- taumarelvastise, |

: | Lk 2

. .
|
-

-VABADE EESTLASTE HARLEKANDIA :

Eg — vama GEsTLANG ) oy :

. . ABA EESTLANE neljapdeval, 20. april i992 —- Thursday, April 29, 1982 |

VALIAANDIA: o/v. Vaba Festlane, 1955 Leslie St Don “Mil,

: TOIMETUSE KOLLEEGIUM:

{ ee veerandaastas $13.—, | | |
7 | -TELLIMISHINNAD. v valljaspool Kanadat:. aastas $55—, Pome f
ee no, aastas $29.— ja vecrandunsta $25 oe an
i , : en |e
| | Aadréssi muudatus $ 50 c, —_ Uksiknumbri hind 60 ¢. |
- of

‘a. "8 1k "1

od. a a Ont. M3B 2M3 ee :
| ne “-FOIMETAJA: Hannes Oja

| ‘TELEFONID: toimetus: 444 4823, talitus (tellimided, kuututused,
an: | a ekspeilitsioon) 444-4832 - at

TELLIMISHINNAD Kanadas: austas $45. —, poolaastas $24. ai

Po FRI EE & STON AN
_ # .. . °. Published by Free Estonian Publisher Ltd.,
: - 1955 Leslie St, Don Mills, Ont. M3B.2M3 |

Karl Acro, Heino Joe, Olev Tiss |

. K6igiteiste vilispoliitiliste kil.
. simuste korval on fumiarelvade
kasntamisele ‘yOtmise ja selle to-
hutu havitusyOimega relvaliigi pre-
- dukisiooni piiramise probleemid
kojunenud Kianemazilmas _ viimasel
_ajal vilispoliitiliselt tihtsamateks
° arutlussineteks, millede ‘Aasitamise-

“Ye lisavad uut hoogu ja tuld suur«
roimude vastastikused poliitilised

mandbvrid, ‘Jianes | tokmuvad tul-

. miarelyade vastased demonstratsi-
 gonid ja viisnasel ajaleriti veel

Whendriikidé —=—-yalitsusaparatuuri.

|. melja endise tihtsa funktsioniizi
> ndudmine, et Uhendriigid " peaksid.
’ - deklaratiivset Iochuma tunmarel-

_, vade esimesena tarvitusele voimi-
 sest vOimalikn sija keorral,:
. Whendriikide president’ ‘Reagan

on teinud viimasel ajal erakordseid ;

pingutusi, et tohustada Uhendriiki-
de tummarelvastust, kuna Washing-
. toni ekspertide . arvates on 14ane-
maailm viimasté. aastate. jooksul
olnud: passiiyne oma tuumarelvade
- yOimsuse sourendamisel, mis-.on
vOimaldanud venelastel : saavutada
sellel alal tanduva edumaa,: Presi-
dent Reagan ja tema novandjad
peavad ‘seda olukorda yiga ohtli-

'- Iqaks, kuna Uhendriikide praeguse

administratsioont veendumuste. ko-
haselt on raho viimalik sdilitada
ta Moskvaga relvastuse piiramise

_ alal. kokkulepetete jouda ainult 142.

nemaailma sOjaliste joudude, eriti
-_tShustamisega,
 'Washingtonis. kalkuleerttakse, ef
kui N, Liit-tesneb end tuumarel-
_ywastuse alal Eidneriikidest tundu-—
valt tugevamana, siis.. suurendab

see tohutulf sdja pubkemise ohtu,
. tiivastades N, Liitu _agressiivsetele

rammudele. |
. Kui Whendriikides: vatitses set

‘gfani iildiselt aktsepteevitud arva-

mine, et N. Litt ja Uhendriigid on
. tiumarelyastuse alal_vordsed,. mis
loob saurvSimude vahelise joudu-
de tasakaalu, siis president Reagan
on eemaldanud ‘sellelt seisukohalt,
toonitades, et venelastel on tiuma-
‘Telyade alal imne iilekaal, MUS |)-
nah nelle | vOimaluse. Uhendriike
tunmalaengutega. esiniesena yUpHAa-

