bcation » Hall’ 1s.
7 Foto: T. /Saagi-

malt,. eestlaste -jseteadvus

yane on erakorraliselt tugev. |

ole mingit marki rahva vaim-
m alistumisest Eestis, ning
ega seoses on Eesti Vabarist
mic sugavalt juurdunud : eestla-
hinges. |

res kiisimuses on ‘tdnapdieval
smee] iillatavalt tugey,

isteliselt. ei. ole mate suBUg?

opiline. Vaiitseb kindel aru-
m. et o1glust.
masolugi dhvardava
mvoimu all pote loota, see tar-
eb taastatud omariiklust.
eiseks, nagu William Hough’:

uu ilmunud Gigustéaduslik eri-

nimus skinnitab, GKski Laane-
. kes. tunnustas de jure Eesti

bariiki, ei tunnusta: tinapdeval
jure Noukogude Liidu. vGimu

ts, Latis. ega Leedus. Sellega
ses on ka oluliné nentida, ei
Bneriges on. “praegu palju sum-
tsust meie tilimsihiie,

2. mis» ‘sOnaselgelt

e taastamist.

« koimandaks. kuigi VOIMEe Da-
dada..rumalate. asumaalaste |

on faktiks suski see, et-Eestit,
it Ja Leedut kasitletakse massi-
eS rohkem kul. kunagi varem.
ikord ei ole ehk ideaalne; kuid
nm igatpid: palju. parem kui ta

Vabariigi stinniaastail, kul ta-

paguiasdastail, ning ta on iga
nendiga | eile “soodsamaks
tunud.

eed kolm- t6ika peegeldavad
res OSas pagulaseestlaste polti-

i tegevust tile nelja aastakum-
ny tiksikrahvana kul didtus

regu. ¢elkdige latlaste jx
Bdulasteva. Tegemsst on
laste wav ijaga. legemist on

2 jonnt- ja visadusega, an

i: Of tegudega.:. mida..
Iveerinud siigav" usk Eesti
arigi -olemasolu  digusesée,
nditevanuses kohustuses
leida Oiguse ja Oigluse, vaba-
ja siseseisvuse eest. Jiir3
kK. Mart Niklus Ja teised
edusvditlejad Eestis « on obver-
d oma elu ja tervise’selles
‘uses, ning mele kohustuseks
) jatima anda oma parim nende

s- Léppude-lopuks oleme .

- Laane-riiges clavad eestla-
Festi vabadusvoit}use. naa
Ima areenil,
of. ~ (irgneby

I OO HE

ABA EESTLANE”
on valvel eestigskonnga - 7
-dildhuvide est! . |

rahva.
VOGr ql

mida
itab, naiteks. Furoopa-parle-
ai poolt vastu vdetud resolui-
néuad.
tile, Latile ja, Leedule iseseis- _
| a Seal on
 Voitlevag
teineteisega, enam-vaihem  far-

dd

ie ay bir ae | r C Seo + ae, re

Spee

sta. LE ROM AMAT

PR rac ec I ot gc RC
i:

iene

rd sabes ARTY gE Ey rte ape 2 a Red ay
prot MELAT TH ate ia hth Ls cot Rg he Dy ea Tay ee phic ga cee Ba ea porta re

gel Se

ae a fee Ure ar adele

oa ae Faget

Deas MIN
ay Bans ies i

_VABA EESTLANE isipdeval, 2 3. mansil 1987 — — Testy, March 3, 1987,

| Tahtis teadaanne
Toronto inna |

kinnisvaramaksu maksjaile

Peaksite nude olema saanud 1987. a. esialgse
kinnisvaramaksu arve. Kui te pole seda
saanud, siis helistage 392-7115 véi Kirjutage
Tax Collector, City Hall Toronto M5H 2N2 vai

_ kilastage niipea kui véimalik Tax Information
— Gounter, Main Floor, City Hall: .

Pidage meeles, isegi Kul te pole saanud arvet,
olete siiski vastutav, et kinnisvaramaks saaks
-makstud. Nelja osamaksu tahtajad 1987. a. on:

16. veebruar, 16. marts, 15: aprill ja 15. mai.

