OS. Pildil ‘vasakutt T. 5 Ky. Jaekur Helle Arro, Sel r ol _= eo ee - - .* . ETD RGAE pu cis Bot ba Sere WEES A Bl eA ee RT ral - iad. Foto: J Saagh i 1986. aastal ondrid, 5.0, need kes on -on alates 1980. aastatest avalitsuse kinnisvara mak. -koos aasta lopul maksta- hiivitusega. Féderaalvalit: gp Wilson’i poolt veebruari- elarve ettepanek mnaeb es-. adalama sissetulekuga isi- # SDERAALVALITSUSE PHILD TAX CREDIT | | Finantsministri. poolt aasta aleul Hatud eelarve etlepaneku. juures.” 7 nm margitud, et enam- kul nelja joni. madalama. unadalasele uns: eelarve -pakub Bcrajast hilvitust .tulumaksu kree- It taste arvel”. aksulehe: taitmisega. _laste® tulumaksu -Adraks 1986. aastal on -lapselt 454,.Valitsus kavatseb Kaesoleva asta novemorikuul .saata | auto- ‘aatselt, hiivitdsena tsheki .$300 ipselt. perekondadele,. einud Osa kuulub maksmusele Numaksulehe tditmise alusel jarg- § isel. aastal.. Sdna . automaatne cepa. tahendab, et -huvituse saaml- -Ps mks ej) ole vaja-esitada eraldi so0- ‘avaldust.,. valid ettemaks ‘tehakse 985. aasta tulumaksu. deklaratsi- ron informatsioont alusel. ‘Hoopis | uueks soodusiuseks on kh miiligi- $ Sderaalvalitsuse. eelarves naksu {sales tax) - krediteerimine iKsikisikuile ja perekondadele kelle psa sissetulek. on kuni $18,000. | nelja-Hikmeltse perekonna SiS- ‘ atulek aastas on $15,000 vd va- +: em. siis taiskasvanu keeedit oleks: N50 isikult ja igalt lapselt, alla 18 pasta $25, seega perekonnalt kok- . t S150. Kui aasta.sissetulek on ende kahe piiride: vahepealne, SiS eé soodustus kuulub vastavallt. Sis- etulekule vahendamisele. Ontario pensionarid saavad aas- a \Sput Ontario vatitsuselt- miliigi- maksu hiivitusena tsheki $50 iSt- kule, olenemata isiku sissetuleku . .UUTUSESE. Kesk valitsuse mirtigt maksu scodustus on aga soliuy rasta sissetuleku tasemest. sissetulekuga 3 Seni saadi selicl ive tulumaksu. krediteerimist ¥Ol 7 gasimaksu’ jargrnise! aastal. tulle gf krediidt *j ulem- § kelle aasta & setulek | ‘on 345,000 vor. vahem. - A ee HEL Shee RE hh hie ee i ee a 1 I. r cr “| aaa t a hee Se aoe ee a Ta ~ T= We pit . ah ee ee 1 re ee ae Sali PL riot ia | an tee, 7. ee AR .. 1 oa 4 - —- - iy . Suegne® “7 a we ERS Pan Sere of te wes Le a eet . o- ' . a wees eae ee re Rese . 7 LaPeer Sy te Be ee ae . mn te eer, Bet cy, rine: : " =a ee a Bet Sn Ce wali, ee DP cn Ge apt D ee ot n . nie, i Se ee Lt Rito ae Lee etic es Depa ae ee PY 3 ae peor ee Pas Sinepae. ee La ee ad Soe cee er ee | ee te ae EE, eT ee Pe ee ey le or ar. Me Oe a ee ee a wee eh peoure- a a eyo he See a a Ud ee eee ELS Pog ted HRS ae ee a a wi eT ee Ee wa rf, eS ee, e _elust,, na miliride "shel mule, booduse- Tahu maitsma,.Sinna: kus kiill rah- -\viga’. vil. jaid -edasi. - Teisteks jadid: Hella Leivat, . Rajaste ja Richard Vesi. Revisjo- nikomisjoni: Ellen Kuuskre ja Ly- . sid pr. kohvi, suupisteld- -hérgutisi, ‘oja peremecs, ku. al . - a: a, rn pin . =../ . 