. ajdtidude
Biuhtkond.

me,. keda Ingedes tekkih -
pol nelst. on oma *nAise

3 havineaud koos est.
on tnhat mele sb jamece
i] KEE ‘meenntust, | mo

ekulu 70 centi

JARAAMAT-

holmis 1979. ‘286 Uk.
'o Pajult, 17 kaart! Best! -
of i joonistanud Vello Kallas.

or olnkordi, teeb Jireldusl |
le kinketeoseis.

Ysaintekaln
oh B TALITUSES

¢ ROKARAAMATUBT.

= She”

. livi Piirisild —
aatekniuga Can: $15—-

) ocrell talus.
a Las Angelesist

sodiraamat:

:NDUSKOOLIDE ©
PORTE LAULIK" :
elantik 8) |

a, postitec: L. MARLEY,
MR 38 ja VABA EEST.

. bie . tulevik kohta,*

‘Avasin Jaadiku ja nahtavale tuli
Kk, ‘ndruseid kaarte, millega &p-

e. ;Linnapdletamist" méangi- :

a viie- aasta eest, kui plrast laka-
ha pidime viibima toas.
.Vaatame siis, kes meist on see,

gu luuletistes Seldakse; ,,valjava-
d neitsi". Ja keda’ saatus siis ta-

6, see on slis sOjavdelasele mad.

td, ja teised kaks, jah — taga- -

on ja jatku valitule. vaba: ‘miing,"
; akisin.,

j ;, Fuulepea, milline taieline mbt.
Mtus,* ditles Evelyn vihaselt, ,,Mil-.
fie lollus! Nagu’ keegi voiks, sti _

mst asja uskuda —'

y3Ega meil el. tarvitse seda usku- :

a. Tahendust pole tal mingisugust,

in apa taidab aja, kuni kell tee-- —
@uda ‘kutsub. Kogu parastlouna on
itkninii olnud..igav, nii, et: yoine .

ka veidi JObutseda.
: Valjas peksis vihm vast aknaid

urb valjavaade viis meeleheitele., -
Ombasin puriase kardina ettes
ancy segas tuld kaminas ja Eve-_.
in (ehk. kiill- ia seda el: tahtnud) .

ihutas end J&hemale, pannes kdest
amatu;- Segasin kaarte,

atud,
: - Hitva. Tosta, Nancy. Utlesin,
bannes paki. tema etfe. Tema tés-

is ja Evelyn jagas kaarte: ,,Valja-
ralituks osutub see, : kellele  jaab.

Sige suurem kaart katte,“ hitid-
moe be

“.  Virskemad uudised lnete
‘—" VABA EESTLASEST“

7 valitsuselt,
gaasi- vOi elektrikiiticle. oma kitte-

| viljaspool tiiiaega:

vyAitab juba, need on: killalt se

. ~ Yalitsuse | toctus —
cet kiittekeha muutmisel

(CANADIAN SCENE) | — Ma--
| jaomanikud, ‘Kes Oliktlitelt kas gaa-
si’ Vou ‘elektriktittele ile lihevad,
 Saavad. ‘valitsuselt, toetust poole ku-.
- Inde ulatuses, maksimaalselt 800
” dollarit..See toetus on antud selieks,
“et. majaomanikud Slikiittelt saasi-
voi elektriktitte peate iile laheksid
- ming aitaksid Glienergiat kokkuhoi-

da. Et seda teha tuleb- ithendust
vitta Kas gaasi- v6i elektrikompa-

tiga, kust dihtlasi-ka valja antak-

se formularid ‘toetuse ‘ saamiseks
Eraviisiliselt Sliktittele

keha kohandamine: ei ole lubatud

ning sel puhu! j@ab- ka toetus Sra.

