ee ee ee ee em

- Second cise mi |
«registration amnber - 1689.

_

lel

- oN 75 Gn 20K sa

VABADE EESTLASTE HAKLEKANDJA

el ee fe Fe oe del 0 el Bema os ee

ik.

_Tetspeva . oobi 1985 — Tsay, 0 October 8 1985

ek i de eh = .

- est Maj ja on Toronto eestluse sida

Eesti Mai ia ta ihistas oma 25. aastapdeva — cm Eesti Maja piisimine en

mete kaigi vastutus ja kohustus

 Méoddunud laupii evadhtul filistas Eesti Maja oidulika juubelipeopa j oma 25, ‘BAS:
~ tapiieva kani 300 osavétjaga. Suur saal oli esimehe titre Ingrid Puli, poolt dekoreeri-
~ fud sini-valgete hupallidega ja selieks. puhuks joodud Kesti Maja 25 embleemiga.

Entie Shiusdoki Eesti Maja esi-ti. teadmisel; ‘et_meil-on vaja Festi
mees.O. Piil tervitas.peolisi ja abi-Maja. Selles t0Gs karastusime oma

. esimees A. Sepa ténas sGUgipalveseesmargi totlemisel. Ténu neile

- Jumalat | ‘ettevOttiiste Gnnestumisecesti meestele ja naistele. vdime' t&-
-eest ja soovis et ka tulevikus.oléksna piihitseda’ Eesti. Maja juubelit.

| tegevus Gnnistatud.

Ta jatkas olevikku: Kirjeldades, ef

- Aktuselikit osa avasOnas O,. Pji25. aasta jooksui--on vahenenud
-mérkis, et 25. aastapieva puhul onteie rahva panus ja osavott Hesti
| pOhjust peatuda ja heita pilku inj-Maja tegevusest. Keegi ei miirka -
nevikule, vaadata olevikku ja sea-etam nurgakivvi taiutud - Henrik

da. ‘sihte tulevikku.
Eesti rebvale pole lamagt midagi

kergelt antud, ‘vaid on saadue

oe be

tiga ja. raskustega, See.

7 omane elnud ka Kesti Maja s2a-

- jinisloole,

Visnapuu sOnu ,,Me kestame tile
aja". See on méoeldud tulevastele
“Bt polvedele, Ka meie¢ isiklik ihuvi ¢el!-
dab, et oleme head eesti tihiskon-
Mia litkmed, kes annavad oma osa
enesest. eestluse huvides.. Kut 25
aasiat tagasi eesti. tihiskond andis

‘Selleks kogutl raha kiimme. aastat vOimalitee eesti koolidele, noorte-
enne kui jouti ostmisent. Seda teb- organisatsiconidele jt., siis nillid on

— Miks cisrimineritahse

ier

| Avalikud kiisimused Toronto piievalches

. Ukraina Kanada Komitee, Leedu Kanada Uhiskond,
Lai Rahvuslik Féderatsioon Kamadas, Eestlaste Kesk-
“néukogu Kanadas ja Sloveenide Rahvuslik Novkogu

“avaldasid koos Toronto paevalehes. The Globe & Mail“

_ Taupiieva, 28. septembri numbris lehekiiljelise kualotuse
--pealkirjaga oo Wy discriminate? Oils diskrimineeri-

takse?).

"-Fargnevas tekstis on éeldud

Kokku kohiuministeerium andis
48 mime isikuist Kanadas, keda
alitidistatakse © sdjakuritegude pa-

: —yast.

Enamus, kui mitte KOik igikud,

kelle vastu siitidistused on tehtud.

tulid * ese Ida-Euroopast, peami-
selt kohtadest, mis nijitd kuuiuvad
N. Liidule,“ #ditles dsjaavaldatud
 valitsuse Wurimisgrupi Tapert -
See on testi kuriooslik.
Moned kUsimased tousevad:

_. Kas Moskval on Oignsiatud he- -
wi pdgenike kehtlnsalusteks tege-

miseks,- kes olid sunnitud pogene-

ma Ida-Euroopast?

Miks on sGjakurjategijate wuri-

7 “mont suunanud oma uuri-

mise Noukogude bloki polis
. yaenlastele? "

Kas pole sétk sijakuriteod - —
Natsi-Saksamaal, NN. Liidus, Viet-
mamis, Kamputcheas, Angoolas ja
. Kesk-Jdas vordselt arvestatavad?

