= TALITUSES

Find Saate-
$ ikuoloe

\ASTAT: 2 Si—

ANNUST 2a

HADUS... 7.50
The |

3.50

10.—

Li. Oy
ADADEL. 3.—
ELT... 3
peegeidus! 3.—

i

: BO
NDIKUD 47.— -
Be $1.50, 1 $3,—

UR |

ab mj ardite dollarite eest

luse] olevaid | kunstviletisi

sllumajanduse parandami-
immer markas seile vOima-

nvaks oma OliéttevGtte ka- :

- . ! .
ee) "ed a es ser ees a a Pe ee Pb | —_ ‘Lo
™ a i. el ee a mpe” BF.y . Lal * tee ee _ oe — i 7 =" = * 7 a "as 7
ayF a7. ete Th oe 2 Pe ee, ee see et wot .
= " 7 a . Wa Be = ra re" ‘- ha coe et 1 = Seah r Fe r rab eats we eee as .
1 * . . . . .
a . . . ."

=k =
Se
er

ial
Foyer = ‘ a
nel Poteet sce hen

Nee ee

ae

am el gE
wre

nario.

EEL Pa on rt ee Pee re ees ep

damatuid andmeid,
@nam voimalik leida mujalt, See on
nag ajalocline dokumeat sellest,
mida eestlased valjasycol kodu- —

maailmas,

Himus Eesti teadlased

valjaspool

‘kodumaad" :

VABA ERSTLANE tcisipfeval, 6. aovembrll 1984 — Tuesday, November 6, 1984

Gh ee

Wig :
a ee
ee tira
sore

vt spn
se re tess eee its 2 as
Pl He Be
aa

* Ksja ilmus tritkist lest. Teadus- |

liku Instituudi viljaandel. ja prof.

dr. Teodor Kiinnapase toimetusel’. ee A

 westi- feadlased’. valjaspool kodu-

maad. Bioeraafiline ieatmik™. Sel-
lesse té@atmeteosesse sn kokku ko-
sutud. kéik teadaolevad eesti tead-

tased ja wurijad, ee toétavad voi
‘on footanud laialipil
vaba. lainemaailma mitmes maail- |

atult ile kogvu

majaos.

Teatmik sisaldab 577 isikut. Nen:
de kohta on toodud lithike elulugu,

teaduslikud kraadid, tegevus ‘tead-
lasenga Ja uurijana, tédkohad, kuu-

| luvus’ tahtsamatesse teaduslikesse
| organisatsioonidesse ja toimetustes-

sé; mis alai eriti on. tegevust aval-
danud, nditeid tahtsamatest ja ise-

 loomustavamatest: téédest ja vih-

jeid teatmeteostele, kust voib lei-

da biogra afilist | Ja bibtiograafilis! Ji-

saandmeid. Elusolevate: teadlaste
kohta on toodud ka teadaolevad
aadressid, Mitme kohta on andmed
pidanud jadtha liinklikeks, kuna an-
tud olukorras ei olnud voimalik

‘neid saada.

See teos on - vaairtuslik andmete-

kogumik, sisaldades. osaliselt asen-
mida ei ole

mmaad on 40-ne pagulasaasta jook-
sul telnud ja saavutanud teadus-

‘maailmas. Ta annab -ithtlasj iile-

vaate seljest intellektuaalsest ioo-
mingilisest just, mitmepalgelisest

vaimsest rikkusest. Ja pusivast pro-

Quktiivsest. tédkusest, mis on too-
nud qouasele hea maine Kogu

Suur ary selles teatmikus toodud

. isikuist on teadusliku tegevuse kér-

val tegutsenud iihtlasi meie tihis-

_ kondlikul, kultuurilisel ja poliitilisel
ta6- ja voitiusvaljal,

samuti eesti
organisatsioonides.,

See’ koik suu-

rendab veelgi selle teatmeteose ka-.

sutatavust ja vajalikkust.

