| TELLIMISHINNAD Kanadas:

ja veerandaastas $13. ee

| ‘TELLIMISHINNAD | viljaspool ‘Kanadat: ‘aastas $55.—, pool mE
Z _ aastas $29.— ja veerandaastes SiS. ce oe
|

Andress mundatus 50 oo

| f- oe ee ee ee 1 i = pe bee "a9 —F:

~—_ Ehatare” ja Abistanskoitee |

_VABADE EESTLASTE HAALEKANDIA

- VABA Gxsriane ©

‘VRLJAANDIA o/tt Veba Bestlane, 135 Tecumseth St. ‘Torontos 8 a] oe
| ae PEATOIMETASA: Karl Arro eo
~TOIMETASA: Hannes Oja
|} POSTIAADRESS: P.O. Box 70,

TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulamsed, |
re ekspeditsioon) 364-1675 |

BREE. ESTONFAN

Published by Free Estonian’ Publisher Ltd, |
£35 Tecumseth St. Toronto, Ont. M6J 2H2—

. VABA EESTLANE ‘telsipieval, zo

Stn; «, Toronto, Ont. M6 3M7

aastas $45, —; pools $24— 7 mb

‘Uksikaumbii hind 50 e.

So. eee . "mh Fl PP

tase 1981 - ~_ - Tuesday, | December 9, 1981,

‘ateate a
. "hr is

~ Kommentaarid” -

Viida - matted iabildike ameerike : Labilsike wort a

- ivne igapiievase eln pvebleemidest? Juntiliselt ‘eriti, antikonidnimisttiiult

Mis teda ko? ‘ge rohkem hairib?. Gn haidlestatud. Naib, eb ta én viimas:

need majandus'ikud,  valispoliitili- te aastate jooksul “hakanud: kaota-:

Sed vi sisepoliitilised probleemid? ‘ma oma buvi ka. usuliste kiisimus-.

’ Mida- ta -cetab tolevikult?.

| Nende kiisimast-ga podras. ajakt-
: ai »Next’* 49-st eksverdist koosne-.
Pes va landkonna poole 3a Sai ka oma.

4. kiisimustele vastused.. Kokkuvot-.

eee, § tcid tehes leiab aj-kiri, et- anieerik-
m= lasi vaevab labilétkes kiimme pea-

' mist “muret:  tasakaalu puudus
tédstusritkide- ja are ngumaade va-

‘hel, isflatsioon, relvastuse voidu-

- jooks, terro‘ism, energia puudus,

_ pohitiline radikalism, raskused rii-.

a vatitsemisel, keemiliste, bioloo-

-. -giliste. ja laserirelvade kasutamise-

‘le votmine, majanduslik kriis ja

kriminaalsed.. vigavallateed,

- Kummalisel kambel ei oie amee:
“rikiased eriti buvitatud | sellistest
4. probleemidest nagu., dhvardused

 Kuuhalt, tervishoidlised kiisimused,

kultuuriline allakaik,  ametiiihingu-
te -voimutsemine, elektronarvuti
revolutsioon, Sakasamaa ja Jaapani
.konkurents majandusiikul alal, ui-

voitlus inflatsiooni vastu, . kpiia $a:
mal. ajal huvi iildise maaiimarahy |
vastu [on jahtunud. See ei tihenda
aga seda, et ameeriklane. ‘e1 .tun-
neks: hirmu jargmise “yvoimaliku
maailmasoja ees, Analiilisist tor+
kas ka‘sifma, et ameeriklane’ on |
libiloikeliselt. , huvitatad = robkem

-plossidest: voi ‘miinustest.

Miilised oleksid eestlaste arvami: |
de suhtes?. -Kahtlemata Oleksid ©
need -paljudele. kiisimustele vasta-

misel tundgvalt erinevad ameerik:
laste hinnangatest, . -

tateerima,. et minevikus-

kuid neid tildse on voimalik para.

: | - @nergiast ja algatusyOimest, Raa- ta andis projekti

“Asia Torontos foimnnied eestlas- mel. rajati. - Festi Kodn* nimeline .

