B (1413) 1977" grr Peg ot a Cae tee lle Pa F Sr A eae Forester i ay are aden ee ee a ee . apr af ce ? we Sa ates Pe acer ata i ar co nei ea a ae eae ae aa ee lg od ee”, = a aniel on and- U véimalusi loamiseks marisi! toimu- se ja esiva--— hedust tun- a-elievalmis- oleva doku- B iegemiseks. Py naitus T. to¢-mub {z— seliskorid- ej tunneks © hhivad palju- AL Weve mee ude - suvece nud: Gppida ~ too Saladusi Jikeudt: judas: IL fa Mei ja tahavad — mc sal E. Rue - hinnati ta’ luv tag kér- aclaies on la bdéva esine. ja Saanud Mre] naha- ahvusikud, - BSuilised, on, iamist leid- liku pools Trt Kanada hefenbaker, STIKO}AS [a+ td on. OSI: biltslased ja it- Kanada udesse on eb E. Ruy- Bou da 4M ak- aon ta loo ° arm talye ks On LS81- ah ja maa ide, Mmetsa- ja WHEbD 12. ALLUKS RUA il | Hele taht rissa Cons- 1 Prelude" sesonaat’i, S ja bari- e R,.Pats'i Ara vHes".. ines lavale isu Ruhm, bitasid lAbi- mahvatantsa- S1-UHS esi. ianas kiki | Okearvulise eS hele rah- Le CR Be ee See el al ip hel EM oo re il To RT Ped ee Pu ye, et “ ° . 1 a "FF "tele hs kes = SST oe ne Pe r 1a 4 OS i gg lb I 2, = 1 2 —oom -_ os a ee | 7.7 ==" = . 2 Cam pe ee ne ST eT eel es tel a, . ies ee ote ee a melevad sellele kes neid _. petamist, - Haapsalusse. Uhel _ miarkas .1a vana_ ‘kalurit, kes Jeoias daravila. _ kooli | Jopetamise jarel astus ta tee- tion) maaraluse — quhiks. —_ ‘_ /Meie Btu nr 10 (4413) isTT oo - HAAPSALU LINNA iA KUURORDI ” _ARENGUST. Eestis ‘On miimeid linnu, millised | + ay a feist of meraga labipdimitud — see -on Haapsalu. Vaike-Viigi - merelaht ' paikneb - otse linna sidames, iest- laht lainetab Haapsalust laane ja ta- 7 valaht ida poolt. Merija meremuda - ongi Elaapsalu kuurordiks teinud. Kun Hapsalut tanavale vanu sile- taks kulunud konniteede kive lahe- malt vaadata sits naeme nende Sees mitmesuguseid kujusid. ja hioreginu- filiste kirjade sarnascid marke. Need on loodusedokumendid. Nad * jutustavad: muinasilma suuri stind- musi kaugest, viga kaugest maakera 4 ‘ | oo ‘minevikust. Loedus on need kirjad oma ,sormega” kirjutanud. Need on -imadkera ajalooraamatu lehed. Nad on kaugest vanast ajast Tlugeda ko lugeda os- kab, suuri saladusi ja stindmusi, mis maakeral aastamiljonite cest stindis, vaga kaua enne, kul Inimes] vist veel el oinudgi. Milfal nende kividega Haapsalu ti. navale konniteld kaeti ei tca,, kuid - vist kull juba ydga kaua aega tagasi. Nendes peitub Haapsalu, Laanemaa 4a Liiiinemeresaarte ajalugu. Esimene supelmaja ehitati Haap- salusse 1805.