Arup a.-LUTERI USU UBUS TORONTOS sant Rd., Toronto merits tel 483-5847 kar Pulun — | OCres., Toronts. tel. 483-4103. A ; . pfeval, 13. mail kell PAnlavad leeriesise- . vakoolistcoor Mar. - se]. Lsineb. noorte © bel ; Ings nsel, “Virulil Marja- | 17 Shtul. Kuulutab | BNISTUS jptthapse- a 11 hommikul. KOKKUTULEKUD | ell 6 ohtul. . . [ONETUNNID teisi- ‘apdeviti kella 6—8 35847, 483-4103, TORONTO ESE KNGunes ‘Jarvise nitrgal Andres Tart Ont. MéG a6 mank Crese. 8. irik 993-5172 mail EMADEPAF- PEENISTUS: kell 5 eeskavaga, Eimade- Merike Toomes. " mail jumaleteenis: bmn. 1a! pihipiiha juzma- , ! . ATImulaud emiatele, vana-vane- — mi) 1.30. tele ja tuttavatele. metunnid: teisip. ja D. kirtku kaa@rkamb- / SNTO EESTI . AKOGUDUS | 1. 461-2077 e.. Toronto 6, Ont. Aja KE. Saraojs brneliffe Ape; mento: 6, Ont. . 463-6223 _f me nail kell 2) hormm. mA . JUMALATEE- lnettekandeid ja k6- Saraoja. EGSTI BAPTISTS GOUDUS | ‘oadview Ave. Bel: 465-0639" Bor i. Raid ay t AVE. Apt. 307 5, Ont. M4W 1S. L $61-8391 DE KUULUTUSE” . igal pithavdeva: kell — VHLD 1270 ke. l, 13. mail kell 10.15 APAEVAKOOL, kell S JA TANU EMADE-. | plihapdevakooli Jap- d ja noortekoor. Kell i Trio" tunnistab ja mich Vello Post. ONTO EESTI ELNE KOGUDUS h, 45 Davenport Ra. via Allan Laur, - Crt. Thomhill, Ont... .. r4. Tel. 889-0591. imprnidala JUMALA- minail kell 7.30 3% . mall kell 7.30 6. menial kell 7306. — am. mail kell 3p. -- sel jumalateenishise! Bppsed emadepacva. ka- ». Tad kel 7 6. PAL. - lan Laur, EKTRIK | , uaendused ja paran- ajades voi ettevotetes. * ng 762-9) 70 ents hr. E 14 | tnile ning etteluan } ‘jem edasi Buffalo televisiooni saa- ga; Renate Marten vaipadega, -Elken ja M. Eerme: tinapievase ‘keraamikaga ja E. Kiéks eestimo-! -tiiviliste graafiliste Jehtedega, Val- japanekute juures olid abistames - ja ‘seletusi andmas rahyardivais Tiina Kirss, Mai Povvat, Piret Gja, Jaan Griinbergi - Defektsed vigastust, Uhtki nende autodega olnud Kanadas.. er Lae ae 3 7 . i . " ara _ a i. . _al . 4 oo =" # aa ats a FF eat! Y 7 sone . . . " a ! Stk batts ee ia wot 1. aPe | 1° . wat a a L. “ i. . Ht lal oo Pe nee tsa wal ' PEEL tee et ee Re es et pee SAT e ees ee ee, Nr. 3 Buffalo eestlased mitmekuituuri _. pidustustel BUFFALO (VE) — 28. ja 29. sori nédalalopul toimusid But-| _ . falos ‘suures Konventsion Hallis| Gapperica £2 rahvaste pidustused, kus 20-né! 2. By ‘Tabvuse hulgas esinesid is dest-| (aaa ie, fased viiljapanelsutega ning esita-| ——aeres __, sid javal muusikat, rahvatantse ja yvoimlemist. Seeko tustel ohid kava tditjateks Haml- toni eesti rahvatanisijed, Helene Tuduse voimlejad. Torontest ja Hina Mit: harfil, kes oli kkohale . saabumid Rochesterist. Esinetj ii- gamale 500-liikmelisele auditooriu- ‘tejaam oma yaatajasionnale. Valjapanekute: koostajaks oli Eesti Kunstide Keskus Torentest. Esinesid Naima Aer puust valmis- tatud -rakenduskimstiliste tétde- Linda Aasdruja, K: Rosen ja‘R. Kirss, kes koos kohalikw esti Seltsiges korraldas esinemise. Bestlaste esinemiste\ja valjapane- _kute-vastu funti imselt suurt bu- YL. | bo Pithamieval toimus Buffalo ees- ti Koguduse aastapaev, kus -jut- ' lustas kKoguduse esimene Gpetaje; E. Pahn ja soololauludega esines Valve Tali Parast jumalateenis- - tust oli kiriku k6rvalsaalis korral- datud viike graafikanditus, kus oli toid E. Koksilt, E. Pehapilt ja. M. Wuessonilt. Tervitusi . iitlesid _ Koguduse esimene esimees G. Hark, koguduse Opetaja J. Teras, Koguduse praegune .. esimees 0. Varik ja Eesti Kunstide Keskuse nime] I. Eerme, kes selgitas ees- ti Kunstimuuseumi rajamise vaja- Cust. . nditus kodumaal. Tahistamaks 11. aprillil maaii-| , runsthik Jaan: Griinbergi 90. siinni- paeva: ja 12. martsil thitunud 19. su*mapieva, Korraldati kadumaal “tema tide naitus.. Tartu Riki kus Kunstimuuseumis avatud nai- tusel on valik ta téid, ndidates aas- | tate jooksul ‘toimunud arengut, mis “-algas . lopsaka, "Tia _pintslitom- hega, liks dile peenekoeliseks imp- ressionistlikuks valguse- ja varvika- sitluseks, sellele. jargnes kondrad- mielikke ‘ekspressionismi tunnu-. seid tumesinise-rohelise virvigam- maga ning miistiliselt mojuva var | gusekisitlusega. - Tuntuimaks on Griimberg sits | ~saanud oma monotiitipsalcomingt- ga. Selleski on alul margatav imp- resslonistlik. virvikdsithis, mis na- gu maalides edasi arerics. Naitusel olid viimasteks téddeks 1942. a. teh- _ tad monotiiiipiad, kuna ta pogenes 1944. a. Hootsi, kus te 12. martsil 1969. a. Upsalas Sur. Cadillac’ bel | OSHAWA — ‘Ule 12 600 ‘Cadi | 1905 lon fagasi kutsutud. ‘Kariadas, et parandada kinni jaavat gaasi- | 'pedalit. Ameéerika thendriikides oli tagasikmtsutud Cadilacide arv 360.000 1977. 2. samuli on tagasi .kuteutud 1878. a. varasemaid mu- _ deleid. Kinni javad gaasipedalid on pohfustanud 124 Onnetust, pon- justades 3 surmajuhtumit ja 46 Smmetust pole Péhjala Tittred / fanavad © . Pobjals Tiitarde Tipkond tanab lugupectud kaasmaalasi, kes meie ~ 3-da aastapieya peost aitasid ku- _ Jundada meeldiva ja meeldejitive _stindmuse. Taname k6iki noorteva- - nemaid ja vanemate kogu juhatust, samuti br. HE. Ruberg:, pr. Sormust, Eesti Abisiamiskomiteed,. Meie 'Elu; Scandinavian Shoppe ig Ratas Optical véartuslikude vOitude. cest meie loteriile. Taname koiki s6pru heade soovide, tervituste ja king | tuste aest. _ POHJALA TUTARDE ] pidus- andis hil se embed Ber ee ‘VABA EESTLANE tenon ral st Ro May 8, 1979 Lal dude takt fhe noortes Kaltes -Vestlus koorijuhi j ies helilooje Charles Kipperiga — Charles Kipper on 28-nastane muustkateadane, Ta on lépetanud To-. rontoe. konservatooriumi meisterklassi Kaveri ata] ja Toronto iilikeoli mz- gistrikraadiga muusikadpetuse ja elektr0°Ullise muusika alal Keorl- ja - orkestrijuhtimist on ta Sppimid kaks 244 se} puhwi sai ta Ontario Aris Council’t stipendiumi ja hea poli Torov'O Wikeoli muusikafatoiteedi or- | kestrit: juhatades tuntad dirigentide mest Andrew Davis, Victor Feldbril, | Erneata Barbini al Boyd Neel, valys2 iene ail, Charles Kipper on, iiks laulupes | nee oe Te Wldjuhte, ta juhatab kKahie nais- koori laulu. laulupeol. Peale rai we - : F: on ta aga laulupeo vaimuliku | Rees kontserdi, mis toimuh piihapiie- | Baas val, 27. mail kell 3.00 pi. Metro- oe politan United Church’: is, Icunsti- | aR line itldjuht. - : Ma, jubatan ju Peetri kégudlu- | 7am se laulukoori.Cantate Domino ja |e Toronto Eesti Baptisti. koguduse | A.