Tonu Petersoo, Ar- rt Petersoo ja Matti Foto: ime Lillevars temi Mustel, Enno Tir er 3p. ste ja nooremate kiassis - mest kolme kohta Ricky. ; Pajo ja Tonu Petersoo rl, adele tulijad said auhin= : esimesele mélemas klas- ased Kanada _talioliim- | ad, Noorte klassis ‘said olm malekellad ja. koik osavotjad iimbrikud. olid valja pandud Niko- e ja Aleksander Praksi- __ A EESTLAN E" ‘alvel. eestlaskonna Hdhuvide eest! THEN ET ct teine karistus tabada ” ei suutnud siiski nuuksu- ; hoida; peenikeste sor- lt kukkusid pisarad laua- aatab sooja ‘kaasttuindega on valmis ise ka nuima Iteised seisavad UkskGik- juva kooliée iimber. ,,An- ia! titleb Anna Vaher — Em Sppija — jarsku eesti | valjusti, -et kGik’ timber: _ wlevad. ja paneb punase. - iseenesele kaela. liseb, lasteparv Jaguneb bY pisarate Gnnelikult nae- - Bub Linda oma kohate. ye Spilased on. hasti kasva- - icmastab preln kiidelda: - “i seisa nad teiste laste inaval salkades koos, kor- A visakali, ilma kisa ‘ja evad nad koju-.. | ‘on Sigus. Pikkamédda ja t astuvad: lapsed koolist pikkamisi ja korralikult nad kodupoole; nad ei. karatse, alMult tasast nae : Gn sun-seal kuuida, linda hakkab aralt tdsise st kinni,. ta’ naib midagi Bitvat ja ei julge. een sullé ilusa pildi, An eb ta.viimaks: teen sulle Bapiigadest , _ rvipliiatsi- sa jandad alati oma metsa- 4... Kas: sul homseks B(us peas on?" : (rene) son, Karl Ristikivi, kas, Helmi Miele, Marie Under, § Ema -kinkis a vaB A | BESTLANE teisipeval, 28, jaanuaril 1986 — Tuesday Tamary 28, 1986 _kunsf -muusika _ _K jandus - Proton ett mh. 1 Vatimaie bests Kirja Antin bide ‘kbotelewn ih 6. dete. (OVS. 9. Stoouhetnet ikl Meta ne), Pingan Jortsgatan ay, Kees Chea 7 fucts , but. Adoon bo Gotten Sases a henres ob a poke Lege vente radmihe | Kootwten ages take 1916 5. Bape sole ee aS act hingiam iil : a call Lath, best eae Vike Ueibepase . Prera. a) Kates theses aheen ot Com the 3) Poke oes fad SH RAce ei 4d Cepona were B Mia! Nhe Ht" vadtedd Koos ater phabagias | bi hg, have, pooh hebeifae h Mh epoca | a : Drganttabaeont A meg | ofa watete , ce i paradt onuthd, - Valjavote asutamiskoosoleky protokolis 7 - Valismaine Best Kirjanike Lilt Wa asiane PL fa. - daay tte ale pe - 7 Wrmasse toh hr ty ante at oo. . dmestamapaney on .Kangro loominguyoime. -aasta jooksui on ilmunud romaaz, luuletuskogu ja esseistlik kirjava- - hetus Karl Ristikiviga. Kuueteist- ‘kiimne kogu luuletustega on ta iiks _ viljakamaid eesti luuletajaid, aas- _ ‘tatega pole ta luulelik négemus ka- . to kogu ljoominguline ‘Bernard ‘Kangro,. Tuisktiiv. ‘Talvereis, Kuueteistkiimnes ke-. au-luuletusi, EEE 1985. 