nimel. Noupidamised toimusid pea-

. nad oma rahvaste tulevikn ja saa-

VABADE BESTLASTE | HAALEKANDSA.

vaBa GeTLAne

VALJAANDJA: 0/t Vaba Hestlane, 195 Tecumseth St Torontos.
, | PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes Oja

’ POSTIAADRESS: P.O. Box 70,

Stn. ©, Toronto 3, Ont. MéJ 3M?

TELEFOND: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, duulatused,
| ekspeditaloon) 364-7673

Z ‘TELLIMISHINNAD. Kanadas: sastas $30.—- , pooleastas g16.-- ja
| -veerandaastas $9.—., kiripostiga aastas $48, poolaastas $5 |
| ja veerandaastas $13.50. 7
TELLIMISHINNAD valjaspool Kanadat: aastas $32.-—, pooleas-
tas $17.— ja veerandaastas $9.50. Kiripostige USA-s: aastas
—«$53.—, poslaastas $27.50 ja yeerandaastas $lo— |.
LENNUPOSTIGA iilemere-maadesse: agstas $62.—, poolaastas
, $31.50 ja veerandaastas $1659 |

Asdresst muudatus 30 c. ~ tksiknumbr? hing 35 ¢.'

FREE ESTONIAN

~ Published by Free Estonian Publisher; Ltd, 145 Tecumseth St,
Toronto 3, Ont. MéJ. 22 —_

Balti nrobleemnid Valoes Majas |

Uhendriikide president Carter ja
abipresident Mondale votsid teisi-
pieval, 13. juunil, Valges Majas

yastu Balti rahvugruppide esinda-

jad, kes kandsid mazilma tugeva-
ma rnigi jubtkonnale ette oma

iihelt poolt Balti ralvusgruppide |
esindajatele, et Balti. riikide vagt- |

valdset annekteerimist ei tunnus-

tata, kuid teiselt poolt ei tehta mi-|

dari ‘selle okupatsiooni hakka

nrobleemid: ja ‘pievamured, Kok- (samme, mis kaudselt Balti riikide

kisaamise algatajateks ja orpani-
seerijateks olid leedulased oma SI-
. dethete kaudu ja Seetdttu koosnes
balti rahvusgruppide esindus pea-
miselt leedulastest, kellede osavott
andis v6imaluse vastuvOtul raaki-
a kdigi kolme balti rahvusgrupi

miselt abipresidendi Walter Mon-
dale’iga, kuna president Carter vii-
pis kilaliste seliskonnas ainult jit.
hemat aega.
- Leedu esindajad andsid abipresi-
dent: Mondale’ile ule pikema ja
- tiksikasjalise memoranidumi, mille-
ga tihinesid ka eestlaste esindaja
| ‘Miido Kari ja J&ti rahvisgrupi
-esindaja dr. 0. Pavlovkis. Kuue
| lehekiiliclises mcmorandumis old
tsile .toodud itksikute punktide
kaupa .kdik need probleemid, mis
halti rakhvusgruppidele palju pea-
valu valmistavad ning panevad

| luse para st murets ema.

Nii kirjeldati lhidalt praegust
‘olakorda Balti riikides ning seal
valitsevat vastupamuliikumist oktu-
patsioonivéimudele. Edasi tanati
Uhendriike selle eest, et-nad
anna oma juriidilist tynnustust
| Balti riikide vagivaldsele . annek-
teerimisele, tosteti tiles Balti rii-
‘ide diplomaatide kitsimus tulevi-
' kus, nouti Balti. riikide kiisimuse
‘ese téstmist Liitunud Rahvaste
Organisatsiconis, Balti riikide pai-
-autamist Whendriikide ametlikele
kaartidele, iniméiguste probleemi-
de esile tostmist Uhendriikide. ya-
lispoliitika: kujundamisel, Uhend-
_ viikide valitsuse abi perekondade
-fihendamiseks, - enesemdaramise

_ diguse rakendamist Balti ritkides | {kui ka Kanada

ja Helsingis: allakirjutatud kokku-
leppe tadiimist. kolgy asjaosaliste
roolt, :

