| V era Poska-Grinthal IN- MEMORIAM .,¥dib aga iddda igavesti nooreks | oma siidames, kuid see dnnestub ainult vahestel ja see on kdige toredam noorus.' | V.P.G, pdevaraamatust 4, septembril 1913 Vera Poska-Griinthal on lahkunud elavate kirjast, Liding6 saare hdigias, Stockholmi eeslinnas, kustus tema pikk ja tegevusrohke elu, Siindinud eelmise sajandi lopul advokaadi, hili- gama eesti valisministri ja rahusaai- ~ konna juhi Jaan Poska ja tera abi- kaasa Constance teise lapsena, kirju- tas ta juba 1913.4. noore lapsena oma pievaraamatus, et tahab astuda Gi- gusteaduskonda, olpugi et naistel di- gusi juristina leotsemiseks veel ei olnud. Nit sai Verast fubist, kellena vditis - lugupidamise nii advokaadina t6ita- des kui ka oma laia!l tepevusvaljai iithiskondlikuil ja samuti teadusliku —-té6 alal Tartu filikoolis, Juba fisna noorena alustas ta Eesti Akadeemi- liste Naiste Uhingu organiseerimist, hiljem vottes sidemeid vastava. rah- _ vusvaheiise organisatsiooniga, Aas- -tatega lisandud ikka-ja jalle uusi tilesandeid noorele naisjuristile, kes oma andeid ja energiat vaga laialdas- tel huvialadel rakendas, ofles seejuu- res abikaasa (alates 1919, abielus kaasjuristi Timotheus Griinthaliga] ja vile lapse ema. | Esimesi samme nailsdiglusluse suunas astus Vera Poska-Griinthal! juba 1926.a., mil asuti Eesti wue tsi- viilkoodeksi eelnéu koostamisele. Vera Poska-Griinthal esitas Hesti Akadeemiliste Naiste Uhingu esin- dajana uusi, mocdsais skandinaavia maades kehtivaid perekonnadiguse pohimoiteid, kus abikaasade ithe- vadrsus ja thediguslus on kindlusta- tud. — ~ Esimene kontakt iihe rahvusvahe- lise organisatsiooni — Rahvusvahe- lise Naisliiduga — toimus V.P\G ~1 1928.2. suvel Pariisis, kus ta Eesti Naisliidu the esindajana Sotsiaaltad Kongressist osa v6ttis. 544] selgus — talie rahvusvahelise koostad suur - tahtsus, Frit! paelus V.P.G -d noorte ja Jaste digusliku kaitse kiisimus, millisel teemal ta hiljem nii magistri- kui ka doktorité6 Tartu tilikooli juu- res - kirjutas. Doktorité6, teemal .Noortekohtud", jai kill sojaolude téttu kaitsmata, V.P.G. 106 e1 piirdunud Vaid oma kutsealaga, atles Tartus aastaid Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tiitariaste Giimnaasium! vanemate komitee ju- hataja, olf ta tutvunud maalt kooli tulnud titarlaste korteriprobleemi- | _ dega ja leidis vajaliku tiitarlaste in- ternaati asutada. V.P.G, oli tegev ka - laste- ja emadexaitse t6os. Pigenes Roatsi kaos abikaasa j2- lastega suure nogenikevooluga — 1944.a, stigisel, Arhiivitoé korval Siockholmi tlikooclis t6G6tas ta eesti pogenike abistamisorganisatsiooni- des ja Eesti Komitee Naissektsiooni asutaja ning juhatajana, Oli naiste ja kodude ajakiri Triinu asutaja ja pea- toimetaja. Oli Ghutaja ja innustaja igalpool, pead vaja, Vera Poska-Grinthal oli tuntud ja austatud mitte ainult oma asukohamaal Reotsis, vaid oma sa- gedaste reiside kaudu'ka paljudel — teistel maadel, kus eestlasi elab, Ala- ti vasimatu kommunismi vastu viit- leja ja kommunistide Balti maade Wlekohtuse okupatsiooni tytvustaja nil rootslastele kui ka kanadalastele ja ameertklastele. | ikka tilesehitaja, optimist, entusi- ast, nil jaab see tubli eesti naine igavesti nooreks tulihingeks meie malestuses, Puhka rahus, kallts s6bar! FRIDA KASPEE kus tédkési ja mdtievat : ale es ae os . Ae. ' . 