: : _ Employment an ; oo | . teid, siis aastaid, mis 1ébisid oku- | kiilljed fotosid. | 16-sse majanduslikku piirkonda. Hiljem, 1978-ndal aastal, hg immigration canada immigration Canada -- | patsiooniajad uni kedumaalt| Raamatule on Yello Hubel and. : me jaotame seda programm o4-ks plirkonnaks, nii et : : oe — : : lahkumiseni ja Rootsi pagemise-| nud kauni kujunduse. 2074 lehe- || ‘todtuse Kindlustus peegeldab veelgi paremini kehaliiy = oer Bud Cullen : | { , wi ‘ii; kust lahkuti jille edasi Kana- |Kiiljel ef avaldu mitte diksnes ie. tooturu olukorda. pT ae _ | Manisg ! dasse. Siin-saji ta elut6éks Toron.|suure tOGmehe elu, vaid suurosa { titi : ae 3 | | | to Eesti thispanga loomine mille | Seda aega, mil ta clas ja tédtas | : | | —— . a | morvale Kerkis Joekéarusse oma! oma maa ja rahva huvides, usku-.f | | Pe . oo ST a I i ‘imatare suvituskoht. | Be et lihistegeyus on paiksepais- : | ee _ . : ——- | ' | . ) F ' Telses osas on’ hiograafilist. teks rahva ma jandusele - ) , merece men eee ee mente tie eeneincgnney “arsenite rate gem nueenie : vormis. Selle jarel patruli siirdus | skidldikadul ~- kus elas Inglise s6-] Ettevaatlikult uudishimutsedes}et kone oli helilindistatud. Kaisin 4 mu korvallaua juurde — ja leidis | jaline esndaja Magill, elas teata- j kiisisin, miks ta on diiirinud korteri{kGnede kuulamise. osakonnas, kus 3 ‘|lavalina aila peidetud minikaame- vasti ka inglane Walter Brauni ni-|Helsingis, kuigi ise asus teises ko-|selgus, et proua af Enehjelm oli 4 ra. meéline agent. Otsustasin léhernalt : | : Bleck olf varvanud tema sakslasi ral teadete saamiseks pédrduda kuidagi taihtsusetuks pidanud ja -sooritanud oma algatusel: uurimi- . deist salahwreniitidest, mis mele _vork —- teisiti Geldes meil pidid -iilemise korruse terrassil 1éunat oon Many . ae see am rT eo a ee a "oat Meee bie a ee . oem 1 ™ Cn J . wea i - a “ary i a a) es are aan a getty tea heat EESTLANE neljaptieval, 3, yetsembril 1977 — Thursday, December 8, 1977 pe nE PE . . . : at eee ee eorP eee ee ee ee =: ie ea 2 7 1 eS CE en a Pe-teS 0d Sees: " 1 y Le. . . a moe ta he \ — hs oo mL SAPD Ne cee gene eM nat he gehe™ Ag gE arian gh ynny anatase Ete NI eg ne ne anne ne he Sa Shien Raa SAORI? SES Reece RCA aR! aN a eg oA aay 8 ogg a Ee ila alas saa a ieee a a" ee ee 1, ei a he Po etee ee + ae . BRR ee te Ce Seer Pe, 2. eee ht ee ce tia So '., i] ry a a 3 7 ean mi 4": ant . Teo ose ADD gD tf ot fae he i! ts eee) a0. ee TT Mites “ee et ee oe ee eee te ee ee ee ee Sch ve ah : teat aoe et began ae RA i fen Spi En, Sie 7 ae i 7 - ete re sale ae SAG ay Coie ear! Uus seadusandlus on muutnud moningaid (Bolas Kas én voimalik saada endist rahasnmmat? icindlustuse (Unemployment Insurance) programm : : Vasakult Harri Miurk, Tiju Kask, Ernst Vahi, Valve Andre, Rein | ; . od andre ja Rita Si péhireegleid. Absoluutselt, Tédtuskindlustuse abimaksu mir on : ) re ja Rita Sui. | k . | | Uldiseit, icolvutisuse ja makemis reegleid on widala pale icie keskmnisest Kindlustatavast’ : ay semali.ni £66 : | 3 Trumbid foovad fu [lsd sl tie iat vt nthe gms =6=SO(t(‘d; | 3 | piirkonnas kus tédtusindlusiuse noudleja elab. - Gifs on veel emaduse, haiguse ja 65-2 sastase vannce 3 -toetusmaksud? Kas seat on mingisuguseid muudatusi? Haigustoetust maksti ainult ndudluse esimes@ = : 1 38 nadala jooksul. Niitid seda makstakse Bkskoik mis ajal a terve abimaksu perioodi jooksul. 