Memorandunis esitatud ndudmi-
sed kasitlevad mitut norka punkti,
‘millede suhtes seni on valitsenud
elaselgus ja mis vajaksid Lihe-
_ mat selgitust ning. vastavate sam-
nude astumist. Uhendriikide valit-
suse poolt. Kahjuks on jidnud pai-

NN ie ee a
ee EE eee ee ;

nae, mis ning astutakse isegi

okupeerimist tunnustavad.
Memorandumis mainiti naiteks,

et Uhendriigid annavad ikka veel |
ama tunnustuse Uhendriikide va-|
litsusé juurde akrediteeritud Balti |
riikide diplomaatidele, millega tun- |
nustatakse iseseisvaid Balti riike |

~~ knid mis saab siis kui need esin-

vist valja langevad? Uhendriikide
vilisministeerium . ei. tannista
praegn ihtegi uat Balti diplomaa-
ti, kes et: ole oma volitusi saanud
iseseisyate Balti riikide ritpipea-
deli. Selie kiisimuse kisitamisel
tisteti ka esile Balti diplomaatide
raske finantsiline clukord ja taot-
leti Uhendriikide valitsuselt ‘abi
diplomaatiliste esinduste kaigus
hoidmiseks.

Miks ei ole Uhendriikide valitsus
tostnud Balti riikide kiisimust iiles
Liitunad Rahvaste Organisatsioo-
nis, kuigi Uhendriikide Kongress
noudis seda oma resolutsiooniga
presidendit? — kusiti memoran-
dumis. Ja miks on Uhendrikide
amethik kaartide osakond korvai-
danud maailmekaardilt Balti riigid
kuigi Uhendriigid- ametlikult Galt
riikide inkorpercerimist e1 tiuns-

vatele ametiasutustele (are}parimi-
si kuid. nendele pole vaevaks vée-
tnd vastata. Ja millest on see (in-
vind, ef N. Lidalt e1 nowta enese-
madramise - diguse rakendamist

Helsingi kekkulepetes kéigile rah-
yastele? Koiki. neid estletocdud
probleeme . taiendati swusdnaliste
seletustega. -

‘Need kéik on poletavad kisimu-
sed, milledest. seni Uhendriikides
iuhtivates ringkon-
dades on pilittud vaikselt’ mooda
minnn, kartes ilmseli Kremli vi-

lhapurskeid. Kui tikskord peavad

Hignerigid sliski nende kitsimuste
cuhtes oma seisukohad avaldama,
sest ka kahepaikse mangu voima-
lused fOuavad. iikskord lOpupunkti.
Meie lootuseks on, et dsja Valges
Majas toimunud kehtumine’ aitab
' otsustavalt Kaasa unarusse juetud

guti isegi mulje, et Balti riikide | Balti rahvaste kiisimuse esile tost-

subtes on aciud ‘Uhendriikides ja
ka teistes [dinemasilma riikides

kahepaikset poliitikat, kinnitades

ee

E'V, esindaja Briti-
: kuninganna Sunni:
paeva vastuvotul —

Briti kuninganna Elizabeth TI
sinnipieva puhul ‘korraldas Britt:

suursaadik Peter Jay’ 6. juunil:
vastuvotu vilisriikide esindajatele :

Washingtonis, millest. E. VY. esim-!i

jaja Ermst Jaakson osa vdttis.
Samuti olid kohal Loti ja Leedu

‘Kes Castre valetas?.
WASHINGTON — tthendriiki-|

misele ja-selle lahendamisele.

