_VABA EESTLANE lipeval 22. _ jana 1987 - — Thur January 2

ql. Tae.

- Blava osavotuga Paul
- Kerese malestusturniir

UL. ‘jaanuaril peeti Festi Maias

- : ’ Paul Kerese. méalestusturniir,
+ milles mitmes Klassis vdistles ile.

-30-e maletaja. Voistluseks oli iu-
‘Said ja vaartustikke auhindu valja

pannud A. Praks, samuti oli j6u-_
 luttervituse ja kingituse saatnud
‘malemeister: Nikolai Kiittis. Joe-

Samas tehti teatavaks jirgnevad

_firitused:

Piihapieval, 8; veebr. kell
12:30 p.l. toimub Leedu Majas
--ydistlus Leedu Maleklubiga kim-_

nel laual. Meenutada tuleb, et aas-
tal 1984 oli voustlus iasavagine
tulemusega 12:12.

q 1987,

- _N r. 6

J anika Mi ‘lder

| — tahelepany

Jeidnud
| iJuvdimleja

Méédunud- aastasel N. Liidy
" spartakiaadil Minskis, peeti jy: ~
_yvGimlemise (moodsa - ritmilise
-vdimlemise) vOistlused, kus Eesti

. neiud saavutasd 9. koha (283.6 _

punkti). Eesti vOistkond sai kiita

oma rilhma kava uudsuse, toreda-

te ja originaalsete elementide j ja

seoste rohkuste eest, bamuti “dn-.

— ‘kaaru_noortele valmistas- Lembit

Klubi oma manguohtu on nelje- 7

‘Saar nagusa ja omapirase auhin- ‘paeval, 19. veebruaril kell 7 6.
na. Eesti Majas. dik on teretulnud.

A- KLASSIS tuli kaheksast
voistlejast 3,5. punktiga esikohale
Jaak Triefeldt, 2.-3. kohta Jagasid
2,5 p. Hans Jiirman ja Jaak Jarve.
B-KLASSIS jagasid |5-e voist-

le = 5

1987 Muskoka 7

Teja hulgas esimest nelja kohta. Loppeti mitte-

kolme punktiga Leo Tamberg, Jii-
ri Elken, Max ‘Pentre Je Oiva ametlikud
‘Mankio.

 NOORTE KLASSIS jagasid tagajarjed —
viiest mangijast 1.-2. kohta kolme
punktiga Toivo Pajo ja Allan Met- 35 km, NAISED:
salo, 3.-4. kohta kahe punktiga
Paul Sambla ja Justin Bartlett. or

Vaisthusklasside kérval toimu- Hal 3:29.49 (39.)
_? sid ka s6prusmanegud; millest Hil-
ja Aun, dr. Erikson, -U. Limit ja
H. Aavik osa vétsid.

Parast voistlusi andis A- iE
B-klassi auhinnad tle Vello Raag.
 noortele ‘meistriklassi maletaja
‘Martin Veltman.

Toronto Eesti Maleklubi pool .
~~ avaldati tanu kdigilé, kes 1986. a.
— -jooksul olid kaasa aidanud klubt
-edukale tegevusele.. |

4:07.00 (M2.

35 km, MEHED:
20—44 aastased:

3:14.54 (222).

(235)

e887. 14

| nema

EERIK -LAIDSAAR |

_NOORSODUR-
PENSION |

jUTUSTI IS SODURIELUST

Sede Wiisakust nagid Sppekompaniisse ko-.
mandeeritud varsked reamehed. juba esimesel.

‘paeval, kui veltveebel Teedar nende rivi vastu
vOttis: ja iitles: :
,,Harrad reamehed . .
Ning topeltreamees | Pension oli. veltveeblist

- 4

isegi nii heas arvamises, et ta léunasddgi ajal.

lauakaaslastele seletas, Sppekompanii veltvecbel
ei laskuvat kunagi teiste. veltveeblite tasemele
kasarmuZargoonigi suhtes ega iitlevat karista-

mise juures, et: ,saate kolm toimkonda habe- _
vaid ‘viisakalt: »harra reamees, palun-
~- suvatsege votta kolm toimkonda vastu vuntsi.”
~ Sellele ei vaielnud keegi vastu, sest veltveebli

messe ,

korgest haridusest andis tunnistust kas voi
- seegi.’ et ta hommikuse rivi-iilevaatuse juures

Kiirnelile, kes tagareas ndovigureid tegi, ei ka-

ratanud labaselt: ,,arge vigurdage!” voi midagi
taolist, vaid viisakalt lausus:

+ Teie seal, tagareas, palun, seiske ha dl ilu
~gastt ja arge mitte. e Figureerige: ,

.