< fe une hoolduskedu ,,Ehatare* propp korterimaju, miMledelt Abis- — §

_avamisel ja. selle siindmusega se sea- tamiskomifee tenis odavalt oman-. one Cerne
.sés korraldatud Resti Abistamisko- datud maa (Ott: fa kanadalastele _ Pi oe ee ce

- mitee Kanadas 30. aastase tegevus. modded kolme ehituskrundi arvel jaa? ace

se junbeli] réagiti: sellest projektist . 535.000 dollarit, mis olf hooldus-
kai farjekordsest: Toronto eestlaste kodu chitamisele alguskapitaliks ja
uriiritisest, mis atnab tunnistust millega arvestas ka Central Mort-

‘siinse eesti rehvusgrupi elujéust, gage & Housing Corporation koi
teostamiseks

. Sed,

. giti ka sellest, et chitsmisenj jduti Abistamiskomiteele .
alles parast pikaajalist planeerimist doilari ulatuses odavat 2-protsendi- lutustetabylil meie t helepang ja tunnustust leidnud

ja paljusid keerdkaike, mille tule- list. laena.

- musena Torontes Scarboroughi lin-

naossa- eb kerkinud. nitte ‘sinult

Seltest on nitid. ‘méddennd t mine

2.7 miljoni Neeme jirvi

eestlaste hoolduskodu yp Ehatare“, bes 14 aastat. kui Eesti Abistamis- Arvo P art:

 * yaid sellele lisaks ka suur eestlaste

asundes — korterimajade komp-
lekt ,esti Kodu‘,. kuhu | endile
_korterid on muretsenod peamiselt
-aktiivsest eluprotsessist tagasit@m-
bannd ja erre Jdinad rahvuskaasla-

Knrigi junbelite ia aktwste. e-publ

. fare“ avamisel ja Snnistamisel ning
Abistamiskomitee jnubelikoosviibi-

komiteel Gnnestus Scarboroughi —
linnaosas hoolduskode ehitamiseks .
osta suurt. krunti. Neliteist aastat
on pikk aeg ja see knlus selleks, et
jouda (abi mitmete arengufaaside
lopuks eesmirgile — ,,Ehatare“
ehitamisele, Selline. “pike acm fa:

paiguti leotusetu olukord visitab- osq andsime edasi ,.Vaba estlase eelmises numbris. Alljirgnevas kirjeldame Arvo Parti ja teiste heliloo-
nii monegi esialgu innukalt: mone jate moOtteavaldousi nendest paljudest probleemidest, millega tuleb tegele
riligitakse alati palje ilusaid som projekti voi programmi teostamise gitas Arvo Part temale esitatud kiisimuste alusel Eesti Heliloojate’ Liidu .
ja. kipatakse tegelikku olukorda tile jnurde asunud mehe ja naise, knid- yahekorda kunz kdesolevas kijutses anname esmajoones edasi st helilooja_ Kristi Alliky evaate olukorra
dimensioneerima, ef olnid .,Eha- Goncks on Eesti Abistamiskomifee kohta Kanadas. __ - |

etteotsa sattunud eesotsas praeguse

ésimehe Alfred Sepaga selliseid ini-

Pee es ree ite stuet aa _

Terento kiilaskiign «pub ot tore nia Massey Halli kut-

igendi nime,

Foto: aba” Eestlane

wo

mastusained, seksuaale vabadus ja

birekraatia, Oldiselt, konstateeriti, |
et tavalist ameeriklast huvitavad
- palja yahem ildrahvusliked | ja
-iklikud -kiisimused kui tema la-
* hem iimbruskond, -eriti ema pere:

kond. Eriti kriipsutatakse alla elu-
- standardi tihtsust, kusjaures. aga”

 ameeriklased panevad patju suure-

ma rohu oma isiklikule heaolute

_ tugevasele.

Usk. Eestisse on siin suurem ai kona

Heliloominguga. kaasuvad probleemid Torontos arutusel
Helilooia Arvo Parti Torontos viibimise ajal toinius siin heliloojate Jaudkonnavestlus, nie eckaacse

“a

mise] Geldud sOnad kiiMaldased sel- mesi, kes oma iilesanmete fa ees: 07. vOimalik helitoojate ’organisat-

le algatuse kijkide aspektide hin- mirkide yankrit on visalt vedanud sioom liikmeks astuda alles mo- -

- damise!.: Véibolla oli seda ametli- ka kOige raskematel ja libipiise- ned’ aastad pirast kooli lSpetamist,

-kul avaaktosel taktikalistel pohjas-
tel’ raske esile tuwa, koid . eesti
 Uhiskonna raamides oleks siiski

_ pohjust tahelepane juhtida - iihele ©
olulisele asjaolule — nimelt: ,,Eha- ‘to eesti thiskond muatunud rikka- ja kontsertide korraldamine.
maks ja -astunud oma elu organi- —

tare on ndeldad eeskatt ainult
eestlastele oma vannse puhkepic-
-vade veetmiseks. ja sinna elama.