- Need osamaxsud on 1987. a. kinnisvaramaksu ~~.
esialgsed summad, moodustades poole mobdunud )
aasta promilli maarast. Ulejaanud osa kohta
1987. a. saadetakse arve, mis > kuulub maksmisele |

Ka nelias osas.

GH. Clarke
— City Treasurer .

_—_——e me me Ba om i om CC

Stiiiria sdjavagi

vallutab Beirutit —

UPL. “undistebiiroo

et méédunud teisipdeva vaitel

toimunud kokkupérgetel Siiiiria

séjavdeosade ja shi-iidi
. omakaitsé’* partisanide vahel
olevat: tapetud 22  shi-iiti.
Samuti olevat surma saanud 3
druusi ,,voitlejat‘*, kes siitirlas-

 fele ette jaid. Teatavasti kat-

susid shi-iidi ,,Hezbollah**. vdi
awumala partei** liikmed Laa-

_ ne-Beirutit ile votta ja Liibane-
_ i -valitsus kutsus siiiirlased ap-

Koduséda | Liibanonis | on

“Kestnud juba. 6 1/2 aastat jo
rohkem

Kuus VOi
» poolt‘*, kes

Jekindlal sdjajalal asuvad. -

‘israel toetab nn. sLéuna-Lii- :

banoni*' armeed, mis énamastt

_ kristlastest keosneb ja umbes 30°
kv laiuses véindis piki lisraeli

pliri asub. Lraan toeetab ,,Juma-

la partei‘’ shi-iite, Sitiria PLO
‘uUhte faktsiooni, kuna druusid
voitlevad kordamdédda - igaiihe
vastu. Liibanoni Kommunistlik
‘Partei on viimasel aja! druuside-
ga liitunud,

et shi-iite alla

suruda. Kuna sitiirlastel on

‘Organiseeritud sdjavagi, saavad |

nad kerge vaevaga partisan jou-
. kudest jagn.

Viimaste teadete jargi olevat ;
Siiiria s6jajoud vétnud  shi-
4  Utide kiest dra neli ameerika

. pantvangi — kéige viimased,
kes Beirutis kidnapati. Need on
52-aastane Robert Polhill,

-47-aastane Alann Steen, 39-aas- -

- tane Jesse Turner ja 60-aastane,
india paritolu USA kodanik
Mithileshwar Singh.

~ Koik neli olid Beirut Ameri. |
ka iilikooli Sppejoud ja. neid

‘peeti vangis ,,Hezboila’’, vat

_»dumala partei‘* meeste poolt,
kes on Iraani toetatud shi-iidi -

terroristid. Anglikaani kiriku

_ esindaja, Terry Waite, kes aks:
pantvange valja kauplema,

kadus. ka ise. Shi-iitide kaes

_ Olevat kokku 26 valismaist pant-
vangi ja mad -vedavat neid—
moida . Beirutit. ringi, et nerd

ee ee eee ee ee ee Pe eee A

teatab
: Lipanont pealinnast Beirutist,

‘rough’s.

_ provintsis.

Se

baal el cee DT ee peg ee

katsed edukad —

Méédunud nadalal testis USA _

oma pikamaa-tiibraketti Pohja-

Kanada tundramaastikus, hoo-
_limata’ ,,rahuarmastajate‘ ‘pro-
testidest Torontos, St. Cathari-
mes’, Kitcheneris ia Peterbo-
Tiibrakett tulistati val-’

ja BS2 tiiipi kaug-pommilenne-
ki pardalt Beauforti mere kohal
— umbes sealtsamast, kust

naidal tagasi kaks: Noukogude.
kaugpommitajat minema aeti
(selle tile et protesteertnud kee- -
gi}. Vaata meie lehe 24. veebr.

numbrit.

“Tiibraketi lendas kolm tundi |

ja 52 minutit ja kattis seile ajaga
2200 km, maandudes Kiilmjar-
ye (Cold Lake) lahedal. Alberta
: Kuigi ,,Rohelise
ranu‘* (Greenpeace) protestee-
rijategrupi liikmed lubasid

 testimist segada, ei nahtud neist

iihtegi maandumistsooni — 1a-
hedal. : |
‘Kanada yalitsuse kokkulepe

USA | relvasiisteemidele

testiruumi Jubamiseks Péhja-
Kanadas lépeb veebruaris £988.