-aastal, kuid ravipaigana, sas linn kuulsaks ‘alles pirast seda, kui noor arst Car! * Abraham Hunnius oft leidnud ja t# helepannud Haapsalu muda ravionia- oli Hunnius, -peale} tusi. (821: aastal Tartu Utikoolis arstiteaduskonna 16 asunud praktisecrima jalutuskdigul jaleu mudascs vees. Selgus, et muda- —yann Iecvendab ta reumavalu, Selle tShelepaneku méjul alustaski tolle- geene keisriarsti abi mere. muda uurimist ning veendus, et mudal on tGesti tervenday toime: | 1825. ‘aastal rajati Haapsalusse mu- Paljud Hunniuse poole poordunud abivajajad, kes tulid ko- hale karkudega, Jahkusid parast ra- vimist ilma nendeta, 1845. aastal Ii sandus esimesele mudaravilale -izine, J850-ndal aastal -tousis killastajate ary Juba tle 2000. /. Siis olt- kuurordi asutaia juba sur-. nud. Terma ‘té6éd meremuda kasuta- mist ravina jatkas ta poeg Carl Arl- hur. Haapsalu kuulsus puhke- ja ra- Vipaigana ‘kasvas veelgi ning linn hakkas kujunema Vene keisri Gukon- na suvituskohaks. Holpsamaks ko- halesdiduks Peterburist chitati aas- tal 1904-1905. Haapsalust Ketlani —uhendav raudteeliin, Austraalia kroonika -FESTLANE ETNILISTE RAADIOSAADETE | Resti Vabatiigi ajal saomlased, rootslased ning mitmed teised. 1937. aastal valmis ka US sanatoo- rium. Peale raviasutuste leidub Haapsalus veel vaikseid rannadarscid puiesteid, parke, Paralepa mets ja eélkdige soojaveelisi mererandu ning meeldi- va valjasGidu kohana ka Hobulaid. Haapsalu on ka lindudele armasta- tud elamise- ja pesitsemise paigaks. Erili palju-ja ‘mitmesuguéseid liike leidub linna lossipargis ja lossivare- metes. ; Umbes -1000 aastat tagasi oli Haap- salu linna maaalal muistne his (haa- vasalu). 1265. a. kujunes Haapsalu |: Saare-Ladne pilskopkonna keskuses, kuhu rajati toomkirik ja kivilinnus. Haapsalust sat vyooravoimu tugh ounkt, . Jiiriéé iilesiéusu sal 1343. aastal piirasid ecsti talupojad kill Haapsa- lu, kui kahjirks et suutnud seda val- lutada. Hiljem kindlustati piiskopi linnust veelgi. 14, sajandi lépul val- mis kirikust pohjapoolne pealinnus, jargnenud sajandivahedusel asenda- (i eeslinnuse puusiseinad paest miiti- ride ja tornidega. Haapsalu. linnuse. juurde tekkis kauprheesic ja kasitddliste asula mis || 1279, aastal sai linna diguse kuid | elanikke arv oli sitski vaga visa kasvama, — 1534. a, andsid ainult 30 idisdigushk- ku kodanikku Laane-Saare piiskopile ( saldus vande. Liivi séda_ t6i eestlastele raskeid ci kannatusi. Teiste seas riindas Haap- salut nn..Livimaa Hannibali, sdja- vigi — rootslaste leenisiuses oleva Ivo Schenkenbergi vaejouk. Valitsev voim vahcldus korduyalt, aastal 1573—1575. oli Haapsalu kérgemat vaImMIU muttetunnustavate palgasddu- rile valduses. 1581. aastal sai Saare- Laaneé’ puskopkonna mandriala pari: | jaks Rooisi, mida luntaxse — kuldse roots! ajana. Venelased vallutasid ta (710. aas- (al, siit peale algab cestlaste orja ja pimeduse ajajirk mis kestab kuni Vabadussojani. Peale Vabadussoja voidukat loppu hakkab . Haansalus vabade eestlaste vaba ja 6nnelik aeg mille aga uuest1 lammatasid idast sisse tunginud punasodurite jougud ning Haapsalus ja kogu Eestis algas jalle pina ja pimeduse aeg, mis kes: |. tab tinaseni. id. 8-gi ‘NOUANDVA KOGU ESIMEHEKS Canberras on moodustamis?!] uus Organisaisioon Uleriikiiku Etniliste Raadiosaadete Nouandva Noukogu (The National Ethnic