Kui te aga kavatsete kiitteks kasu-

 tada = puid, paikese- vai propaani-—
~ energiat, astuge tihendusse. Energy,

Mines and. Resources ministeeriu-.
mig oma provintsis, Kui te kavat- -

sete osta. puudega ‘kietavat ahju,

_. Slis tehKe. kindlaks, et ahi kannab-

CSA templit. (Canadian. Standards. _
Association) ning on CSA poolt
| heaks |
 ritklikku. toetust ei saa,

Kiidetud. ‘Vastasel . korral

23 Sllekeldrisse,
| kord oma varasemaid- natsipartei |
L kokkutulekuid. Gflekannu juures ja:

ENN ALFRED

ADVOKAAT-NOTAR

-, Room 16€2, Royal Trast Tewer

Toronto. Dominien Centre

Pastiaadress: P.O. 326, Terents -

Ont. (Bay & King) MSK 1K?
Telefon: 8 R777 ~

. ° tundi telefoni valvetoenistua

FED ROLAND LAAN

“advokaat-notar,

133 Richmond St. W., ‘Ste 785.
“‘Torento, MoH 23
Tel. 364-7872 _

on . Pr |
. .
z | -
'

J

' VABA EESTLANE

unk EESTLANE teisipieval i6, vechruai 982 — ~ Tusa, F February 6, 1982

Nahva sodur Mesilane”

Mati Laansoo kirjeldab eesti noore elukaitke

-Vancouveris iimuyes ajakirjas » Vancouver (Jaa nuar 1982) ilmus Mati Laansos artikel Over there .

 &
i”
4

/ The good soldier Mesilane“. Autor. kirjeldab Trais kirchenit, Austria pogcuikelaagrit, 25 kon kaugusel |
Viinist lGunas. See peaks majatama 1500. inimest, aga. 200 Poola pogenikky on saabunud. piievas fa | |
' Austria .ametivéimud kardavad, et tildary voiks tousta sel aastal 100. 000-ni, Selle olukorra -valtimiseks |
noutakse niutid aatelt Sssesvitjailt vitsasid. 3

Poolakad sOitsid otserongiga Vars-
savist laibi Tshebhoslovakkia Viint,

mida ’ nimetatakse Chopin-Expres-

'siks. “Feine marsruut on -Tennata
Budapesti ja sOita sealt rongiga
Austriasse, M$ddunud joulu ajal

kOvendati kontrolli Austria pir jz

nouti labisdiduviisat, aga pOgeni-
ke vool jatkus, mis tahendab Aust-
ria elanikele 50 _ Miljonit, dollarit
aastas.

4. Laansoo toob konkreetse jub-
tumina Riho Mesilase pogenemise.

kes pOgenes mOni- asta. iagast
Vint kandy, knid kelle tee oli
palju raskem. |

Ta. iseloomustab Mesilast: Kes on
vaca huumoririxas mees oma sv-
re keha ja-alati naerulise naoga.

-Laansoo kohtus Mesilasega j6u-
Jude ajal. Miinchenis; kus nad 1ak-

sid. koos kuutsasse "Hofbrauhausi
kus Hitler juhatas

saksa muusika mitras Tadkis- Mesi-

lane oma eluloo,

.Mesilane lOpétas | keskkooli

+ 1966,. kavatsedes saada kas nait-
 lejaks | vor
Tema vanemad ei ndinud siiski tu-.

kriminaaldetektiiviks.

levikku pojale Javalaudadel,,
anist6ttn ¢a .valis. Tallinna - Sbje-

vaepolitsei Akadeemia, kus tema

| jJoomakombed j Ja naistega. suhtle-
mine vilsid kwus Kune mem. val-
jaheitmisele.

Ta astus siis Eesti Péltumajandus-
akadeemiasse Gppima piimandust
Ja. karjapidamise tehnoloogiat.