Kui. Kanada veebruarikuu 15-
puks lepingut iiles ei iitle, piken-
dui see automaatselt veel vileks

aastaks. |
Mitmed liberaalsed ia sot-—

sialistlikud parlamendiliikmed

on noudnud lepingu. liles.

iitlemist.
Toronto protestijad ‘tegid
University avenaul ,,tanavateat-

rit®* ja trampisid Uhenarikide

lipul. See ei pidavat mitte tahen-
dama, et nad on ameerika-vas-
tased, seletasid nad ise, vaid!

ainult et nad ei taha Kanadasse .

ameeriklaste militarism.
- Aidake kaasa _
VABA EESTLASE”

-devikule, sellega aitate kaase
eesti Keele sdilitamisele!

ba Mutton ee ee I pa > aE Ca TE baeE Tb]

siitiriaste Kiest padsia. Ei ole

vee] teada, mida siiiirlased pant-

‘vangidega teevad — nad ei taht-

vat nende kohese vabastamisega

lraani vihastada. —

- oma ettekandes,

1
Rg gh Rs Eee el ee oe be a 0. Se ee ee ee

Se Od
F

selma a eer

USA titbraketi-

saks  rahvast

_ Kanadas,

‘Parast ‘[ounatamist koosolekusaali ‘fuajees “jatkus

soe PL Eee se = hh

Ray ee el ge ee ea le

‘Uhendriikide

_ villisministri-

konverentsi, siimpoosion, mida juhatas Stelia Kerson. —

a.

Juhataja viis oma avasonas
kuulajaskonna aastasse 2001, kus

“ta oma visiconis ehk nigemuses |

viis eesti kultuurimuuseumi
kilastaja labi mitme toa- ja
osakonns,: mis: sisustatud
cestiparase mddbliga ja
eksponeeritud. meie kultuuripé-
randiga. :

Jargnevalt Abel Lee rdhutas
et koik rahva

loovad saavutused, vaatamata,

kas reed on- saavutatud har-—
_rastusena vGi elukutsena, kas need -
fiiiisHlistelt.
aladelt, annavad Kogusummas une |

on. valmsetelt vi

rahva kultuuri.

Politiliste - eesmarkide
Saavulamiseks on. tathtsamaks
vahendiks meie kultuurilise jou ja
sisu. demonstreerimine teistele

7 rahvastele. Tkestatud kodumaal on
vyahvuskultuuriline fooming ain
kooshoidvaks ja

sdilitavaks jouks..

Meie kultuurilise’ loomingu
koondamiseks ja sailitamiseks va-
jame fuusilist kodu, mille uheks
vormaluseks: on. ,,Esto Valley*
projekt,

nisideeks.

Festi. Kunstide Keskuse

-kunstikogu koosneb juba niiiid ligi
—200st- on
kunstiteosest, mis niiiid on-ajutise
Vatlineri, |
kodus. Uhe osana kunstimuuseu-;
Keskus
valmistanud diapositiivid eest:

mitmesuguses tehnikas

peavarju letdnud pri.

mi: projektist, on

kunstnike loomingust, millist t6dd

tuleb jatkata ja laiendada,
Referent andis l6puks ulevaate

ainestikust (missugune looming

peaks kuuluma kunstimuuseum}.
lootis, ef
Jaieneb

kogudusse) fa.
konverentsi kaudu
arusaamine kultuurisaavutuste
sdilitamise tahtsusest’ ja luuakse

koostéé Eesti Kultuuri Kodu raja- -

‘miseks. .
Endla, Lidig, Peeter Paul

‘Liidigu lesk. toi esile olukorra, et

kodumaad kilastades on suutri

takistusi varemate eesti helilcojate -
loomingu arhiivmaterjalidega tut-—

vunemiseks: Tema erakogus on
ulatusiik Wlevaade kahe sugupdlve

muusikute — Mthkel -Liidigu ja

tema abtkaasa muusikalisest

‘tegevusest, millest naiteid tanasel

konverntsil on kahele fauale valja
pandud! Kultuuripdrand:
sdilitamise huvides on tahtis, et
liksikisikute kées olevad erakogud
peaksid leidma tee uldkogudesse,
kaesoleval korral muustkamuuse-

um, :
Ene Runge kéneles etnograafili-
sc rahvakunsti talletamisest ja.
~ edasikandmisest tuleviku eestlas-

tele. See ala peaks olema koonda-

tud iihte. kindlasse kohta, mis

oleks nahtav ja. kattesaadav nii
visuaalselt kui-ka praktilise Gp-
pematerjalina.”