‘See teos on praegu laialisaatiisel

_ettetellijaile,-Ta hind on Skandinaa-

vias ja Euroopas kr. 130:—, millele
‘lisandub saatekuluna kr. 15:—, iile-
meremaades 18 US dollarit ja saa-

6 tékwluna 2 dollarit. Teost saab tel-

lida: Eesti Teaduslik Instituut, Box
7608, 5-103 % Stockholm, Sweden.

" y

EESTLASED ROOTSIS

® Bordsi Parnu lipkonna traditsi-
ooniline jiiripfeva tdhistamine toi-

mus:.28, aprillil . koosviibimisega

: lipkonna ruumides, Kavas oli skaut-
fk osa, MSttesild. kodumaale, Ees-

i lipu juubeli ja ‘Juhan ‘Litvi stip-

aipéeva tahistamine, noored esita-
sid laule ja muud. Viru Lipkond
koos:

Eskilstuna SkaudisOprade

yiUmase

. F me " a 4 . a ree ae z Fal one m ui “a a ie a mt ae ae
my rg aes en fs . Ch ie . Be: 1 4 4 ae : i a = =e

SA pats nae

Estonia koor ¢ esinemas. dr, R. Toi juhatusel koduma als labkumise 40, aaaba indtestuspieval.

aeal ee ie eerie. ot . . a
ers " De es . ao ee
or _ - 8 Ce -% ” . Cc Sa)
Antal mr Pee en Pia) te ot a ae eR a . Ln nh era
oh tt ee ret. aes saps tattre ees

M steel my; . 2M "8 DE ae ee eas Cte

Pet ee ee re . set ig oe oe at
_" = ae aes eat Pr : he Sa oe

SSR

=e rae 7 ae 7m oe
igen
miei, aaa
peoumrra te a

ee 8
/- eat sone
‘a 1 . one
Shani nreorh Wes Pa note oe

. “., . wae al
7 ere
= he :
7 . ane uu 7 -
r a : .: Pa
a As ' on
<= | ppeaemereieices eaetes
Ta ial! hh ea .
tg a.
a atari eat eal tamed .
pete pee ar Ha
wg RCE . a
pur ; vr sas Pot

ee

aprons ies a3 rita.

Gee matte iis ah raat
Ay “ig 7
ane pee

“Arcee ene
tes ie ‘at =, soar at ts
sit ae Ms 3 SE Ean en aries
ae ee hata! ah aT

Tati
Set: a cet
8 Reo SRS Se

snes

5 ae ros . cm

ee .
. +) RE eat VT eather ee a a a —_
"ara a! Raa rae ae = ete he bee PP el ily So ee me ot
a . wy Bete team, ewran a ie me Pe he gee es OT oo . .
eee Santen terete Bice Stohr: oneal 2 .
at seo 7 "8 "

oar aoa eee ce etiien 1 A. C-SI paitata!s ti Se  A
es rob OS St gs os a " ee a ET ee ey es = Lo et. == _0 0 ram eee
= ne PST nT BLE ". = Fo eee, a ay meet " Sta ae et nt “ena : ots
. . "a iiial hes he oD
a ere : ae nee A

Stee se,
aerate ' ahaos!

ne a ao
a —

aay
pares

See vallavanema asi

Raimond Kolk,
| parandustomp". Romaan, 201
ihk., EKK, Lund 1983. |

 Roimond. Kolk on hingelt pallt-

“Vallavanema

Inees ja maailmavaateit sots. See.

iimneb ka tema loomingus, mis
koosneb vilest romaanist, neljast

luujekogust, moningaist jutustusko-

sudest ja esseistikast. Mé€rkinils-

-yadrne on asjaolu, et ta-on ennast

maksma:pannud samakegselt luule-
tajana kui ka kirjanikuna, Ja seda
-vordlemisi tugevalt:

‘Roimond Kolgi eelmisel aastal il-
munud romaan vilbi meid. tagasi-
- kolmekiimnendate fsastate algusse,
mil foimus vapside Jiikumine. Ilu-
kirjanduses pole seda siiani keest
kasitjenud, Kkuigi on olemas monin-
gaid malestusteoseid nn. ,,yaikivast
ajastust''. Et kirjeldada seda ajas-

tit mimlikes terminelis, on vaja su-

Foto: dd. Saag)

Vaike- Maarja keskkoo!. N0-aastane.