: a ta, iile elada_ Uhendriikide tunma-
~ Yelyade vasturiinnake ja. asuda:
_endine kaitseminister. Robert Me-

omalé poolt uncle riinnakule, -

_ Kéigt nende. aratluste, ‘oletuste
ja kaalutloste pubhvl .on oluline
‘esmajoones vastus anda ktsimitse-
le — kui palju on kummagil poo-
tel ‘tuumalaenguid ning Jennukeid
ta rakette nende sihtkobta foime-
| tamiseks? Mitmesugustest allika-
test kogutnd andmete | pohjal on
_ yenelastel rohkem rakette: ja sut-

FOR {uumalaengute hjvitesjou ko-

‘gusumma, kima ameeriklaste kast-
 tuses on’ samal ajal rohkem tiksik-
| laenguid,. mida valja - tulistatakse
mitmelaenguliste. rakettidega. Vas-
-favad arved kinnitavad, et Uhend-
riikidel on. smaapionalt vaija tulis-
tatavaid. kaugrakette 1052, N. Lii-

| dal — 1398; aliveelaevadelt valje

Tuumarelvastus tulipunktis

‘tolistatavaid rakette on. st alt
576 ja 989, kaug-pomonileanukeid

316 ja 150, Tunmalaengute siht-

‘kohta viimise vahendeid. on amee-
riklastel seega 1944,

laenout, venelastel 7000, kuid seal-
joures tuleb arvestada fakti, et

Uhendriikide tummalaengute hivi-

tusjiu kogusimma on 2968, vene-
lastel aga 5111 imegatonni.

Antud olnkorras’ kardab presi.
dent Reagan, et venelased suuna-

vad oma esimese toumalaengute

runnake amaapinnal asuvate. amee-
rika kaugrakettide baaside vastu ja

on ydimelised neid hidvitama,
- Washingtonil ei ole seega enam nil.
palju joudu, ef ta suudaks: hiivita- |
da meapinnal asnyad venie yaketi-
-baasid ja ta peaks oma | riinnaky

pealddgi sommama N, Liidu suor-—
lonade yasto, mida aga _ president
tdeniioliselt ei riski teha, kana
Moskval jib siiski veel niipalju
joudu ule, et ta on yOimeline pu-
rustama ka Whendriikide miljonite-

‘Hinnu, Siin peitubki kogu problee-

mi yoti ja mendest analiitisidest
lahtudes on ka arusaaday, et presi-
dent -Reagani : administratsioon
plaanitseb. uute MX superrakettide
sUsteemi rajamist, ‘et tasakaalusta-

da sellega Moskva esimese rina:

kuga kaassuvat hidaohtu, MX so-
perraketid on erakordse tipsusega
ning. igaiiks mneist on viimeline

‘sibtkohta toimetama 10 tuumalaen- |
gut, | -

Presidendi tuumarelvastuse po-

liitika on lcogiline ja pohiliselt

iimselt terve, kuid &ellel on palju.
vastaseid.—- ja mritte ainult Euroo-
pas,. vaid ka Uhendriikides. Kui

Uhendriikide valitsus. lihtub seisu--
kohast, et uldine soda tnumarelva-
dega on vilditay ainwit oma tui:

.
. . el a ee ee _- . =

_ venelasiel
aga 2537, Ameeriklastel on see--
-vastu kogusummas 9000 touma-

omen!
=4
i
its
i
a
vay
‘eel ‘-
=
he
r a
1
ane
Sra
4a
Rite,
reat
=
eek
oat!
|
ak.
a
we, 1
slit
a a “ 1
Tavares
on hoe
ow a
- Pel] te
ee, ee
“ues -
a! . .
A Le
ee.
eT
Sa
ag st
Pe
ay.
= ce
ee
te
ae
it
ae Yr
n I Ps
Oe ee: ot
1 :
an
‘i