| “asunud: intmestele peab see kujune--

ma soojaks keduks, kus nendega

matitel feedel kuni lopnks  sitski
on jéutnd illesseatud sthile.

hatare® rajamisega on Torou-

seerimisel jalle suure sammu efia-

si, Kuid see edu paneb meie tihis--
konnale peale ka uusi kohustusi,

milledele tihelepann juhfis Abis-

nende oma emakeeles suheldakse. tamiskomitee . juubelikoosviibimisel -

Eesti Abistamiskomites juhatus on
-seda pOhim@tet alati. silmay pida-
mud ning. see printsiip on olnud

teataval mildral ka fakistuseks ehi- hendatud, See suur hoone ja selle dian - Council, |
_; tamisega viivitamisel.

»Ehatare® saamise’ logue on
vérdlemisi. komplitseeritud, keeru-
‘kine ja aste-astmeline, knid see nai-
fab, et eestlane. ei loobu kergelt
" Sdeedest ja algatustest, mida ta
‘peab Gigeks ja. vajalikuks, .Eesflas-

te hoolduskodu rajamisest on jaba

aastakiimneid. rédcitud, kuid. selle
méfte praktiliseks rakendamiseks
tekkisid .vilfjavaated pirast seda
kui Eesti Abistamiskomiteel. 6n-—
nestus tolleaegse esimehe Spetaja_
. B, Ederma. energilisel algatnsel os-
ta 1967. aastal ‘Forontos erakord-
selt soodsa hinnaga — 54.000 dol-
lariga —- 4,5. aakrilist krunti.
Estalou . kavatseti osa_ sellest
maast mitiia hoolduskodu chitami-
seks vajalika algkapitali  saamiseks
- pestlastele chitnskruntideks, kuld :,

 §ellest. kavatsusest loobuti mitme-_
‘Ssugustel pohjustel ning selle ase

|
i

"Rootsi suiurendab-
ome relvastust -

.STOKHOLM (EPL) — Parast N.

_ Ididi allveelaeva , ktilastust* Root. -

|. Mmaksavad need “u,
-krooni (ca 160 miljonit- doliarit);

si vetesse ‘on selgeks ‘gaanud, et

| -Rootsi peab oma rannakaitset tu--
gevdama. On juba. tellitud neli all-

 veelaeva Kockumsi tehastest. Mal-

| mos.

. Samal ajah-on tellitud kaks
robotpaati Karlskronast. Kokku
800 -. miljonit

’ Rootsi rahva soov emnast kaitsta

7 on kasvanud parast. vahejuhtumit

of

‘esimees A, Sepa, ,,Ehatare ehita-

mise.lOpule viimisega ei ole. hool-_
duskodu kitsimus veel kaugeltki la- |

majandamine jaavad Eesti Abista-
miskomifee Kanadas. juhtimise ja
kontrolli alla, samutt on Abistamis-
komitee arvel scuremaid rahasum-

masid, millede kasutamine ja sau-
maa .

Hamine | eesti hiskonna abistami-
seks fa. hoolduskodu foetamiscks
‘vajab noori ja teguvOimsaid inime-

. Varsket verd on samuti vaja ka
Abistamiskomitee iteiste mitmepal. -
eeliste. ja tikiskondlikult | tahtsate
iilecannete tiitmiseks. Seni. on
nooremad generafsioonid andnud
Abistamiskomifee tezevuse . kaasa

aitamisele. vordlemisi tagasihoidli- |

.ka panuse — kas ef oleks aeg se-
Tisest Aorvalyaataja_ hoiakust joo-
“buda ja oma aega-ja energiat pil-
hendada ka sellisele tihiskondlikult
olulisele ja tahtsale organisatsioe~

nile nag on i seca Abistamiskomt-
fee? | |

- 4
vend allveelaevaga, Kui varem lei-
dis ainult, 22% alanikest; at riigi-
 kaitset tuleb tugevdada, siis arvab
seda - niiiid - 42%. Kui varem -ainult
8% _pidas Moskva poliitikat ag:
ressiivseks Rootsi. suhtes, sis’ ar-
yab seda niiiid: 34,

Rootsi. riigikaitse kulude Kohta
jargmisel eelarveaastal on esitatud
kolm ettepanekut.  Moderaatide.
summa on kéige kérgem pisut iile
18 miljardi krooni.. Centeri ja folk-
partieti ettepanek on 17,6 miljardi,
Sotsiaaldemokraatide ettepanek on
sel korral ainult 55 miljonit krooni
eelnevast vaiksem: |

Kanadas puuduvad:.aunimetused ja
sin on Siidu eesmargiks heliloojate
abistamirte, toetuste andmine, heli-
titide kopeerimisele kaasaaitamine

Teine " samasugese cesmiincivn
organisatsioon on Canadian Mu-.
sic Centre, mis omab suure: he-
litéide Jacnutuskogu. Peale seile

‘on veel. kaks lite, ‘mis kaitsevad .

