| malestusraamas
’ iflemisest aastai!
*itkn 100, pint |

stekuls

tvastamiseik&s =

Mhmaterjalfe. T2 |
tinopievast ofz- |
tkat, Seeme Talii-

hres. Soome shate-

ine eld.

lituses |

fodega:
ENG

Biw70¢
Falitusest

aL LMGENS AS st ASSES

bhe kded iimber naise |

Budius. See ei clnud
re, kirgik vOi p8dra-
ga see oli sllgav, saa-
hastay, see oll armas-

valduse suudljus. Sits ~ |.

teineteisele, silma ja

bid n&htamatuid niite, .

me OKKuU olid seat fa-
beks,

Boma oimu ja utles:

jlitid koos the-suure |

nam melda oli: ko-

Sd tugevad mehesarn-

A jdrenes kOva- koputus
oli enda juba Too-
jSudnud kohendada.

Mis ka: dah!"

kuidas kdibarad?. we

Bu ‘tuli bravyuurselt uk-

@ Tiidrukud tervitavad! |
Kristeli maalikunst,

id seitungile!*

Riles Piret, ,,istuge pai-

Beale rittal Tulin just
mes ta’ Jaanile,
lauale panna!"
Sibi preili Piret,* nae-
| , [SiUge Oige ise Jaan

Beerin mina —- on ju- .

. hidsed road!

: ‘ahepeal oma “puslati-

kraaminud kimme

‘a see pani Pireti rOo-_

ay plaksutama.
eeiaatisehullt™ titles. ta.

b2as toldupoti sisu kok

Bas igale ,,ratsioonie”

t!" “naeris Piret ja jue
mecoma haigusest. Jérel-
miret kaheksa portsjoni

mki mees: ithe,

(Jargned).

neljal ertneval.
~ kuivaiatult, jahv tatult jal suhkrus-
tetult, Leiab kasutamist lihatoitude:
- yalmistamisél, ktipsetanusel — eri-

sutatavat jook1 Ginger Ale".

: mandast aastast kannab vilja. 16

s oma meelekoha Or- |

ykohe

; Maitseained

if

VABA, KESTLANE teisipSeval, 1. mail 1984— Tuesday, May 1, 1984

Hiljcs Jukkurni ettekanne 5 viirisidoat

Toronto. Festi -|

Aiandusklubi

- martsi ioengudhtule ‘titles avasOna.
‘ HE, Kuris. Jérgnes Hilja Jukkumi.

etickanne teemal »/Maitseained",

Lextor leidis, et igapdevases kdne-.

‘keeles ajame segi mdisted maitse-

‘aine, maitselisand ja. J6hn- -ehk
_ groomained. Viimaseid kasutatakse |

toitainete lohnastamiseks,

Maitseained. ehk nagu vanaema
lites, ,,viirtsid",-on taimsed. saadu-

sed. Maitsetaimi feidub enam kuj

30 taimesugukonnas. -Maitseainete-
na leiavad kasutamist. juured, Ie-

hed. ja. viljad, Maitseained soodus-
_tavad  toitainete sailimist.
- maltseained aktiviseerivad aineva-
- hetust, neid tarvitatakse ravimitena.

Paljud

Viirtsitatud toit mdjutab- meie fii-

sioloogilist ja Vaimset  seisundit,.

soodustab seedimist. ergutab alne-
vahetust ja teeb’ tugevaks organis-
mi, Antibiootilise tcimega on meile

hastituntud. madardigas, samuti si-
bul ja ktilislauk. Paprika. sisaldab-

Capsaicipl, ainet, mis aitab keha-
temperatuuri alandada. Maitseai-
ned teevad tugevamaks pohitoitai-
nete maiiset ja-aroomi: = ||

‘Maitseainetega seotud  ajalugu
on liks huvitavamaid peatiikke tol
du ja toitumistavade ajaioos, Miks
kasutati. neid vahasti cit ohtralt?
Ei tohi unustada, et sel ajal oli toi-
duainete séilitamine vaga primi-

_ tlivne. Sageli oli nieid vaja kergelt

riknema Jainud toida maiisestami-

_ seks, Kuid eelkOige oli nende asa-.