7
re.
—

in
|= _

: fea .
ain
ca .

ho.
De matt
Ee |
A, ae
woe
ee i i

or va
st ea
ea a

Eesti Komitee Rootsis navuste wahindade viljajaga mine. Pildil vasakult Valev ; Uibopuy, kes sai oma alt
hinna uueks esimeheks. valitug Johai ‘Ungersontlt (vasakult teime), Valter Tauli, -kellele just auhinda
on ile andmas EK lahkuv esimees Heinrich Mark. Lo —— _

_-KORPORATSIOON FRATERNITAS. ESTICA 15

Kui Eesti pintal asutatud esime-.
ne eesti korporatsioon Fratermitas
Estica tihistab kiesoleva aasta 9.
mail oma .75, aastapdeva, sus ej ole
sel puhul pojust meeonutada hitte

ainult Fraternitas Estica asuta-

‘mist, vaid ka seda pikka ligemale
40 aastat kestnud voitlusperioodi,
mis kulus oma ecsmirgi juurde

joudmiseks. See voitlusperioed oli.

fihedal{ seotud arkamisaja stind-

' - gustega ning mere tarkava harit-

laskonna: sisemisele dratundmisele
joudmisega oma parifolust ja rahe
vustikust, missioonist -

kuna 18, sajandi. lfeisel poole!
Tartu likooli pddsenud eesti ivi-
Opilastel ei tulnud véidelda oma
‘ridade koondamiset ning rahvus-
liku’ ‘identsuse taatlemisel mitte
ainult yene tsaaririigi venesta-
missurvega, valid ka baltl aadli-
EA, | |

kes kontrollis Baltikumis - ‘saiurel

maaral hariduspoliitikat 3a majan- .

duslikku elu.
-Ebkki paljud  cestisoost- Tartu
Ubkooli paasenud iilidpilased olude

 Sunnil oma falupoja seisuse maha
‘Salgasid ning saksastusid, oli nende

hulgas siiski ka neid, kes jaid
truuks oma rahvusele ning. hakka-

sid organiseeruina ja omavahel |

koos Kkiima. Loeti thiselt | Kalevi-

poesa, uuriti ja arutati-eesti rahva

ajalugu ning: kasitati paevakoha-
seid probleeme, eriti: yahekordi
saksiastega. Selline. kooskaimine
vOttis 1873. aastal organiseeritud
ilme, mil asutati wlidpilaskoondis
yVironia’, millet ei ole iithist 1900.
aastal Riias asutatud ja praeeu. te-

gutseva korporatsicon Vironiaga.:

1876. aastal olj. organisatsiconi liik-

‘meskond, kés vottis omaks Tartus

tegutsevate korporatsiconide struk-
tuuri, kombed Ja traditsiconid, kas-
vanud juda 19-le je hakati. taotle-
ma luba eesit korporatsiooni re-
fistreerimiseks. - Dk.

‘te kéosolekal, mis peeti 17, sep-
fembril 1881, aastal, -otsustati

marelvade potensiaali tistmisega,

siis vastased hidaldavad, et .iga
simny tuumarelyastuse suurenda-
miseks toob kaasa_uusi voimalusi
Uildisé tuumas6ja pubkemiseks.
Kéigele mune lisaks on presi-

‘dendi probleeme tuumarelvastuse
| kiisimuse

lahendamisel suurenda-
nud neli endist juhtivat . joudu
Chendriikide administratsioonis —