| noortekoori ja ‘keegi peab ju lau- | Fe lupeo vaimulikieu kontserti koor-'| § dimeerima,:see tiitel — kunstili- ne tildjuht, kdlab KWH viga taht- a salt, 2ga. tegelikult kasyas see vilja ohvkorra vajadusest,"’ iit] eb | Charles Kipper, 7 Ta jutustah, et vaimuliku kont- |: serdi laulud on valitud eesti kiri- |: oe kukooride repertuaarist, need on oo soik tuntud laulud. Chares Kipper CF | yaimiotiky Boss: miss lia tere yee keontserdi kava keostanud po- himéttel,. et kirikukooride! gleks véimalilalt vihe wns) as- _ ju appida cinad. | Need koorid vitavad Jeuluped- frontserdlist altiivselt osa, neile ei voi kahekordset koormust kaela, panna, " jetab ta. . Vaimulikust kontserdist votab osa 6 kirikukoorj ja peale selle TREE, “ti opranile, ja siis dine vask eos my Pilide kvarteti boos Klaveriga. PATRAS ERE DAE ote - a ee r. ae al ase an SP a ie Maratea ih Muga teats eee Pacer a Lae ty aera . rr r. om ori ae eee ire fe genes Ot Ee Viimane kanti 1972. a. ette To-| - Be SCORE : y : ai" esti Meeskoori ‘kontser- RR Se ee ane ey " »Mis on teile stidamelihedasem ENR GSS of — kas helilooming yaoi dirigendi- tsumus? . Ma t6esti ei tea. Moélemad ¥O0- | em Ud kisuvad mind kaasa, kiriku-| § as Kooride juhatamise juures olen |- § ga | 18 KOgu oma, Sidamega, aga siis| | 400 Tul teiseit jillegi tunnetus, et helilooming on mul hinges ja ot- : Rui. ise midagi lood, aga selleks q OF 2ega vaja ja aega om mul | pa- va ae tag etl va! : sated feet aa tt ue tam sh or aa a ete naa 5 ye it 4 eo ae mon ater aetna = toe ene pry ert a Pie) en ea fren ot 40 r CHARLES KiPPER resi kirikumuusiie — ma mul | dugi ef riict siinkchal Beethove- ni laidust —- on iillas ja tosiselt haaray. Ma _ testi ootan Seda j kontserti « | Kas need on ainukesed laulud, ‘mis vaimuliul kontserdil lauldak- se)" Hi, ttleb Charles Kipper. , Me i Taku viga vahe. Ma dpetan kesk- as Sib ja vahest koguni nduab valja- | | H|Paasu,on ju sootuks teine tunne| | “‘Koolis muusikat, juhatan Kahte : Oe 5g Roori, saadan soliste. 7 Hehlooming, ériti ava vaimulik helilooming, vajab aega ja rahu fda just praegu puudub rrvul yas : tks kui feime. Aga kuna me just parajasti ajast raagime, siis oleks kkohane siinko- ‘hal mainida, et laulupeo vaimulik | | Kontsert Iopeb tipseli Kell 4.30, ni et Kontserdiktilastajail jatkub Pilsavalt aega viikeseks jalutus- kdiguks kirtkust teatrisse, -Metro- politan United Church asub Queeni. ja Churchi tanavate nur- kaks,koori, mis otseselt (kill ei ole | jantame ithe apostliku. digeusu | 24. Ryersoni teater. aga, kus Hes- kirikukoordid, kuid tegelevadc neamiselt ainult vaimuliku muu- laulu, knina kontserdist véiab osa ka aposthiku’ digeusu laulukoor, ‘ti Rahvusteater Kanadas esitab Gert Helbemée ,Oleksin laulu- Sikaga, need on P hifadelphia. Fies- see on F. Laredei , issand sa dled | hind, OT sealt. ainult pisut eemal, ti Sevakoor a ‘Seabrook esti mete ja Sis vee] ikolm rea saed- Gerrard ja Yonge’. timavate nur- vad pidevalt kirixutes. _| Segakoor. Mélemad koorid esine- set