‘heliloojate Oigusi ja nonvad
esinemiste cest honorari.

-Kanadas annab foetusi ka Cana:
-kuid © samalaadsed

provintsis, samuti mOned: privaat-

erupid ja CBC (Canadian Broad-

casting Company).

olukorra, “kus.
ja saab raha kultuuriministeerium:
‘lhest osakonnast, ostukomisjonist,
‘milleks on vaja Eesti. Heliloojate

Liidu soovitus, Teos peab olema —

Hiidus Abi, koulatud ja positiivse
hinnangu saanud.

_ Teoses. peab mings lojaatsns ple.
mia valitsase ideolcogiale. Vas- —
eest . makstalse -

tuvdetud  t06
kultuariministeeriomi kando,
Noortele antakse voOimalus N, Lil-

du noortefondist toetuse saami-:
seks, kust nad sdavad Uksikinhtu- -

meil sidne. tellimise. Eesti Heljloo-
jate Liit on -tegelikult N.- Taidu

- Heliloojate Liidu osakond.
Kui Kaniadas m@aratakse’ telli-.
mist88le ajaline pikkus, tHma_ et

- tellija. ma#raks laadi ja -liiki, siis

Festis on vahel kontroll: ja ette+

“kirjutus millises helikeeles 85. tu-

leb luua, See kontroll aleab Jaste-

aias Spetusega uidas peab teee-.

ma. ja mis on’ hea. Edasi oleneb -

‘loojast kuidas ta t8idab neid ette-
kirfutusi, Ekstreemsuse -vastu. on.
vahel akisioone olnu

kuulutatit sobimatuks fa ~ pahaka,

milles loomrsega helilooja rikkus

dra oma. tulevase elu.

_ Muusikalisest ‘struktuurist raaki--

des titles Avesson, et muusika po- .

le vilt,’ mis on staatiline, ta on

Tuuriline néhtus mis Jiigub, ’
Mausikas on struktoor yana
tihfis, peab olema alguns, koimi-

Kristi Allik mainis, et Kanadas .

vesek ¢.
lahustada,

Sellele kOrvutas A ‘Plt kodue:
, erasektorit ,
muusikaloomineus ei ole, Heliloo- :

, 12-toonifine
“ted Toomissaladused. Bdasi sejpi-

natsioonipenkt, ninge | ia lahen-

dus; mis. on tehniliselt tahenda-
. vOibolla polegi tihtis millist vali-

favad,

Kuvlaja seisukohast peab. olema

tunneks, mis Kord on juba_. esile
tulnud, Kordamise puhul tunneb

~~ kuulaja selle- kohe fra, eriti tehak-

se seda klassikwis, mida on inte
gam jilgida j ja aru saada.”

Part arvas sedasama, et “alauses
oli sna ja sOna oli Jumalast. Ta
pidas . seda - kontsentreerituimaks
vormiks, See on toit kOrkidele iga-
Kunstis saame seda nagu.
sellest tilgakese . vGtfa.
ideaalne oleks. kui’ tunneksime,
mis’ meife_meeldib, ilu — kust Se-

‘da vStame. kuidas me ilu Sra. tun-
asutused tegutsevad’ ka mitmes oa votame, Kuidas m

neme. Mei! on organ —- malu. pa-"

radiisist, mis et anna: meile rahu,.

mis on meist Kaugel,- aga kontakt |

selleaa pole kadunud; see et kustu.

Selle Hratundmine on ilus ja ar-

mastuses. See tuttay 4ratundmine.
allub seflele seadusele. Micta- roh-

kem suudame tunda, seda suuTeMm,

on kunsti mOju. | :
K: Allik arvas, et tema ruleviko-

166 oleks. selles, kui kaugele ta

‘suudab vila struktuuri ideed, kas

muusikas on algus j ja Topp.