96 Ik. Bernard _Vimase _hanenud, neid nagemusi on tm- berkaudne elu killuslikult tais, -poeedile on jianud ptitida © seda _ nahtamatut. eluhingust, mis jarjest jaieneb tile darmiste piirivéondite, Ja ta selgitabki teose sissejuhatu- sest antud joomingukoordinaatide ulatuses, et ta on ikka igatsenud kirjadada seda, mis asub teisel pool tavaliste tarbesOnade maailma,. mille juures ta on sageli. pidanud - kiisima: kas see. pole vaid ‘hada- karje sogevikus, meeéleheitlik haa-— re selguse jarele, rabelev alatead- _ ¥us, vaid htitid téelisuse, parismaa- lima jarele? | Neis autori kiisimusis ongi Kang. otsingute -. . alus, aga aastakiimnete, poole sa- jandi jooksul loodud teoste tule- _ Valjavéte VEKL'u asutamiskoosoleku protokollist _juubelit. oy Liidul on praegu- hikmeid Root- 7 sis 25, Soomes = 2, USA-s 7, Kanadas 6 ja Austraalias tav Suits, Aino Kallas, mor, Johannes Aavik, Gert Helbe- mae, Aleksander Aspel, Artur Ad- Ants Oras, Aleksis Rannit, Asta -Willmann-ja Edgar V. Saks, Be eyo Liidu juhatus valiti tagasi endi- "Sahoo ses koosseisus: esimees Kalju Le- i2-sgyerse inglisméa] 1,. Albert. Kivi- ff - . " Ate oe 6im 6-18 juli 198 ; 1, kokku 42 liiget. VEKL-u liikme- . test om surma labi lahkunud 19: . _.-Juhan Jaik, Henrik Visnapuu, Gus- - August .« : Wife wa Gailit, Jaan Lattik, Karl Ast-Ru-. 4 Be pik, abiesimees Arvo Miigi, sekre- Se ipediagames tirid Liidia Tuulse ja Raimond Kolk, laekur Elmar. Pettai, PEN- klubi esinddja ja PR-korraldaja Karin Saarsen, ametita liige Helga Nou. Otsustati ldhemal ajal kor- - takt luua Rootsis elavate mitte- ees- tikeelsete kirjanikega. : — Raimond Kolk pidas ettekande, _Jooksul: — VEKL- asutati 6. ‘detserbril: 1945 ~ : Stokholmis, kehal lid ‘sel pubul Gustay Suits, Artur Adson, Jaan _ Lattix, Saks ja Valev Uibopuu. Esimeheks valitakse August Malk, kes on sel kohal a-ni 1982, mil valitakse: au- esimeheks, tema asemele saab @si- méheks Kalju Lepik, -Liidu liikmeteks voetakse Koike: “sel ajal vilismaal viibivad ‘kirjani- | kud, kes kodumaal teoseid avalda- mud. Valiti Liidu esindajateks teis- August Malk, ‘Edgar Vv. —Stokholmi - “Kalju Lepik tesse riikidesse: Ants Oras Inglis- maale, Karl Ast-Rumor Brasiiliasse | ja Pedro Krusten Saksamaale, hil- milles ta andis iilevaate Liidu asu- . jem Aleksander Aspel _ USA-sse. 'tamisest. ja tegevusest 40 aasta Otsustati votta itihendust Rostsi Kirjanike Liiduga. See toimub ak- tiivsemal kujul | shoopis hiljem, 60-ndate].aastatel, mil eesti kirja-. nikud véivad astuda Rootsi kirjani- ‘keliidu Jiikmeks, saada. stipendiu- me - ja kirjanikupensioni sellega seoses, Soome kirjanike liiduga on ‘olemas sidemed, tulemusena s0oo- me kirjanikud a. 1963 kulastavad kolmie pieva jooksul VEKL-w kilalistena. vahepeal _ “pealekasvanud noore- maid kirjanikke, teiste hulgas Kal- ju Lepik. Raimond Kalk, falve, Arved Viirlaid, Salme Bk- A. 1950 vyostakse - Liidu liikmeks ‘Amar baum, Arvo Migi jt... Aastail 1950—58 valitseb suhteli. ne vaikus Jiidu tegevuses, see al- . gab uue hheoga a, 1958. Juhatusse ze: valitakse -noorema generatsiooni Be ee >. esindajaid. Tehakse katse, saada- 2 kirjastustelt katte honorari.surnud . st ja kodumaal viibivate kirjanike ar- aes vel. Liit . on “aktiivselt toetamas- Bernard - Kangro poolt valjaantud kultuuriajakirja - ,Tulimuld', ol- , ...lakse ka Eesti Kultuuri Koondise _ asutamise juures. Aidatakse kaasa ingliskeelsete eesti kirjanduse. aja- tugude kirjastamisel (A: Oras, A. Magi). Toetatakse broshtitiri valja- _andmist eesti