‘Miks sttiidistataks meid uuriesis-

komisjoni. poolt? .
Mis on juhtunud valitsuse noolt

omaks v6etud poliitikast, lubatud

samavidrsusest késtileda sOjakurja-
tegijaid — olenemata kust voi mil-
lal nende kuriteod toimusid? *

See.on kiigi Hda-Euroopast pi-
rit kanadalastele traagiline, et mem-

y

- dle malestused ja nende kedumaade

N, Liit on andnud Kanada valit-
. susele -nimekirja 37 nimega keda
 slilidistab’ natsi sOfakurjategijaiks.

ajaluga on rilyétatud N, Liidw
sllidistustega sOjakuritegndes Ida-

‘Huroopes ens kot generatsioon

fagasi.
Kui on erinevusi, siis viligitagu,
miles heed on, Hii me vOime sel-

radele, oma naabrelle ja oma kol-

leegidele to0kohal, Me oleme kind-
lad, et nad imestavad meie siliidis.

‘tamise wile,

‘Teksti juures on joonistus Tahva-
roivais istuvast. titarlapsest ja all
tekst ,,Kuidas me seletame seda
oma lastele?* :

— Kuulutus dratas jaiemat idihele-
panu, Kanada televisiconijaam

‘CBC vaatles Ktisimust Ghtuses saa-

tes, ktisitledes . juutide advokaati.
David Matast ja ukraina advokaa-
ti John Sopinkat, Esimere oli kin-
del N. Liidu tunnistajate ja saadud
andmete ehtsuses, teine tundis poh-
jalikult N. Lida’ mooduseid oma

antikommunistidest aktivistide suu-

de sulgemiseks ja nende mustami-
seks kriminaalkurjategijaina, mida.
kuulutuse avaldajad rabvusgrupid

on tstkiikult kogennd.,

‘Sellise kuulutuse vormis protes-

tivaljenduse .avaldamine on viga

Kallis, Civil, Liberties Commission,
kes on kuulutuse nimeline avaldaja,

on tanulik toetuste eest, mida saa-

ta aadressil 2445-A Bloor St. West,

Toronto, Ont. M6S 1P7,.-.

‘EELK Peetri Kogudus Torontes
- SEMINAR PUHA VAIMU OPETUSE ULE

_

— pg ey ee ee

reedel, 18. oktoobril 1985 Peetri kdriica THUNLdes

Laengud ja arotelu kl. I—8 pl ja 6—9 Ohta

‘Ohtueine ( eelregistreerimine vajalik)
‘Lektoriteks Opefajad Edgar Heinsoo ja Valdeko Kangro_

_ Korraldajaks: Peetri Koguduse Kristiika Kasvatuse Komitee.

‘Kiik katsutud 0 osa, vita, ks osalise se alee,

uus Eesti aukonsul

meie kOigi kohus: et anname sama
vOimaluse Ka tulevastele polvedele.
Siin voolab : eestluse elujoud. .

Cin nckereae
SU Ee oe pe
Pot eePey

Pa kutsus ette endise Eesti Maja — :

komitee: esimehe B. ‘Saluranna

ja. kolns endist Eesti Maja esie — :
meest Elmar Hermanai; Endeb a9:

— Otti »D ja Nikelai Valge,

kellele igale kingiti tinuliiheks suur r ee

Eesti Maja foto. a

Endine esimees E, Ott titles oma ys =

aktusekGnes, et Eesti Maja ajalugt

algab: aastal 1951, ‘siis kui eestlas- ; : ous
kond oli jOudoud Torontos . tig SoS

ikka", kui hakati: looma eesti orga- .

nisatsioone, kirikuid ja asutusi, Siis

asutati ka Eesti Mata komitee oma

maja muretsemiseks, mis dasendaks

senised juhuslikud koosk&imise ko-
had. Selleks oli vaja raha saada Ja
Resti-Maja aktsia valviuseks mad-
rat minimaalne summa, Nii koguti

Tee Foo dd Pete PE 7 aoe nT? aha — :
Be ESTEE Ma en ei cbs a ea one ee AT EATER CSTE tae hebbe orman Se een
Sn p tatee tte tei eS