1969 hakkas Mesilane kirjuta-
ma humoorikaid ‘artikleid vaikeses
ajakirjas, mis ilmus Eesti POlluma-

janduse Seltsi. pool, Hiljem voitts.

ta kaks aastat jérjest kirjandusau-
hinna. Ajakirja toimetaja sugeree-

_ ris, et kormmunistlikku ‘parteisse .as-
— tumine ‘aitaks teda tédkohal edasi,
-' eriti raadioringhdlingus ja selleks
~ ajaks, kui ta lSpetas veterinaardok-
torina £974, oli ta. ka taieSiguslik
‘kommunistliku partej Ilige. ...... ....

Ta. jatkas ringhBlingus* popu-

‘laarseks saanud humoorikat raa-

dioprogrammi pOllumajanduslikel
teemadel: ,;Tere hommikut, farme-
rid!“ ja see sai [OOknumbriks, kuni

, ta Haks sOjavikke sundaega teeni-
| ma ning valiti ohvifseri kandidaa-

| - diks. Parast aastast teenistust ta;
1 vOinuks
t Olakud.
| - Mesilase iiksus oli strateegiliselt |
| tihtsa lennuvélja julgeoleku_ iiles-

_ yn
|

SATHURST

—— KING Sl Yo |
| yVaba Eestlase“ toimetnse jo |
 -takituse ‘asukoha plaz

TOIMETUS JA TALITUS ~

_ avatud esmaspHevast
Teedeni kella 9—-3-ni

| -Telefonid: toimetus 364-7521

| _. falitus 364-7675
Toimetajad kodus”

. Hanogs Oja. 481-5316"

~ Kuulatasi yGetalise vast:
| nadaia. esimesse afalehte kuni
| esmasp, homm., kella 11-ni ja

| nidala teise ajalehte Kuni kok |

map, homm, kella 11-ni.

. KUULUTAMINE,
| _VABA EESTLASES ~~
on tasuv ajalehe lataldase
_Jeviku- rOttu, |

. Kuulutuste hinwad:, |

| Uks. toll tithes yeerul
 f esikiijel O20
| tagaktiljet -.

KUULUTUSI VOTAVAD

| i. Vaba Eestlase falas

~ - 135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675
Postiaadress: Box 70. Stn,
Toronto, Ont. M63 3M7 -
- Talitus valjaspool tSaega:
Helmi Liivandi 251- 6499

2, Mrs. Leids ‘Marley
. Postiaadress: -

a) Parravano Ct. | =
Willowdale, Ont. M2R 388 |

_ Telefon: 223- 6080 a

saad nooremleitnandi ~

annetes 28 km: Kaugusel Poola pii-
rist, Teenistus selles piirkonnas oli
fullltay.

‘Ukrainlased

vihkasid: -yenelasi

. isepi rohkem kui eestlased seda

feevad ja ihtki sidurit ei: tuba-
tud lennubaasist Hinna, |

Kord oli ta ridkinud he Yana ta-

lunaisega Jaibi traataia, Naine ni-

| metas teda ‘fashistiks, siilitas tema
i poole ja needis teda, Natside ajal
| olid nad -vaéhemalt’ voinud- oma
. karja kasvatada.

Baasis ci olnud inaisi ega meele-_;

+. lahutust — ainult tonnide ja ton-

nidé viisi' puhast alkoholi (piiri-
tust), mida hoiti killmunud lennv-
kimootorite startimiseks. Seda too-

dj vagunitega ja see sai ka. koos-..
seisule  vahetusrahaks mustal tu-.
“Vaatamata N. Liidu armee mi
rustele, et tuleb igale sOjavaest va-

| oe | _ aasta. siinnipdev. Vellinges, Skanes. ‘Jaksid ,,Jinkumiele“ ja -

rul. Mesilane, kes oli puhta alko-

| holi jooja Juba oma veterinaari-

; (Surm

| "Talvemaastik

Spingute pilevist, veetis oma aja
Koos teiste seltstmeestega joobunud
olekus. Sodurid kallasid. klaasi pu:

hast piiritust tiis ja. segasid selles-

se lund, heitsid kurku. ja. viskasid’
stis end limme lennukirataste kor-
yale magama. :