3 TS-nédalane emadustoctus ja eriline thekordne toetu- ss maks 65 aastaseks sdamise]l jaavad endisteks, | | i Samad isikud maksavad endiselt programmi eest | : ) leidmise kui. ka selle jatkumise lihtsust vi raskust selles | Parlament on otsustanud, et isikutele, kes elavad - i . plirkondades kus on palju todtust, antakse teatud’ | scodustusi vorreldes inimestega kes elavad kuskil kus ipovolmalus! on rohkesil. Eesti Omaaerse seliskonna ° omapirased tegelased: Tartu no- iar Manivald Sinisalu, avaliiu elu | . uur |,jOomm", f mcodne seltsktonnadaam, Hubert ‘et voib karta: raksuks | tahti min Ino. | § 5 Lehmnus, rikas vanapoiss, kuuror- | | mist. — ,,Plissirohutiinn. Uks si-'} .. © inimesele kes parajasti on oma fickoha kaotanud? di frant ja ,suur. nina’ Parnu)/de ja plahvatab!" — Kiisimus on . | | pangas, Olli Naano, nocr talent ! vaid seltes, et kas minna ja va-i J teatristuudiost, Oku, i liépilane, | nale nospel ekstra sisse Itiiia?. ‘kes arvab, et kui eesti pois ss k6-|VGi tsusata ~majaprouale kilk | leb, — siis. | korva? 3 nele kdige oma Wictzschega Liiga palju ei tohi reeta huvita.:| ning maailmaparandaja Kati Nur- | va, poneva, vaimuka ja idbusa’ mik, tiitarlaps, Kel vole romeaani, /Komoodia sisust. Nd&idendis en- cast “mehed on koik kole yOima- | da AS Jargneb liks iillaius teisele ja , |lépp? — Naidend esitatakse lau. |} Wadi" — selle ikireva tiilipide ge- B8- | wicwal 10. detsembril kell 8.30 6. lerli oh eesti sonasepp Hugo Aladdin teatris, 2637 Yonge Str. Raudsepp meister cult lavaliselt ; {a vlokli PObja pool: Eglinton L). elavaks loonud oma kombédias | , wees, Kelle kaes on trumbid Tegelaste vahekorrad ja arn: SE ST .! = = el a ee re tr ee ee ee eg ee ee ae te tates /. Fotol nieme » heatusulisi peolisi Kanada Festi i Teatri lavastuses: | =] ly it ee ss alk “TT See on ju koik yaga hea. Kuid mida tihendab s Sep 4ndal detsembri] muutuvad sisseastumise tingimused. Piirkondades kns on vahe tédtust, ndudlejatel on vaja uni 14 nadalat kindlustatud tod enne kui nad voivad saada téStuskindlustuse abiraha. See iwthtub ainult seal _ : _ las on kergem tidd leida ning seda 466d jatkata. ‘ - Piirkondades kus on palju t0dtust, ndudlejatel on 7 vaja ainult 10 nédalat kvalifitseerimiseks. | _ Kuid 4-nda. detsembrini j8ab endiselt vajalikuks . &€ nadalat sisseastumise eeldusena, vaatamata elukohale. t | eee oy . . . t lh eer ie el re el - . Kas lahen endiselt samasse tédkindlustuse (Unemployment Insurance) kontorisse?