. iia “ Benne
a ‘ ~

LMUB IGAL TEISIPAEVAL
dA NELJAPAEVAL

Ckstkaumobri bina 70 cout

eT Cea

MELE GED

a
en a tenes
Vr natin ar ae
: IEEE EEE Z
=, aon pie

at ro ra 2 i F; a ra iee = r, ara Fr a a ns A re
es sabe rar
Ee ae om gt a

Peta rat
Fe aia ee

Lk
Mere ee ete Oa SA
ahhh s h "
ai ae

Brainy
er URE RU icaeeae es
Ses

oo | : 7 - . 7 ef : | ; oo 7
Sihtasutus. Eesti Paevad Kanadas uus juhatus koos endise juhatuse lnkmetega, kes

jéid uuest juhatusest valja. Esireas vasakult Feliks Koop, Livia Holmberg, Toomas —

Metsala, Anne Keerman, Herbert Kasenurm,
Peeter Vilde, at, Endel Aruja, Harn

vile “aastaga $20,000, millega el

 saanud mingit maja.

_- Valiti uus. juhatus, kes otsuistas
teha muud; Aktsiate hind tosteti

 mitmekordseks, kutsuti kaasa kOik-

organisatsioonid, keostati eestlaste
nimekirjad, linn jagati rafoonideks.
$ ja igal puhapéeval toimus aktsia-

-mililigt eos” ning raha saadi..

iret tx, a

Advokaat
Jaak Treiman — kag

USA Ladnerannikul?

21, juulil lahkus ootamatult 65..

2, yanuselt E, V. aukonsul USA
Ladnerannikul Ernst Laur. 30 aas-
tat oli ia abistanud endist E.¥, an-

asekonsulit Reginald Olds’ ja selle _

lahkumise jarel oli ta viimased 9
aastat tiitnud Adnerapnikul Keg-
ti sukonsuli itlesandeit,

Nitiid off siis paevakorral tema

farglase leidmine, Juba 2. ang, olf

Los Angeleses toimunud organisat-

sigonide adupidamine sobiva kan-|

didaadi esitamiseks ning ettepané-
kuid ja soove oli saahbunud teis-

testki WLSnerannikon keskustest..
Kandidaate oli illes seatud ja esi-

tatud Kolm: noor. eesti advokaat

Jaak. Treiman, siis Astra Shore,
kes oli etttigreerunud Eestist Tis-

raeli ja sealt saabunud. kaos: abi-
kaasa dr. Edward Shore’sa Kali-
forniasse, Yaldah ka eesti keel?

Kolmanda kandidaading ninietati

iri piritoluga’ ameeriklast Paul

Fohnson’i, kes: on Lauri vaimees,

knid kes ef oska eesti keelt,.
Feakonsui Ernst Jaakson Jendas

25, septembril Los Angelesse, et

kandidaatidega kohtuda ja neist
sobiy kandidaat esitada USA villis-
ministeeriumile. |

Uidiseks arvamuseks Los Angele- |

ses oll, et valix fangeb Jaak Trei-
manile, . |

seisavad Nikolai Valge, Kalju. Jogi,
ald Toomsalu | ja Kaius Meipoom.

Foto: Vaba Kestlane :

orbatshov ute. eftepanekutega Parisis

- prdnisuse president Mitterrand j iaN. Liidu juht Gorbatshov Kohtfusid "

_ PARTIS — Prantsuse: president Francois Mitterrand ja N. Liidu juht Mihhail
Gorbatshov kohtusid ja diskuteerisid véimatusist sslOsise eks, toeliseks: relvade yahenda:

—miseks, Gorbatshov oli Prantsusmaal neljapievasel visiidil, inis. toimus kuus nadalat

enne fa kokkusaamist ‘USA presidendi Ronald Reaganiga ‘Gents.

" Gorbatshov oll puudutanud ka
|. USA, tehtede s6ja* uurimise pro-

grammi maailmaruumi asetatud
kaitsestisteemiga. N, ‘Liidu juht

 Kordas oma” opositsiooni selleie
plaanile ja raa@kis ,,vajadusest val-

tida relvastuse vGidujooksu maail-
maruumis ja maakera hukku".