K-A,

des murtakse piike selle ule, kas
Kuuba diktaator Castro oli seo-

itud. EKommunistide invasiooniga |

‘Angoolast Zairesse vol oh ta sel-
‘lele operatsiognile vastu nasu ta
ise viidab. President Carter mai-
nis teatayasti avalikult, et Kuuhba

vottis osa Zaire operatsioonidest

dajad Jihemate aastate. jooksul ri-|

Gramaatilisem ja  siindmusterik- |
lkam: See kdsitleh vastupanu ja

nult. venelaste passitvsuse téttu.! massud -

in? Selle kohta on saadetud vasta-:

Balti riikides kuigi see ¢aranteeriti oe

tik punul toimus vastuvott Bri | | ‘ef tihendtritkide yalitsuse kasutu-
f1 Suursaatkonmea aias, kus roosid | | se5 Of jube pikemat aega Castro |

“ peraestt nas. | |lakitus, ‘miles Kuuba diktaator
sonil oli. see esimene |
kokkupuutumine ambassador mainib; et kuuba sddurid ei vot-

Jay’y2, kes -mdddunud  aastal: md. osa  sellest operatsioonist
Ubendriikide valitsuse fuurde ak. : ning et Castro oli 1sa7) katezoori-
rediteeriti, | ‘| liselt seilele sammule vastu,

ie L,
. FAL " a r
a a ‘es ~aigl
sei jules eer trope, Fieri, MeL oe a Fe ©
ie 2 eg ee oe

| Brezhnev:  Lidinertikide sekkumine Aatrikn problemidesse
muudatusi. ae

Solzhenitsoni Gulagi v viimane ese

Poa! §
Sage Tape

Massud ja vamnniased vagaries

: Hiljuti jimus USA-s Solzhenitséni »Giilag-saa restiku“ kolmanda ja. viimage osa ingliskeele val
jaanne (venekeelne on ilmunud juba kaks aastat varem Pariisis). Niiid on. 1800-lehekiiljeline oopus
vaimis. See algab punase terror ‘Algpaevadega 1348 ja lopel mailjanite polittiliste vangide vabas- -

tamisega orjalaagritest 1956.

Teos on massitvne. Paljud pole | Solzhenitsén réigib selles seo-
seda suutnud lugeda, vaid ainult!ses  legendaarsest.
lehtiseda,.Teist osa miitidi selle-;Georg Tennost. Vamgid kiisisid
tottu tunduvalt vahem kui esi-|ebadnnestunud pogenemiskatsete
nest. Kolnas osa on eelmistest'vahel imetleval toonit Tennolt:
Mis sa loodad leidvat viljast?”
,Vabadust loomuliult. Uksar
[nus paev taicas ilma. kettideta —
-iseda nimetan ma. vabaduseks!“

1952 votlis Selzhenitson ose
. esimesest vangide streigist Eki-

‘bastus.

1953, parast Stalini ja. vageva
Sellesse acca mahub ka Sokhe- | Gulagi-impeeriumi juhi Beria sur-
nitsoni enda kaheksa-aastane vat-|ma, tekkisid mé&ssud miimel
gisolek.. | ,saarel". Kengirt laagris vabasta-

‘Massude ja vastuhakkude tattu!sid 8000 meest ja ‘naist laagri
loocbub SolzhenitsoOn oma teose|40)-ks piavals. Kuigi see mass
kolmandas osas viitest, et Gulag-|suruti maha néukogude tanikide-
saarestik on olnud véimaltk ai-|ga, tekkis vangides iocotus, et
levinevad = valjaspoole

masse laaprites.

—Selles Kirjeldatakse pogenemis-
. katseid laagrifest parast sojay
loppu. streike ja tervete laagr-|
te masse.

Ta vaidab, nivtid:
»Kommunistlikku rezhiimi pole

60 sasta jooksul kukitatud mitte

selleparast, et see vastu poleks

i laagreid.

oe Halberg 0s porandaatses

tugey vuasul, mida lasnemaailmas

ej] suudeta uskuda." » | 40

Esimesed missukatsed tot | WAH :
musid laagrites toenaoliseli

Stalini valearvestuste. foitu.
Stalin organiseeris mn. erilaagrid.
kus asusid alnult politHised yan- .
gid, kes niisiis eraldati kriminaal-| Sel aastal oli saksa okupatsioont-
vangidest, Kui poliitilised vaneid | voimude poolt moodustatud oma-