Eesti Etnograafiline Ring
olles ~~ vanim
sellelaadilisena tile maailma, on
alustanud  etnograafilise

rahvakunsti esemete kogumisega.
ja talletamisega paarkiimmend -
aastat tagasi. On olnud vdimalusi_
 esemete paigutamiseks Royal On-

.

| tagapohja | nn.

Esimeseks
_,Horseshoe Valley‘
Villem Lohuaru poolt annetusena
lubatud maalal, mis aga olukor-.
mis aga meie tuleviku.
huvides ei tohi kivineda kin-

ette. votta, ses
-suuremat kasutamist ja isemajan-
damist eestlaste poolt. [ga dollar
mis viakse Lat: Majja on kasuks. ~
ainult viimastele. Tuleviku huvi- —

tario Museum: ja samuti Otiawas

_ asuvasse Rahvamuuseumi. |
Leedulased ja latlased on meisi

jOudnud ette, kuna neil on selles

'Osas juba vastavad kodud olemas..

Hestlased tuleksid sis Kodu loo-

misele kaasa, kui selle loomiseks -

on reaalselt rakendatavad kavad.
Hans Westerblom

varviliste fotode suhtelist lihikest

iga, eriti sis, Kul neid on halvasti
hoitud. Tihti mete kactame asen- .

damatuid toid laialipillatuse ja
hooletuse tottu, millele hra Vaar

on juba juhtinud tahelepanu, iitles —

if.

Kultuurimuuseumi véimalike --
-asukoha kisimuses_
esimesena Stella Kerson. Refe-.

koneles
rent andis ajaloolise tilevaate ja

astmise kohta. Kunstimuuseumile
hoone muretsemise - kiisimus
kerkis Eesti Kunstide Keskuses
pdevakorrale juba 1974. - aastal.
asukohaks ol}
omanik

dade muutudes ei. teostunud. Ka
inna serval

ostmine luhtus. Samuti ei andnud
linnavalitsus luba Tartu College’i
juurdeehituseks,
suunati jailegi linnast valja.

1982. aasta novembris tegi-

EKK Usalduskogu otsuse osta
saja-aakrilme maaala Orangeville
lahedal Hockley Vailey

miagimaastikus, mis asub 54 km.
: kaugusel Torontost ja mis osteti
jargmise aasta suvel - $135.000 -

eest.. Korjandusaktsiooniga ‘on
laekunud ca $65.000. ja

hiipoteekvéla on Junastanud -6 —
isikut ja ks kultuuriline fond pro- |

tsendivaba laenuga augustis 1986.

- Eesti kunstide ja rahvuskultuuri-

keskus — EESTI, KULTUURI-
MUUSEUM — on moeldud eesti
lhiskonna  kultuuridokumendina

jareletulevatele pdlvedele. ja

Kanada &hiskonnale. -

Johannes Tanner andis tilevaate
sobiva. maa)
omandamiseks Kultuurimuuseumi
otstarbeks JOek@arul vor Kiviojal. ”

voimaluste kohta’

Kaugus Torontost 80 km.
Ulevaates anti ka selgitus. hiivede

‘kohta, mis selle asukohana ‘seal
) juba varem on olemas ja et krunti- |
de ostu vGimalused on reaalsed.

Osvald Piil, Eesti Maja esimees |

kirjeldas selle éttevdtte majan-
duslikku olukorda ja leidis, et tu-
levikus tuleb
konkreetsemat ‘ja ulatuslikumat

dés meie vajame’ ulatuslikku

t66Kava, kinnitas ta.