Broadcasting Advisory Council) naol, See noukogu otsusiati moodustada seoses koigi votmisega Austraalia Broadcasting Commission, liihenda- tult ABC) kompetentsi. . Uue néukogu ‘esimeheks on madre -‘tud eestlane A. Parbo Meltbourne'lsi. A. Parbo on uks neist wustulnu- _ Kaist, kes on teinud Austraalias miir- Kimisvaarset Karyjaarl, kuna ta on selle mandri the suurima ettevdtie _ (Western Mining’ Corporation) est mees ja peadirektor. Se A. Parbo saabus Ausiraaliasse i949. a. 23-aas{asena ja oma kahcaastase lepingulise 1éGkohustuse ajal tédtas hes paemurrus .Adelaide1 umbru- SES, - Tiikohustuse aja lopnemise iES rel astus (a! 'Adelaide'l ilikeoli ja omandas seal maeinseneri kutse. Uli- nistussc Western: Mining Corpora- inseneri kohale, tOustes pikapeale setle aktsiaselist Uus ulesanne jaab talle korval iseks kohusiuseks ama ametikoha ‘korval, Einilised raadiosaated olid alusta- tud katsena omaacese toderakonna: valltsuse immigratsiooniministri Grasbv poolt ja selteks asutali kaks _faadiojaama (iuks Sidneys ja teine Afe] pourne'is)! mis nud Hidetakse ' ABC-gai - | : Nid on ABC} kavas alustada Ci i niliste raadiosaadctega KOIgIS osarii- kides, milliseks otstarbeks moodus- k tatakse nouandev noukogu igas OSa- riigis, 9. Oh . ‘Sydneys ja Mel bourne’y is foimuvad reesljparaselt muuseas’ ka ecstikeel- ‘sed saaied, Sydneys netd korraldab peamiselt vabakoguduse vaimulik C,} L. Peipman, Keda asendab vahel -pr. Tit Simmul-Kroil; Melbourne's aga _ eestiketlsete saadete korraldajaks on kohaliku eesti naiskoori juli pr. Maila. Taimre. Allakirjutajal ci alnad juhust kuu- lata Melbourne’) eesii saateid, kill praeguste ja tulevaste etniliste raa-| _ diosaadete Riikliku RKinghailingu (Australian kokkupoérke ee | CET be eh ee ee 1 " 1 ‘kasutasid 1 asuvad mere Adres, kuid ainult uks| Haapsalu mudaravilat ning: vectsid. suvepuhkust peale eesilaste veel sc) ——————————— OE = Om = 7 . . deklareerima. REEDEL, if. MARTSIL ~ FRIDAY, MARCH 11. - TAHTIS © Kui tele teenite raha,-siis peate seda ka Ning see tahendab seda, et teie peate tditma igal aastal oma féderaalse pe ee se a = = . = rr | miiiaic os oie ee eee ee qe ee ee . /~Uikku abi. ee ee ee ee eee es J ee: | . . - . aga Sydney omi. Need toimuvad seal [= kord ‘nadalas telsipaevitt ja keorra-|§ takse kolmapiaeviti. Saadetc kestvus |} on pool iundi. Nende kvaliteet on|| kdrgem kui seda aniud olukorras oo- jf data vo.nuks. ko MéSdunud aasta viirmasel ja uue 4 aasta esimesel kuul tabas Austraaliat : raske katastroof, Esimeseks - oli tulekahju Nowra Ghubaasi angaaris. Uus-Louna Walesi|§ osarligis, kus 13st Grumman Track-|]- er tilipi kauge lennuulatusega allvec- jf lacvadejahilennukist havines tervelt | 12, Lennukid oleksid- normaalselt |! asunud oma emalaeval ,Meéltbourne- |{ ‘il, kuid old ajutiselt Nowra angaz-|! ‘| ris emalaeva dokis viibimise téttu. Tulekahju ajal suurem osa 1400-sse |I tlatuva baasi personali