“ ————" ot nic er | = ee ee TE . . . . rie ale — EP Ja. Kuni tédkindlustuse (Unemployment Insurance) Kontorig ning Kanada Inimjou Keskused (Canada Manpower Centres) kolivad kokku, muudatusi ei tehta. Kas see bik mojustab ootamispericedi? ee ee ee es ere ‘Tddtuskindlustuse Komisjon (Unemployment Insurance Commission) ning Inimjou ja Lumigrat- slooni Osakond (Department of Manpower and Immigration) on niilid Kanada T66 ja Immigrat- Siooni Komisjon (Canada Employment. and Immigration Commission). Veel monda aega leiate | mele kohalikke kontoreid TéGkindlustuse Kontori ja Kanada Inimjou Keskuse nimede all. Kuinad Uhtuvad, hakatakse neid nimetama Kanada Teenis- tusekeskusteks (Canada Employment Centres). Wi. 2-nadalane pohiline ootamisperiood jatb ‘galpool endiseks, — ‘Endisteks jiivad ka cotamisperioodi reeghid juhul kisi : ndudieja on ise i6ékohast loobunud kehtiva pohjuseta vGi to ‘ii teda on tOGIt vatlandatud halva kéitumise parast. ! Sellistel juhtudel nOudlejal tuleb kuni 8 nadalat oodata : - g@st alast kui teenistus lopeb ja rahaline toetus algab. — a eeriakel . a _ Just kéige paremaks - jéulukin. kide ostmuise ajaks ilmus moéodu- nud. naidalal Salme Ekbaumi koostatud ja tolmetatud raamat _, Uhistegevus on pike”, See on piihendusteos thistegelasele Ar- tur Ekbpaumile, Rsimeses osas on §. Ekbaumi millestusteos ,Aastad Artur Ekbaumiga", ius. vaadel- dakse A. Bkbaumi-. kodutalu, meenutatakse esjmesi kokkupuu- ia bibliograafilist 4. Ekbaumist. Dr, EK. Jétvesoo vaatieb teda pal-! lumajandus- ja lhistegelasena, | prof, K. Inno tema Kirjanduslik-., | Ning kui kauaks vib seda toetust sada? ku tegevust tihistegevuse alal. Li | saks lijhiartikleid ja sdnavGtte’ : | | 9 Engine maksimusm 0 oli St nadalat. Vis. maksimum oa A. Ek : jarelhtuideid temalt ie saretnit | a Kuid 1t-ndast septembrist saadik peegeldab nidalate Geid tamale, kajastusi ja kizju- te. || | ira towne EL uae kvalifitseerub ka téiuse mast Kanada tihistegelikus alan a Pursonnas. kirjanduses, Lisaks mdned Jehe- : Praegu meie méédame tédtust jagades Kanadat | ‘ ios ;thisteqevus ox pdike" | | _ ‘TOOTADES INIMESTEGA KES TAHAVAD TOOTADA. rr a 2 has ja oli abielus. Ta vastas, ct olf | helistanud sisearhitekt Max Stiern- hea omada pealinnas mingit kohta,jschantzile tuntud Arteki kunstisa- , {Kus ta ise Ja fa. mees vdisid oma | longi ja raékinud talle meie teisest Helsingi reisidel asuda. Korteri ta] kohtumisest, mille ajal- olin vOtnud . {oli leidnud ,,Hufvudstadshladet’is | temalt sGrmejiljed. Arhitekt soo- rarast sb0ki tormasin otse oma tiOkohta. Kaamera oli ioodud sin- na ja mina saatsin selle edasi la- boratooriumi..Kui fiim oli ilmuta- tud, oi piltide hulgas palju sellist tutvuda selle huvitava majaga, ot- sisin ules. majahoidja ja ktisisin millisel korruset Braun elab, Ta ei ela enam siin“, oli vastus 2 =f i — a Had a . Ct - 1 ee) wt ete er .”™ = . a's . o's = =. . eee Tae? oc ee all atl 1 yg jiimuned korteripakkumuse kuulu-|vitas proual olla tiesti rahutik: | a mil polnud midagi tegemist turis.{ Majahoidjaga koos laksime kol-jtuse vahendusel. Kiisisin siis, kas },,Need puupead ei saa kunagi mil- ae miga. Otseseid luureainelsi pilie | mandale korrusele, kus Braun oli. | Braun oli jatnud Iahkumisel ruumi modoblit yi muid esemeid ja mii. ali kenasti mébleeritud, selles oli|line ta valja n&gi. Ulekuulatava mugav dilvan, peeneid tugitoole ja} &irjeldus oli Udine: liihike, tiidla- muid esemeld. Toa oli Brauni ¥-ine noorepoolne mees. Korterist ta rel itirinud keegi proua