Vello Hubel selgitas voimalust -
-méne- ajaloolise maja ~ ostuks.-
Torontos, mis peaks olema kas.
- Eesti Maja véi Tartu College’i

lahikonnas. Nende majade kohta

on olemas nimekirl ja nence ost

oleks tihti soodsama hinnaga. - -

— Konverentst léppkoosolekut
juhatas R. Kreem, kes palus Tartu

selgitas
~ helilintide, filmide, videolintide ja

,,Esto Valley‘*.

asuva - ajaloolise
paranditombu | harrastemaja

misparast  pilk

-vOimalustest. |

tide . avamuist

maja vajab

Eesti

ala pilrides: rahvushimniga,

tervitus-
telegramm
Eesti
- Ernst Jaakson sai USA valitsu-

selt 13. veebruari kuupaevaga _
milles. 7

Vabariigi Peakonsil

tervitustelegrammi, —
deldakse jargmist (telge):

, Kallis hiirra peakonsul!
USA valitsuse ja rahva- |

.tifesandel on mul au Teile ja.

Eesti rahvale tile anda tervitu-

. sed ja siidamlikud soovid teie

Iseseisvuspaeva tihistamisel.
Ameerika viiispoliitika _mo-
raalne tugevus baseerub meie

-otsustuvusele, austada koikide

rahvaste enesem#aramisoigusi.
Meile: annab jéudu juurde

kGikide samutimitlevate rah-

vaste toetus, kuid ert nende
oma kes on.oma iseseisvuse, eest
voidelnud ja suuri ohvreid too-

nud suure ja iilekaaluka _

vaenlase yastu. |
~ Néukogude okupatsiconi aas-

takiimned ei ole nérgendanud |

teie otsustavust ja julgust. Eesti
rahva jatkuv yoithus oma ins-
duse ja iseseisvuse eest. on. ms-

" piratsiconiks kéigile, kes neid

‘ideaale jagavad. Meolemetanu-
likud eestlaste ja Eesti paritolu
-ameeriklaste tahtsa panuse eest.

| _vabaduse eest voitlemisel.

-Siidamlikult teie | | |
~ GEORGE P. SHULTZ .

HEH

-Kuulutamine

VABA Titer gu :

 taidab oma eesmargi
{=A CEA AGE A EM MA HD ,

College’i esimehelt Elmar —

Tamp6llult dilevaadet. selle hoone

kasutamise voi juurdechituse
Vastuseks oll, et
temal ei ole praegu mingeid et-

tepanekutid ega lahendusi,. kuna -

kaesoleval aastal on veel tasuda

. vélga Eesti Oppetooli carve”

($50,000). Juurdeehitus ei oleks

- majanduslikult tasuv.

Daisy Taada Ottawast ‘se gitas
Ottawas asuvatesse, riigi haldami-
sel olevatesse hoonetesse paiguta-

. mise voimalustest.

Enn Salurand -rohutas, et midagi
konkreetsemat tuleks votta ette ja

_ et eestlased on jaanud thistes asya-
des teistest maha.

Vajame uut
siisti.ja Suuremal.maaral rahakot-
ihiste asjade.

labiviimisel!.. °° | )
Kiisimuses. publikule. et kas va-
jalik hoone peaks olema kusagil

maal vOi meie keskses asukohas,-

tuli:. vastuseks (atnult Uhe-haaleli-
se erandiga) seisukoht mele

keskse asukoha poolt. -

- Ene Runge leidis, et kahe-arhii-
¥i lihendamine . voiks tulla_ kone
alla; kui on ‘leitud - vastavad

- ruumid, sest praegu kannatavad

| _ mélemad ruumide oiiratuse all. ;
midagi-.

-Konverentsi _ kestel avaldatud
seisukohtade ja motete kaigus’

hoidmiseks tehti ettepanek, et
lisaks kongress! korraldavale-

toimkonnale tuleks selle koosseisu
suurendada ja sellesse komisjoni.
kutsuda lisanduvalt Tartu. Col-
lege’i, Eesti Oppetooli, EKNu,

Kunstikogu esindajad. Koosolek _
-aktsepteeris ettepaneku. Parast .
konverentsi avaldas soovi sellesse
komisjoni kuulumiseks Eesti
Kunstnike Koondis Torontos esine
daja.

Konverents. peta ettendhtud

Maja. ja Ulemaailmse ~

EST

nn .

= agree
oye.
Heth a

a ed Le gp en
a i a ck AT leo rane

)

Seay
Tara ee