. 1 r
Se ee eed ee ee

ee eS

oe a
a= ay

nF TER wht Hier eigee ages
ne pant mee
te Se

aa

aati

: On -sattunud olz-
vitsad . hakkavad

~ VALVEARST
NADALALOPUL

Bn apa Pe oe
ar .
fn aay
a

lisrae! on alaiz

estiinlasi. iisraeli—

jiseeritud terrori-

| , on kasutanud k= | |

rroristide Kallale-

erritoorinmil ette-

nis asuvate pales-

plaagrite. pommifa- —
tanud sellera isegi
asiooni Litbanoni. .

pperatsioonide kes-
surmaobyrite arvu

‘mitte tuhandetele, —

need We 800 naist

Jisrzeh sojavae
s asuvates” pales-
ati.

Liinemaailm -on
Biikse tagasihoidlik-

mnaparase politika, |

E juhtumitel teiste
.yarem alati on

1 ilmselt sattunud
‘loksu ja Jeruusa-
valitsusel on suurt

ajal avastdtud fis- -
tsivillistknte terro- |

selgitathiseks ja
amiseks, Hsraeli

el viimasel ajat

juhud _ nditavad,
error okupeeritud
| on Usna siigayale:
nnaiajateks ej ole
gu seda kogu maa-

hid seletada yaid

iblased, —_

idistasid juba ami-
randaalused terro-
sloonid sooritavad
al-araablaste ‘kal-
sid, kuid nendest
fi alati vaikides
maailma ajakirjan-

Yaid vahest tahe--

nH asjad siiski vot-

morde, et lisraeti va-
re ametlikku yuri-
lie tulemusena Jor-
25 jisraeli terroris-
mg neid Shvardab.
Ane,

Bestest siiiidistatak-
mid tapmises, mille
kolm araabia iili-

isid Hebronis asu- ©
Viisteist |

Wedzhis.
i Jaanekaldal tegut-
isete . araabia ‘po-
P mHrvamiskatsete
aanekaldal.

; sikam on kahe neo

m parast seda, kui

haaslasega Hisraeli. -
la Kuuluval Gaza

maeli bussi ile vot-
le juhtisid. lisraeli

takeeris hussi, kus-

Fotjat ja wks reisija
a kaks eluga paa-

ajat vangi voeti.

featasid esialgu, et

id said: surma, kuid
opmehel oi onnestn-

1ig Kinnitab, et kaks

—yigastamatult tis-
nolt siindmuskohali.
n selzunud, ef mé-
kes olid kohalikad
i disraeli sodurite

= nny “ny

Mg Liibanoni krist- —

_ keegi arvata.,

_‘THIs.-

c ea gta a Se er Pg an m nmeee

oi ia. 10. jounil :
dr. M, Leesment, tel, , 681-6034

16. ja 17. jounil

dr A. Rebane, { tel. 461-6383

Ebaselgus pakkide
, saatmise unber —

eaters vk iapenehtey
itt Picea aE

Kodumaale pakkide saatmine Ic- |
petatakse ettemakstud tollide mao. ~ BeNe

dusel, Rootsis oli viimaseks fibt-

> pRevaks 30. juuqi, Kanadas kuulu-
"as Uks ettevOte, et nad Ipetavad

selle i. juuliks. Niitid on Toronto. |

ri Ukrainska “Knyha Gelnud, et

nad Votavad pakke vastu 14, juu-
lint ja Whendriikide’ cesti ajaleht

Vaba Eesti S6na kirjutab oma 17.
mal numbris, |et nende andmete

kohaselt lSpetatakse kinkepakkide
saatmine ettemakstud_ tolliga oku-
peeritud Eestisse 1. augustil, Pi

‘fast seda on kinkepakkide vastu-
votjad kohustatud oma iegevuse

lOpetama. Neile ei arita enam pak-

kide saatmiseks — vene Wimude

poolt nGuetayvat litsentsi, |
Vastav korraldts: pakkule saat-

mise I6petamiseks iuli N, Lifdust

slin teguisevaile firmadele, kes ve-

Helastega on-sellekohases lepingus..

Postipakkide  saatmine jatkub
endiselt, kuid _méSdunud  aastal
cOsteti esemetelt -tollihinnad -nii
KOrgeks, et. vastuvGtjail on raskusi
vOi pole iildse véimalusi paki tol-

> lilt yaljaostmiseks,

_ Pakkide saatmise {imberkorra}-

damisest ol marke juba varakeva-

del, kui réagiti unest tollide k6r-
gendamisest, kuid et N. Liidu va-
lttsus kinni Keeraks oma: vilisva-
luuta kraanid, seda ei teadnud

Kaks Miss-Esto
kandidaati Roofsist

Rootsis. moodustati Miss Esto-

- 84 kandidaatide valimiseks toim-
“kond, kes madras ESTC-84 kandi-

daatideks 19-aastase ~~ Udeevalla
neiu. Laine Laks} ja . 20-aastase
Stokholmi neiu Karin Nymani.