vaimulikku lauhi, Kaljo Raidi!2!," titleb Charles Kipper, vaatah »Sest mina tean", Udo Kasemet- ikella ja arvab, et oleks aeg lah- _Tobiase ,Eks teie tea", Top-|sa 1946. a. loodud - Oh, Jumai, kuda, ,Kiimne minuti parast al- mani ,,Pitha“, ‘Troostilaul", Miina Hérma tr | ja kutus" - ja Beethovent taevad Taulvad™ kawluvad ‘Aik ‘Mneie Kiriicure- pertuaari raudvara hulka, need on klassikud ja minu meelest - on see Dus voimalus kui meie vaimulikud koorid saavat neid laulle tihiselt laulda, | ORK | K.A. Hermani'! Jaota armutiived“ ja minu loodud $a) KOOT] PTooy, lisab ta. Jehoova Koda. Kas see on ainuke coorilaul, mis te kirjutanud olete?“ ai Mul on veel iiks. See on joulumottiviga koo: rilaul Gloria" ‘siis olen. kirjutanud ‘tihe eesti-' lab. koim laulu. — keelse soololauiu sopranile Bet-! : ti Alveri stnadele ja kaks Ing-' ‘liskeelset soololauli, Vv. Y. . fh . Yaimuliicu xontserdi on bariton . AYO Kittask, kes lau- .Ohty rahu“, J. Hitobi * bilete Deo}. Naifleia ei ab sil lava ja public vabele Tartu Instituudis rddgi Tartu: Institaud jarjekordne loengudhtn toimus misdunud kolmapiieva Shtui, Kaunis kevacii- H teatris? he im avaidas osavétjaskonnale oma-moju ja jattis selle paarikiimne: pitridesse Kuna loeng oli teatrialane, sHis olf valjapandud ka moningaid teat riteemalised raamatid. Parast.dr. 5. Aruja lithikest Te. | | feraadi tutvustamist, vestles la-: vastaja ja niitieja Rein Andre Ia- vastinse loomisest. Ta liks tagas hea nditejuht peab ommamia foo-| vat fantaashat. : | Puudutades naitlejaid, iitles ta, muinaskreekasse, teatri halli juur_ | %* niitleja tilesandeks on ehitada de ja tui Slis tanapseva, Geldes tet praegu pole teater enam mee- | lelabutus, vaid teadus ja kunst kontaktisild lava ja publiku vahel. ‘Pagulasteatris teostub noorte juurdekasy lavastuste. kaudu. Koos, kus midagi pole juhuslik ja Naitleja peab oma osale lihene- mis néudb suurt t66d. Kuigi teat. isel tundma karakterit ja suut- ris tehakse kollektjivset tdd, on ™4 Seda ‘kujundada naitejuhi sellejuures niitejuhil suured tiles-, -kontrolli all. Loov néitlernine on anded, kuna tema iilesanne on su. |éitleja timberkehastumine kirjs- | kogerusi lateda niitlejaid dihisesse an-; niku poolt antud karakterisse. samblisse ja tuua niiteteosest Pole vaia rabeleda. valja oma ke), vilja see mida autor on loonud. hast, tuleb Gppida veenvalt looma Nitejuhil peab olema kdrge ha- ridus, tal peab olema stinteesivGL me, sest autor) pthiideedest peab nditejuht selle lavastuseks muut-- ma oma loomisvéimes., | Ta veatles draamateoseid | ja korraldatud naidendivoistiusi ning { autori ja Javastaja koosidés, millega teosele anti pa- rem valjendustugevus. Niidendi_ maailma avastamine on erisugu- ne efiiavastuste juures teose ka- rakterite jaoks. Tihti . ndidendi autor ej tunne levalist tehnoloo- giat ja néitejuhil tuleb uue nii-. dendiga palju tédd teks, sellejuu- res yoib nOrgast ndidendist. hea lavastuse teha. Samuti on oluline’ | nititejuhi ja’ dekcratsioonide te glia koostdd, .sest lavapilt véib kujuneda hdirivals ‘kogu lavastu- | sele. : Nilitejuhi {00s ° on téhtsaim ‘elavat inknest. Naitlemise toeline " hastuimisele ‘Gua niitleia nasté ‘te pikkuse t66ga.