7 ; . _ i . -., _ 8 Sy abet va A Pia Teal we wpEEbe: cP aes eae eee eas fey Vobbae ea er ee carlos refan «| ed ae -ERMI SOOMET KS VASIMATU TOOMEES Selle kuu. 15-1 pdeval tditub 75 sastat Ermi Scometi siinnist. Sel pu- hui on pohjust vaadelda selle tubli -eestlase mitmepalgelist elu ja tege- vust niihdsti isiklikul kui rahvusiikul pinnal. Ermi omade sénade kohaselt ta on alati elanud kaksikelu: isiklikku ja anaes . thiskondlikku. , ~ Moodne iihiskonnateadus vaidab, . et tihe inimese elu on tdiuslik ainult siis, kui osa sellest elust on piihenda- tud oma kaasinimeste teenimisele. Selle tecoria pthjal peaks Ermi Soometi elukdik olema tisna lahedal tiiuslikkusele, sest kogu oma elu jooksul on ta end iihel vi teisel viisil rakendanud iihiskondliku lilesanne- ‘f te taitmisele, Peale Tartu Ulikooli lépetamist di- a gusteadlasena 1938-laastalrakendus fee ta Eesti politseiaparatuuri teenistus- se mitmetel ametkohtadel, jaudes li- hikese ajaga tdendada oma vélia- . paisitvat organiseerimisvGimet sise- - kaitse tilema kantselei juhatajana, Laanemaa prefektina ja Valispolitsei Peaosakonna juhatajana, | Samaaegselt olf ta haldusdiguse ja kutse-eetika lektoriks valispolitsei koolis ja avaldas Gigusteadusalalisi kirjutusi vastavais ajakirjades. Kanadasse emigreerus E. Soomet 1947-1 aastal, kus ta asus iihe tédstus- liku ettevdtte teenistusse Montrealis - kontorijunatajana ja materjalide sis- seostjana. Peale Sir George Williams College lépetamist majandusteadla- sena Glendatakase teda ka arvepida- mise osakonna juhatajaks. — Puhkepalgale siirdununa asub ta Torontosse elama, tegeldes tulumak- sualaliste kiisimuste nduandiana abi- vajajaile ja paljude erialaliste artikli- te autorina eesti ajalehis. Paralleelselt oma kutseatalise te- pevusega plihendub Ermi Soomet erilise andumusega skautlikule lifku- misele, millega ta tihines kodumaal 1925-1 aastal ja mis on kestnud tana- seni, Kanadas oli ta Skautmasterite Kogu asutajaks ja ‘kauaaegseks asi- meheks, Peale konsul Markuse sur- ma valiti E. Soomet Eesti Skautide Malev. Kanadas vanemaks, 5 Lisaks skautlusele jatkub tal aega ka-teistele meie rahvustiku tegevuse aladele, Montrealis aitab ta elustada - sealset Eesti Seltsi ja-saab selle esi- - meheks, Ta on Kanada Hestlaste Aja- loo Komisjoni esimees, Eesti Liit Ka- nadas juhatuse liige, EXN-i Valimis- te Peakomitee esimees kahel korral, jne. £. Soometi vilgas whiskondlik te-. gevus on kestnud tinaseni, andes eeskuju teistele pensiondridele ra- kendumiseks organiseeritud eestlas- konna tegevusse, Erm? Soometit ‘seloomustab kohu- setundlikkus, edasipiiiidlikkus ja ta- sakaalukus. Ta on teiste suhtes tole- rantne, eelistab clulist ebaolulise ees | ja iildhuvisid isiklike huvide ees. Need iseloomuomadused ja tema valjapaistev panus, on teinud Ermi Soometist mete Uhiskonna ildiselt - respekteeritud liikme. _Akadeemiliselt kuulub ta kauaa- egse liikmena Korporatsicon Frater- nitas Esticasse, Sinu auvadrsel juubelipieval tihi- nevad minuga Sinu sébrad, kaasvoit- lejadt ja kaasatédtajad eesti this- kondlikus ja skautlikus rivis, soovi- - des Sulle jatkuvat head tervist, joudu, ja indu eestluse eesmarkide teenimi- sel, ILMAR HEINSOG ee eee ee ——_———————————E— ERMI SOOMET. «BAK aris On nudd saadaval lihavdtte pithadeks ja