Mitterrand oli radkinud, et liga

paljud konfliktid, kannatused, rtin-

nakid inimSigustele ja vaarikusele
puudutavad -inimesi tanapdeval”.
Kuid kahe tunni 15 minutilisel dis-
kussioonil él olnud eriarvamusi

ja see. oli sméddunud »siiras at=
mosfadris soovica paremaks aru-
sadiniseks, otsesteks valjendus-

_ teks ja vastastikuse _Tespekteerr

misega"’,

Peamine- diskussicon oli olnud

ida-Laine suhete iile, Tda-L4ane

relvastuse -tasakaalu iile, rohkem
tapsustatult,- et tasakaal. Buroopas
pusiks ja kuidas teostada seda
protsessi, mis vOiks tuua tense
Teaalse relvadevahendamise Ja
gelidvendamise,

Gorbatshoviga Koos olid Parilsis
valisminister Eduard Shevradnadze
ja peaministri esimene asetiitja
Ivan Arhhipoy. Sites lébi Paris!
(anavate oma ametlikku | residentsl,

olid tinavad palistatud N, Liid
#2 Prantsusmaa lippudega ja vi-
ga tugevate julgeoleku Uksustega.

Tt Inyaliide Toetav Naisring Toron tos

-MOENAITUS —

- Pithapdeval, 27. oktoobril 1985, Keli 3 pil
- Eesti Maia suures saalis )

Piletite eeltellimine pr. Hevi Moks, tel. 622-4787

, Léhtede soda" oli diskusstooni-
aineks ka jargmisel paeval. Kuigi

Mitterrand on vastu mitmeleosale

selles -ameeriklaste plaani uur

t6Gs, el soovinud ia seda siiski kri-
tiseerida koos Gorbatshoviga. Mit-
terrand oli tagasi Hikanud Wash-
_ ingtoni -kutse maailmaruumi ulri-
mise siisteemiga kaasa tectamiseks,
mida formaalselt nimetatakse stra-
teegilise kaitse initsiatiiviks. Nii] on
Moskva kui ka Pariis mOistnud
hukka maailmaruum militariseeni-

mise, 7

Prantsuse vValifsuse esindajal ei

andnud Jahemaid teateid kohtyumi-

sest, kuid nimetas diskussiooni |

,vaga iildiseks, mis on tavaline
_esimesel kohtumisel kahe maz
_Migipea yahel, kes ei tunne veel
: killalt teineteist", :

‘Gorbatshov valmistas oma -n lige

paevalist Kiilaskéiku ette aie
intervjuuga prantsuse televisiooni-
le, mis on esimene ‘selline antud
ldiine televisioonile, mis anti edasi
' kérge. kulalise saabumisel Shiuses

 Korge 7 |

N. ‘Liidu jubt M. Gorbatshov
avaldas uue plaani USA ja N: Lii-
du rakettide vahendamiseks. 50%
vOrra ja‘ pakkus vdimalust. Prant-

‘susmaale ja Joglismaale omayahke- -

D listeks labiriikimisteks nende tuu-
marelvade arsenali tile, Ta ettepa-

partamendis peetud kones, sisaldas :
kolm Osa.

— Vihendada USA ja N, Liid
rakettide arvu, mille lennuudates |
on teineteise tertttooriumile 50%
vOrra ja keelustada maailmarunmil
relvad. :

— Pidada {abiriakimisi Prant-
susmaz ja Inglismaaga nende tuu-

‘marelyade arsenali v4hendamiseks,

—Eemaldada méned keskulatn-—
sepa N. Liidu raketid, mis suuna-
tud Liadne-Euroopale.

Ta ditles, et N,. Lit on viéhenda-
nud oma SS-20 keskulatusega ra-
kettide arvu Ida-Eurcopas 243-le,
mis olid paigutatud 1984, a, juu-
niks, enne kui NATO alustas oma
572 tiib- ja Pershing-2 raketi pai-
gutamisega Euroopasse. N.- Liidu
andmeid ei peeta usaldusv&urseiks,
kuna NATO teatel on. venelastel
441 -sellist raketti nimetatud plir-
konnas.

(Jiirg ik. 6)

—OKLENK
Indianapolis.

ueljapiievast, 28, nov.—30, m0.
Inf. 1-(812) 333- ‘O1T7

nek, mille “avaldas Prantsusmaa —

: _Gaiphond »Pohjala Tittarde"

~ JOULULAAT ©

_ pithap., 27. oktoobril kell 125.
Eesti Maja keskmises saalis.

Miligh KASYTOID, KEEDISEID, JOULUDEKORATSIOONE
JA PALTU MUUD.

KOIK TERETULNUD!

De nest Li el 1