Parast 9 kuud teenimist ta esitas
tihifitmi stsenaariumi ipap2evase
ndukogu julgeolekw valvurite elust.
Uudis judis vahehaaval temanigi,
et sellest tehakse 15-minutiline [ti-
hifilm.

tthe] hommnikud kui ta‘ olf mine-
‘mas ofa valvepostile, tuli kask, et
ta paneks selga oma vormiriietuse

_ ja raporteeriks armee ringhialingy

sektsiooiiis,

Onnelik Mesilane kujutas - ette,
et see oli esimene aste valveliiesan-
netest vabanemiseks, Kui ta astus

valja .autost, mis: oli tulnud talle
jarele, markas ta et TV-saatejaama:

torn oli-linna teises-servas,

- meliste ametnikega.

See - oli Spetsiaalne ShujSudude
Niifid koitis talle,

Luureosakond.
et ta oli ‘endise WW2 SMERSH
sspioonidele!) — peakorteris,

“vastuluure osakonnas, mis oli kar-

detud Ukraina KGB eelkaija.
Mesilane uskus veel, et sOjavagi

tahtis talle anda meeldivat alterna-
‘tiivi julgeoleku .kohustuste vastu
huvipakkuva mecdia-alase tO6ga.
Uks vanemleitnant karjus talle, et

ta.paneks oma:sineli n6Gbi kinni,

: -kut teda viidi akendeta ruumi, kus

oli laud kahe ‘tooliga. Seal luges
teine ohvitser ette ptka rea sibtidis-

tusi, tapsete ‘kuupievade ja kella-.
aegadega, mil.Mesilane oli titelnud |

halvustavaid asju N, Liidu kohta.

Temalt nOuti-enese sltiidi tunnista-

mist, Slilidistused olid  satiirilist

laadi, mitte nuvord kiltinilised kui

humoorikad ja need olid dSiged.

Mesilane ei naéinud mingit pohjust:

eitamiseks, kuna ta oli toesti end
nii valjendanud. — -
Kurd ta fiickuulamine Kestis

seltse pieva, tema kuriteod basee-:
Tusid.
N; Liidu armee. ja sUsteemi nacru-

standardstlidistustel: laim,

yaaristamine, -

propapeerimises kuna ta oli riii-
‘kinud oma kaass6dureile N, Lii-
. du okupatsiooni tOclisest iseloo-
moisi Eestis 1940.

Ldpuks lepiti kokku, et. kuigi ta,
kuriteod olid kergeloomulised, ta

ei padse siiski karistuseta, Tema

suureks kergenduseks oli esimene
samm tema We kohtu pidamisel

parteist -valja heitmine. Ta viidi.

ohvitseride messi, kus teda tutvus-.
tati natsionaltstliku . agitaatorina,
mil pulul. Mesilane pidi Ule clama
|. alandava hetke, kui ta kaasohvitse-
rikandidaadid ndudsid tema. kohest

vangistamist,

. Jérprmiseks kolmeks xuuks pandi

Mesilane pdlu alla. Koidust hama-

rikuni puhastas ta potte ja panne

kuni tema -sOrmekiiiined: tulid Bra

nil,

Kui ta ei olnud enam sunteline
oma saapapaelu solmima, ta ya-

hastatt sdjavaeteenistusest ja
” saadeti kojy.

"tab Jeht:.

tis, Livlandis ie Parast tii- aga: sbitsid. suurtelt. miagedelt ni
- tarlastekeskkooli:

- - Revalis Estlandis, 1932 tuli ta Root-

Sal vaixenuhi Ulesande,

da k&sti minna, hoidis peidetud |

taolist Festi T'¥-s.

: Doonaul sOitva laevaga.
Ea oli jOudnud miiiiridesisesse

hoonesse, mis oli tdidetod spet-—
‘siaalsete. valvurite ja korgeauast- |

-ber nurga trepi poole. ja varsti val:

. Toimetusele saadetud
_kirjandus |

Mesilast sittidistatt natsionalismi

SATSIOONIDE, BULLETAAN Rr. del kes polnud enne suusatanud!