‘Ta “arvas, et kGige | kindlam

_edasi minek,. knid vith. otsida ka
teistsnguseid straktuuze,

L. Avesson fitles, et ta on tead-

lik, mis. muusikas juhtud,. kurd -
see alateadvuslik
olla. Olulised. on harmoonia ja me-

kuulajail yvOib

loodia muusikalise pinge loomisel.
ja l#hendamisel.. Harmoonia on

-perspektiiv muusikas. Muusikat®ts

peab clema pinge, sest ‘selle lahen-
dug annab kuulajaite tahulduse.

Pinget voib tekitada rlitm, harmoo-

nia.ja-isegi vaikus, =

‘Kilsides Partilt kuidas oli pingé:
»,Cantuses™ tiles ehitatud, ta sele-
tas, et seda ‘ei saa sOnadeea sele-
tada, aga voiholla ‘on tal: ka mo-

tas Pirt pealkirja seost. teosega,
mis-on alati seotud. teose tekkimi-.

sepa, Kui. on leitud pealkiri, hak--

kab ta kitjutama. i
Pealkiri. sunmab mansikat, iid
-@lay muosikaline kangay : moo-
_ dustab- iits pealkirja, monikord
on neid mitu.

peab loojal  alema. linenarselt

da heliloojatel. Eelmises artiklis :sel-
tegevust ning Litdu ja heliloojate

‘Kui 108. on -valmis on sellel mitu
pealkirja ja autor ei-oska valida

da. Ta lisas, et Kirjutada yOib ka.

tihe idee: ulatuses. Selletdtr ongi
kuulajal muusikaline mélu, et’ ta’

stimfoonia pealkirjaks lihtsalt stim-
foonia. Muusika peab ise radkima,

-kuigi see vib suunata mitmesse

kohta.

_L. Avesson arvas, et pealkiri
voib -mdjustada kuulajaid. Igaiiks -
‘kuuleb 1 midagi. erinevat samas t5ds,.

kuigiiei tuiime t6Gd samasugusena.

Alles pealkiri ‘annab - ‘kulajai e
Katte juhendi téé mOistmiscks.
K. ‘Allik arvas siiski, et kui ini-

‘thesed mdistaks muusikat, poleks
pealkirja. vaya, Ka temal on raskusi-

pealkirjade Jeidmisega, Inimestele-
on parem,
mingi konkreetse tugipunkti.. ;
Keele: ktisimuses vokaalsete ¥or-
mide juures mainis Purt, ‘et éelis-
tame ladina keelt nagu kauget
keelt vaimultku muusika -valdkon-
nast.: VOibolla oleme.. mSjutatud:
kaugeist sildadest alates Palestri: |
nast peale. Sageli: on. kirikuprob-
leemiid vaga keerulised, siis on hea
votta ei-kellegi-maa, minna eemale
igapdevasest. Teiselt poolt on see
nagu allaandmine, sest. eesti ‘keel.
istub’ meis gas rakus, Sel. on suur
moja.

estikeeine lanl; teiste hulgas on

hoopis erilise emotsionaalse m6. ning samal ajak on alustatud tege-
-vust: samataadsé | riigikorra kehtes- -
tamiseks - Salvadoris, ‘Hondurases, |

a:
Kuid ladina keeles on Jintsam kir-
jutada kuna pole robke.

piratsioon. Part. arvas, et inspirat-
siooni pole vaja, kuid ci julge-seda
t6sist _ probleemi puudutada. . Pai-
Kesepaistes Sitsevad lilled paremi-
ni; midagi niisugust on ka heliloo-
ja tGGs, Kusagilt peab. ta. selleks
jOudu saaiiia. Ta peab end lahtt te-
sema, et seda- toitu vast. vitta.
‘Part. arvas~siiski, et tuleb palehi-
gis t5tada, kuid see pole filtisifine
tod, - ,

‘Avesson dihendas, et inspirat:
sioon peab olema, mingt muusika-
line idec, kuid see on vaga vaike
-jupp kogu asjas, ‘iejésinud on ras-
ke 106,

" Allik mirkis, et on: mitu erine-
vat moodust.muusika loomisel, Ta,
on tundnud, et ta on. riagu minei |
vahend. mille kaudu mouusika. vilja
voolab,

‘.

. hOuandjate, -

miseks,

. nista rezniim © Nikaraaguas.

kui nad saavad. ette.