- Méédunud siigisel fihistati sure pidulikkusega. V.-Maaria praeguse keskkooli eeikiiija ‘dhelkouna-
koolk alguse 110, aastapteva. Keesoleval aastal taitub Y. -Maarja Whisreaalglimnsasiumi asutamisest 65 aas-
tat. Juubelipidustused olid suurejoonelised ja kestsidkaks paeva, Aktusest ja setiele jarguevast peosdOpist

votsid osa ligt 700 inimest. Selle sindmuse puhul anti valja keoli arengut kisittey broshiitir, kus erilist

hovi pakub viimase nelja aastakiimne jooksul toimunud | fegevas. Ka kohalikc rajooni ajalehe toi kooli

arenguloost ja téist pikki kirjutist.

Stssejuhatuseks vaatleme tithidalt
VeMaarja kihelkonna hariduslugu
1ase ~ kolme. sajandi- jooksul.
Andmed on Usna napid — dga sits-
ki Kéttesaadavad. vanad tirikud vGi-
vad kOneleda, et Juba enne Pdhia-
sda: Jeidus kihelkonna  kiilades
koolide algeid. On teada, et kogu-
duse Gpetaja J, E, Bender (kes oli

‘pastoriks 1645—1698) andis vilja
aabltsa, et kergendada. leerilastele

‘ugemisoskust pUhakirja Iugemisel.

ESIMES! KOOLIALGEID

Parast Pohjasdda hakkas kihel-
konnas siin-seal tekkima haridus-

koldeid, neist tB8htsaim oli kiriku

nud
‘Samaaegselt leidus kihelkonnas ju- .
-ba 4—5 kiilakoolt,

juures asuv Usna primitiivne kooli-
alge {1723}. Selle iga ei olnud eriti
pikk-— vaevalt kaks aastakimmet.
1750. a. taastatakse jallegi kool ja
Opetus toimub PohjasGjas h&vine-
uvesti Wlesehitatud kiriklas.

mis kadusid
aastate jooksul ja 1800—-1834 a,. et.
leidunud peaaepu thtepi kool.
1834, a, alpas koolivorgu loomise
dunaamuka, mis kulmineerus 1873
kihelkonnakooli asutamisega. Kaht-
lemata koolivOrgu kiirel -arenemisel
oli margatavaid: teeneid tookordse-

tel kirikuOpetajail —- eriti Carl -

Thodor Koniipfferil, kes oli kogu-
duse hingekarjaseks 1852-1872.
1880. a. leiame Ajhelkonnas juba

17 kiilakooli.

KIHELKONNAKOOLI AEG

juba — asutamisest peale hea maine
— eriti aga peale 1883. a, — mil.
algas Opetus tae] madral ettenah-
tud kihelkonnakooll Oppekava ko-
haselt. Onne oli ka Opetajate —-
eriti koolijuhataja valiku!l, Nimeta-
da vOiks siin eeskatt Peeter Koitu,
Jakob Tamme ja Mart Meost, kes
juhtisid kooli ajavahemikul 1883
—1318 — kokku 35. a.

Rul kihelkonnakoot. 1918. a.

. |[Ghestus kaheks, 6-klassiliseks alg-

kooliks ja reaalgilimnaasiumiks —
siis jatkas M, Meos oma tegevust
peamiselt giimnaasiumi organiseeri-
jana ja juhatajana kumi 1920. aas-
tani, asudes siis koolinOuntku Ko-
hale.