vabanesid varaste ja “morvarite | valitsuse esimesel maadirektoril |

terrorst,. muutusid nad hoopis  Hjalmar . Mel. keyas wue sIs€as]a-
juleemaks. | ‘de direktori ametisse nimetamine.
Samal ajal kasvas 15- mijjonii: | Eesti porandaaluste valitsusring-
ne yvangide hukk mitme miljoni| kendade poolt taheti sellel kohal
noore. punaarmee veteranica,| naha Holbergi,
Suur osa neist olf olmud saksa sé-|milleks astuti samme Riigivoliko-
javangilaagrites. Stalin. paigutas | gu esimehe -Otto Puki ia teiste
nad vangilaagritesse, kuna nad|poolt. Nimelt allus. tolleaegne
olid end. vangi andnud: Solghenji-|Omékaitse sisedirektooriumile,
sén, autahe saanud Kahurvie kap-}mispaérast taneti naha Holbergi
ten (kes kill polnud olnud séja-|sellel kohal, lootes, ef tal seal ava-
yangis), oli nende hulgas. Ta olijneb voimalus Omakaitse kasuta-
oma kirjades arvustanud Stalinit.tmiseks Eesti Vabariigi nuvides dt
~Laagrites -tekikis vastupanulii: |gel ajal ja kohal.
tumine, mille juhtivaks elemen-|. Mae el nOustunud Holbergi nime

| diks olid Liine-Ukrainast pari- tamisega ,teatud pohjustel™.

nevad vangid. Peetakse voimalikuks, ef vasta-
|} vate Juureasntuste kauda olid
Holbergi osast ja hoiakust ning

porandaalusest tegevusest’ mé-

Need oalid endised zeriljasédu-
rid, kes olid viideinud mi nai-
side kuj noukozude vastu, et.
Saavutada Ukrainale iseseisvust, -
Suuramas osas laagritest alpas; kes voib-olla seeparast ei: noustu-
vastupany, nuhkide tapmisees.jnud voi ei saanud noustuda Hol-
Alsuses said need surme. kumme-| bergi nimetamisera. | |
liste ,énnetuste téttu. Hiljem | Avalikkusele on ka teadmata, et
tulid -barakkidesse Gdsel maskeo. | Jiri Ulucts, ‘ses siis oll peaminis-
‘|ritud mehed, kes tapsid nuhid|ter Vabariigi presidendi tilesanne.
primitiivsete nugadega. teg, eridigusel antud kaskkirjaga 7.

Gulag TIT pénevamad peatiikig |detsembrist 1943 P6hiseaduse §46
Kirjeldavad

 pbgenemiskatsejd, | erimese l5ike, Riigikaitse rahuaeg-
Iga katse t6i laagrile kuulsust jalse korraldemise seaduse (SK 1940
ail isegi sijs, kui laagrisse ood] | fV, 1, 3} $28 pohjal pani sajaminis-
tegasi Kinnivdetud vangi pea ja}ter Johan Holbergi peale Sdjava-
sormejalrede. voumiseks parem gede tlemputataja asetaitja iiles-
kisi. . : , | | anne. |

eestlasest, | |

ningad kwdused ulatunud Mie-

Selle asernel hakkks Hrushtshov
likvideerima jasereid ja vabas-
tama van¢e. Sclzhenitsin ei ribgi
Sellest palju., Vastupidi, ta rohu-

tab see asemel stalinismi jurfi- 19

dilist, tiirckraatlikku ja vainiset
parandit tanapdeval.
Néukogudle iihiskond: polnud|-
valmis tuhikesel vabadushetkel-
Porenenud vangide suurimad
yaenlased olid feised inimesed,
kes tulistasid neid voi aitasid
politseid vangide Kinnivotmt-
sel,
(Vang) aitamise eest méisteti 20
aastaks laagrisse, van¢i kinnivot-
mise eest anti vast heeringaid!).
See nditas Stalini rezhiimi moju
inimestele -- nende moraalset
lengust. Poliitilised vangid aga
olid seesmiselt voitoud stalinisim|
iseendas.

pe *
an
SP

SUT cee cs nace :
ee ees rect . a]
oe ne soe ae Eo

niitab, et nad ei aha alkisepteerida seliel kontinendil toimuvaid ajaloclist.

