w a . ! ; al a ce ‘= Teised lehed »Meie Elu“ nr, 1 (1870) 1986: Selge sona ja julge jutt MCKENZIE PORTER, Toronto Sun, 18/9/85: . ldfnemaade poliitikute piihatik koor laulab Pretooriale pdlastuslau- lu, ise piiludes haalte jarele massi- delt, mis on televisioon! poolt mdju- tatud. Keskmine laéanlane vaatab te- ' levisiooni 5 tundi paevas, kus lopma- tuseni ndidatakse erandlikke ja iihe- kiilgseid pilte valgete despootsusest, ~™* mis sunnivad vaatajaid uskuma, et Tanapdeva Hiiumaa!t. Vasaku! Ristimagi Tahkuna maanteel, kus le- gendi jargi kaks pulmarongi veriselt kokku porkusid ja kuhu teekéi- jad vana kombe jargi ase lavad okstest risti; paremal Kirdla kauplus Hie Meri ja ipropusk* - eraldavad Hiiumaa -mandrist Kui hiidlased vanasti tegid nalja, et nende kodusaar on nagu omaette riik ja tegid vahet hiidlase ja eest- lase vahel, atis tinapdeval on nal- jast saanud sellevorra tOsiasi, et akupatsioonivoim on Hiiumaa ja suvatsenud erajdada mandrist omamoodi ,,pliriga’. Hiiumaale paaseb tinapdeval vaid erilubadega, mida ka hoclega kont- rollitakse laevaliiklusel Haapsalu vilissadamast Rohukulast Helter- maale, millisele liinile Moskva par- teiplaanis !ubatakse aastal 2000 mu- retseda moodsad parvlaevad, kuigi alles dsje olukord paranes uue ja senisest suulrema parve kdimapane- misega, mis on hddavajalik saare ia mandrivahelisiks transportideks eri- ti kaupade poolel, mida veetakse au- todell, } ,Propuski'' Hiiumaale saab mane- mise}, need aga, kus on hiiu sunni- paraga, voivad saada korduvaid ki- lastuslubasid. Sellegipoolest olevat' praegu Hiiumaal ka suvitajaid, ,,nu- rihiidlasi", nagu neid kohapea! nime- itatakse. Parteimeestel on iu ,,dat- Sasid''. Laevale paasemisel noutakse veel kainust. - RESTAUREERIMINE Mis puutub Hiiumaasse ildiselt, siis seloub, et seal kavatsetakse teos- tada restaureerimisi laokile jaainud ajaloolistes ehitustes. Uks selliseid objekte olevat Pitha: lena luteri kirik, millest saavat tGe- naoliselt muuseum-keontsertsaal. Muuseumiks tehtavat ka Reis! pastoraat. Sinha paigutavat kodu- loo-muuseum, mis praegu on Kassar! ,antvarkide maja’ kitsastes ruumi- des. Kiri Saksamaalt See hiidlaste oma minevikku kit jeldav muuseum nditab talukultuuri mitmesuguseid esemeid, tdoriistu, elamukultuuri jne. Omaaegset talu on sdilitatud Soera talumuuseumis hiidlaste endi algatusel. Soera talu- hoone on ehitatud 150 aastat tagasi pdikpalkidest. Réstaureerijate baasiks on Suure- moisa lossitallmeistri maja, mis on nendele elamiseks korda seatud, Muuseumiks on tehtud ka heliloo- ja Rudolf Tobiase stinnimaja Kaéi- nas, kuhu on kogutud fotosid, pere- konna raamatuvara, klaver ja orel (Tobiase suguvGsa pidas Kaina kiri- ku késtriametit}. Kardla linn oma ainulaadsete loo- mulike arteesiakaevudega (kui pan- nakse-toru: maapinda, siis hakkab vesi. ilma whegi pumbata voola- ima...) olevat ks objekte, mida ka- vatsetakse vatta miljédékaitse alla, mida hiidlased ise taotlevad. Looduskaitse ala on Salindmme timber taidude! ja Salindmmel asu- vas kaitseala keskuses on alaline Hiiusaart tutvustay naitus,- kus on olemas fotod, salvestatud loodushii- led — (linnud) jne, Salindmmelt on nintavad Saarnaki- ja Hani-katsi- laiud, mis on andnud nende elani- . kele vastavad perekonnanimed, Nagu valismaal kainud hiidlased on jutustanud, puuavad