PRAEGUNE KESKKOOL

Praegune. keskkool on iseseis-
vusaégse lihisreaalglmnaasiumi ot-
sene jarglane-ja asub niitid 1976.
a, ehitatud neljakorruselises kooli-
hoones, Koolil néivad olevat eri
head sidemed ¥.-Maarja Koboesi
aa, mis on: iks jOukamaid Eestis.
Koos Triigi, Vao ja teiste fimbrus-

konna sovhoosidega on. loodud

koolile tugev.majanduslik baas —
nii rahalise abi kui t60j0u naol,

Allpool. méningaid < statistilis:
andmeid praeguse kooli kohta:
Juubeli pubul .véljaantavas —bro-
shiliiris mainitakse jargmist: Kooll-
tegevust suunayvad | kasikdes juht-
kond, parteiorganisatsioon ja ame-
titthingu komitee... Kooli kollektitv
‘koondab. oma jOu komplekssele

ressi otsuste elluviimiseks. See 16iK -
utleb kOik olulise ja vastavalt sel-
lele on muidugi koostatud Sppe-
kava ja Ja tegevus. Seda Juhib kindia-
kdeliselt. praegune koolidirektor
August Saarem@el, kes on 33-aas-
tase Opctaja staazhiga, sellest 12
dastat V.-Maarjas. Tema on vastu-
tay kool ideoloogilise kasvatuse
ecsi — Opetades lihiskonnateadust
jt ajaluigu — 3.0, kaks vaanatavat
Oppeatnet kommunistlikus kasva-
tuses, Teda abistavad Oppealal kaks
naisdirektori asetaitjat.

Kaolis Gppis 1983. a. 728 Opi-
last 25 klassi kompleksi.ja 43 Ope-
tajaga, Chpilaste hulgas oli 145
kommunistlikku noort. ja 276 pio-
‘neer}, 1945, a. alates on valjaantud
lSpetajaile 13 kuld- ja 22 hObeme-

dalit ja kérgemates Sppeasutistes

Spivad 27-32 protsenti JOpeta-

jaist,. Vene-keele Gpetus naib olevat
‘lisna ulatuslik ja vene keele Opeta-

jate arvu on viimasel aastal tOste-
(ud 3 pealt 5-le — Heist kaks on
venenimelised.

| : EPL

Toimetusele saadetud
hirjandus |

VALGUS or, # —. 1984. Evangeel-
ses kuukirjas on avaldatud: ,,Tae-
va kaupluses™,

onnistused JI**, D. Milleri ,,Hirm-

kartus*, F, Steen , Keele tervenda-

lemeest, kes oma higuseist lapse-
polvemalestusist (Raimond oli tec
ma kimneaastane) oskab luua
‘kunstiteose. Selleks on vaja kolm
asja: hea jutustusoskus, psiihholoo-
giline kaemevéime ja hea emakee-
leoskus,. mille juured kiltindivad
me murreteni.

Tegelikwt polnud vapside litkue.

mine mingi hadacht eesti rahvale,
sest see ilge plitakas oli tulemas
idapiiriltt. Elukogenud riigimees
Pits pani sellele parsid peals.

Vaiksemad vennad lasti jalamaid
vabaks, kuid paélikud saatis: riigi-
vanem Kibnu saarele puunoaga
hiilee habemeid’ ajama, Sedaps:
tekkis tihe paadiliiklus Kihnu saa-

—

re ja viens E. ¥.. viinamonopoli

vahel. Enne kui poisid hakkasid
peaparandust otsima, tull riigiva-
nema amnestia, Taiesti oige tegu,

gest me vdikeses Eestis oli igat im

mest rehkem kui hidasti vaja.

Romaani tegeyus toimub peami-
selt Sarmu vallas, mille nimi voib
olla siinoniiiimiks Kolgi stinnivalla-
le Sarule {tuntud ka Sooru nime
all}, Vallavanem Albert Teeks, kelle
Tolk kill mone osava suletombega
paberile maalib, laheb saapad jalas
magama.{Véibollaoli ta hcopis pal-
jajalu oma kodutalw verandal).