emadepievaks _ -‘Tittala kristaile ] ja kunstiparaseid kinke-pakke pabereid ja kaarte semat Maimo j ja Mehis Kivile Schwartzwaldi magestikus puhkusel parast pingutavaid voistlusi. Alpentris 1986 Uheteistkiimnest: murdmaasuu- Salajate maatlmamearatonist pee takse viis Alpides. Nendest viies! moodustavad vabalivalitud kolm Aipentrisi nimelise voistlussarja. Austria ,,Dolomitenlauf‘, Ftaalia _Marcialonga" ja Saksamaa ,,Ko- ning Ludwig Lauf toimuvad kol- mel iiksteisele jargneval piihapae- val ja moodustavad seega eelista- tud Alpentrisi kaugemalt Eurocpa nurkadest, Pohja-Ameerikast ja Austraaliast tulevaile osavaijaile. Tuhandeile suusatajaile on Al- pentris kolm nddalat kestvaks tree- nimiseks,. vOistlusteks ja toredate elamuste kogumiseks. Aga need suu- samaratonid ei ole suursiindmuseks mitte ainult vdistlejaile. Juba terve nada! enne vdistluspdeva valitseb suusarajaaarseis asulais peomeele-. olu. Piistitatakse lipumaste, heise- takse lippe ja ehitatakse auvaravaid asulaidlabivaile voistleje le. Ohtupi- meduses peetakse liihimaa voistlusi torvikutest valgustatud rajal. Pealt- vaatajaile keedetakse J6kketuledel vorste voi pakutakse ircuta suurtei restidel réstitud kalu ja k rama veini. AUSTRIAS ~~ Kuuektiimne kilomeetri ikkuae .,UJolomitenlaut” ja vaiksemate am- bitsioonidega véistlejaile moeldud 25-kilomeetriline ,, Lienz Lauf" alga- vad samaaegselt Lienzi linnaadrsel heinamaal vastasuundades piiha-. pieval 19. jaanuaril, Juba eelneval -paeval on aiaga iimbritsetud stardi- valjal iga osavdtja |koht kindlaks madratud véistlusnumbrit kandva li- pukesega. Od! enne plihapdeva on. veoauiod, buldooserid ja rajamasi- nad vilkas tegevuses,et hommikuks _ katta kéiki voistlusrajaks mddratud -fanavaid killaldase lumekihiga. Kel- la kaheksa ajal kihab. stardivalja iimbrus vGistlejaist — proovitakse médret, soendatakse keha ja pakitak- se s00je iliriideid nummerdatud koi- tidesse, mis varsti kinnistes veoauto- des l6pp-punkti toimetatakse, Stardi- aeda sisenedes tembeldatakse voist- lusnumbrile kinnitatud kontrol!kaart ja osalejad asuvad lipukestega mir- gitud kohtadele. Valjuhaaldajaist tu- leb vaheldumisi juhtnéére-voistlejai- le, tinusonu vabatahtlikele abistajai- le ja hoogsaid rahvaviise. Korgel kraanaplatvormil ja vélja- ku kohal tiirlevas ‘helikopteris on fotograafid ja kaameramehed ysi- nasti ametis kogu siindmuse edasi- andmiseks ajakirianduse ja televi- siooni kaudu iileriigilises: ulatuges, Tapselt kell 9.00 kélab stardipduk ja kiimned sddurid avavad stinkroni- seeritult stardivaljaku varavad ning file 3500 vdistleja tormavad teele jad moodustavad peagi kiirelt likkuva hanerea, kuid vahemate. voimetega suusatajad liiguvad kirju jdena, 10 kuni15 inimest kérvuti kuni esimese viie kilomeetri I6puni. Vahese lume. _ sulteliselt kitsa raja ja suure osavat- jate arvu téttu labivad esimest jar. allasditu. paljud = kuk- kudes ja veeredes. Asuiais palis- tavad pealtvaatajad tiheda miliirina vistlusrajaks muudetud tanavaid ja hiliiavad ergutusi nil iildiselt, kuid ka osavotjate nimekirja jalgides nij yii- melgi juhul nimeliselt just méaduya- le suusatajale. foogipunktides antak- se ergutavat sooja teed, ‘Viinamarja- subkrut ja apelstaildike — raja lapu poole ka suppi ja voileibu neile keltel puudub jaks kiirelt lappu jiuda_ [a kdigele