-Lopy _ nkitieja hakkab elama ja tundma © rolll! maotteld. Loovaks niitlejaks ‘saa-l- mises on vaja kooli, tugevat tai: | tejoudu ja distsipliini. Fidevalt areney néitleja on kultuurne 14 Tikas, kellele alateadyus on imelt ne loomingu’ fate. Ta kéasitles psuhhotehnika roti nditleja ater |: teadvuslikus thGs. Alateszdvus on ‘treneeritud: teadvise abi. : Selle korvel on inspiratsioor juhuse asi. mida afati ef 52 ‘usaldada. | Emotsionaalne nditlemine on tune declamuste ahelik, minnes ast astmelt sinna kus on looming. oma: isiksusega sellesse sulades Kijikidel kunstidel on iihine lint| - sus, kuid tee selle juurde on ke rukas ja raske. Niitleja isikstS peab | alati end taiendama, et pi _ Iemstiline teostamine, milleks lavalt teistele andma: 1 PEP 20 SIGHT SREY RETR ASERE ie puis ails Lépuks ia luges ette juhiseid iiitlejaile, mis on antud 1904. a. Kodumaal viljaantud .,.Naiteman- gi Opetuses*, ius rida juhiseid On wegunud ja tekitavad nalja, mined aga siiani plisinud. Ja sel- les on Geldud, et laita ei tohi va- |. batahtlikku. niditlejat mitte Kuna- gi, see votab tuju Bra. Laite § ainult see, kes talle palka sab. ‘Jaronevas diskussioonis vétsid sona E, Vehi, Valve Andre, dr. EB. Aruja, Tamara Norheim, A. Aed- ma f eS Paljud. eestlased majaomaniknd ei tea, ef teen igasuguseid rdud- ia puucedu - kruntide limber. | BE: RISTMAGI, tel. 789-6424 JAAN ALMER ‘KATUSETOOD. Fel. 699-5295 - Teeme uusi ja parandame van nui linnas kui ka suvilates ie wil ae 1 GOOO4 reajada. - solistiks _J. Tamyerki »LATgO teigioso” ja R. Toi yAaria” (Fu- \da eestlaste arvel, |te korraldamine See a a ee i ye as . per man . r “" "ake * " : vr : Noe » ot ' . AR . 7 es eT eS ae | i] pote . . . . . . sony . alread =e a! “ae wea . F . Eesti Kunstide Keskuse 1978. 2. fotovdistluse kategoorias ,[se- loomustavat iihest aastaajast* voitis esimese koha Emil: Kerme . oma virvifotoga ,, Viimane jdiiminek". Kiesoleva aasta fotoviist- luse teemad on 1) Eestlased Kanadlas, 2) Looduse tujukused: vihma-lumesadu, tual, raju, dikesetorm jac. ja 3) Laps, lapsed. Thide esitamise tahtpaevaks « on 4 november 19. Bek oe, Le TE ee Fe tO EE Oi . —_ . TL +n arm, us eesti kogudus Floridas Piiskop K, Raudsepp kiilastas FELK Louna Fleride kogudus? FT, LAUDERDALE (VE) — | Erstlaste. ‘asumine “Floridasse tlavnes padrast Teist maailmaséda. Uhtlasi seliega laienes selts- kondlik tegevus. Kutsutj ellu Eesti-Ameertka Kultuuri Kiubi Miz- mis ja ehitati Miami Eesti Maja, mis muutus lénna Florida eest- laste kooskiimise keskuseks. Miami eestlased Olid tok aial nisti tuntud pagulas- eestlaskonnas. 'Kahjuks aga usuline tepenus oli | vaibnnud. Oma kogtiduse loomise ideed on kiill tisna vanad, kuid puudus téeline juht, kes selle Ki- simuse oleks aktiivselt iiles vot-: nud. Paljud eestlased oma .kogu- | duse puudumisel |iitusid. Ameerl- Ke, kogudustega. ~ Emakeelserd -jumalateenistusi pidasid juhuslikult léuna Flori- dasse tulnud eesti Spetajad sel leks otstarbeks uliritud \cirikutes. | mareatavalt Kasvanud, € eriti Kana- tulevad sia talvekuudel, uretinaudena USA