(ahtsus toidu. siilitajatena. Téna-
pacval tundub nii, et peame osa
maiiseaineld lisama hiljem toidule,
kuna sugavktilmutamine- osaligelt
maitseainete mOju vahendab, |
. Niilid: vaatles Jektor erinevald
maitseaineid — ‘nende p&ritolu,
taimestikku kuuluyust ja kasuta-

mist, Alustades sarikaliste perekon--

da kuuluva antlsiga, jargnesid ing-
- yer (ginger),
' muskaat, erinevad piprad, Tistik GO-

kaneel, koriander,

men, kollajuur, kardemon, safran,

oo vanill ja India piprajahu Karl,

Ingver (Ginger). on kdige laial-
dasemalt levinud: maitsejuur. Ing-
lismaale t6id “ingveri.. roomlased.
Roomlased olid selle kaasa toonud
oma Aafrika sOjakaikudelt. Kasva-

po |- tatakse Hiinas, Aafrikas, Jamaikal.

Taimest kasutatgkse ainult juwri
gjul — -varskelt,

tl ‘{Guluktipsised. Marinaadide ja

_hoidisté valmistamisel; suhkrustatud

jnuretiikid. kaetud moruda shoko-

Jaadiga on viga delikaatne maius-

pala. Ei saa ka unustada paljuka-

Piprad (Piper nigram). Nendest

| tavaliselt kasutame musta ja valget -
_pipart. Mélemad on sama pOOsa

viljad, Taim on ronitaim ja vajab
jugitive. Kasvab varjus subtroopi-
lises niiskes kliimas, Alates. kol-

aastat. Viljad on kobarates nagu

 punased ja valged sOstrad. Mustad ~
| pipraterad saadakse, kui rohelised

ABA EESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS | |

- avatud esmaspievast — |
reedeni kella 9-—3-m!

H ) |
| ‘Telefonid: toimetus 444-4823 |
, talitus 444-4832

» KUULUTAMINE
VABA EESTLASES

on tasuv ajalehe laialdese .
leviku torte

uks toll tihel veerul:
| kuuluruste kiljel ...

"Tei shes ue -

niidata esimesse ajalehte kuni. |

emasp, homm. kella 11-ni ja
niidala teise ajalshte kuni kol-
! map. homm. keHa 11-mi,

fel. 444-4832
: _Vitjaspoot tidnepa:
Leida Marley Rnuces
|. Postiaadress:. _—
-.9 Parravano Ct.
| Willowdale, © Ont. | MOR 388 :

=_. eesti keel.

} hiljem.

seemned korjatakse ja kuivatatakse 7

kuni need on saanud soovitaya tu-
meda varvuse. Pipral on pikk aja-
lugu. Valjaarvatud magustoidud,

lisame pipart igale ioidule, Kuid ©

Gleme lisanud ka pipra nime toi-

tudele, nagu nijiteks piparkoogid.
Pipart on kasutatad rahana ja veel

- praegugi on mone Lounamere saa-

‘fe rentnikultasuda Inglise kunin-

gannale saare iiliri arvel teatid
Moningad aastad |

hulk piprateri.
tagasl oli suurmoeks rohelise pip-
ra kasutamine; ka on kasutusel
hispaania pipar, mn, punapipar.
Viimane on suhteliselt magusamait-