hiidlased alai noida kodusaare ilmet ja nditeks - pole sinna ehitatud korghooneid. Teed on paremas korras kui mandril ja nait. Kardlas on elanikkond ise labi viinud puhastusaktsioone, istu- tanud puid ja podsaid, korraldanud vdistlusi prtigikasti disaineritele .. . Saare eraldamine okupatsioont véimu poolt on teataval maaral aida- . nud saare ja saarerahva omapara sallitamisese. Liiklusprobleemid GEISLINGEN (,,Meie Elu‘:kae- tddliselt) — Voirreldes Kanadaga vaikses 248.000 rautkm. Liiduvaba- riigis fiigub teedel timmarguselt 30 niljonit mootorsdidukit. Juba rob- kem kui aasta on olnud kine all shidukiiruse piiramine autestraa- dadel, Katsena seati sisse teatud autostraada loikudes tempo 100 km tunnis. Politsei andmeil pidasid sellest kinni ginuli 25 orotsenti av- . tesditiatest. Et Saksamaal ainga rii- gina Euroopas on autostraadel ,,va- ba soit vabadele kodanikele“, ,,ti- “nutavad“ paljud niipalju kui masin vétab. Tulemuseks on Ghu saasta: ming ja surmaga lippevad autodn: netused. Liigne séiduktirus ja ili- sageli ka alkohol on surmavate au- todnnetuste peamisteks pobjus- teks, Parast katsetamist autostraada ldikudes,tegid eksperdid kindlaks, et tempo 100 km tunnis viahen- dab astas Ohku paiskavad sisini- koksiiidi:,,ainult 35.000 tonni, Et seda hulka peeti nagu tiihiseks, ot- sustas valitsus sdilitada senise séi- dukiiruse, ehkki on teada, et see kiirendab metsade suremist ja }; maksab aastas tile tuhande inime: lu, Lubatud alkoholihulk autosditja veres on 1,3 promilli. Niid on ké- ne all. selle normi vihendamine 0,8-le; on aga kindel, et selle vagty protesteerivad Ollevabrikandid ja kortsipidajad. Tapselt samuti kui -_ sdiduldiruse pliramise vastu kaik. vdimas autotddstus. -Autojuhiloa saab siin 18-aasta- selt. Aga noored autojuhid pohjus- : _ftavad protsentuaalselt kdige enam autconnetusi oma kogematuse kyj ke noorusliku kergemeelsuse titty, Alates tulevast suvest seatakse gjs- se ajutine sdiduluba, Kui noor ay- tasditja kahe aasta jooksul péhjne- _f tab dnnetusi voi eksih litklusmad- ruste vastu, vdetakse sdiduluba ara.Siiidlasel tuleb kursus korra- ta, mis ei ole odav, Ka raugad, kes dieti ei nde, kuule ega reageeri, pohjustavad suhteli- selt palju Gnnetusi. Nidiid on kavas seada sisse ndégemistest Gle 60 a. vanadele autojuhtidele. Selle tule- mus on kiisitav, sest- paljud, eriti naised, ei kanna edevuse tottu prii- ie, Teoreetiliselt voivad siin ka 1)0- aastased autat juhtida. Vanusepiiri ei ole. Ainult mined tiksikud vanad on vabatahtlikult juhilea andnud. Nendest kirjutavad ajalehed pea- aegu nagu seitsmendast maailma- imest, MUSTAD SHERIFFID VALLANDATI ‘Miincheni allmaaraudteel sditjate- le hakkasid viimase 13-ne aasta jook- sul silma martiaalse valimusega - mustas univormis nocred mehed, raske plstol, kderauad ja taskulamp yool. Need karates treenitud tapsu- _ktitid olid erapolitseinikud, keda va- lis valja, koolitas ja treenis Carl Wied- mann. Rahvakeeles nimetati neid- mustadeks sheriffideks. See erapolit- seinike tiksus rajati 1972. aastal pa- Tast atentaati lisraeli oliimpiamees- konnale. Nende ilesandeks oli muu hulgas Xaitsta ka reisijate julgeolekut allmaaraudtee!. Juba lihikese ajaga puhastasid mustad sheriffid allmaa- raudieejaamad valgustkartvast ele- mendist nagu narkootikud, hulgused ia pdevavargad. Tulemuseks oli see, et Miincheni allmaaraudtee on prae- gu tiheks ohutumaks palgaks kogu linnas. Niitid aga nurisesid linnanduko- sus sotsid ja roheliséd, et mustad sheriffid on liiga resoliutsed ja bru- taalsed ning hirmutavat oma vialimu- sega rahulikke kadanikke (!