Margot | oli leidnud arvukalt tithji pudeleid af Enehjelm, Kelle mees teenis ko-|ja viinud reed pddningule. Parast mandandina Riihim#e!. Majahoidja | laenasin pddningu vtme ja liksin el teadnud oma tirnikust anda | | pudeleid vaatama. MoGned neist tmingeid Jéhemaid teateld. Laksin} vétsin kaasa kriminaallaboratoo- tagasi oma bilrodsse ja tellisin te- riumis uurimise jaoks. Paari pie- lefonikGne Rubimaele proua af|va parast laboratooriumist teatati, Enehjelmile. et pudeleilt oli leitud ohtralt naise Kaunis haa] vastas..Esitasin end sOrmejalei. _ ia radkisin, et olin teadlik et ta on] - | - iitivinud ornale korteri Helsingis,] VoOtsin uuesti tihenduse paha ai- kuid olin wudishimulik, et saadajmamatu prouwa af Enehjelmiga ja teateid selle endisest - itlirilisest. | kutsusin teda minuga koos Adlonis- Pohjuseks mainisin, et hérra}se lounatama. Radkisin temale pu- Braun oli sdjavieteenistuse ealine, |deleist ja\ palusin, et ta kindluse ja peaks ilmuma sGjavde ameti-|mottes annaks minule oma sorme- ySimudele registreerimiseks. Me{jaljed. Kelneri néusolekul vatsin vajame igat relvakandjat meest, | KAaSE, Olleklaasi mida proua oli mispirast ta leidmine on tahtis. : Tegin ettepaneku, et ta Jargmisel | Larral kui Helsingisse tuleb helis- | talks raulie. Leppisime sliski kekku | ivba kohtumisest jargmisel reedel. | Luhaduse kKohaselt proua af Ene- nizim saabuski. Ta oli sadeley il- mutus, umbes 30-aastane, stiilikalt riietatud, vestley igas suhtes. Tal pealt kuulamist. Andsin kerralduse. olid suured tumesinised silmad jajct proua af Enehjelmi telefon tuli elav, sObralik ja avatud kaitumine. | volta valve alia. Juba samal nide- Ta vastas. fOrkumata minu kOigile val teatati mulle, et proua ou kel- itisimustele. legi mehega telefonis vestelnud ja. lestki selgust — unusta kogy asi.‘ | Andsin korralduse, et ka Max .- °- stiernschanizi telefon tuli asetada ‘| valve atla mi kodus kui tédkohas. ne Paarl pieva pirast sain teada, et Peal arhitektil oli Stockmanni kaubama- | e | jas kindel sdbratar. Samuti tuli | * ilmsiks, et meie arhitektil ja proua | * af Enehielmil. oli piisiv ja ilmesti | usalduslik tutvussuhe proua Rileen oo: Daggetiga, kes t6dtas Inglismaa a Helsingi saatkonna passiosakonnas.. OR Samuti noore inglise ajakirjanikyu. “ 1 €a, Kelle nime olen unustanud. aga kes tddtas Londoni tuntuima ,,Dai- ly Mail sialehe reporterina, Gil need kuulusid | Helsingis asuvasse _ Briti Kiubisse sliski ei olnud. Jargmise! pieval kaamera anti selle omanikule ta- gasi, kelle nimi oli Alarik Bross ja kes t0dtas saksa HAPAG-esinduse laos Pabianinkadul. Kuna kahtlys- tasin kdiki-ja eriti veel harra Bros- vatke stk na keeld. Jargmine | sj } si sakslasena, lasin tema mineyik. vilke seik nditab, ef kOige tlihise-!)ky yurida. Midagi olukorda rasken- mana tunduv juhtum voib varjala{davat siiski ei tulnud ilmsiks, - midagi oluliselt (ahtsat, et tahele-|. Samal ajal olin viinud varem. va- panule ja valysusele ei vOinud het-|histatud Biérmn Smedsi veendumu- kekski, voimaldada {ctvumist. —— Isele, et kuna ta oli sattunud kinnj Meil oli igas tuntumas restoranis | juba. nii varajases