~ (Komment aatid

wALli on veendunud, et Brezh-
nev tahab rahu“ nii kutiutasid

{ Kanada ja Whendriikide ajatched

asja suurte peatkirjadega, Ali ali
tuleb méelda endist poksi maail-

mameistrit Ameerika neegrit Mu-

hammad Ajit, kes on tuntad oma
suure suuvirgi ning dugevale ju

valedate rusikate poolest, mis
nuud on hakanud juba vanaduse

notrusest vasima ja Ali hakkah
Oisima endaie nut terevuspéldn,

siirdudes nahtavasti diplomaatia |
fa propaganda alale. .

Venelaste] “on vaatamaia omu

kovadele sonacele Carteri ia te-

ima valispolitilise nduandja Brze-

insti hurjutamiseks nitvord VOSE
ahjus, ct nad kasutavyad koiki
voimalikke ja véimatuid votteid
tihendriikide poliitikute ja rah-

Va mojutamiseks oma ,suure ra- - -
kinnitamiseks.

huarmastuse“
Uheks seiliseks votteks an ka en-
flise poks] maailmameistri Mu-
hammad AH N. Liitu killa kutsu-
mine ja tema seal suurte austus-
avaldusteba. yastu votmine. Need
austusavaldused liksid isegi nii

: kaugele, et Kremlii peaboss Brezh-
juey pani endale kéik rahad ja pu-
— { naordenid rinda ja langes Kremli

tagatubadesse viidud Alile kaels,
kinnitades, kuidas ta ameerike

{kahvast armastab ja selle eest ta-
hab hoclitseda, et Aafrikas ja

mujal maailmas valitseks igayene

| hauarahu,

Avalikkuses on vihe teada, et hiljuli manalateedete astunud Johan
Holberg kuulus presidendi asettitja prof. Uluotsa poolt moodustatud.
porandaaluse E.V. valitsuse koosseisu sOjaministrina Juba 1943. ©

Sellest kaskkirjast on originaal-
doxument ‘Laanes.

VES -

Kul fa SUPHua ef ole.

oo

siis elab ta edasi

»Kedumaa" 7. juuni numbris
on pikeam kKirjutus Aleksander As.
pelist ta 70 juubelistinnipieva pu-

bul, A. Aspelil téitunuks 10. jun- |

nil ta 7h. ehuaasta kui ta veel
elaks. Tema viimaseks toodkohaks
enhe- surma oli prantsuse keele
professori keht Iowa. Ulikoolis
| Ameerika Unendritkides. See uu-
dis, et kirjandusteadlane ja es-
seist. A. Aspel on juba moned aas-
tad surnud, pole nahtavastk Ees-
tisse joudnud.

_ Pikemas kotmeveerulises antik-

lis koos teadlase fotoga, on an-
tud tema etust ja loomingust kiil-

icitki ulatuslikke andmeid Selles
Vaadeldakse tema Eesti . aegset
tegevust esseisti ja tolkijana,
ning tostetakse esile tema osa hi-
lisemai} aastail eesti kirjandust

Kasitlevate osade kirjutamisel

Imitmesse prantsuse entsiikiopee-

diasse ja kitjandusicolisse yilja-
andesse. Ta on andnud inglise
keeles valja kaasaegse prantsuse
luuie antolodgia Koos omapoolse
sissejuhatava esseeca -(,,Contem- |
porary French Poetry. Fourteen
whnesses of mays fate’. Ann Ar-

4 bor 1960}.

