. -VABA BESTLANE rede 3. oktoobril 1986 _. ~ Friday, C October 3 3, 1986" a

vn a : aCe

| Uo 7 voit  karikaviistluse

-Seedrioru Laskurklubi igaaastane ‘traditsiooniline

septembril, Seedriora laske-

a rajal. Vaatamata eesti laskespordi vahjakatgule voorsil,

‘toimus see siiski seekord. réomustaval kombel erakordselt
| lava osavotuga — kui arvesse vétta eelnenud aastaid.

| karikavoisthus viidi labi 27.

| “ Timataat aga cl teinud tiipsus-
kiittidele mingit soodustust,
ga Kujunes voistlus Pati vesiseks
oe ka lasketagajiirgede poolest.
~~ Vilu ja vinmaga pooleks tuul pu-
hus otse laskemajja sissc, mis
vOlis Ara isu parema silma ,,pun-
* nimiseks"™’,
- de vahetamine

omaette trikk,

gest laskerada oli 25 meetri pik-

kuseli vee all, mis on viimasic
‘suurte’. vihmasadude | tulemus.
Koipele vaatamata vitdi etteka-
vaisetud -vOistlus kavakohaselt
labi.. Lasti ni v-kl. vaba- kui ka
spordipiissi, 3.x 20 lasku kolmest
asendist kokku. Tehnilised tule-

mused - — kolm esimest, kumma- -

gist relWvast — kujunesid | jargm's-
teks: |

“Valois

' l. Udo Robi, lamades [87,
. - pusti 142, Poly, (32, kokku 481
stima.. 2. Robert Saar 185 —
136, — 159, kokku 480, 3. /Ar-
nold Pakker 181 — 130 — 1o7.

: ~~ kokku 478; Edgar Tiilen 183 —

15t — 167, kokku 501 1 (valjas-
‘pool voistlust),

| Spordi MSS.

| (83, kokku 558, 2. Evaild

Gering 192 — 172 — 185, kok-
ku 549. 3. Karl Tera 17/7 —.76-
— 143, kokku 396 (noorlaskur).

scc-

samutr olt miirklehte-:

_ traditsiooniline

if. Umar Sambla 186 — 189:

Parast véistlust koguneti las. §

kurklubi esimehe Carl: Rajamet-

sa koww, kus kuuma kohvi ja.
muu hea-parema. juures veedeti oe
Peeti ,SG- °°

vestluses mitu tundi. Pe
japlaani* ‘jargmise —_- voistluse
jaoks, mis totmub 18, oktoobril,

s.a. soomlastega, nende kodura-
Jal — Udoras. Klubi csimcheks —
jai edasi Carl Rajamets ja kirja-

‘ennuviepotste Klubi jaskuriterive Seedriorul, 4 laupieval, 2 20, 0. septembril, langenute ma
- lestussamba. ees. Vasakult esireas: Laskevéistluste juhataja A. Tinits, Klubi esimees

toimetajaks Edgar -Thilen.
| | IK. TF.

Heldur Kuustk kaitses
esikutt tiitlit |

T.E. 6.5K, korralduisel tcimus

23. augustil 1986. a. laskevdist-
lus haavlipiissist. Esikohale tuti
‘Heidur Kuusik, kaitstes ~

scepa
Eesti

on |

ter’i

Plastiku-tédstuse
poolt viljapandud randka-

rikat 1986. aastal. Teisele koha-
le.tuli Eric Puss ja kolmandaks

limar Sambla, jargnesid Edgar
Piiss, Henry Sormus a. Helmuth

Riko. |

Balti. meeskondade
laskevoistlus
haaviipiissist ‘totmus 13. - sept.
Lati Jahi-Seltst.  korralduse!
Mount © Albertis. Seekordscl
voistlusel oli Jasketase  iildiselt
madal, mida VOLS”

| yee p-

vahcline .

ka | osaliselt 3

r Beare
rt ty
Me

a
ee seers
RR ROSS ee rears’
ce pe ee ee oe ee oH a ee
ri heidi A oi

tik
= at a
not rs

ce ea

= +
i athe
Syeatititsinieer ee ee
. . 1 J | | LP Ph ==
gta Halaty neonate aan te
“as isi risa Smee oie ERO cot
Fea aes GG a he
tot etic ae SDGatag tet araseny ce ecard ee
SR Ee ghee To a a
= . a, al Lee
a ee

" eos a
me es
5) ee ne

nee ae
one Bene er apse

Kalju Jogi, klubiliikmed Jaak Tir, Mati Jaago, Toivo Kohelik, I. Vark, Evald Oder,

Kovi Ola).

nahjustada kéva tuul. Esikohale
tuli. Leedu meeskond, ainult ka-
he punktilise edumaaga. Teisele
kohale’ tull Liti ja kolmandaks
Eesti.