- tele ja poistele 1982. Noortele huvi-

ja nahk oli verine  kiinarmde 5 on sénad, ndppudel on nimed',

4 ,

bastatule iagasi anda ia” -eelmine ‘ae 7 TORONTO LINN
‘yeerustuskoht: ¢siviilis, juhiti. Mesi- } 7 ceEW mE

|
Jané Vilsakalt vilja Tallinna raa-
diohoonest ja pidi oisima omale. |
flitisilist (66d, 2° :

Vahehaaval ta leidis jille 106d |
yeterinaarina, aga tihel paeval ki- |
lastas teda KGB ohvitser, kes |
avaldas ‘oma kaastunnet ja ities, + :
et kui Mesilane, soovib. oma Ting-, |
hadlingu t6dkohale. tagasi, ia voiks | |
teda -aidafa, Mesilane néustus ja j
kes lahe- | Jargmised”
nedes inimestele, kelle juurde te- |

mikrofoni keha ktiljes, Tema ring- | KOIK Ksimene
haalingy karjaar hakkas jille Sitse- |
ma j@ temast -sai midagi kuulsuse _ a QVARDS) AS. veebr.

Mesilane. oli plaanitsenud pige- | |
nemist léénde: juba 1973, Varsti :
avanes see vGimalus talle. Teda |

Opetati--juhtima —reisijate gruppe 1

_ I

Seal oli 39 eestlast pardal, tema J
ulesandeks olf neist kiimnel silm [|
peal hoida ja informeerida KGB
ohvitserist lemat igatthest, kes |
miles pogeneda. Oo a 7

Oma 29, siinniptieva hommikul |
asus 40-inimeseline grupp ringsOi- |
du: bussi ja grupijuht hoidis riende |
passe. Mesilane olf juba Viini |

-” plaani-omale: pihe Sppinud ja kui |
‘turistid

asusid kunstimuuseumi, .
tundis ta-selle limbrust ja laheda- |
] ténavaid, Hetk oli tulnud, mida..

ta oli oodanud.

Kui teised asusid . peagaleriis,
laks. Mesilane toaletti.. 60 sekundit:
hiljem, ta astus vilja, pdtrdus tim-

jus kOrvaluksest taksopeatusse.

" Mesilane hiippas | 148nde taskns
| sauks USA eatkonda ‘uSAS oskkooli. talipiev. ‘Me laksime. De-
svi saatkon “yil’s Elbow’sse suusatama.

Ta anti Tolstoy Foundation’. sditis Eesti Maja. eest’ vilja- kell
hoelde ja veetis 9 kuud Traiskir- seitse hommikul umbes neljakiimne

Laupiieval, 30 | jaannaril oli eesti

-cheni’ p5genikelaagris, Blu Korral- unise lapsega. Koigile lastele -pol-

dus vahehaaval. Niitid tédtab Riho nud istmeid ja nad pidid, teiste sii-
Mesilane Radio Free Europa — les istuma, sest buss oli nii. tais.

Radio Liberty .juures, saates tsen- -Isegi'! kui Koik olid visinud, ei 344-
o aud keegi magama. Me miangisime:

seerimata ‘uadiseid Festisse.
— — kaarte, sdime-terve paki kiipsiseid
ara ja vaatasime kuidas iiks poiss
Proovis -Visata . banaanitiikke telse
- poisi suhu,

+ Kui me viimaks kohale joudsime, |
BALTIMORE EESTI ORGANI oli kdigit vga hea meel, isegi nen-

167 —. 1982. Sisus: R. Troost , kee | Me © valjusime DUS sist ja laksime
hu noudjad“, B. Kangro lunletsiik-  chalet’sse", kus’ riietusime  suusa-
kel .Veehruar‘,

siski“, ,,Opetaja Rudolf ‘Troost! rastasid miesuusatamist, aga mé-
lahkumisteenistus EELK kogudu- ned laksid koos dpetaja Ene Liidi-

ses“, kirikudpetaja R: Troosti kiri gu ja koolijuhataja-Edgar Marteni-
billetaani voimetusele, T.E. gu ga. murdmaasuusatamisele. —