7 7 ae . ae er —T = =_' ., C ! = 4 feo TE ee See el . . . ‘. . =o, - 8 a “ oo ae Pe ee ee he eos he wey - "| ie, = ahs . . : . Une te a ee lg : 4 Ll. Me Oe ie ee eer et ee es ie TE es Coe SF be Sere eT ind ot ye bee oD ett a “ . ry its vn . rh Be he er - rot ti bee ero 5 el, a i ma b Lh any Ey " c= ' os ay eh i aged Ae Klee ae a eee “a. i ra =a igor ea erat r las ia™. La op 7 ar : . ee es a oe ee wed a to el Aid bev i * ee gee ey Le 2 oe g “Bebkio = at terete a Le eee ee de ye =. ee a oe ee eee es de oe hard Antik j ja J. Saag. lade a voiduloke Kiviojal a] fee Hag, evita Higa hepa] bbs ec etdbandd dei ple- thr eae | VABA FESTLANE koimapiieval, 9. juulil 1986 — Wednesday, July 9, 1986 , Suvine Kérghooaeg algab Kiviojal jaanipieval. ks Tanavtisel mainitud sidupaeval armetliku suve esimesel pieval, - kontusid ‘Merpoomide- sivilas. kivi- .. Qjalased; Oli tore Kord jalle katt- pidi teretada tnaabreid, keda: pika, kulma > aastaaja valtel pole nanhtud. Kuulata | rence kiekaikudest | ja Ilmnes, et kdik hkasid ‘lin meldamist ‘aias ja suvila timber. See on cestlastele kaasasiindinud Juba, mele esivanemate are vamine. oli, Peakoosolekul arutsti. dhingu smuresid“, teede- ja sillaparan- _ damist, umbrohu lcikamist j.n.e. Arvamisi olf . mitmesuguseid, kuid otsuste tegemisei oldi ena- ” masti igas kiisimuses ubisel Bie -- vamisel. a "Valimisele tuli ka juhatus. Mo- ned. juhatusliikmed soovisid tagasi astuda, kuid koosolijate Uhisel soo- Esimeesteks valiti: Kaius. Meipoom ja Magda Spirka. . Tit dia Nurm. Koosoieku lépu! pakku- Meipoom. Ja pr. ‘Paikese looiangul kutsus “Soh: Almeri. muusika biokk A-le. ‘Lembit Kava. off toonud sinna: jaani- ja vaidulok- — keks KuWI¥) ajupuid, Pisikeste pilve-. kildude vaheit heikis jakke tais- Levis kuuldus, et selles joc- Aarses. pikis rohus Gitsevat sonajala -sinine 018, milline olevat Gige jiri- se Sie sarnane. Keeg: toendas, cl .féma on see onnelik leidsia.. . ki valdas kodumaine jaaniohtune Silt. {i lake. Jaanidhtuses tervi- fuses utlts Kaius Mcipoom: 2 ana On ansta lahim oo. Tana éisel saab unt tuld igavene ar- , mastus, kui Koit ja Eha kohta- vad.” et maa on intmese ter-. vise, JOU' ja tugevuse jate. mee]... YWinnal metas . Kivi: Kai ~ ia teine. algab juba martsi lopul oma suvilasse sditudega, -kuid jaanipievaks, mil toimab Uhing Kivioja traditsioo- ‘tustega. ile riigi, eriti suurejooneli. niline peakoosolek, on koigil ettendahtud. todd »KOomale aetud™, Jaanipieva ja voidupiiha piihitsemine foimub ha- rilikulf ohtuti, siis kui hamarduma- hakkab, keskpaeval. | : peakoosolek Ta tuletas meelde, et lpselt. 45 a. tagasi, algas ajalooline konflikt N. Liidu ja Saksamaa vahel, Tana pii- hitseme tulega voite, mida. mete. rahvas on saavuianud kotgis vaba- dusvOltlusies. Tull on meile sim- a boliks me-rahva vabadustahtele ja vastupanuks tirannijale. Niikaua, kui siilitame jaanituled teavad me vaenlased, et me, pole. alistunud. Jaanituied on sumbohd, mis meid seovad. Ilma sidemeta oleme kul oksad, mida voéib iiksikult murda, sidemetega oleme seotud vihuks, mida murda et ‘saa, vaid ainult painutada.. Viht. laheb WUESTL. Str- geks, kui surve on . eemaldatud. Naitame