- Eesti meeskonnas vétsid voist=

lusest osa: Heldur Kuusik, Ilmar
Sambla, Albert Lukk, Jur: Me-

relaid, Peeter Milliste ja mees-—
-konna kapten Edward Saar.:
rahvusmecskonnale olt-

lpale 3
valja pandud koelm auhinda.
Eestt méeskonnast voitsid: Hel-
dur Kuustk kuld. Umar Sambla

hdbe | ia “Albert Lukk pronksme-
dali,
| Lippude heiskamise! esines ka
meie klubi president Enno Va-

hér. .Klubi juhatus tanab koiki,

kes aitasid kaasa, et meie olime

-vOimelised Eesti rahvus-varvide

all vaarikalt esinemia.
 Jubatus

ee ee

‘Raul Soobik, (lo Pikkov, Heldur (Karva) Pddersoo. Tagaridades paistavad Heino
“Kannel (tile Kalju Jogi dla), Ilmar JOg1 (iile Mati Jaago Ola), Georg Orgusaat (iile
~Toivo Koheliku ola), Erik Pure (ule Evald Oder 6la), Lmar Sambla (ule Ulo Pik-

Laskevoistlus toimus lamades

kdelt 22-kal. spordipiissis. Voit-
aks tuli [imar Jogi 8! punktiga
‘Sajast, tetseks jai Georg Orgu-
saar, 80 punkti, kolmandaks [.
Vahl 78, neljandaks [. Vark 77

punktt. Valjaspool voistlust jask-

sid kaasa registreeritud laskurid |
Arvi Tinits. (93 punkti) ja: Har

_ Sambla. (92 punkti).

‘Kinkige siinnipéevaks ,.VABA EESTLANE"

| ETC COEUR

Raise Kévamees

kes pealelouna pehmes ‘sambla-

KOM LUGU
MU JHUMAALLT :

Tolle inetu, haralise han-
maga putuka véis ainult tohter
_kérvast jalle lagedale tuua. Kuid
kus oli tohter? Voi kus oli raha,

Mis fa oma t6 eest noudis?

- Kirbseseent ei tohtinud puu-
-dutada kuigi selle ilu noppimise-
de ahvatles: Nagu uhke saksa-
 preili istus taoma kauni ‘punase-
valge tapilise. kiibaraga pdésa all.
Hiijiitavat. nime kandis seen kuid
- Gigusega. Kahjulikkude majapu-

. tukate “havitamiseks sisaldas ta.
Wiha. tohusat. mirki.

_ Vahest harva viis meie rannu-

.tee Ka Kikku. Harva selleparast,

et see metsavahi heinamaana ol}
keelatud tsoon.. Muistsel- ajal
 asunud seal rikka Kiku Jaagu
‘talu. Kui peremees Shtul sue
asked raudvaravad. sulgenud ja.
hiigla . vétme-.. lukuaugus ringi
_keeranud kuuldud seda -kogu
| saarel, Rahvajuta jarele matnud

_ sid
‘seemnel sai aeg tais. ja ta pistis

- sangis unelenud, jooksis ristik-
heina -pdllule, treinuvader hiilis
kanu varitsedes majade limber,

ma. Ka miutiisand ilmus oma
maa-alusest kaigust valja, nahk-
hiired, sitikad ning saased virgu-
lendu, -mullas idanenud

oma Grna idu Mmaakamara alt
pinnale. =

Sigise Lihenedes alas: metsa

Ss @ varvidemang. Kui okaspuude tu-

medal pGhjal lehtpuud  juba ki-

: rendasid kollastes, punastes ning
>, pruunides —

 toonides
sulgis suvekiilalised endid reisu-
passidega. Nende hoole ning ar-
mastusega ehitet majakesed K1Vi-

aia aukudes, pddsais ning okstel

Jaak oma kulla fing hdébeda
kaevu. Vilmase ase oli veel sel-
gesti naha ja kulastades Kikku
me seisatasime ka kaevulohu da-
rel, piiiides. maetud vara. saatust
lahti moistatada. On see veel al-
les vor el,
tihel GOL ja kaevaks, teine teinud
kaevamisega katset. Selle pdhju-

‘seks ei vOinud olla-muud kui

usu norkus 166 tasuvusse.