Sarit vajlavanem, Albert “Teeks
on gumees ja nonda tausub ta val-
larahvale: ,,Seaduse ees pole mu!
Uhtki last, kuid tegelikus elus on
mu] neid koim.‘ Ja ei saa delda, et -
ta nendega oleks halvasti iimber
kkinud. Oma vocdraspojale Artur
Umverkile on ta - véimaldamas
suurkooliharidust. Fa sohitiitar Lei-
la pidi arvatavasti Opetajate sem-
nariga leppima. See kGige noorem,

‘vallavanema.surma ajal, sorayae-

kindral Eedi peaks vallayanema ar-
vates olema tulevane Ahkuna pere-
megs,

- Vallavanema surmaga kaasub
Hrivoitlus, mille Kolk lahendab saa-
lomonlikult. Albert Teeksi vooras-

‘poeg, Artur Umverk naitub valla-

vanema.sohitiitre Leila Sdstraga,
Talu pannakse rendile ja séravie-
kindral padseb . keskkooli. -Seega
hundid said séénuks, kuid . lambad
Jaid alles,

Eduard Krants

Tanavune feine WLT

WLT tanavuses teises numbris
(Spring) on tahelepanu osutatud
1984. aasta Neustadt-laureaadile,
soome kirjanikula Paavo Haavik-
kole, kuigi.eas on veel temale pii-
hendatud erinumber. Seekord kir-
jutab toimetaja Ivar Ivask tutvus-
tava lihinotiitsi, meenutades ka te-
ma ule varem WLT-s imunud ar-
tikleid,

Philip Binham vaatleb Haavik-
kot luuletajana ja margib eriaspek-
te tema |comingus, kel on olnud
elay huvi oma kodumaa ajaloolise
positsioeni vastu; kuid see on saa-
nud Jaiema konteksti nagu ilmneb
paarist varsist ,,Nll suur ja sunge
mets — kahe réoveirtig: yahel, —
Rootsi ja Venemaa“ 16.. sajandil.

Tema kérval vaatleh Peter Bien -

moodunud aasta Nobell laureaatl
William Goldingut. ”

 Mitmes artiklis

apokalliptilise 1984. a. motteld er!
rahvaste kirjanduses, on esseid: ja

H.. M-a. ,,Jumala. ‘lirjanduslik nekroloogia, kus teiste

hulgas on margitud ka eesti luule-
taja Paul Haavaoks, .tolkijg Alek-

vad stnad“, I. P. “MeCamey _Kui- sander Kurtna ja kirjandusloolane

das saada ‘ile eluraskustest, E.

ja Shakspeare’l tolkija Georg Meri.

 ‘kéisitletakse

tl viisistavate varesidega kuulub
Sang eesti luwetajate Jiiri Udi,
Hando Runneli, Viivi Luige jt, hui-
ka, ketle mdjusid on tema luules.
Valjadppelt Sang on kriitik.

George Kurman vaatléb Mats
Traadi teost »Karukell, kurvameel-
suse rohi* (1982), mis raagib, et
materiaaine elu on ltihiajaline.
Ideoloogiliselt on romaan meeldiy -
seg animismi, eksistentsialismi,
patriotismi, sotsialistlikku realismi,
kristlust Ja mida muud soovid le-
da. | |

Fesflasist ‘retsenscerib . Victor
Terras D.M. Bethea teost ,Khoda-
sevich: His Life and Art" ja S.
Rafalsky luuletuskogu.

Ajakirjas avaldatud fotode auto-
rid on Ivar ja Astrid Ivask, vol
need pdrinevad nende kogust. |

SS a a

Jdlgige
eesti

3 Seltsiga. korraldas jliripfeva koos: | tamisele NLKP XXVI kon
KS miljard-kaubandusliku vilbimise teisel pithal kohalikus - | ve Maatja kihelkonnakoo!l ot Xasvatamisele e Ostherg ,Jumal teeb haiged ter- ‘Soome-ugri ja belti_ kirjanduse

se. Naasnuna
ostma vaetistOdstuseks Va-
ettevOtteid. Ta hankis

tte Interore; mis oli USA

vacliseprodutseerija eltev6-

oniaaki tootva Best Ferti-

Jefferson Lake Sulphuri,
us vadvlit: Jaramiseks ta
us fosforiidim aardlaid POh-
ast. Aastal 1963 tegeles
val just peaasjalikult vVaetis-

umult 10%4- selle sissetule-

' Oli ja gaasitehinguist,

udiarr - Onnestumine - obi
ni ameerika pangakrediid
‘eld John Kennedy valitsus
tudagi ef sGGrutanud, Kui