jargus teice pi $4 agenti. Nad polnud teadlikud gi kasuks téGtamise eest, kas pq tiksteisest, nad tundsid ainult side | leks parem, kui ta hakkaks niliid meest, kes kogus teateid. Seal is-|tdtle oma maa kasuks. Ta oli kohe tudes mu abikaasa. otse nag|yalmis t60ks. Smedsi abil saime vaistlikult vottis ,,fotografeerimi-jiihenduse soome natsidega, kel o|j sexs sobiva poosi, ‘Te teate, naine | peastaap- tihe : helsinslase anti- voib automaatselt kKohendada Juuk-|kairis. Selle kaudu sain teate. a} seid, siluda kleifi ja nit edasi. Sa-| Bross oli Seomes toimuv Crestano mal hetkel kuutdus naksatus jafiilem. Tal oli. Soke camaal kirge mdistsin kohe,.et minu taga istuv }koht,. tema tiitel’ oli Sturmhanp. Mees oli teda pildistanud. Kutsusin | fiihrer ia oma diksus TV osakorng kelneri, kes loimis Savoy restorani | juures. Soomes ta t6dtas nimelj- ‘katusclerrassil mele agenda jajselt viikse ametnikuna laevade kirjutasin paar sona paberiribale. | yarustuskontoris, . Selle saladuse, Heike parast saabus ‘Kohale regu- | mille ta fotoharrastus mulle paljas. laarne sOjaviepatrull ja teatas,. et} tas, siilitasin sdja lopuni, kuid Jp- nad kontroflivad Juuresolijate isi- {sin tal kogu aeg silma peal hoida kuttéendavaid dokumente ja | ela- | _ | mislubasid, mis sGja ajal olid kGi- file valtimatud. Kui patrull saa- hus mele laua jiuurde esitasin ka oma paberid, kuigi olin ohvitseri- llirinud vaikse, puhta toa. Ruum . . nr a " - Wat te Let el x. oe as = eee Uks valepolitseintkest oll. siigki Sel ajal oli Helsingis maksmas fo Sige. Ta oli erilise au valja teent- nud vaikses soome natsiparteis ja ta nimi oli Bjorn Smieds. Vahista- sime ta ja ta raakis, ef major abistama ning Klsimuses olev sis- setungimine oli sooritatud Abwehri soovi kohaselt. See oli taiesti Saksa ja Soome kokkulepete vastane. Abwehril tuli nimelt vajaduse kor- aneie yastuluwe sideohvitser! poo- le, Major Block olt seda kokkulepet SA cain _ =. a ou me no ce a ee - ‘Alul oli meil voimatu a aru saada, mixs inglased’ sooritasid Soome Vastast sploneerimist. Igal juhul prova af Enehjelmi, arhitekt Sticrnschantzi ja ta sébratari pide. Valt jélgiti — ja siis Inglismas Ruulutas Soomele sellepirast SOTA, ef meist oli saanud sakslaste relya- ‘vennad. Kohe selle rel Fileen: - Dagget lahkus Soomest ia Koos te- maga Kogu passiosakond. Minu esi- mene. mote oli, et kui midegi vdih juhtuda, slis se peab juhtuma just nuiid., Ja oligi Sige! | + = sed. Kuna ta eksimuste nimekirjas oli veel paar muud ,midamuna™, slis saadeti major vahem modistust noudvale téokohale. Et me ej jfaks titesti teadma- iusse ja eraldatusse neist tuhan- hi fa Pa la aes NEL =ha7y ant Fe Mingi vaist pani mind kahtlema, fet selle kauni ja veetleva koman- | dandiproua asjad ej olnud paris korras. Teel oma biiroosse hiippa- sin sisse telefonipunkti, kus korral- dati meie tarbeks telefonikGnede Ree, maal siis punuti, tuli mei! luua oma agentide, all-agentide ja teatajate A oH To AE, silmad ja peamiselt korvad laiti olema igas kohes. Uhel paeval som keos abikaasaga Savoy restorani Oma sidemeeste vahendusel sas, teada, et samal tanaval — Norge. (Jargneb}