 Uudne ja huvitay on see t86, mida tehakse |
Raadiotehnika rithm tungib
oma Jaboratooriumis peenmehaanika saladus-

éppekompaniis.

tesse, tutvunedes raadioaparaatidega. nende
skeemidega, saatejaamadega ja kdige muuga,
mis sellega ithenduses. Raadiotelegraafi rithm

valmistab vabariigile caadiotelegrafiste ette, kes

on suutelised. morseaparaadi sHisetininat lu-

- gema ja saatma nagu tavalist teikikirja. Tele-
graafi-mehed harutavad sonalinte nagu. serpen-
seavad °

~tiine, telefonimehed veavad ithendusi,
| : tiles + keskjaamu je vali-aparaate, Valjas, Sppe-

4-15.00. Vello Ehvert

45 ja vanemad: ‘Harri Kivilo
Rein Lainevool

.. faatna.

20—44 aastased: Maret Tae
3:18.59 (33. koht) Katrin Roop-

4§ ja vanemad: ‘Endla ‘Kannel
3:21.10 (4. koht}; Maimo Kivile

19 ja nooremad: Paul Tae 3.50.
Elmar Saar |
2:00.55 (39, koho: Peeter -Niit
Pearu Tamm

3:20.23.

3:31.55. (97.):
4:08.00 (72.) | |
Mitte eestlastest ali kGige ki 1:23.47

* alaga 1:30.32 ja- file 45-aastaste

Klassis’ oly parim Risto. Santala | 12km,MEHED:
16 ‘Ja nooremad: Pe Ristmae

ajaga 1:44.24.
16. 48.

) 12 km, NAISED: | :
16. ja nooremad: Riina Kindlam

vad kui osakesed. hastidlitatud masinavargis.

Veerand tundi — ja kolmiest kaarikukoormast
on saanud saatejaam, kiimme minutit — ja see

whke jaam on lahutatud taas kolmeks koli-
koormaks. }

Tund klassis ja Jaboratooriumis, tund Appe- |

platsil, vahelduseks pooltundi véimlemist, rivi-
drilli voi rannakut. Aga tile kdige kaib. sum-

meri” } tinin. See kostab kdigist klassidest, kdi-
gist riihmaruumidest, sest morse tahestik peab |
olema igal mehel pealuusse kulunud. Lihike- ’

pikk, lithike-Jithike-pikk, pikk-lihike-pikk-pikk.
Tikk-tikk-tikk- -taa-taa-taa, . tikk-taa-tikk-tikk-

taa, see on kui tiititava saase pirin, otsekui oleks
-tiks selline su pealuus ja piriseks seal hommi-
; kust Shtuni.

Aga ala on uudne. la koos teistega topelt-

reamees Pensiongi andub temale kogu oma
energiaga. Muide — topeltreamehe tiitli palvis
Pension noorsédurite vannutamisepaeval. Van-_
nutamisetalitust foimiti algul-kahe usukombe |
jargi, l6puks kodanliselt.
-vannutada koos luterlastega, kuid hiljem poetus .
et lasta-
- endale veel kord sénad peale lugeda, nagu ta
ise iitles. Ja oli uhke, vaites, et ta on ainuke ©

‘Pension laskis enda

ka kodanliselt vannutatavate hulka,

reamees Eestis, kes on kaks. kora vannutatud.
Topelt on topelt ja ei karise, ja teisedki ei keel-
dunud  siitpeale | Pensioni _ ntopeltreameheks”
hiiiidmast.

- Gpingui Pension siivenes uude ainesse koqu |

*} Raadiotlegraal Oppeaparaat.

Eesti parimaid iluvdimlejaid Janika Mélder.
Margus: Tae 1:15, 21 cs -_
, UM. Klass: imbi Lainevoo!

| (25.). Milvi Loite
rem 35 km sditja Ken Santala ':26.15 (32.) _

Allohvitser Kull. on komandovanem..

iks-kaks-kolm, iiks- kaks-kolm. Mehed liigu-

| ‘kibeda naoga
Sun dk ja Jummal. sun aku,

Bie . nestunud muusika valiku eesj,.