Mets elas aastaringi, elas piae-'

val ja ka Odsel. Kui teised lin-
nud ilusal suvedhtu. videvikul
pead. tiibade alla peitsid,. et pu-

hata, alustas GObik, laulu. hadle
helinais igatsus ja héise, kaebus:

ning nutt. Odkull arkas padrikus

ay ajas oma - immargused . silmad

parani,

ta vGigas rédge: ,Uh- ©

huu, vatan sua elu-uu, uh-hou!*, 7
taitis hilisel ajal kopemata metsa

sattunu  surmahirmuga. Hirved
tottasid allikale jooma, pikkéry,

arutasime. Kui tuleks

: jaid tiihjaks, cesmetsas ei KkOlk-

sunud enam ‘Jehma kaelas- kell
ega kajanud Ghtutel karja kokku
otsivate naiste heledad hidled.

Kuid kdigest hoolimata polnud:

siigisene mets kéle ega igav. Ja-
lutades tuttaval sihiteel me. kKuu-

lasime kuidas tuul puudega ajas
juttu. Mannid noogutasid tikstei-

sele, neil olid tarkade meeste
néod. Juhtus, et kaselatv taamal
4kki loojeneva piikese kiirtest
loi poGlema, et jarsk. tuuleiil ma-
ha .varisenud — lehekuhja _ siiile

haaras ja selle sis ‘vallatusehoos

k6rgele’ Ghku paiskas, kus’ need
hdljusid ning liuglesid: nagu: kari
varvilisi liblikaid.. Veel kandis
kibuspuu mary, veel punas mo-
nl pot. 7 |

w

Kui. teab-kust meredelt. lahti

‘péasenud tormi ‘nihtamatud.

~ BUS
sittionu astus Guele puma lakku--;

Need lamasid

varustasid.

-matuseni. Polnud enam teid,.
nud

ki#ed asusid kAgistama puid. tou-

sis metsas elu-surma v6itlus. Seal

miihises ja raksus, kisendas, vin-
ja vilistas, oigas,. ohkas,
agas, kaebas ning nuttis. Sojad
rahvaste vahel. néuavad ohvreid
ja ohvreid- ndudis ka -tormisdda
metsas. Mandide rasked sagari-

kud rappusid vihaselt, oksi mur-

dus ja langes ragisedes alla, m6-
nigi sinikérgusse piirginud kuusk
kaotas - vastupanuhcitluses oma
ladvateraviku.. Oksikuilt laane-
hitgiasilt oli taplus ndudnud elu.

terves pikkuses
maapinnal mullast valja ‘kistud

juured : nagu - siitidistavad kded:
vastu taevast piisti. Kuid tuul vi-
“Sis ja vaibus, mets jii, -

Lumi toi endaga kaasa suure

avaras jumalatempilis,

kopsudesse - okaspuude puhast

virukit. Ees ei iihtegi jalge, pea’ n
kohal taeva kdttesaamatu kGr-

gus, umber vaikus, Ja siis korra-
ga: tok-tok-tok tok-tok .

Scisatasime, ldime silmad iles,
kuid pidime enne tegema ‘ihe
poolring: hiivale, teise kurale.

Kuni tolle julge looduse plihako-

ja rahuidiilli segaja avastasime.

Sinise: siidtutiga miitsike peas,

kuue hélmades punane vink sei-

sis rahn pedaka tiivel pustloodis |

ja juba kélaski jalle: Kop-kop-
kop... Olete kodus? No tulge
Stis ometi valja ja iitelge sugu-
lasele tere’. . Kop-kop..

Tuisk muutis metsa ime tund-
pol-
sihte, pddsaid asendasid
vaevalt margatavad valged. kiih-

mud, kivid ja miittad olid sOo-.

tuks kadunud. leht- Ja. noored

okaspuud raske lumekandami all

hingates ©

Just

lookas. Keegi er vomud . delda,
kus eile asu lohk, ‘kus kiingas.
Juhtus, et 4kki valgesse lumeloo-
ri massitud poddsast meie ees ch-

tis varviline Giepirg nagu  sets-
nuks altari ees kummargil peaga
imet jahtiste

pruut. Vahtisime °
suude ning tiikumata silmadega,

muutusime. uudishimulikeks | ja.

tahtsime : ahemalt - naha, j6uds!-
me aga teha vaevalt paar sam-
mukest,
naroosakirju diekroon Jumetiillilt

‘kui kollase-rohelise-pu-

ohku paiskus. ise iiksteisevoidu-

kihistades: — [h-ih-ih,
ndete, me elame, kuu wee — kr
hame, oleme pOdhjantaa Jemmi-
kud tihased. [h-ih-ib-hii, lapsuke

koyu terviseid vii. — otsige [as

va, olsige liha, Jum: ei tks! kin-
valguse, KOondisime metsas nagu |

nita keha.
Peale tuisku mirkasid t6elisi
mets valitsejaid kéige selgemi-

Mindide vilajad tiived scistd |

sirgelt ja. paendumata, kérged
kuused niisid kuninglikumad kul
. Kunagi-
meenusid jéulud. Tundus nagu
oleksid nood uhked puud endid
Seesuslapse
ehtinud puhtuse, valguse ja mil-
joni saraparliga, )