Esimene IGpetas mbGdunud aas-
tal Eesti Gtimnaasiuini Stokhalmis,
on hellakeste jut, ENUS. noorlit-
ge, Opi joonistamist ja maalimist:
kadsil eesti Keele Gpiku ilustreeri-
mine.

Teine Spib Uppsalas ulikoolis
Cigusteadust, kuulub ENUS perre:
Huvialadeks poliitika, kunst, kir-
jandus ja keeled. Opetab hispaania
keelt Stokholmi Eesti GUmnaasiu-

MoOlemad saadetakse Torontosse

lopliku Miss ESTO-84 valimiseks. .

Londonis off leeripitha

. Londonis, Inglismaal toimus 6.

mali pdérast viieaastast vaheaega
leerilaste” Snnistamine. Viimati Gn-

nistas praost J. Taul 3. juunil 1979

kaheksa eesti noort, Seckordne lee- -
rilaste ary oli vaid 2, kirikulisi
-umbes 40.. Leerilastest Gnnistati

Valmis ESTO-84 rongkaiguks. Kunstiik Joann Saarniit: on valmistanvd Sliire arvu acukohamaid markivaid 4
plakateid, mis cotavad kangelt tulevaid kiilalisi. Pildil kunstnik suorima plakati ees, milles valjendub koi- |

a

fa ae ae ie
Gen ete tr. Sg

Ota Tr
vat ae

gi. rongkaigust esavotjate siidamesooy FREEDOM FOR ESTONIA.

iile kolmekiimne
nimesildi valmis

Kunsinik Joann Saarniit alustas
eestlaste asukohamaade nimesilti-
de maalimisega juba entte joulupi-
hi ja teinud need vaga esindusli-
kud. Siiani on tehtud Juba 30 riigi-.
le, kust oodatakse kitlalisi. Niltid

‘On garaazh plakateid tais ja auto.

peab seisma sdiduteel, cotab iga-
paev, et tullakse jirele.

te vabadusnoude rongkdiguks.

‘Lisaks maade nimedele tiled
yeel teha.7 suurt plakatit ,,Freé-
dom for Estonia’, Uks suurem pla-
kat on. veel. kavas, kuid tekst on
tulemata.' Lisaks plakatitele on kol-

gile ka kepid kiilge pandud ja nil

on tema: pooit koik valmis eestlas-

Samal ajal kui Saarniit on toata-
nud siltide tegemisega, sinisele
pihjale valgete tahtede maalimise-

Oks ohtu Jiri humm ns

Seedrioru teatrietendus h hakkab valmi saame

_.Kordan mottes Asta Soddori ope-
tust ;... keolimata asub Peetri ki-
Tikust tile tee ..

ruse pohjatiivas a

kiiljel ja seal on kolin sinist ust..

. Valin huupi keskmise, péérdun siis cg
paremale ja edasi juhatab mind ju-
ba ecestikeelne hadltesuma. Avan

ukse kui Taavo Sdddor -parajasti

litleb: ~, ,Jiw1 Rumm, seé On aimult s

muinasjutt ..

. Niitid olen. surmkindel, et koht 7
on dige, sest tulin ju vaatama, kul-

das kulgeb Seedrioru featrietendu-

se proov.. Tikk on, teadagi, ,,Rum- a
mu Jiri ja ma‘leian’ nad sealt [ager

. Siseneda tagu- fee
mise kiilje. sinisest uksest . .. tild- Gaegene
rukute voimla asub alumise kor- &

oe

koik eest:. kikkhabemega parun =

Kélding (Siegfried Preem), tema
oh-nii-hingeline abikaasa Hille (Ta-
mara Norheim),. méisa -toapoiss
Mikko (Faan Kivisild), kédgittidruk
Miina {Meeri Lehesalu), kirtkuope-
taja Pauk (Heino Halling}, tema

‘laine Fabi . (Silvia. Preem), _Jiiri

Rumm (Taavo Séddor) ja siis Mé-
ga Rein (Edgar Kink) oma naise
Reeda (Endia Komi) ja tiitre Mal-

ga (Linda Kukk). -Kuna tegemist

on dilsa hobusevarga ja suli Jiiri
Rummuga, siis muidugi on kohal
ka politseikordnik Tubin (Esko
Lukksepp).