kirjanduse: kohta seo-. Ses ESTO. 80-ga. Pidevalt on Liidu ja juhatuse koosolekutel olmud pde- vakorral-. jooksvad. kirjandusega seoses olevad, kiisimused. Liidit. kosolekutel on korduvalt konstateeritud, et Liidu liikmed on, kdikjal: viljaspool olnud aktiiv- sed -kultuuriliste iirituste ja .organi- satsioonide téds. Koosolekute jarel on peetud omavahelisi: koosviibimi- si ja neil ettekandeid kirjanduslike késiriuste. kohta..On peetud VEK- ...Talvereis’, mu nooruse. unistused' mus, -asetatades oma lugejagi ka- ' he maailma, t6elise ja mittetoelise | piirijoonele, kusjuures pole kellele- | _ gi selge kumb.on kumb. . . Juba eelmise koguga ,,Mereval- gus. Tuuletund kasutas poeet fuu- lekogu kaheteemalist tiitlit, viima- ses on ta kasutanud ,,Tuiskliiv. | kus on neli: tsiiklit, neist kaks . ; | Luiskliiv, Tuule- dod" ja ,,Sigismatk. Talvereis‘. ‘Enne kui poeet siiski tease stida- mikuks koondatud . luule. juurde jouab, péérdub° ta. tagasi mdtete vaiksesse kasesallu (Ik, 19), Kang- role nii ‘omased — mdlestustekillud _ nocrusmaast, kuhu niiiid elukoge- | RA. novembril pidas Vilismaine Eesti Kirjanike ‘Lilt Balti knit ruumides Stokholmi Kestt. Majas oma aastakoosalekut, kus re ihistati tihtlasi Ka Li idu 40-aastast muste kahtleva tundega |ahenetak- se ,,On see see, mida kaua otsinud olen?** kus aeg on ,,maksnud koi- laste kaselehtede rahaga | kinni (Ik. 19). Kuid luuletusi labio sinilille mo- tliv, kuna ,suure Herbaariumi jaoks kogutakse -ainult siniste Gite- fa taimi"™. Varsti oljakse siiski milestuste mialestuse juures ja . tuul kihutab pilvi siigisese| taeval. motiivi varieeruvust on rikas »Tuskliiv. Tuuledéd“. Tuiskliiva elujduks on tuut, alaline muutumi- ne uuteks vormideks, ka tuuledédel tuleh ammu méédunu tagasi teises vormis, tagasipdérduvasse aega. See on Kangro luules nagu wuesti- siimnilik motiiv — tagasipdordumi- ne, mitte niivord uvele ja tundma- tule vastuminek. Véi- on tagasi- pédrdumiste aimdustes aimatav eesolev? Ja oma : simboolika ele- mentides teebki: ta need tagasi- pidrdumiste pildid tdnase tunde pinnalt .uuteks ja haaravaiks, kui- sj neid on varem Kangro luules ji- ba mone]: miaral ja moneses sugu- luses esinenud. : ,jougismatk, Talvereis* kahe liikumise . erivormi, rast stigist todeb luuletaja: ,.ran- dan end puudeks oja-kaldal | ma- gan end mageleks, kus lumi tu- leb™. ‘Loodusega samastamine on L-u suvepiev Havsskongenis Kalju Lepiku suvekodus. meks valiti a, 1982 Ants Cras. Kirjaniku loomingusse puutuvailt on kehtiv-August Malgu poolt rohu- tatud seisukeht: ,Siin vabas maa- itmas ‘kirjutab iga “ kirjanik. oma teosed ‘ise. Tal pole karta valist “tsensuuri- Aga tal pole ka kuskilt abi leota, kuj-ta istub oma kirju- Liidu = aulik-. mais -. tusmasina ees Ja. hakkab kirjuta- Liidu liikmed an omavahelises isiklikus kirjavahetuses ile kogu maailma, Liidu olemaso'u ndaitab, et eesti kirjandus ja eesti. kultuur pacguluses edasi elab, kuigi meid praegu fahutab kodumaalt Jahku- misest juba neli aastakiimmet. all. (Ik.. 63) ja teisal varjudemaa, kus 7 metall | murdub mu ‘kate all (ik. | 3 samasugusena Kaksik-: - pealkirjalised, Seda tuule-— _jaandes on avaldatud: eralduh . kus pa- ‘vajaduste loetelu. oe Ma Valse tarbesonade maim ‘Saanuil nue vormi;.sest ,,mu hing’'! on pohjavesi | liiva all, savirahe . yy KUL ma. - winun | muutuvad mu kded puu- ‘oksteks. Mu jalad on Lindude tii-. vad — sada aastat, alati“ Ik, 64). . Juba eelmistes kogudes. on’ var- jumaa motiivid lahenenud. (1966, aastal ilmus isegi . sellenimeline._ luuletuskogu). Kui tuuledtides ja tuiskliiva. muutustes oli juba udu: motiive, siis sétunnetusega avaneb- ,Sslivavee must 75) ja.on ka kiisimus ,,Pdrast maa- pealset surma | miks nii tagasi ki-: - -pud?, miiks ihkad enda jalgade alja sémerast: maad,’* - Aga varjudemaalgi on kuskil tee kahe maailma vahel ja Kangro 16-. petabki tihe oma paljudest kiisi- mustest uue kiismusega: ,,On koik’ - ainult tihi tee, vaid ka | reisi pea- siht, pdralejoudmine?"' - | Kangro kasutab hoolikalt valitud _- uudseid sonu, mis varssidele anna- ~ vad musikaalsust ja panevad. ta varsid helisema. Vormilt on nazgw mingi ringkdigu iseloom, padrast va- bavirssi on ikka rohkem kasutae tud kindlamododulist varssi, tuues - luulesse nooruseaegseid arbujalik- ke riitme, | : Hannes Oja-. Toimetusele saadefud | kirjandus HIIU NR. 22 — . mardipieval’ 1985. Hiidlaste- Seltsi- poolt valjaan- 7 tavas hiidlaste sidemepidajas védr- - sil leidub seekord jargmist: Toime- © taja veerg ,.Omad mured“, ,Pea- | konsul. E. Jaakson H.S. auliik- ‘meks", _ Reigi kirik™, ‘Evald Kask »dina meeste riimepiitik", H. Mardiste (EL) ,,Kui vain oli viss‘, »Kassari', Ludvig Wahtras ,,Poge- - nemine kdédvmaalt'', ,,Kiilalised teiselt poolt kuu orbiiti*, ¥. Puura ja K. Suuroia ,,Kurdia - Kaater‘ (EL), ,,Kui -Atlandil. laevakere . Saagis saekalu’, Herman ;,Kui. va- nakuri:istus’ kirikus'', ,,Jaanituli - Gro rannas", Silvi ,,Tahesira‘, Eni Lumet (EL) ,,Korbi magede- le’, A. Tamberg (EL) ,,Polised pirnipuud'', Piilu ,,Rahvajuht Kitas: Irja‘', teateid ja fotosid, a USK JA ELU nr. 3 (50) _— 1985. Eesti Apostlik-Oigeusu’ kiriku val- ,,Jumala- ema uinumine,.,,Akafist Jumala- emale, .,,.Murri voolav Iveron— Jumalaema ikoon’, ,,Juema aja prohvetite kuulutusi“, Kur palju . on TV-s eesti digeusulistest?", Lii- _ dia Altosaar ,,Preester Peeter Pah- kel“ |,Kirikulaul ¢igeusu jumaila- teenistustel, ,,Kristuse osa Juma- - la: ja inimese tihtumises’, ,Vanim_ - eluso'end ‘maailmas‘', Liidia Alto-- saar ,,Onneseovid’ mineviku Val- gast, lisaks kozuduste uudiseid Austraaliast, Ing‘ismaalt, Stokhol- mist ja Vancouverist, sinodi otsu- seid ja toimetuse teateid. ne vr VALGED POLLUD _ nr. ‘gg 1985. Teronte Festi. Baptisti Kogi- . duse Misjonitoimkonna valjaandes.. on avaldatud Maire Polasheki luu: letus ,,Hdisakem‘, Varje ja. Kaljo - . Raidi »Joulutervitus misjoniirile“, Harry Elleri -Richardsoni ,Voidutseva usu‘ jirjed; misjoni-. - ,Omnistegija’, ‘ Don’ »mahulapsed™ ja kirjt Loéuna-Aafrikast, ~“Argentii- hast, Tshuilist, Brasiihast, Kalifor- Nepaalist ja Simbabwest, niast, misjonipoldude a joulutervitusi ja | . . r .