oma rmurdumatust! Kolas_ iihislaul: .,Eestimaa su mehe Esinesid .vaikesed Meipocunid, Kariina ja Paul, laste- ja vaima- jikkude lauludega. Tuli esile lok- kevanana tegutsenud Richard Vesi ja kutsus publiku ette uues: ti Kaius Meipoomi, et ta votaks vast) imbriku. Umb- rik sist. oli liikmete poolt moel- | dud Meipoomi pere daamidele, kes alati kiilalistahkelt kiviojalisi: vastu votavad. Jargmisel paeval. aga. an- perckond Meipoom ~ selle imbriku edass ERN-ule toetusens. A-blokil . vaid tugevnes tantsu- muusika. Haljas muruvaip sat roh- ketele tantstijaigadele - parketiks. Vasimuse tantsijaut peletas August ja Lydia Nurme poolt ‘seatud ja. Grupp aukiilalis koos Maakondliku Esinduskogu ssimehega iljutise Voidupthal Esireas vasakult Mihkel Hansen, Sigrid Luitsalu, pr. Ruusauk, seisavad J, Vihma, Ric- F oto: Taivo Sade . Kalev Estieniie Kanade 179. asta | ipdeval 1. juulil thistas Kanada oma 119. aastapaeva vdga arvukate pidus- . selt aga Ottawas Parlamendimie} ja Torontos Queen’ s Pargis. Toronto raekoja ésisel valjakul tdhistas keskpaeval Kanada aasta- paeva. Toronto linn. Kaastegev oli avamise aktuslikus -.osas North York'i orkester: ja Kajev. Estienne voimlejad, kelle eliit esitas pikema poimiku pallidega, nuiade, hiipit- sale Ja. lintidega. : SLs kogunesid : dega vaijaku keskele, esitasid oma lintidega harjutuse ja macdustasid sona PEACE. mis}arel lasti. lahti 800 tuvi, Sellega margiti Toronto linna peolt tanavust internatsionaal- set rahuaastat. Samal ajal--heisati valjaku peamasti suur Kanada lipp. Pidustus oligi avatud, kéigile pakuti kild suurest stinnipdevator- dist ja kuni keskdoni kestsid pal ju- de etniliste gruppide esinemised. Kalev Estienne eliitklassi tiitar- lapsed jéid pdrastki. huviobjekti- deks, keda timbritses pildistajate ring. Ohtul sditis . 30-liikmeline Erupp | Vancouverisse EXPO’86-ie esinema, : a karraldatud aroomirikas kohvilaud. 3 “Jaani6htu viimased — piduiised kul ‘Hlelta Leivat miljod,) kuigi puudusid Sobik ——— kagu. lakkusid lokke “juurest alles: koidi- — : Rohkem tellijaid — parem ajaleht. . a Soovitage _VABA EESTLAST oma sopradele! pORRE SC USUAPSTERARGA MT TSM RABE OS CTMER GEA METER PENE eee -yuslik Jumor nooremad. linti: - dal6pul ja Mlepaeviti, B Kal ey Fsfienne edukas 30 tiitarlast sditsid Vancouverisse : : EXPO 86-le esinema Kaley Estienne voimlejad pole piirast kevadist hoo- aja . lopuedinemist jiinud suvepuhkusele. Uks esinemine on toimunud teise jarele, meistrivéistlused Halifaxis, esi- 4 nemised Karavanipidustusel Teronte paviljonis ja 1. juu- | lil sditsid 30 tiitarlast Vancouverisse, kus neil on kahe- m nddala jooksul ettenhtud esinemisi- Kanada ja Ontario ) paviljones, - oS Juuni teisel nidalal toimusid Ha- ea lifaxis Kanada moodsa véimlemise voistlused, .kus Kalev Estienne voistles kahes klassis, eliitjuuniorid ‘ja -seeniorid. Kaley Estienne tuli seenior liitklassis hdbemedalile, olles 0,50 punkti jarel esikohale tulnud Senecca voimlejaist. Indivi- duaalselt saavutasid Kalev Estienne — juuniorid 4., 5. ja 