Puuduyad maarahvas, kilaini-
mesed, mdisa todvigi ja mitmed
pisirollide tiitjad. Need tihinevad
proovidega juunis, siis kui Jiiri

Rum Jiri kiisikirja afako olias-
taja. Aim Sdddor.

kuldrahasid pillutas, Pghja-Amee-
rika eestlastele peaks ta tuttav ku-
ju olema, eriti noortele, sest nad

koik tunnevad ju’ ameerika ‘Gilsa-

meelset rdovlit Robin Hood.

Hestis |itkus omatajal Jiri Rut
mu kohta fantastilisi [ugusid. Vae-
vali, et mele hea roove] yudis ka-
hes-kolmes paigas korraga olla. Nii
et osa nendest tempndest on tkkagi
talumeeste eneste poolt korda saa-.
detud ja Jirt Rummu kentosse kir-
jutatud. Viha parunite vast oli
suur, tehti femp dra ja siis kinni-
tata, ét eks ikka see roovel Jiiri

oh eae
err Tera ae
Re arg ntylteat ete tr
i ee ae

". oe .
a re
oa a ie hd aa
a ee ee
- rr
a : ati F
. = a! _
ee
+s

‘= 4 — " h,|
Ceo ie Sb ce ee AE ke
= tee ret

ee ee i

Ce ee
=
“Fr
. -
- De ee

ga, valmistub ta etie ESTO- 4 ajal |
toimuvale antikommunistlikule ndi-

tusele, mis toiniub EKN kdendusel.

Raamitud on juba 30 dlimaali, aga

palju on graafilisi vaiksemaméddu- |

lisi téid, mis tehtud osalt juba Soo-
me ja Rootsi pdevil. Ta arvab, et |

kommunism on jainud kommunis- §-..
Imiks koos vihkamise ja terroriga. |

séeda s6numit on Saarniit varem ju-—
ba maailmale edasi andnud, tahab
seda teha ka niitid.

tihti. See kobtlaslik asa on est

“naljakas. Niiteks kui kirikudpetaja
aS Pauk (kes ise ka mitte vigijooke
d-kaugeltki. ei pélga) talie ette hei-
4 dab, et sina oled suur viina sober,
wg vastab Rein talle: _,,Kas Just s0-
ween) ber, aga hea tuttav kill!"

Edgar Kink on Seedrioru suve-

MA pievade etendused koik kaasa fel-
seat tid, ta on Seedrioru auliige, ta on
Mees oma kitega seal lava ehitanud,

aastaid Seedrioru juhatusliige ol-

e| nud. Kui ma kiisin, et miks ta an —
pel vahe teatzit on viimasel aja] tei-
mee) nud, iitleb ta: ,,Olen-72 aastat va

na, noh, mis- operetti mina nitud

4 enam teen, Seedriort on teine asi.
4 See on nagu kodu.

Ridgiks ju veel, aga lavastaja
Asta Séodor viipab Reinu ,,lavale®.
Tal tuleb seal oma naise ees hake-
ta are andma.

Tinast proovi on: jalpima tulnud
ka Ain Séddor, kes ,.Rummu Jiiri®
vabashu-lava jaoks kohandanud.
Nahtavasti talle meeldib, sest keo-
hati naerab ta stidamest. |

»RUMMU Ttiri’ teatrietendus tol-
mub esimese ESTO-8  tiritusena
-Seedrierul laupdeval, 1, yeild).

Y. Voitk-

Eesti filateeliat
Teronto nditusel

Juuni esimesel nidalalipul tot —

Tahtis teadaanne

Toronto linna
kinnisvaramaksu maksjaile

Niitid peaksid kGik juba olema saanud 1984. a. \opliku

‘Kinnisvaramaksu arve. Kui te pole seda veel saanud, sils

helistage 947-7115 vOi kirjutage: Tax Collector, City Hall,
Toronto M5H 2M2 vGi klilastaze — Information Counter,
Main Floor, City Hall — niipea Kui vOumaiik,

Pidage meeles, isegi kui te pole saanud arvet, olete ikkagi _

‘vastutay, et kinnisvaramaks oleks tasutud, 1984. a. nelja

viimase osa tahtp&evad on: 13, juunt, 16, juuli, 15, august

_ ja 17. september.