 -Ainult ndrk tehniline esitus. nagu

es vahendi kaest libisemine. ‘jattig. -
——— eestlannad fi nalistide hulgast val

ia.

| Eestlanniade hulgas leg kaasa 7

Eesti koondise nimel individuaa}-

. ydistlejana Janika Mélder’, saa-

- vutades tldarvestuses. 24: koha,
Tema k6ik: hinded olid 9,0—9.5
-vahel ja- mitmevoistluse summa
oli 103,25 punkti,
Janika- Mdélder..on praegu

> -parimaks iluvdimlejaks Eestis. Ta.
. votlis osa Ka septembris. Itaalias

joimunud. EM-voistiusist, kus ta

_ “rilhmade konkurentsis hdbemeda-

Ht palvinud N. Liidu: naiskonda
~ kuulas. ,

Tallinnas peetud iluvdimlemise -

_ rlihmade vdistlustel Eesti karika
- timele esines jallegi nauditavalt
Tartust vGrsunud N..Liidu koon-
dise liige Janika’ Milder. Véist-

— juste korgeima hinde: 9.8 punkti,
Sat ta iindiharjutuses: mitmevéist-

~~ Ta tli esimeses grupis teisele ja

ga. Viimased kolm olid ,,Kalevi'’
” meistrivoistlusel IT grupis esikoh-
tadel samas , Paremusjarjesises.

—_—— Se

"Tae siinnipdevaks WA BA EESTLANE" |

SO |

platsil Priigimie all, seatakse liles vali- raadio-

oma innu ja energiaga, nagu ‘seda tegid peaaegu
koik. teisedki, sest neljakuise _noortekursuse
rividrilli ja _pikali-piisti, pikali-piisti Sppuse ja-

rele oli Oppekompanii nagu karastav oaas |
—kérverandurile. Tatt Selda — Pensioni koman-
deerimine Sppesse. -nagu nimetati Sppekompa-

niid lihidalt, oli -vaikeseks- iillatuseks paljudele.

-Veltveebel Sindrinahk “ja riihmavanem Issand-

jumal. olid kindlas veendumuses, et Pensioni

_sinnakomandeerimise pdhiuseks oli vaid soov' |
-evida ka Sppekompanii jaoks. kohutavat ees-
-kuju, et kéigile tulevastele raadiospetsidele sisse
_juurida, milline iks korralik sédur ei pea olema.

Kuid uued tilemused ei vdinud seda just délda.

Veel enam — margates noormehe. indu ja ptilid- :

mist, hakati talle vaatama koguni teatava eta

-pooletu heatahtlikkusega. Pensionile oli ue

limbruse eelarvamistevaba
meelt mGéda.

‘ohkkond -

vagagt

Ja nii ongi méne ajaga tekkinud alukord, eb
-Teamees Pension dratab oma éppehimuga tahele- —
panu ja talle antakse luba, samuti-kui ligikaudy |
pooltosinale teiselegi’ tema riihmast,
laboratooriumis ka vabal ajal. _

Loomulikult on ju teada, mida igamees te-
gema hakkab. Sest. insenerivae mees, kes ene-
sele esimesel voimalusel raadiovastuydtjat, ehi-

tama ei hakka, -pole tildse méeldav, )
Ja toepoolest — peagi hakkavad avalduma.
‘meeste labpratooriumiskdimise tagajarjed. Saa- —
_femaa mees Allas ehitab endale kahelambilise -
 Taadiovastuvitia Sigarikasti, mille ta just seks.

otstarbeks Saaremaalt kaasa ‘ toonud, Valga
poiss Kaarel Kera’ kaib Sppetundide vaheajal

Girgnel)

 Hamleet*’.

‘tud lavaltse lithipitdi

luses aga kogus ta 47,95 punkti.

kolmandale. kohale tulnud kaksik-
Gdede Gerda ja Gaida Valk'ude
ees esikohale. Samal vGistlusel . -
olid HE grupis - kalm’ edukamat
Kairt Tinel 46,9, Merle Tatdema .
46,0 ja Kadi Kuusk 45.8 punkti- |

~~ operetist

viibida

Tingi ja kiryb ikka Jummal -

Eesti Rahf
 ,,Kirev” pa

Eesti Maja saal ei sui

_ teatrihuvilisi

Eesti Rahvusteatri pop

_pihapdeval, 18. jaanuaril. 1

» Kirev parastiouna’, kus Sd

_ publikule.