oma. eesilased, eriti pen- sionarid on senini olnud tisna): etteyaatlikud J5unasse = siirdu- misega, kuigi riikliku statistika - ancmetel lGuna Mlorida-.on ‘ki- maatiliselt jiks kéige sobiva- maid elarnispiirkondi USA-S. Vastavalt eestlaste arvitlise suu- renemiseza lOuna. Floridas, muu- -|tus ka juhuslike jumalateenistus- mitterahulda- vaks. Teatud paranemist sel alal taj noor Gpetaja Priit Rebane, kes. téttab St. Petersburgis, Florida liinekaldal Ameerika koguduses. Tema oli valmis louna ‘Florida | eestlasi Jumalateenistuste pidami- Westlaste arv louna Floridas on acta Lopliku | touke jouna, Florida oma Eesti Koguduse Yoomiseks andis Eerik Malduri asumine lou- na, Florida piirkonda umbes kaks aastat tagasi. Ta asus kohe ener- giliselt Eesti Evangeeliumi Luteri Usu koguduse organiseerimusele. | Satle tagajarjel esimene koguduse ; | tdiskogu koosolek peeti 8. oktoob- ril, 1978, mil otsustati tihel haélel asitada iseseisev Korudus, Uhtla- Piiskop K. Raudsepp ‘yiibis _ kiilslisena koguduse sekretdri- Helmi Kauri ja esimehe E. Mat: duri kodudes.. Uhtlasi killastas ka teisi spru jé koruduse litkmeid Floridas. Piiskap pidas Floridas. Virbhni- se aja valtel kolm jumalateenis- Lust eastlastele. Palmipuude piihal- armulauaga. Hollywoodi kirikus, | Suurel Reedel lainerannikul St. Petersburgis Opetaja Prit Rebase kirikus ja piskoplik pumalateenis- tus fous esimesel UlestGusmise pithea!] Hollywoodi . kirtkus, mii tithtlas: Oonmistatr ametisse Kkogur chise noulvoeu, Praepustes tingimustes on ule koguduse hooldajaks dpetajaks piiskop K. Raudsepy - isikdikult kun koruduse alajise Spetaja iii simuse lahendamiseni. thtlasi saabus ka, juba Konsistooriumi | ametlikc kinngtus-juele ‘eogudusele Rootsist. Kokkuvéttes voib delda, él wuel kogudusel on tugev pdhialus ole- mas. J4ab.vaid soovida ja loota, et noi rahvuslikult. motlevad usklikud kaasmaalased, kes lOuns. Floridas elavad, kas alaliselt vdi ajttiselt, lihineksid vue Kogucu. Soma. . ‘ ! - PE. Kallid presidendid Pensionil olevad Ameeriica Uhend- riikide presidendid Richard Nixon ja Gerald Ford on muutunud kal- lifts ameeriklasist maksumaksiaile. | US. News and World Report ajakirja jargi presidendid kuluta- vad aastas umbes 800.000 dellarit si araliti kiimmeltikmetine kiriku ‘ihiskondlikku vara. Nu .kannab. néukogu, juhatus ja revisioniko- | riik endise presidendi Nixon vile - misjon. Esimeheks Herik Maldur, varviteleviisor ja ta elektrioul abideks Nioul Ermaste ja Oscar | Lembit ja kirjatoimetajaks Helmi_ Kaur, kiriawanemalss Theodor Eoppel. . Liylikm . Koguduse kindlaksmadramiseks _ terevuse onnestus , esimehel E. Malduril BELK pits. kop Karl Randseppa Floridasse , | kutsuda. et koguduse praegust ja | tdbtava golfisdiduki - parandusku- ‘lad. Presidendi ameti téttw. Nixon sah 85.000 dollarit pensioni. Lisaks seek ta 119.000 dollarit oma konpg- ' ressiliikmeks olnud : aastate eest. . President Fordi pensioni:ummad cn kekku 106.000 dollarit. Kuid neil on digus veel tasuta valve- ja ter-. | vishoiuteeninduseks. Molemad on tuleviku tegevust digele alusele palunud nende summade suurenda- imist kseseleyal aastal.