}. Parast. pikemaid vaielusi atsustas linnandv- : Louna-Aafrika Vabariik on porguli- kus korralageduses... Toepoolest aga $0% segadusi tolmub mustade linna- osades, kommunistlike agitaatorite juhtimisel. 99% mdorvatuist on mus- tad, kes on tapetud teiste mustade poolt, Uksikud valged ohvrid on kas mustade linnade kiilastajad voi polit- seinikud... Metsikud neegri- masside ju- hid, kes on makstud Moskvast, dhu- tavad musti terroriaktidele — osuta- des ithele véi teisele, kesk- véi kGr- gema sissetuleku-grupi mustale, na- au advokaadid, arstid, kaupmehed, Opetajad — hiiidega — Tapa! Tapa neid, nemad tG6tavad koos valgete- ga! Ja mustad, kellele on Spetatud, et valged on kdiges siitidi, satuvad ha- sarti ja tapavad, sageli vaga barbaar- selt... . Olukord, mida kommunistid tahavad, on korralagedus kogu riigi ulatuses, mis saaks sisse}uhatuseks poliitiise vdimu tilevGtmiseks, et su- ruda kéik kadanikud fashistliku rusi- ka alla, mis on muutnud Aafrika neegrid pGhjapoolsetes riikides — naljaseiks, kodutuiks ja kaltsaka- teks... . Apartheidon ainult massu 08a- line pohjus... _ ERIC MARGOLIS, Toronto Sua, 11/7/85: .. Miks annab Ottawa viis miljon dollarit Loung-Aafrika Vabariigi mustadele? Mitte valgetele, pruuni- dele, kollastele — pane tahele; just. mustadele, Kas kanadalaste enamus -tdeliselt tahab maksta kérgemaid makse sellesuguse polvendkutava liberalismi nimel? On see tee, et riigi. puudujadke vahendada? . Samal ajal kui Ottawa nouab, et me lépetaks saatanliku Léuna- Aafrika Vabariigiga kaubavahetuse, Ottawa Ghutab kaubavahetust Ndu- kogude Liiduga, Hiinaga, Ida-Eurao- pa riikidega, kdigi mustade riikidega Aatrikas, mitmete Lahis-Ida riikide- ga, Nagu Iraak ja Siiiria, kus InimGigu- sed on olematud. Louna-Aafrika Va- bariigi seadused on karmid, kuid seal nei¢ on, sea! on kohtuid ja seal on digeksmOistmisi (toodagu seesugu- seid naiteid Moskvast!)... Ottawa fanaatiline riinnak Louna-Aafrika Vabariigi vastu on igati volts, sest maailmas on palju rlike, kus kodanike olukord on vard- lematult halvem kui seal. Louna- Aafrika Vabariigis on mustade elu- standard k6rgeim tile kogu mandri. ih zit LUGEJA KIRJUTAB ,eie Elu“ avaldab meetsasti oma lugejate motteavaldusit — fea neid mis ei tihtu aialehe seisukoh- tadega. Palume kirjutada kokku- votlikult ja lisada oma nimi ja aadress. Toimetus jitab endale di- quse lugejate kirju redigeerida ja lihendada corral jétta avaldamata. Piha 66 riim QO ja laas... tahu dareni tis. Lumi sdtendab maas. Ilutuledes kuuse kiis, jOulud tulnud on taas, Kolm hommikumaa tarka | kdrbe teel, Ajaohtudest ahelas samm. Nad kiuste tulevad | ianagi veel. Rannukepis kui viimane ramm., | Helendab iidne taht — sama. mis teed valgustab. Betlema. Soimes Jumala lapse ees ema -. . {ulid karjased kummardama, imelisest armust haaratud, Targad suudlesid Piiha maad. © - Koht tithi ja ndoke réémutum.. siinsamas kodutuil lastel* On's neile Jauluevangeelium kui kipitav siidame aste!? _ (Vi. Tor. Star, neljap. 