Ja AK? Suure suuvarzien AH,
Kes on osavate miaredzheride

kaasabl endale rusikaiera milio-
hid kekku ajanud, ef valmistanud
Brezhnevile ja Kremli propagan-

dameestefe petttumust kui ta hil

jem ajakirjanikele kituiias, et te
ma yeendumuse .lishaselé on

Brezhnev rahuarmastaia inimene. -
et vene rahvas on ralwarmactay

ralivas ning et Venema on rahu-

armastay maa. Alf lisas peale sel--

te, ef Brezhney andis talle tHe
isiktilku YWkituse Uhendriikide pre-
sidendile Carterile He andimisels
ning ameerika rahvas drsu jimes-
tagu ku} teda ka nittud Valves Ma-
jas tahtsa saadiktuna vastu vie-

takse, Koigi nende teenete eesi
kinkis Brezhnev Alile kuldkella _
ja isikliku puhendusega varusta- —

ind oma milestusteose; .
Venelasteje on Ali tacline mees

propagandaulesannete titimiseks .
teretulnud ié6riistaks, Vietnami |
SOja ajal oli ta mobilisatsioonist .

kérvale hoidja ning kaotas oma
maainmameistri tit, ‘kujd amee-
riklasea oma naiivsuses andesta-
sid talle selle kuriteo, miile cesi
paljud teised veel praeguzi pea-

vad endid ylisriikides variama.

Harimata mehena ja lasteaia po-

fiitikuna om ta venelaste propa-
randale parajaks ohvrilis. Krem-

lis loodetakse, et Brezhnev saah

Ali suu-kaudu ama Aafrika vallv- .
tused ameerika rahvale suupira- -

seks muuta ja esimesed tunmusedt
selleks on juba olemas, kuna pal-
jud lehed triikkisid siimapaistrvalt

(Jarge li. 3}

VALVE!
NADALA

4,2. ja 3. juulil
dr. M. Leesmett.

ee eee

: Kommentaat

( AIZUS

tema.  kiiduson

Ameerikas ou ju
ja miks mitte |
vene diplomaat*

MPES.

' Rootsis teeb ESE )

lee koostéés kéit

va pinesaid. cette

misteks iemaailim
Tidustusteks. Roa
iMformatsiooni ke
kOiK homiteed si
nuga — ainult -i
VHSKONETeSssi Osa
korraldamise alus

sel Iahkarviunisi

urdegu cj ole ve
ste Olukord lahe
Rahvyuskongres

an seni lalintud

komneressi buiimi
tidvalimisie kaye

resiiaste kes )

kuna teistcle or
on antud ainult
sed. See moodu

. teguisevate Eesti

ti Rahvusnoultog
juba pahamecit J
saunud Eesti P:
kongressi kore
nittkl on kongres
ajusecd samaile

poolt Stokhols

iriitilise. pileu alg
tulemusena esitag
Kalivuskoneressi f
Ulemaailotsele
rule koalmes vag

~ -kud Rahvuskorg
surmseks wutel a

Fsimese alte
voivad keik ees
nid. saata Rahvus
sel arvul dele
magnivad, ect se
yitustl elnud ke
satsioenide kong
ja seda moodustl
iunud Ralivaste &
mna taiskorcus.
kasutamisele v6
esti Rahyusnou
~Teise alternatt
seeritakse Rahiv
kukutsumise a
Austraalia Lesiig

dle Lindy Ravan

Rahvuskongressi
vitta 0. E. Kesk
organisatsioonid
med pluss cist
de delegaadid
va, et Kongress
ruslike delegaa
ka Eesti Komit
likmed.

' Kolmas altern

 Rootsj eestlask

Rahvuskongress

te Esinduskogu ie

ieraali) ja Lest
iiksikliikmete p
mikekogu {50
teised eesti orga
ruskongressi st
id abustel.
Kak need va
setilest, et Rab
kukutsumisel @
kaalav osa ildy
dustatud keskor
kuid sealjuure:
selle suurema 0
mindud veidi ka
jcida ming} kog
akuste leidmisek
mest variandist

_ ve vyastuvoctaval
ti Organisatsio
vand, mida ttle
mitee osas moti
ne Varjant on ti

‘ mata, Kuna see

ri jakkhelisid &
vaste Organisats
riikidele sumurie
|“ HeaeoIEUSE. an
“hutud imtriigid
Kolmas variant.
ganisaisiconide lay
ritad yoimailuse
sist asavotuks, £
da sete institul
revust.
Kuid mingi §

teks siin praeg

mise asemcl lec