‘seline. Tugeva varvusega kasuta- -

takse seda- toiduainete tédstuses
varvainena, nditeks tomatipasta ja
Kastmete. juures. « Ravitoitlustuses
kasutatakse, pipart aseainena. 3(-
ndates aastates Ungari.arst Szgy6r-
gyi avastas punapipras C vitamii-
ni, mille ¢est ta sai Nobelj auhin-
na. Paprikat kasutatakse laialdaselt
ka. aedviljana salatite lisandina;
biljem. on \leitud ka vitamiini. F
paprikas. be aitab -vererGhku
alandada ja veresoonte Iupjumise

| ohtu vahendada,

India otprajahu Karri (Curry) on
segumaitseame, See vOib-olla mGne

seaine segu. Peamiselt kasutatakse

-segudes: korianderi, kardemoni, val-.

get ja musta: pipart, kaneeli, tilli ja
aniisiseemneid, muskaatpéhkleid jt.

, Katsetades karrit, leidsin, et: toi- .

dud muile maitsesid,“ titles lektor.

,,Olid huvitava,’ erineva ja‘ sageli

vaga raskelt defineeritava maitse-
ga: Yois Gelda, et ainult keetja

_ teadis, mida ta sinna sisse -pani..

Eelistan Jamaika pulbrit.”

On neid miaitseaineid, mida
peaksime Jse peenendama, mitte
ostma jahvatatult. Kardemon kao-
tab pea tielikult oma maitse ja
IGhna, ingverit on tanapaeval pea-
gu igas toldupoes saada varskell.

Riivime otsast mida-vajame ja siis
vOime sligavktilmutuses - sallitada.

| (urvatatud maitserohelist ja mus-

kaatp@bklit on kasulik. osta. etnilis-

test Sridest. Lektor juhtis tahele-
panu. ayakirja
vinasele numbrile, kus on hea
artikkel maitsetaimede. Kasvatami-
sest ja sdilitamisest. Téine artikkel
rafgib seal ,,bumerang-roimast".
Jutt on maitsetaimedest, mida sisse

veetakse, Kanada seadusandlus et

noua nende keemilist kontrolli; Ar-
iikli autorid ostsid ‘erinevatest &r)-

dest oregani fa teostasid keemiilise .

analiitist, Kui meil varem osa kee-

milisi umbrohtude ja kahjurite tOr-—
‘jeaineid keelustati, slis ilmselt on.

nende “iilejaagid mitiiidud vahem-

.. arenenud maadesse ja sealt tulevad

need niilid tagasi maitsercheiisega.

Bitekandele jargnesid  buvitavad

valguspitdid Uus-Meremaa taimes-

tikust, mida Hiljia Jukkum oli seal
kiilask#igul olles pildistariud ,L6-

. puks esitati klisimusi lektorile malt-

seainete ja nende kasutamise koh-
‘Loengushtu i6pul loositi valja
Hija. Jukkumi poolt Kingitud raa-
mat ,,Nature’s. Healing Plants”.

" VGitjaks csutus Madis Jtirima. Td-
“y nusGnadega
/loengu eest lOppes énnestunu 4

sisuka. ja huvitava

aianduslik kokkutulek,

26: mail s.a.

on kavas viljasOit Hamiltoni kivik-
| taimlasse, kus annab seletusi klubi

Kino Kuris

lestamiseks. ta sajanda siinnipdeva

| puhul, Ettekandega poetessi elust
| ja loomingust esines. Ene Liine-
| magi. Koneleja lopetas sdnadega,
| et Marie Under on laulik ja loc-
| ja, kes enda -elamused, tédemused
F ja elu on voolinud sonadesse, mis

»tlarrowshmith'i*

Oma saar',

* Leichesteri Eesti Maja aasta- .
j paeva talustamise kokkutuiezul ok-
| toobri I6pus oli -kavaline osa. pit-
7 hendatud poetess Marie Underi mi-

Avessan juhatusel.