1 vOinUpositsioon 1964,
okKu varises, tuli kogu vie- -
i Kokkudene panna rifulile .

GAS CORTE
D |

see, jérel keitis Hammes

“i tuhisam ‘Oirsatus, Kor-

rik le taurelik kuaineas Id

"Hammer |

. . . . z
. . .. “oe . . a . . : : “e. .
Ok ee a le es Do ante oad cubed pel ia yk gE ea

Ata

Mf oe | Lert

. .
hips Te

eng, eye Set eet ie bee

Eesti kodus. Kavas - oli juripdeva

lakitus, noorté ettekandeid ja keva- -

| dine roomus koosviibimine.

-VABA EESTLANE |

| FOIMETUS JA TALITUS ;

avatud esmasptievast
reedeni Kelle 9-43 -EH

1 Tetefonid: toimetug 444-4823
| . talitus 444-4832.
KUULUTAMINE
- VABA EESTLASES
on taauv ajalehe tainidage
leviku tOtu, .
iiks toll: Ghel veerul:
kuulutuste kUbel ........

t nidala esinoesse ajalehte Kuni
_amasp. homm. kella 11-ni ja

‘Rahvusvahelisel

Frankfurdi raamatunessil

Frankfurdi Raamatumess. on -jgaraastane firitus, mis kujunenvd ¥?:

| juba aastakiimneid tagasi sunrimaks fa omataolisemaks tirituseks kogu
| maailmas, Kunagise iihise Saksamaa messilinn Leipzig jai sinnapoole
| tékkepuid ja selfeparast algatasid
| 1949 uue traditsiooniga — raamatumesside organiseerimist Frankfur-

—_- . Bee I

dis Maini S4res..

Jarjekordne 36. Frankturdi Raa-
matumess toimus 3-8. oktoobrini
1984 ja sellesi. vGttis osa 6170. kir-
‘jastust 90 maalt. Valjapandud raa-
matute ary ulatus 312000 thikuni,

millised olid vilja pandud jérgmis-

tes: sektsioonides: belletristika, re+
ligioon, laste — ja noorteraamatud,
teadus ja tehnika ning keolidpikud,
ikunist, maakaardid ja.reisijuhised.

| Internatsionaalsed . kirjastused olid

eristendidega. Valjapandud 312 O00

J iihikust.olt 90.000 esiktrikist.

Ladiine-Saksamaa kirfastused, aastal

ma, samuti olid kohal ka raadio ja
televisiooni esindajad. a
Olgu vordluseks deldud, et Nou- s
kogude.Liidu stendis nn. Eesti nou-
kogude paviljonis oli valja pandud
alnult viis eestikeelset raamatut:
Aarne Kaasik ja Edgar Kask ,,La-

hemaa rahvuspark’', 183 Ik, Eesti.

Raamat 1983: ,,Alma’ mater Tar-
tuensis“’ on eesti, inglise ja vene
keeles 282 1k. 1982. Eesti Raamat.
Ludvik Kurist ,,Kui riindasid taa-
kid’: (algab Soome sojast labi Pra-
ha — sdjastindmustega kaasaela:

Holm Haretut ..-'

veks", H. Ennis ,,Tulge minu juur-
det A. apavacee  uige palveta-
maine’ H. |Séderholmi vastus kiisi-
musele. ,Mikg pean kirikus kiima
—. olen parem kodus kristlane.*’