Voite tasuda oma kinnisvaramakeu raekojas (City Fall)
esmaspdevast.reedeni kell 8.30 ¢,1—4.30 p.l. vol igas
Metropolitan Toronto pangas v0i saata postiga otse City
Hall’i, Kirjutage tshekile: ,,The Treasurer City of Toronto”.

Pidage meeles, et maksate kohe; tele kinnisvaramakse
kasutatakse mitmesucusteks teenindamisteks ja hOlbustusteks,
et Toronto oleks hea asukoht clamiseks ja t0Utamiseks. Stia
kuuluvad algkoolid, keskkoolid: linna teenindamised nagu
niletirje, jAdtmete Hravedu, lume rookimine, pargid, lObustus-
alad, teede ehitamine ja korrashoid. Linna teenindamiste |
hulka kuuluvad ka politseiline kaitse, sotsiaalala, laste
heaolu ja ambulants.

G. H. Clarke
City Treasurer.

EESTI ALUMIINIUM KOMPANII

Nuld sandayal mued EUROOPA STIILIS

- THERMO-AKNAD
kohnes virvis 2- ja 3-kordse kinasiga.

Tasuta hindamine. Helistage: titkoje tel. 832-2238
kodus 769.9932

OS$SC Investments inc.
10335 Keele Str., Maple, Ontario LOJ 1E0 -

VABA CESTLANE
‘aks Korda nédalas

} yh 935.-—
Veerandaastas: $1 — 318.—

Maksab Kanadas:
Aastas 3
Poolaastas § $28.—

RIRIPOSTIGA + SAATEKULU

Ranadas: Viilaspool
. Kanadat:

aastas $56 + Sb 1 $47—

poolaastas $30.m— + $21-~ 1 $24—

veerandaastas $76.— + $1039 1 $12.—-
- VALJASPOOL KANADAT ja USA-d:

Te eats a ee 2 ee

Ruth Laura Anson ja Tiina Su- Rumm Torontost Seedrioru vaba Rumm . . .. mus Torontos Stampex-nimeline
zanne Kampus. taeva alla on kolimud, sest koik  Tiiki autor on J. Metua, omaaeg- kanada filateelia nditus Sheraton
| need tegelased on Seedrioru crna ne Kuressaare teatri nditejuht ja hotellis . Niituse  valjapanekute
rahvas, s.t. elavad Hamiltonis voi paljude rahvatiikkide autor. Kuidas {6rval oli sce samaaegselt miitigi-
Kitchenerls, . 3 aga see ndidend siia sattus on oma- laat, millest votsid osa Kanada,
Tana ongi viimane ‘siseproov, ette lugu, See tuli muidugi Eestist . Uhendrlikide, Rootsi, OURO post
Teatrirahvas oleks juba varem Jai ja vottis palju aega, Erakirjade - asutused, |
hud proove tasema Seedriorule, de- sisse oli lisatud paar nijidendilehe-
koratsioonid on valmis ja aina kulge. Lopuks oli naidend siiski ter-

LENNUFOSTIGA aastas $129.--, peclaastas $67.—
nastas $35.

Aadressi muudatus 70. centi. Uksiknumbri hind 70 centi-

Kanade sadressidele palenis mirkida »POSTAL CODES io
USA aadressidele ,,ZIP CODE* | ;

Pangatshekk vii rahakaart kirfotada
Free Estonian Publishers nimele,

i ole Jisraelie rah- iL. veerand: -
aailmas heaks rek-
‘ad modjutada isegi -
kanadalasi, kes. seni

a vahyasse ilma krii-

-—Sitdamesoojusega

a

aed a

ee

Kommentaarid

ee de ay

(Algus Ik! 2) Valjapanekute hulgas oli kake

*

kas ungari noored —

rdselt juiged voi on
euik = rezhitm tundu-
if Valitsuse kritisee-

i karistatay kui N.
s kommunistlikes -

cides?

eks -neljaliikmelise -

usika grupi, mis ra- —

l Ungari léunasosas
is. Poistele ef astu-
eg! yarvastele, kui

Rilikku siistéemi ei

ee: 'Si rouutus tosiseks,
Reed laulma kahte an-
mu-pala, tks laniu-
fidagi talutav, kuna
mninult tuumarelyade

-ldines knid teine

stele vOimumeestele
mit iurrit., Poisid yot-
it selle erakorralise

(Jérg Ik. 3)

Lat ar, a
At e:

| a a,
jalguse, .et. nad kyritiseerisid kom-
munistlikku eetikat ja laulsid ref-
rainina kooris: ,,0h verest lehkav
punajouk, mij saabub sulle suriia-
pauk?"