TMi han

up rs ee
a se eee ape oe

Eesti Maja voti

Toronto laulumeeste math oli Ghicagos

suursiindmuseks

T. E. Meeskoor - korraldas kont-
sertmatka Chicagosse, 6, aprilli

éhtul Torontost lahkuvas bussis oli
39 laulumeest ja 8 abikaasat, Chi-
itksiku, kuid: ka 40- kuni 50-mait-.

cago Eesti Maja juures vdeti neid
vastu kaasmaalaste poolt, kes pak-
kusid hommikueine. Ohtul toimu-
vast kontserdist vottis osa ile 230
inimese,

Chicago Eesti Maja saal on- eh:
tatud praktiliselt astmeliseks, mis
annab publikule hea vaate esine-
jaist ja locob akustilise tasakaalu.
Lava tagaseinale oli kohalik kunst-
nik kinnitanud suure Torente Ees-
ti Meeskoori embleemi ja loosungi
koori motoga.

T, E, Meeskoor laulis Charles.
Kipperi juhatusel esimesés osas E.
Vorgu ,,Meeste laulu, G.. Erne-
saksa ,,Pdike vajus pirnapunle“,
£. Vorgu ,,Legendi“, R. Tobiase
»Varas* ja R. Patsi ,Jaan deb
jaanitulele“, neist. viimane -tuli kor-
HR Ui lente osa lipus. laul-
di-R, Uferi loodud ja C. Kipperi
poolt meeskoorile ja soiistife sea-
iud  ,,Viikingid*, sooloosa. laulis
Andres. Raudsepp, klaveril saatis
samaaegselt koori juhtimisega C-
Kipper.

Pirast. liihikest vahesega laulis.

bass-bariton A. Raudsepp J. Mand-
re ,,Nipernaadi Lipulaulu‘s ja’ U.
Naissoo ,,Mu kodu", klaveril saatis
C. Kipper, Hohke aplausi tottu veel
lisapala.

Kontserdi. telsel poole! jaulis
meeskoor, T. Vettiku ..Meretla on
sinine’', M. Saare ,,Hiir hiippas‘,
A, Lite ,,Kuldrannake, J. Simmi
kus sooloosa laulis -
&. Raudsepp. Kontserdi lipunae-
laks oli C. Gounod .,,Sddurite koor‘‘
algussonadega ,,Pohjala. tammed
lugevad on need, kes kaitsevad ko-
dumaad .. .“* Klaverii saatis -C.
Kipper. Kuulajaskond’. reageeris
sellele plistiscisva ovatsiooniga, se-

tu),

ar ine pressihin j

‘laulu,

da korrati ja Jalle olid kuujajad ja-

CIncaga: Eesti Maja president.
Eano Toomsaly tanas laulumehi
killatuleku eesti ja andis TEM’:

esimehele Heikki Paarale tile suu--

re XWdse Chicago Eesti Maja vét-
me Sooviga, et seda sageli kasuta-
taxse. Chicago Miss, Esto kandi-
daat Tiina Saar andis koorijuhite
korvi kaunite liledega. TEM’) sop

Tusliige Chicages Kalju Kaldalu

aniis koorile tile kauni Tallinna

_motliviga nahkkaante vahel oleva

tanuksardi ligi 90 alikirjaga ja Chi-
cago Eesti Maja fotoga: Veel toi
lili Chicago Eesti Segakoor ja 16-
puks tervitas Chicago soomlaste
,lbeliuse* meeskoor, kus. laulab
ka kummekond eestlast; koorijuht
andis TEM'i .koorivanemale Arni
Kaaridile iile nende keoori laua-
vinipli,

TEAL esimees HA. Paara tanas
Chicago eesti rahvusgruppi stida
liku vastuvdtu eest ja andis males.
tuseks Chicago Hesti Maja’ presi-
dendile piihendusega varustatud
Hest hiimni raamatu, Selle jarel

jaulis koor jisapaladeks ,,S481, kus

Emajgi voolab“, E. Aava ,,Gdsse

ara kadus‘* ja K. Tiirnpu ,,Mu ar.

mas isameaa'. |

Ohtuse peo ajal liitusid Chicago
Festi Maja, ,,Sibeliuse’' ja Toronte
Besti: Meeskoori laulumened tihi-
seks .ligi 70-méheliseks kooriks,

jauldes vaheldumisi soome kooriju-
hi W. Palstoni ja TEM’: quhi C.