Kava algas meestertseti esine:

- misega koosseisus Georg Soans i
~ Eerik Purie ja Esko. Luksepp, kes

esitas J. Helindi ;.Ohtul oues''
BE. ‘Purje- seatud -,;Mind. saatus
kaugele on viinud'* ja‘C. A. Bixiof
,,Naerata‘‘, klaveril E. Liigand.
Kaks esimest .pala -olid nti

| temaatiliselt kui ka. kompositsi- f |
-ooniliselt ligilahedased seatimen-

taalsed laulud, kolmas ennesdja-

--aegses zhanris kirjutatud-esitatudy
~ helind. Tertseti haalte sobivus alt

hea. Pisut hairivalt mdius viimase

_ pala juutes klaverisaatja entusiast-
‘lik jalaga p6randa tampimine, mis
- kippus kohati matma laulu je

sqadet.

Jargnes Eerik Purje poolt ladu- -
‘salt ja .nilansiderikkalt, esitatud

tinapaeva Eestis kirjutatud J.
Tuuliku “humoresk _ Sakkuspea |
mis kutsus esile arvu- §j
kaid naerupahvatusi publikus.

Vox Populi ja E. Purje kirjuta-
.Toimetaja

konetund’: esitasid Heine Hal-

Jing. Linda Koff ja Kalle Viires.
Vaiaarvatud =mdned = tekstilised. .

komistused esitati: see, pagulas-.

tthiskonna rahvuslikke ja poliiti-
— isi probleeme aasiv tikk Jadusalt.

—. Eriti hea of Kalle Vurres pagulas-
- poliitikuna-rahvajuhina ja lausa
hammastav oli rephikide ajako-

hasus. mis kéasitlesid: asjatoimu-
nud. -jubtumeid maatima
poliitilises elus. Esitatu. teenis

-. publikult tugeva ap! ausi ja val-

landas paljusid naerupurskeid.
Sopran Onne - Latkve laulis 4
meeldivait. popurrii_E. Kalmani J
.,Mariza‘".. Teda saatis-
mini-ansambel koosseisus G: Mitt
— klaver, P. Kiilaspea - — kontra-
bass, H. Laikve — Fl6ot ja. G.

 Laikve — klarnet. Valja arvatud

vaevumargatavad | joukatsumised Bi

_ intonatsiooni ja hingamisega laa-

bus esinemine ladusalt. *Paraku.

 polnud saateansambel mustlasliku Oy

kélaga ja muusikute siigavtdsine

mang oli pisut. kontrastne solisti §
~ sadeleva laulu ja lavamaneeriga.

| Kava esimese poole kargpunk- .

_ tks kujunes Oudi Kalmi, Lydia_
-Vohu ja Kalle ‘Viirese poolt |
— meisterlikult esttatud Vox Populi

lavaline . lilhipala. ,,Kohtumine

_. pargis®*. ‘Kus. naitlejad kasutasid. a
— jaapitult dra teose autori poolt an- §

tud: iga tekstilise niiansi. Eriti
paelus K..Vitrese munuka ja QO. §
Kalmi. ning L. Vohu siivenemine :

| _ Kehastatavate ttitipide kontrast- |
sustesse’ Parl omaette —° nit
~ nditlejailt kui-ka autoritt.

- Kava “esimene’ pool » léppes.
bariton Andres Raudsepa esine-_
misega Charles Kipperi klavert-

_. saatel. Andres Raudsepp onhaak- -
liselt -teinud suurt edusamme.

mille tulemuseks on mahtakas
Umar - hdalesiinnitus, © raakjmata -

—heast télgitsusest. Laulja. esitas
~ kolm’ pala: rahvalaululiku ,Are
kostlane’*,  E.
maist ja -R. Uferi

Ilmari  <.Laul
. Suidadtne
paike’’. Markimisvairt oll Ch.
Kipperi suureparane klaverisaade.
Kuigi esitatay kuulus estraadi- |

dwuusika: valdkonda,. mis annab

esinejalée suuremaid lavalisi vaba-

~~ dusi, oli Raudsepa lavamanceri-
des voibolla pisut ilepakkumist.