5. dets./85] LEHOLA VANEM kogu mustad sheriffid vallandada: Asemele tulevad linnavahid hundi- koertega, Linnale ldks see erapclit- sel maksma 1,5 miljonit marka aas- tas. Linnavahtide palgaks tuleb aga kuus korda rohkem valja anda, Edasi on kiisitav, kas puuduliku valjaGp- pega ja relvastamata linnavahid suu- davad garanteerida sditiate julgeole- ku allmaaraudteel nii nagu seda tegid mustad sheriffid. — 7 “kk ning mittesobivuse Atakeerida kontsentreeritult Loune- Aafrika vabariikija ignoreerida palju hullemaid olukerdi mujal riikides — nditab moraalitsemist, kui mingit ris- ki pole! ... fa muuseas, keda J. Clark mat- leb, kui ta titleb — Louna-Aafrika mustad? On need Oxhosad, Sothos, Zulud, Hottentetid, Bushmenid indi- aanid, varvilised — vOi just igatiks, kes pole valge? See on Ottawa enese vaike APAR- THEID! a ‘BARBARA AMIEL, Toronto Sun . kahjuks on véimata kohut _ mista 46 aastat tagasi toimitud kuri- tezude tite Kanada Gigusnormide ja- rele... . . minu arvates an dsijasel ex-. natside jahil vastik ja ebameeidiv nohjus — see on petteks, et valtida tegelemast tGeliste (agnapdeva mets- lastega... .. natsid on eilsepaeva melslased, metslased muidugi, kuid niitid impo- tentsed. Tanapdevane ahvardus kor- ‘ralikkusele, digusele, vabadusele ja kdigele sellele, mida inimkond hin- dab — iuleb praegustelt totalitaar- rexiimidelt, mis valitsevad poolt maailma. Need on tdelised ebainim- likkuse keskused, mitte kontsentrat- siconilaagri muuseumid, mis on vaid afalaolised mdlestusvdartused. Need on t6elised piinamise keskused, kus ihu ja hing metsiaste poolt murtakse —~ nalja, droogide ja kohutava Siber: kliima abil. Need on pérguliku piina- mise ja kirjeldamatu inimvadrikuse hivitamise kolded... Kuid meie valitsus vaikib. Sfigav vaikus on ka juutide tthiskonnas, ainult nouded Jaiemate ‘inimdiguste jdrele... Meie prokurGr ja teised vas- tava ala inimesed, ej néua aktsiooni KGB leitnantide vastu Ottawas voi Sovieti saatkonna koosseisu vastu, kes on iimseit kaasategevad, kui mil- te otseselt osalised piinamistes selles | porgus, mis on Gulag... Nad hoopis jahivad vanakesi, jOuetuid tudikesi., vanu natse, et neid havitada... Sel- leks kulutatakse raha, kujundatakse - komiteid jne,— milleks? Et seadust vadnata, see’p see on! Ei saa olla ciglast kohtuprotsessi iihe natsi dle, kelle s6fakuriteod on aegu- nud 40 ja rohkem aastaid... Ma nouan prokurGri, Gigusminis- trl, opositsigonijuhi, tsiviijGiguste ihingute ja asjahuviliste kodanike seletusi — miks nad voillevad ammu havitatud natsi-reziimiga, kuid on soojad ja lepiikud joledate despooti- de vastu? Meie maa] on inimesi, kes lelavad, et seesugune kahepaiksus on pélg usvéarne ia habistav.. PATRICK BUCHANAN, Human Events, 19/1/85: . israel on kiisinud Reagani va- litsuselt seekord kahekordistatud vé- lisabi — kunj 5000 vdi 6000 dollarit iga perekonna kohia lisraelis... lisra- eli riik on oma eelarvet vahendanud ~ 400 miljoni vorra (kuid uus abi oleks 4.2 diljonit ehk 12 korda rohkem!!)