Kipperi juhatusel J.H. Stunzi ,,Kai-
kukohon laulu maamme’’, T. Vetti-
ku ,,Auu“, EF. Pacise .,,Suomen
G. Ernesaksa ,,Hakkame
mehed minema‘ ja J. Sineliuse
Finlandia’.

“Chicago eestlaste vere siidamlik

Saint-Saens’, Requiem’
"Vana Andreses

siidamesse, mis kustumata saten-
dab ja kutsub mehi neile antud
kuldset yolit peatselt jaile kasuta-

austas
-mitmekulfuur novkogu. likmeid

| abiesimees M. Jtirima. ValjasSidu .
 tiksikasiad, Kellaaeg jne. teataiakse

Cutaric Etniline Pressitihing austas oma Asjasel iildkoosolekul ‘On-

Eesti raamat Rootsi

vahemusrahvuste

- paitusel

Rootsi Kuningliku Raamatukogu
alumise korruse valjapanekute saa-
lis toimus praegu Rootsis asuvate
vahemusrahvuste ilukirjanduslike
teoste naitus ,invandrarna och Lit-

teratiuren‘'. Niltuse avas Roots] Sis.

serannuminister Anita Gradin.
Kokku oli nattusel 32 vitriin, 15-5

- on eestlased ‘tihel véi teisel kujul -

-Kooperatiivi

esindatud. Kuus vitriini on tiiesi
eesti] raamatute all, ka on naitusel
kuue eesti kirjaniku  portreefotod.
Suurem Osa on Eesti Kirjastus
valiaanded, © nende
kOrval Véilis-Eesti ja vahesel maa-

yal ka Vaba-Eesti. Rikkalikult on

Peetri kirtus toimts Musice Divina ROOT} Ja. orkestri kontsert. Pildil koor ja orkester esinemas Lembit.

SS sojaveteranide —

kokkutulek hdiris

juute

OBERAULA — Kuni 500 en-
dist saksa SS-tankidivilsi veterani,
kes olid pidanud agedamaid Jahin-
guid II maailmaséja ajal, kogune-
sid kahepHevaseks kohtumiseks.
Diisseldorfis asuv. Juudi Opilaste
Uhing korraldas selpuhul protesti-
demonstratsiconi kuni 5060 osa-
votiaga.

esitatud eesti, liitrilka.,

__ Palveprotesi
Jeruusalemmas

JERUUSALEMM —. Tuhanded
mustakuuelised ortodokslikud jute
did organiseerisid suurema palve-
protesti sabatipaeva pilhadust reos-
tava tegevuse parast ilmalike juu-
tide poolt, kaasaarvatud illegaalsed _
abordid ja arheoloogilised Kaeva- ,

mised, Organiseerijad Utlesid, et

30.000 inimest oli Jeruusalemma
iili-ortodokssel Mea Shearim valja-
kul, kuhu reporterite arvates vOis
mahtuda {2.000 inimest.

Toetasid EKN tegevust

Faht, Jaan ja Hedi; Talback, Ed-
vin; Tali, Kaarel: ‘Talu, Leida;
Tamm, Eero; Tamm, Ingrid;
Tamm, Martin ja Linda; Tamm,
Y. abik.;. Tamme, Aleks; Tam-
mark, R.- Tammemiagi, Ve: Tam-
mer, Anette: Tammer, F.; Tamm-
saar, E.: Tampold,-E, ja L.: Tapp,

Emilie: Tarkus, Otto; Teder, Ha-

_ rald; Teder, Ida; Teerand, Jaan;-
Telmet, Alice: Teng, H.; Teose, [.;