»Laulumehed 31. aasta tegevuse tid, panime. need ‘Jakkide kiilee ja

ni kulude-tulude aruanne, hihitea- 44 Wonel oli suusavarustus omal

‘Teine
LINNAJAQD osamaks ‘osamaks

Buss:

-_teised

H, Visnapuu ,J4 tamise jaoks, Enamus inimesi har. |

1982. A. KINNISVARAMAKSUDE
ESIALGNE MAKSMINE

of.

- Kooskbtas The Municipal Act’ iga ja ‘madruse 1 nr. 73-82 koha-
selt mis linnandukogu poolt vastu véetud 15, jaanudril 1982, ‘on
kinnisvaramaksu esimese nelja osamaksu thtajad 1982, aastal |

rains |
ostmaks . }-

Kolmas |
osamaks

15, mértsil 15. ape 17. mal yoo

- Ulaltoodud ‘Whtpievadel maksmisele kuuluvad esialgsed sum-

mad 1982. a. kohta,.moodustavad poole miédunud’ aasta pro-.
milli miirast, tilejiinud osa kohta. saadetakse arve aasta kesk- 3
| paiku j Ja see kuulub maksmisele jalle neljas osas. a

‘Esidlgsed kinnisvaramaksu teated on “viilja saadetud. “Maksu- 7
“maksjad, kes-ei ole seda veel saanud, peavad sellest kohe teata- - |
ma Tax Information Counter, City Hall, vou tel. 367: 7135.

_KINNISV ARAMAKSUDE MAKSMINE

informatsiooni. arvete ; tesuumise viisi ja koh auhtes eiate bro |
~shuuris, mis 00 arvele juurde lisatud. | |

ow. A " muioin -
City ‘Treasurer. —

—_

Eesfi Keskkooli suusapiey

data, aga ma -kartsin tiga . palju.
Lépuks hakkasin sealt alla suusa-. |
tama ja sditsin paris histi, aga tks .

poiss sditis multe. otsa! Mu suusk | ~

tuli alt dra ja seda oli viga raske .

'jille’ tagasi panna, Aga .viimaks
‘kui ma mest alla joudsin, nigin,

et koik- mu: luud .olid ikka terved! -
Me pidime kogunema , chalet?- :
sse* kell poot neli, et: varustust ta-

gasi anda ja Koy sditma hakatg. - -

Vaga vasinud gripp noori inkmesi

‘kogunes. bussi juurde, aga kigil- —~
olid jalad, luud ja liikmed ikka ter- °. -

ved. Ainuit: valutasid natuke, Poole
tee peal paljud jdid magama 3a
istusid: vaikselt voi. THH- .
kisid, et mitte liikmetele haiget ter
ha! . |
Poole seitsme ajal joudsime. Ees-

ti Maja. ette tagasi, kus meie. vane-
mad meid murelike nigudega oota-.
sid, -

Ma usun,. et Kéigil oli fore: - pliev.
ja et nad tahaksid. jargmistel. aas-

i" tatel jalle talipievadele soita! ~
algul", lehektilg noortele, bulletaa- laksime siis suusavarustust Yenti- -

_Squara’ Ranne oo

teid, informatsiooni ja aruandeid. kaasas ja nad liksid kohe suurelé .

LEMBITU NAARIKIRI tidruku- sxe}6 ja proovisid. alla suusatada.