6. koha, Suurt tahelepanu Sratas }T-aastane Lilian. yuunioride ehitklassis Cook, kes tuli individuaalselt kuuendaks ja valiti Kanada. Juunior Future Cup voistkonda. | See on kanada juuntoride. rah- arenguvoistkond National Team) ja paaseb internatsionaalsei- le véistlusile ning saab Sport Ca-. madalt toetust, Riikides — riitmilisest vGimlemisest Kanadas, titles Eve- lyn Koop, et Manitoba provints on wléusev taht". kuna Sport Canada. n ,Jaenanud”: sinna ndéuandjaks Kalev Estienne treeneri madame Zakarova, Sport Canada. on kutsu- nud teda kanada rahvusiku areti- euprogrammi valjakujundajaks, sest Kahada kuulab tema soovitu- si See treener on fantastiline, -ta tsi Hispaania riitmilise vdistlus- voimlemise . maailmas 4,—5.- ko- hale. Kaley Estienne tegi siiski. kaasa Karavani-pidustuse, kuigi eestlased pole suutnud enam Tallinna’ pavil- Jone, organiseerida. Esineti Shera- toni hotell teisel korrusel Toronto paviljonis 23. juunil, nada- Ka old nooremad véimlejad te- gevad Canada Day pidustuse ava- misel 1. juulil- Toronto raekoja platsil vGimlemisega ja rahutuvide lahtilaskmisel. millega — mirkis. tanavust, rahuaastat, Kalev Estienne SOItis yd. juulil Vancouverisse EXPO ‘860-le. esine- ‘ma. Vahepea! oli Marta Bobo kai- nud Hispaanias ja uhines. Toronto _. Bass Esko Luksep laulmas Voidupiiha aktusel, klaveril Charles Kipper.” — So Oo ) Foto: Vaba Festlane | (Canada la ilitarlasie esinemiusest Development voistlus-- Reotsi teenefemedal — antl Valja 2, ASLIVAS. numbrit 22. Kanada Internatsionaalset | | Po lennuvaljal 30-ga. “Varicouverisse jaadakse kaheks nadalaks, Ontario saatis nad esinema Kanada/| pavil- jonisse, kuhu on valiteud kumme. gruppi, uks neist Kaley -Estienne. Esinemine on veel ettenahtud Ka- nada jalgpalli mangude poolajal Ja Ontario paviljonis Ontario paeval. - -Majutamisel on Vancouver eestla- sed olnud suureks abiks. -E. Koop titleb, et neil on kahju, et nad ei saa kaasa teha eesti ni- - dalal augustis. Tegelikult on Kalev Estienne olnud EXPO’! selle algu-- sest peale Oniarsot tutvustavas fil mis, kus.on stseen Kalev Estienne- ESTO 84 afal. | Elmar Ojastele ~ Rootsi poolt on kOrgesti: hinna- tud eesti filatelistide t06d. eriti fie latelistide ajakirja toimetammst, sa-. musi asjaiimunud Eesti posti ja fe lateelia ajaloo ning kataloog: koos- tamist. Elmar Ojastet austati eriti Rootsi Filatelistide Liidu aasta- kongressil Strandell-medali. anneta- misega. mis on kérgeim tunnustus- mark ja mida 25-e aasta jooksul — on vaija antud ainult 19, Seekord netst Uks posthuum- seit. | Ojaste medal Kannab- -Kongressil tutvustas teda George. B. Lindeberg, medali- Elmar - komitee esiniees. Ta roGhutas tohu- tut energiat, mida E. Ojaste on andnud Eesti posti ajaloo. postmar- - kide-ja filatelistlike vaartuste tut- vustamusel. Koneleja meenutas, ef kui Rootsi kuninganna Kristina aastal 1636 Uldise postikorralduse Idi, seega 350 aastat tagasi. siis kuulus Eesti sellesse postikorral- dusse,.-mis teeb eestlaste filatelistli- ku suurteose = vaartuslikuks ka rootslasteie.