Terasmae, J.: Terts, Elli; Tigane,
E.: Tiivel, E. ja &.; Timmas, Os-
vald: Tomband, August; Tomson,
Alma;
Inga ja Tarvo; Toomsalu, Helmar;
Toomsalu, Paul: Toppi, Asta; Tor-
rim, Thekia;: Tretjakewitsch, Leon;
Tretjakewitseh, ¥V.; Tulving, E

Turk, Toomas: Turu, Heino: Tosi-
ne, Tonu: _

Uduste, Elvi ja . Eduard:  Wustal
lo, Albert:

Yahi, Fulius; Vaher, Parja: Va
her, Karl; Yahtra, Arvo; Vaide, F;
Vaino, H.:;.Valha, J.;.Valdma, A
Valge, Nikolai Sr.; Vammus, Hei-
no: Yanema; Koit; Vares, Oskar ja
Alma: Varma, Leida: Varrik, Hil-
lar: - Vastopa, Ulo; Vellend, T.:

Palmipuudepiiha pirastiounal oli
Vana Andrese kirikus rohkearvuli-
se osavotuga meeldejaay kannatus-
aja, kontsert. Koguduse’ segakoor
esitas Asta Ballstadti juhatuse} es-
makordselt Toronto eestlasiele. C.
Saint-Saens’i ,,Requiemi™, Sonali-
ne osa oli dpetaja Udo Petersoolt,

- Koorijuht Asta Ballstadt litles, et

tario Advisory Council on Multiculturalism and: Citizenship seniseid ja ta valis selle helitéé, kuna selles on

praegusi esimehi neid auliikmeks valimisega. Auliikmeiks valiti Ernie yaga palju ilusaid viise ja kaunis-
Checkeris, dr. George Korey, Yury Shymko ja dy, Marvis Burke; kel- harmoonia: Lauljail meeldis seda ;

dele anti tile ka sellekohane seinakilp.

| - Pidulikust koosolekust Votsid sa.

| | : a meen "4 Canadian Scene toimetaje, Ontario
| /EESTLASED |

Me Mitmed sénavotjad hindasid etn

peaministri ja Ontario kodakondsu-
sé ja. kultuuriministri esindajad.

lise ajakirjanduse osa siinses aihié-
konnas,. eriti aga Ontario 200 ja
Toronto 150 aasta juubelite Bal
vaca oluliseks.

| Auliikmed réhutasid oma sona-
vottudes Onnelikkust, et voidakse
elada riigis nagu on Kanada.

yaks, ata et see aitaks ehitada —

ka tugevat Kanadat; mida. nii
provintsi- kui ka féderaalvalitsus
on hinnanud,

) kus ajakirjanduse keudu jagatakse

_ oma rahvusgrupi vairtusi siinsele

Etnilisel ajakiriandusel on sur

ithiskonnale. neid samal ajal oma

ihiskonnale sdilitades,

Canadian Scene president Mrs.

Oppida ja laulda, Koor lawlis seda.

‘ladina keeles, kuid Asta Ballstadt
tolkis teksii eesti keelde, et lauljail
ia kirikulistel oleks sOnad arwsaa-
dayad ning paremini jalgitavad.

Jenaings iitles, et nad on viga On- ‘Talge cli kavalehtede vahele patgu-
- nelikud, voides tidtada 32 aastat taind.

koos cinilise ajakirjandusega ja va-
rustades weid igas etnilises keeles.

saudavate materjalidega.

Dt. Grigorivitsh itles, et ta ke-
pud Draegu etniliste .iihiskondade .
kohta informatsiconi Wevaateteose

koostamiseks,

aga paljud rahvad pole talle soo-

C. Saint-Saens on pranisuse heli-

looja, pianist, organist, dirigent ja

glnud ka muustkaarvustaja, Ta on
uusklassikalise stiili tahisaim esin-

kas meloodia ja peen harmoonia.