Oli ngerma-ajav vaadata kuidas
‘Koik proovisid suusasaapaid jaiga
panna, Peagu itkskr tiltdrukuist. ei
saanuad oma suusasaapaid kinni
panna ja pidid poistelt abi ktisima.
Viimaks said kéik saapad jalga,
trampisid suuskade juurde Ja. said
| paar: sttuski, mis: sobisid . nendele.

pakkuvas “sdnastuses  kirjeldav
, Jaanuar. kui naédrikui, oma raa-
matukogu korraldamisest »SINUYaa-
matukogu‘‘,. yanasOnu ja. ,,Sdrme-

lopuks . Jamesiiire laulusénad

»Kohtamine Kotkajarvel. |
a |  Kepid 14 suusad kdes laksime valja
90 aastane Skanes ja viieteistkiimne minut parast sai-
Sydsvenska Daghladeti. slinnipie- megi suusad jalga! Sils Aaks suut-
vade registris oli Ara tocdud Ees- satamine. lahti! , .

tist parineva Wally Johansoni 90- Need, kas -bisti ei suusatanud,

soitsid
Juubilari elulookirjelduses jutus: ‘sealt alla, sest ei julgenud kirge-

»Ta on siindinud Dorpa- matele | migedele. minna. Teised

| kautbandus- tiiresti ja suure hooga alla, et pea
épinguid Sal ta . aha Dorpatis ja pall ] | nainudsg neid!
Umbes kella ihe ajal tulia Koik

si ja abiellus Malmiés. Koos: abi chalet’ssa’ tagasi ja s0id- kiires-

 kaasaga pihendusid nad. aianduse- ti lounat, et jalle suusatama ruta-

7 aastat tédtas ta Gyllene . Gripent |
jaures Malmis.*

: ynuutmata naitamaks, at veel Aas-

 gaksa kohanimesid:

Je, .eriti tomatikasvatusele ja 20 ta.

tal 1982 tarvitatakse Rootsis: balti-. le miele, millele ma’ olin, jaanud
»,Dorpat, fLaiv- eelmisel aastal ega julgenud alla

land; Reval a KOK. Rysslandis!

ee siita, aga siis kabrtsin nii viga, et

jain jalle peatuma. Moned stiusata-
- Jaid soitsid minust médda umbes-

Virskemad nudised Joete.

sV¥ABA EESTLASEST’. —_ - neli- -viis korda enne kui sealt alla

"crate ERSTE A sain. Mu sSbrad proovisid mind ai-

nendega suuremale miele — — sama-.

tulla! Seekord sain pool teed alla.

J mibkelson *
75-aastane -

“Stokholmis tihistas 25, ‘jaanuaril |
oma 75-ndat siinnipieva end. Eesti ..

Rahyusnoukogu: esimees javeesti  . .

sotsiaaldemokraatide | : vilismas
koondise esimees, oigusteadlane ja
endine .ajakirjanik Johannes Mih- °.

-‘kelson: kes on palju aastaid tegut- _

- senud ka Eesti Komitee juhatuses..
Juubilar on eesti hutisid kaitsnud

-paljudel. rahvusvahelistel tédlis- ja —

ametiiihingulistel

Juubilar toimetab eestr

konverentsidel:
otsiaalde:”

_mokraatide ajakirja ypoide’. Kor,

dumaal oli ta iseseisvuse lépul Va
ba Maa" ja »Rahvalehe" toimetus. _

: liikmieks.

Norra ‘qjaleht: |

, Ma olin ise - soitiud ainilt Jin- | Neeme PG |

kumiiest" alla, aga mit sobrad war |

_Bergens Tidnin- |
ntervjun-

Norras ilmuv
gen" avaldas) pikema

Bergenis: stimfoouiakontserti juha- » :
-tanud Neeme Jarviga. Selles jutus-  - *

tas WN. Jarvi ka! Eduard Tubinast

das ta kiimnest stimfooniast, mida - pale :
‘ta pidevalt juhatab erinevates lin. — -
nades. Bergnenis’ esitati jargmisel a

pieval Tubina IV siimfoonia, mis-
‘puhul sara ajaleht avaldas 5, nev.
‘pikema intervjuu Harri Kiiskiga.