Laulumehed - arreteeriti méédu-

nid suvel ja kolm neist miisteti

kaheks dastaks vangi, kuna neljas,
alacaline trupi Lise hakkab: oma

karistust kandma hiljem, Kaehe-
alused kaehasid selle oisuse peale

: edasi, kuid -apellatsioonikohus kin-

nitas miiid alamastme kehtu otsu-

| _ Ne

EHalftlemata erakorselt herged
karistused: — ndik, et Ungaris on
elu sliski vabam ja Jébusam kui N,
Liidus, kug.sellise ,,rlicivastase te-
gevuse’ pirast oleks tulnud mini-
maalselt kiimme aastat Siberiy

_yangilaagris istuda voi Andropovi

hullumajas oma elu lépetada,
AM

ootavad, kuid kevadised siigisvih-

mad ja sibert- kalm olid takistu- |

seks.

Taavo Sdidori -Javapilt kujutab

 endast kolmiklaidi, vasakul Kéldin-
su mois, keskel Moga Reinu ‘kandi-
koht ja paremal kirikumdis. Mina
naen neid muidugi ainult maketilt
ja fotedelt, kuid koik need vagevad
ehitused Seedricrul on juba pilisti-
tatud talgute korras Alfred Nielan-
deri jz Hugo Allismaa juhtimisel.
Mitme-puhvl toimub niidendi te-
gevus kolmes paigas wtheaegselt,
mis on teatavaks uudsuseks.

Juri Rumm*.viib meid tagasi

sada Aastat nn balti parunite ajas-
fusse. See on jantlik naidend ja
kujutab tihte liihikest perioodi Jiiri
Rummu keerukast elukdigust. Sest
niisugune mees elas ja tegutses
toepoolest Eestis, Oli.siin ja seal,
varastas peamiseit hobuseid ja kul-
da ,,sakstelt“ ja oli talupoegade
sober, kus ta bida nagi, sina ta

vikuna Kanadas,

Olen niiitd takerdunud moodunus-
sé ja ometigi: mu ees markeeritud
laval keeb elu. Miina. jfutustab pa-
rumprouale kuidas Juri Rumim
Sindis. ,,Motelge,“ titleb ta, minu
tadimehe vanaema ldinud katsikwe
ja ndinud oma silmaga méhkmete ©
vahe] saba. —- Ja kui poiss oli kuue
aastane, stis oskas ta juba suust
tuld vilja ajada. ,,Tema ej ole ris-
tiinimene; tema on Kuradisi!”

Hobuseid muiduri véimlas ei ole
ja parem ongi, vihem Jirmi. Jai-
kub sellestki, kui toapsiss Mikko,
parun Kéiding, Jiizi Rumm ja polit-
seikordnik Tubin edasi-tagasi kaa-
pavao. ja hobuseid -markeerivad",
vahel vaike hirnatus, siis kabjapla-
cin ja nodtamine, Seedriory[ mui-
ditgi on hebused ka laval.

Nitiid aga paar sona Moga Rel-

‘nust. Teda mingib Seedrioru vete-

ran Edgar Kink. Rein on, jah jo0-
cits. Aga hea mees pagu Joodtine

Kogu. Festi filateeliat Leida Avandi
j@ Warren Dicksoni kollektstooni-
dest, L. Avandilt Besti postmarki-
de blokid alates esimeste Eesti val-
jaannetega, mis .olid trlikitud kino

pileti tagaktiljele, Punase Risti val- |
Japanekud, president Patsi valja- |
anded, Caritas ja Shupostivaljaan- _

(Wlatuslikum valjapanek theksal ,
raamil oli W. Dicksonilt, kelle ma- |

terjal oli wlatuslik, kuid m@neti fi-
latelistlikult korraldamatu. Seiles
oli csimesi postmarke kohanimede-
ga, Rakvere .valjaanded ja tmbri-

kud. selleaepsete markidega, virvi- |
vahed, vigatritkid. Eriti haruldased |
dlid Punase Risti hammastatute ja )
osalt hammastamata j#dnud mar- §

gipoognad, mida sellisena on véga
harva néhtud nditustel. Ta on saa-

nod need osta Qhelt inglaselt, kel- |

lele nende va&rtus. oli olnud tund-

mata, Tema valjapanex auhinnatt

hobemedaliga,

Tellimine saate:

VABA EESTLANE

1955 Leslie St., Don Mills, Ont. M3B 2M3

Patua mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates beds den rene ceetannenseneas

rahag / tsheige / rebakaardiga, (Raha sata ainntt tBhthiras).

te ee ek eo