Tema. peamine looming langeb Eu-

roopa rahvaste romantismi ajastus-

_ vitug informatsiooni saataud oma Se. Muusika on kergesti arusaaday,

tegevuse kohta.

Onty teisel poole] koneles Ontario heksas osas, Ligi

Law Reform Commission abiesi-

Helitéé esitamisel oli raskeim esa .

keoril, kuna see esines koigis ka-

keor, kuhu kuulus lauljaid teistest

‘mecs H. Allan Leal ,,The Charter ‘kooridest,.kes kaunayad oma rin-

of Rights and Freedom, soovita-

nal mitme-koori marki, kellele ei

des keigi sellega seotud kiisimusi tee raskusi ues ‘¥oi teises kooris

yatta palju tOsisemalt.

kaasa laulda, esitasid mse kindlu-

Toome, H. ja L.; Toomes, .

40-likkmeline.

Viia, William; Viidik, Aino ia
Paul; Viiding, H. ja Vj Vugi,. By
Viirlaid, Arved; Vilbaste, H.: Vilk,
Alide; Villem, A. Villem, Jiiri:
Villmann, Leo P.; Villmiae, Ulo;
Vilu, H.; Vilu |

Voldt, Karl; Voltre, R.; Voogjirv,
Agnes: Voogjirv, A.; Vali, 4.
abik. ; Valiste, R.: Viuirsi, Elmar; |

Walden, Marie; Wahtras, Leida:
Walter, Dr. N. ja Dr.. W.; Wark,
Omar; Westenberger, Almeta; Wie
io, Dr. Maret; Woode, Adar; Wal-
lik, Niina ja Augustin; an

Gunapuu, Ame; | |
York Developments Lid.;
Zeisig, Boris. |

Eestlaste Kesknoukagu Kanadas
rahvislikku tegevust toetasid oma
tajandusliku panusega jaanuaris,
veebruaris ja martsis 1984 alljarg-
nevad kaasmaalased:

Balti Vabaduse Lut

Festi Pensiondride Klubi -
Hamiltoni Eesti Voitlejate Whing.
E.E.L.K. Thunder Bay kogudus

Thunder Bay Eesti Selts

Sault Saint Marie Eesti Selts
Winnipest Kesti Selts

Toetuste lackumine jatkub.

se ja puitusega ning usuvaimastu.
sega kannatusaja teemalise helitoa.
Vilmastel aastatel on siinseid eesti
lauljaid treenitud igasuguste keeru-
liste viiside ja riitmidega, aga selle-
35-minuti valtel. esitati. muusikat,
mis oli kéigile kerge jélgida, aru-
saatlavy ja meéeleparane, Koori pi- -
dey ja pingerikas (oi (yiimasel ni
dala peeti kolm proovi) niitas vé-
ga sel¢elt head tulemust,

Solistid on vVaremaist esinemisisi
tuntud ja. i¢auks taitis talle pandud
lootusi. Solistideks olid sopran Ta-
mara Norheim, alt Irene (kayale-

hel saanud Heleneks) Loosberg,. .

tenor Georg Soans ja bass-bariton
Ragnar Pohlak moodustasid .koos
kooriga terviku, keda koorijaht, kel
oli smurim osa, tapse juhtimisega
valitses. |

Orel tartis orkestri osa, saates so-
liste ja keori: eriti on kaheksanda

daja. Tema muusikas esineb ilme- . esimesel poolel orkestril paris

hulganisti omaette tio edasi viimist
ja kaunist muusikat esitada, mide
Lembit Avesson. ka ‘sureparaselt
tegi. 7

Enne kantaadi esitamist pidas
op. U. Petersoo lihema Kannatus-
aja kohase teenistuse, Lopus ta ti-
nas koori, koorijuhti, soliste, orga- -
nisti ja kosu kirikutdit rahvast ki-
rikukontserdile kaasaaiiamise ja
asavotmise eest. |

: : AR