-Kodu-jéulupuid ,,meie mets”
ei kasvatanud. Kui- teisiti aru-
saajaid oli, siis mitte palju. On.

tegija, ent puudub néagija, jaab
juhtum vaka alla. Ehitud kuuse-

ke toanurgas ei iitle kelleleg
“kust ta pirineb ja maha jainud
kiind metsas tunnistab vaid teh-

tud iilekohut, mitte midagi roh-
kem.. |

‘Jargneb

~th-ib-th,

varem, Neid- yaadates

siinnipdevaks:

— 6konoomiat. |

- SIDA’s

 arengumaade

~ mille

Jutuajamine eesti

Ivo Iliste Balti Instituudi

Oktoobri algul asub Balti

-riks Ivo iste. Balti Instituut

tihelepanu dratanud oma sisu

osavotjaid teadiasi tuleb koha

Alates sellest aastast, on Roo®
eelarved kindlustanud niikliku

-jandusliku baasiga ja uue nog

Balti Instituut hakkab omama

Ivo: Iliste on siindinud 1935 y
Tartus ja ta pdgenes ‘Eestist nq
koos vanematega- 1944, a. Stok-

-holmi ja. Uppsala tilikoolides Gp- |

nis ta-ajalugu, filgiteadust ja
Esialgselt t66tas
Ivo Iliste Rootsi valitsuse juures
(Swedish International ‘f
Development Authority).. Sealt
liks ta edast the Rootsi. rahva-
ilikooli juurde, andes kursusi th
— probleemidest.
1972. aastast peale on ta tddta-
nud Rootsi valisministeerium!
erjkoolis, andes. kursuseid spetsii-

filiselt suunatud personalile, ke- 1

da saadeti tédle. Kolmanda maa-:!
ilma riikidesse.
Oma Oppetdd korval: on Ivo

[liste sooritanud pikki Gppe- ja
 uurimisreise Tuneesiasse, Sitsi-
hasse, Mehhikosse,
ganistani ja Indiasse. Ivo Ihiste

Af-

[raani,

oli ka kava aastaid Rootsis i-

-muva ,,Vaba Eesti kaastoimeta-

ja ja ta on algaastatest olnud
ajakiria ,,Mana‘ toimetuskollee-.

-giumi liige. Ta on télkinud arvu-
_ kalt

eestikeelset’ ikukirjandust
rootsi keelde, niaiteks Arved
Viirlaiu ,,Ristideta Hauad", Vla-
dimir Beekmani ,,O6lendurid™ —
ja Jaan Krossi ,,Keisrihull. Ivo
iste on vinmast 4 vor 5 aastat

— Stanud luuletaja Jimar Laaba-

ni kogutud teoste toimetamisega,
iimumine on ettendhtud -:
selle aasta detsembris langedes
kokku luuletaja 65 a. siinnipae-
vaga.

Kui [vo Thstega sel suvel vest- |
lesin Rootsis, see toimus Metsa- |
kodus toimuval Metroo kursusel, @
jattis ta vaga diinaamilise mulje. |
Ta on ekspressiivse ndoga dar- |
miselt lav ja kéitev konemees,
kelle néoud alatihti nihelevad
piibuga. Oma iimera kehaehitu-
se jargi on ilmne et ta tegeleb
ainult vaimse. tegevusega. Mele

jutuajamine hdlmaski ainestiku

poolest tema uut tédkohta Balti

‘Instituudi direktorina ja ka Il-
mar Laabani kogutud teoste il-
Mumist. — 7 _

Teid’ on valitud vargmiseks
Balti Instituudi esimeheks?

Jah. Imant Rebane liheb ara

ja mina tulen.sinna esimesel ok-

toobril. Kuna Rootst valttsuse

-poolt on nil tegevuskapital ku

ka teenistujate palk kindlustatud
riikliku eelarve alusel, stis on va-
ga voimalik et Instituudl juhata-
ja saab timber-ristitud ja et en-
dise vaga birokraatliku  rigi-
kantseleijuhataja _ asemel _ tuleb
Midagi, mis oleks rootsi keeles¢
»fOrestandare’, See vastaks roh-
kem juhatajale voi selle inglis-
keelne vastand-oleks .,director”.

- Mida Balti Instituut on teinud
ja mida ta teie juhatusel hakkab

 fegema?

Senin. on. Balti Instituudil ol-
‘nud 2 tihtsat tddulesannet. Uks
on iga tcine aasta korraldada
Balti’ Uurimisté3 — Konverents.
Esimenc toimus aastal 1971