... . Meie riigi (USA) huvides ja samuti lisraeli huvides oleks, kui Uhendriigid itleks — ei, Jisrael on kohutavas ja aina stivenevas majan-- duslikus kriisis, elades Glej6u ja iile oma véimaluste. lisraeli valitsus pole kriisi lahendanud ja Uhendriigid ei tee sobrale head, kui jagab talle wus! biljoneid, mis lisraeli kohtumist oma Saatusega — ainult pikendab.,. Kriisi pGhjused on teada — soda 1967.4. Liibanoni invasioon 1982 ja hilisem- okupatsioon. Need olid nidev varade kurnamine, lisraeli: sdjamasin kulv- tas 25% kogu rahvuslikust tulust, nel! korda rohkem kui Uhendriikidel... K uid peapohjus [israeli ekonoomi- lises Kriisis on — sotsialism. Sealne riigi majanduse kontroll ja Vahelesegamine on kujutlematu. Taksid tOusevad kiiresti ja on nijtid 60% pilrides. Iga asi, majutamisest kuni pollupidamiseni, cleneb véimu! - Glevast poltitilisest parteist, Taidust pensiinini — iga produkt naib olevat (Jarg ik. 3) Itaallaste lihiskond _ Torontos on muulumas itaalia pdritoluga torontolased on muutumas eneseteadlikumaks: kui nende hariduslik tase laseks eeldadag. Nende edasipaés kargematele ameti- kohtadele pole vee! vorreldav anglo- saksidega, kuid paraneb. Itaallasi on 19% Toronto elanikkannast (ca 300,000). Uhiselt hadletades nad on viinud valitsustesse oma -rahvus- » kaaslasi. Neil on 2 ministrit Ontario valitsuses, 1981. a. rahvaloenduse kohaselt 39% itaallastest lopetas keskkooli ja 7% lilikooli. Inglaste seas keskkooli l6petajaid ali 66% ja ilikooli (dpeta- jaid 17%, Samas vahekorras on nad Inglastest taga juhtivatel (dbkonta- del, Maie Elu nr, 10900000 / MELE ELU MON KARL 5875 Cavendis ! Montreal, Pi ‘Tel. (514) $400000€ Selge @ [Alpug | loetatud, palead k ooni jargi, samuti litsus Hhisalt trik@ vuslikku volea i vaarlus on Aree magilma koige th J. Ameerika lOpetatama ja riik ma omat jalgel, vad Maailmo-ainuke, le sobiv, ekanoon ba eflevotlikkus.. raeli havides teha duslikult oleneval le kellegi huvidess sotsiaalsel siistee .,.. Reagan valif juks aastaks, ‘Tall kohendada Ame leid lervemale ja le... V¥, MINNESTE Jt Thoughts, marts oo Millega sel lcoma instinkli (iq nieval nimetalak: ka mele hulens? Seda saah sele mese puudunitse “See inimenc, ki dab kdéike voima kriliscerida, kuid seltskonnas man: sa nio, ef ole vab See inimene, kes fatsenis! hirra ee HAS VUSAKUSCKS J libendab vabadu kriitikas vaid ha ole suuleline val inimese kohl, ke: abil suudub kritis huigas, kes on 4 lifnecmuise tihisk kdigile oni patie Need, kes el st poliitikute hulgas ldcpoolest Gigusc samal tasemel k leiga -- ka nema pettuse ja vale pol haridust peavad { samal laseniel ita néievad tilimat er moraali mahalall telicktuaalseks jit beduseks, edend: kadu. Need, kes te korgemale, ciole topudel iima ide -kindel alus, mis muudalt vabaks Need, kes kinesi lavaldred saavule vaimu, Need, ke jiacjel rdakijail ki on vaba thiskon on mei! fiiga pal Need, kas isecs vaodelda, on vabe kes ka autoriieett vad isikjiku lapse fahendab s6énn | keelduvad noaerat lamas, kuiser li semiisl, on indmiesis Need, kes keeldu see oleks ‘realse vubsa maailma ia fuonevad nid sce fahisust ja vilirlu EDWARD AYE loog, ‘Toronto St . Paljudel jt maade toiduab! halb! Eriti kahjult nollumajanduse’ polluharijatel pit usu kadu, Mugiy muidusaamise 16 litsused piitiavad da, el toslavad pd jm. Kuid lahked Yad aina rohkem — neid juurde..., Kul kaik andjac rigid asuks seisul jagada ainult iil nuuduslkannalat voimalusi pollup likuk'’s arenemisel sajandi parim abi JAAK AKKER, Tf .. Kéige tillat (vabadusristlemil narvilisus, mida k se valitsuse iilem vas nditasid... _, Et Eesti vaba sed on asendama enesest-modisictis ainult eestlane vOg gellest aru el Sul.