sellele lisaks paras jagu hoogsat muusikat — olgu siis kas helilindilt vi kilamoosekantidel. Siidalinnas asuvas lopp-punktis regi- streeritakse vdistleja aeg elkiroonili- seli- salandiku sekundi lansusega _mikupoolse! SAKSAMAAL ning iithtlast vormiriietust kandvad neiud méssivad higise voistleja sooja sojavaetekki, Suares telgis pakutak- se sooje jooke, suppl, leiba ja vorsti. Ja kui suurem nalg kustutatud, on teadetahvlii juba valjas raalil triki- tud voistlustagajarjed. ITAALIAS - Nadal aega hiljem kordub pdhili- selt kGik Lienzis toimunu paarsada kilomeeirit -léunapool olevas Di Fiemme e Fassa orus ,,Marcialonga’ nimelisel vdéistlusel, Kuna siin on lund veelgi, vihem kui Lienzis, slis kiinveldavad mitmed kiimned inimesed paaril pae- val mitmel pool lund rajale, et kive ja suujuuri vahemalt Shukesegi lume- korraga katta. Mae varius olevail raja- osadel on’ lund kiillaltki palju, kuid pidevalt paikese kaes olevais paika- des on lumekaie tisna dhuke ja hom- pieval viga jaine. Voistluse tahtepunktiks on Moena linn, Siin toimub voistiusele eelneval Ghtul rongkaik, tahtsad tegelased iit- tevad tervitusi ja kérgel maendlval. moodustavad térvikukandjad leeki- ve , XV Marcialonga’. VGimas tule- vark ja tasuta juust ja vein kéigile soovijaile l6petavad meeldiva ava- talihuse. Voistluspdeve hommikul tditud to- hutu suur parkimisvaéljak moodsate turistibussidega, mis kahekiimnes erinevas kiilas vdi linnas d&bivad véistlejad starti toovad. Sojavaeor- kestri helide saatel kopuneb kaugelt iile 7000 suusataja stardiaeda. Star- diaia ees olev valjak kitseneb juba paarisaja meetri pirast kalmeks suh- teliselt kitsaks rajeks. Ja nii, suusa- taja-suusatajast kinni,labivad vdist- lejad Moena linna erinevatel radadel fiiespoole riihkides.: Ménes kohas kitseneb kuristiku serval kulgev rada ainult paari suusataja laiuseks ja siis tuleb aeg-ajalt seisatada ja edasipaa- semise jarjekorda oodata. Parast 265. km on radadel ainuit 3-4 suusatajat karvuli ja eelsditjast mGédumiseks on peaaegu kiillaidaselt raumi. Sora- ga kiila kohal tduseb kitsas, mae- nolval kulgev rada jarsu)t 100 meet- tit, et siis kohe niisama palju meet- reid allpoololevasse jéesangi lange- da. Siit 10 km edasi-asuv Predazzo - linn on lépp-punktiks, neile, kes ainult. 45 km soovivad sdita, Teistel on ees veel tisna kerge-tiles-alla kulgev rada kuni viimaste kilomeetriteni Cavale- se linnas. Siin tuleb enne l6ppu joud- mist sik-sakiliselt kulgeval linnata- navail 5 km jooksul tousta 200 meet- _ ri, Paljud vGtavad suusad alt,et kii- remini ja kergema vaga iiles saa- da, kuid enamus -pressivad nii nagu kord ja kohus higist néretedes suus- ..-kadel lapuni valja. Maailmaklassi kuuluvad eliitsuusata- " : Varakult viimasele voistlusele Oberammergaus saabu- -_jaid tervitab lausa joululiselt uhkes — lumeriiiis maastik, Pdikesepaisteli- sed pdevad, parajalt karge ilm ja suu- repdraselt lumised rajad tdotavad to- ‘pedat finaali sellest vdistlussarjast osavatjaile. Paraku aga hakkab nel- japdeva Shtupoolikui puhuma soe magestikutuul ning laupdeval on korraldajad sunnitud teatama, et yoistlusrada on lumepuudusel liihen- datud 50 km-le. Raja lihendamise ‘téttu jddvad ldbimata Altenau ja Un- terammmergau kiilad ja kuulmata nealtvaatajate hdiked ja alpikellade kdlistamised, mis Austrias fa Itaalias ‘laid meeldiva meeleolu. Ja tolle tore- da tunde puudumist ei korva ka ku- ningas Ludwigule kuulunud Linder- hofi lossialast labisuusatamine. Loo- -mulikult ei méjuta sellised meeleclu- lised asjaolud mingil viisil eliitklassi susatajate tagajérgi, mis siin on pa- ce eee ee ee ETCH AICHe Ten -UPACLCICOE RE LCUEUC I-Ie Tne TENGE rieiccd mtr icnl litt th Liltllrd tie CEECLCOE CGP ieee CAC ERES EL: Tren eecictrntDelieal tal tit eneri CE oC et ae rere Tuc Ten MR n Re TED ORL Slt 00-1 LL Lc Rn: DE Ta MUU GAYE Ay TRACT SM Tg SAM Ey UT VER COPECO ET) TET MEO TU RMT ARTEL T UR MEAT EAPO DREN SPU UNCUT ET T Alpentrisi She! 8 eres ine de Pil sited | Ninitsa yeste O11 1944. aasta varasiigis. Ped- ro Krusten oli lapetanud para- jasti Suurupi neeme ees laeva- sdidu Leaga. Astudes laevalt ma- ha, nagi ta, et Tajlinna poolt tuli tagurpidi sdudes Evald Uustalu. Paadi vastaspingil istus mureli- ku suuga Marie Under. Tema kérval oli mees, kes nagi vaija nagu klaassilmadega Kristus. Krusten tervitas tuttavaid kob leege ja tegi ettepaneku: wuaneme Vehklemdisa aeda. seal on tana aiapidu lampiooni- depa."' Kus see Vehklemdisa Oieti on?” kiisis Uustalu. se, kust paistis torn iile metsa. . See pidi olema Vehkleméis suu- re rohuaiaga, atk neli astusid Suurupi tule- ~ torni juures korget kallast médda _ tiles. Tuletorni juures ootas neid suurem seitskond — kdik kirja- nikud, Suurupi merekindlusest kostus vigev sddurite rivilaul, Peeter Lindsaar titles: Ja sddurid jaulavad," ,,See on hea mark," sénas kee- gi. ,,Kui sddurid laulavad, siis nad veel ei tee kand ja varvas."’ Kogu seltskond véttis. suuna vastu Voldemar Oun viis paari susse napu otsas. Raimond Kolk kiisis: ,,Kas see on vatlavaneme pa- randustomp?” Hi ole," vastas Oun. ,, VGib- m, lisas ta moistu juurde. Ruisi poe ees seisis vaike poiss tee adres ja tdinas taiest kdrist. ,Vdikemees, miks nutad?” pa- ris Koll kaastundlikull. ,fi fasta elada,’ nuuksus kiila poles kahest otsast, Bernard Kangro vaatas ka rannale, vis- kas pilgu Naissaarele ja tegi kindlaks: ,Puu saarel on alles," Muraste mdisa aed oli ehitud lampioonidega. Kirjanikud vét- sid istet puude varjus. Valev Ui- bopuu mangis kitarril ,, Toselli serenaadi', Arvi Kork oli tulnud rdOviijahili ja rdgkis relvalugu- sid, Heino: Susi jutustas sdidust EELMISE NADALA RISTSONA LAHENDUS POIKI: 1, Vala, 5. Kurgi, 16. Arvas, 15. Kaal. 19. Thar, 20. Oleng, 21, Raibe, 22. ‘Aste, 23, Koed, 24. Padur, 25. Abist, 26. Tule, 27, Sinna, 29, Kuue, 30. Rebi, 31. Sudak, 32. Ablas, 34. Kaa, 3§. Endas, 38. Ado, 41. Ots, 42, Pista. 44, Tom, 45. Oli, 48. Kokard, 50. Miitsiga, 52. Neptun, 54. Roost, 55. ‘Tiree, 56, Aim, 58. Tasun, 59. Osme. remad kui kahel eelmise! vdistlusel. Pohiliselt terve tee viimase moe ko- haselt uisutades on parima voitleja aeg 50 km raja! 1 tund ja 55 minutit. .,Marcialonga” 70 km labis voitja 3,04-ga ja ,.Dolomiteniaufi'' 6@ km parim aeg oli 2.59, Harva siinnib maailmas midagi millest eestiased iihel véi teisel viisil osa ei vOta. Nii osales ka sellel AL pentrisil vah2malt kolm eestlast jarg- miste tagajairgedega: ,,Dolomiten- lauf': Mehis Kivilo — 4.24, Harri Kivilo — 5.19. ,, Lienz Lauf (25 km}: Maimo Kivilo — 2,32. ,,.Marcialon- ga" (70 km): Mehis Kivilo — 5.31, Harri Kivilo — 6.36. ,,Marcialonga’ (45 km): Maimo Kivilo — 5.12,