USK ja ELU“ nr. 3 — 1984. -Ees-
ti Vabakoguduse ajakirjas on aval-
datud: 'T. Proos ,,Malestades Hend-

ik ‘Bokamae 100-aastast siinnipae-
, M. Krimmi luuletus ,,Ma -ar-
vasin 2.
jumal elab?‘', dr. 8. Jones ,,Krist-
lik tee on véiditee‘, H. Kokamagi
‘ I. ¥. thuletus
,Veel sammume siin”, H..Kokama-
1, Xadumatu joulurdam“, J. Laks -é
, Jeecus otsimas Zrakadunuid‘, Ira
-¥, totus Mis vilya kannan stigt

po ja nemad jargivad mind

ir, < KE. Hagin ,,Kuidas me vir,
me olla juhitud Jumala vaimust?",
4. Sildos ,Jeesuse jargmine', M.
Krimni luuletus _Ohtuvaikus |

Codata véhem fund

NUBLIN, tl. — Uks ameerika

‘ibriigis vaatleb Ilmar © Mikiver
Joel Sanga iuuletuskogn ,,Abiso-
nad’ (1983). J. Sang on kahe tunind
eesti Juuletaja August Sanga ja
Kersti Moeriaasi poeg. Oma kerges-

ee ee |

H. Eller ,Kas sint BEES: ee aes
re pa! cre a kes " :
= Se Patt I

bens
5 a

organisatsioonide
 tegevust
'VABA EESTLASES:

ae Sd Se
are ae : wah Sa .
HORDE ES Sa Se ee . ; CMBSSSIITI GTS

eco coe

Samuti oli Frankturdi ‘Raamatu-
messil esindatud 61 riiki oma rah-:

+ vuslike stendidega, nende hulgas
t olika Vaba Eesti kirjanduse stend.

ists Lihiss scovis sOltu-
alikonpanticelt pakkumisi
st tenstuvate bilgctettéevGte-_
rimisviimauste naczbruses.
t esitas GIT i. » pakkumise —

aidala teise ajalchte. kuni kol-
‘map, homm, keHa 1i-ni.

tel. 444-4832
Vialjzspool tobnegat

‘Leida Marley.: 223-0080 .
Postiaadress: . |
9 Parravano Ct. - |
- Willowdale, Ont. MZR 388

des kuni Beritinimt), 140 1k. Festi. anvdarselm valjaanne
Raamat 1983: Ivan Lebostajev mer’s Almanac"
Soest surematusse -130 Ik., Eesti y~
Raamat 1983 (piihendatud Aleksan-
der Matrossovi kangelastecle) 38 osas, mille taly on sarnane’ Onta-
13 kangelast', koostaja V. Pilt. yoga. Ennustused on tehtud 193 |
152 1k,, Eesti Raamat 1984, aastat'vana vormeli Jargi, mille poy: noicia Noukoan biljetisel tir tice ¢

Sellevastu Vaba Eesti stendis oli arendas kalendri asttaja Robert. Daniel oma
valja pandud 57 ulikut, eestl ingh- Fhomas. See tildiselt seni salaja-

Old Far-
ennustab eclole- - # :
x8 falveks madalamat -tempera-
furl, aga vahem jund USA kirde-

. a tentee ao oe _~
::. Peet ele bibl ble oa ier
we se satan ee
arom rete Date on erent es eee tek er cna
at REESE eae cs a oo ee
ee ie Sari SEE
ee ee

a ee ie
ae Z o ae
Eesti raamatute viljapanekit or- a ae alee ae 1
sanisceris ja Juhtis kogu Pranktur-
di Raamatumessi ajal Heikki Tann

| cines nianis( ja helilooia Omar .
1 Stokholmist.

_ uve helitodga klaverije ja kitarrile, pildi] esinejaile ula-
_: args} ee _tatakse roosidis, keskel. 0, Daniel, kitarriga Rachel Gauk,
_ Messile oli akrediteeritud mitutu-

= hat ajakirjanikku tile kogu maail- esiktriikke oli viis. 80 prots. tapseid enmustusi. Foto: Vaha Kostlane