‘Uheks diskussioont cosaks' oli INs- .

dada! Wks. selliseid vigu tehti pre-
sident Fisenhoweri valitsemise pae-.

acs

a
aloo: Poenet

sed oleviku- ja. tulevikuprobleemi- a

_ te -vastu. . Hldrahvaskikest problee- 7
‘midest on esiplaanile. nihkunud .

olevikust Ja selle probleemidest ki.
tulevikust Ja sellega. kaasnvatest -

' ameeriklased on. sunnitud kons- _
tehtud:
suurte ‘poliitiliste vigade: -korrigee- oo
rimine Jaheb.kalliks maksma —-

vil Kuubal kui ameeriklased vaata- : :

sid iikskdikselt, paiguti isegi ma--  - ~

-livselt. heakskiityalt, peait kui Kau- 7
bal ‘tuli. voimule Fidel ‘Castro ja.

kehtestas seal kommunistliku riigi-
orra,

ICastro kommunisin ¢ on kujunenud a

lik i nduslikule notid kogu: Ameerika mandrile nee.
i aisrahvuslike : maje iduseks kuna Kuoba diktaator on. -

trmuks Kremli, swlaseks ja eesrinde

~ meheks, kelle abil vene relvad ja
‘agendid voolavad Kesk:. Ameerika

rikidesse ja. kes omalt ‘poolt aitah

| -kaasa.
kooli-

Moskva ,,suurele:  asjale“
insiruktorite,

— Opetajate ja isegi sodurite saatmi- _

- sega Kesk -Ameerikasse, - |

Sellele Castro ohtlikule mingule 7
- Juhtis asja fahelepanu Uhendriikide oo

ajakirjale U.S. News and World

. Report antud jntuajamisel vilis-

minister Alexander Haig, ‘kes mai-

nis, et Kuuba on 1978, aastast ala-
tes N. Liidu toetusel. alustanud siis-

temaatilist kampaaniat oma‘naab: _ _

rite. sisemistesse asjadesse sekkti-

Kuubal. peetakse | Reésk.. -
‘Ameerika ragikaalsete ringkondade —

_juhtide konverentse, seal treenitak- ~_

se nende mehi, ‘antakse neile relyi __
ja. saadetaksé nad parast viljadpet

tagasi Kesk-Ameerika ‘migedesse

ja dzhunglitesse, kus -alustatakse °°. f
sealsete ‘riikide seduseparaste. Ya

litsuste kakutamist:

Valisminister Haig puudutas ka

marksistide kontrolli alla kombi-— -

neeritud | Nikaraagua - kiisimust,

mainides, ef. praegune np. Sandi-

Oi

soetanud -omale sojavae, mis on: |

arvuliselt kolm -korda suurem endi-
t $e diktaatori Somoza. ‘sojaviest,

Selle sojavae valjadpetamiseks ja
‘instrueerimiseks ‘on. Kuubalt koha-
‘Ye toodud 1500 instruktorit ja-nou-.-

andjat, ning Nikaraagua sojejoudu-..

de atsenalis on tanke ja teisi ras-

keid relvi, mida’varem ei ole nah. oo

tud Kesk. Ameerikas.

Koik see: vilijab valisjoudude
energilisele tegutsemisele - Kesk.

Ameerika radikaliseerimiseks. Ma-

nipuleerijaks on siin Meskya, kes

‘kasutab oma eesmarkide saavuta-
miseks ira Kuuba abi, Selle tege.

vuse fulemusens on Nikaraagua ra-

-sistlik. -rezhiim '- Kesk-Ameerikas

jamisel esimene: totalitaarne Mark-

Guatemaalas ja Kolumbias.. 9 9 - = | |

‘Mida teha sellise arengu pidar-

damiseks? ‘Valisminister Haig vas-

tah,. et Whendriigia ei kavatse rea-- | ~

-_géérida sellele sundmuste arengule
otseste sijaliste aktsioonidega, val.

jaarvatud koige raskematel jub-

tudel: Dhendriigid vitavad aga sel-

le aseme! kasutamisele teised m6-
juvad tegarid —- peamiselt poliiti-

fised ja majandusiikud vahendid, |

kusjuures koostééd.taotletakse nen- -

de riikidega, keda samuti ihvardah
kommunismi hadaoht. :

-Kogu: maailma. antikommauinistit- -
kud. joud voivad dnne tinada, et°

Chendriikides ‘piiisesid |

Moskvast. Washintoni akistoonid

Cae) Ik. 3)

véimule
president ja valitsus, kes taipavad .
seda ‘hiidachtu, mis ahvardab ko- - :
eu Ameerika mandrit Kuuba kaudu i

" vajavad aga cesthcatt ‘Ubendriikidé : O
“(Siig Te 7?) |

a
Soe ie Poe

mo . 1 . .
eg ee ee eee er ee , ee