Namara, president Kennedy abi
valispoliitilistes Kkusimustes Mc-

George Bundy, endine USA saadik

Moskvas George Kennan ja presi-
dent Nixoni relvastuse piiramise
ekspert Gerard Smith, kes .n6ua-
vad president Reaganilt deklara-
tiivset seisukohta, et Uhendriigid ej
vita sdja puhkemisel  Euroopas
esimestenz farvitusele toumarelvi..
See nondmine oli . Uhendriikide
strateegidele ktilmaks dushbiks, kt
na .ninkogude soomusdiviise -on.
seni Edéne-Euroopa piiri tage
hoidnud tdendoliselt ainult  hirm
taktikaliste | tuumarelvade obvriks
sattumise eest. 7
Uhendriikide valisminister Hig

lilkkas selle nelja mehe ettepaneku
kategooriliselt tagasi, mainides, et

presidendi deklaratsioon -tauimarel-
vaiest loobumiiseks meelitaks ye-

nelaste konventsionaalsete relyade-
ga hambuni varustatud diviise riln-

nakule ja laineriikidel ei ole sel-
lele ligile vordset jOudu vast
panna, kei ameeriklased ei taha -
oma sOjajoudusid kelm korda sum

rendada ja smduslikky. sOjaviietee-
nistust unesti maksma panne:

. Kuid kahju on tebtad, ‘Ehkki
see nelja endise riigitecelasc idee |

huvisid kahjusiay, on see ometi

andoud hoogu: tut arefyastuse
vastastele ringkondsdele, | kes
noduavad - tunmarelvade produktst-
oon ‘kulmutamist ja venelastele
nende iiteoleku kindinsfamist. Li-
hidalts better red than dead" po-

litika on saarnd fans iihe Aue
elustave stisti. - | |

an _ | ; 7 OK Ae

teadusliku -
amethkult
‘Esten“' — Eesti Ulidpilaste Selts —
ekki
‘jai piisima osakond Vironia. 1988.
-aastal véeti uuesti iiles registreeri-
mine. korporatsioonina ja otsustati
Ssellele

_. Viliensis", kuid Sppekonna kuraa-
tor jattis ka selle kavatsuse kinni-
"tamata.

‘Jargnevate. aastate kestel tekkis |

Otsustati rajada wus isesvisey kor-
poratsioon Fraternitas Estica, mis.
‘kinnitat: ameilikult 9. aprillil 1907,

ja lipukirjaks:.

Esimesel korporatsiooni asutaia--

asutatava korperatsiooni Warvi-—

fleks votta sinine, must ja valge,

mis sellest' ajast peale on piisinud
meie rahvusvarvidena, Wij. andis
vaike paarikiimnemeheline grupp
eesti korporatsioonile digusi taotle-
vaid uliopilasi eestiust siimbolisee-

riva. vVarvide kombinatsiooni ‘ja.

Eesti, Vabariigile riigilipu.
-Peagi seigus aga korporatsiooni
asutajatele, et sakslaste suure vas-

‘tuseisu t6ttu ei tule idee  praktili-

sest ellu. rakendamisest midagi
yilja. Olude sunni{-bakati otsima
uusi vdimalusi koos kaimisexs
ning lépuks avastati, et eestlaste —
koondist on voimalik korporatsioo-
ni aseme!l ajutiselt’. registreerida
seitsina, Nii ~- tekkis
',, ¥erein | studierender

omavahelisel - libikdimisel

nimeks anda ,,Fraternitas

Eesti Ulidpilaste. Seltsis tugev kor-

boratsioonide vastane . hoiak.

ning korporatatooni pooldajate-
‘le sai selgeks, et seltsi raamides
el ole enam voimalik korpdratsi-
joni moodustada, |

aastal, Kuna Vironia’ sini-must-val-
pe: virvid jaid Eesti Ulidpilaste
Seltsile, siis Yaliti uue korporatsi-
ooni.virvideks sinine-roheline-valge
feos Siglané - ja
vahvas, ustav sulle, eesti rahvas“.

Korporatsioon Fraternitas Estica

kasvas kiiresti tugevaks ja jouli-
seks akadeemiliseks organisaisioo-
niks ja’. andis: oma . lipukiryale

‘truuks jéades cuure panuse eestlu-"

Sele, VabadussOja véitlustele, mil-
iest otsustati osa votta vabatahtii-

‘ult (in corpor}, Eesti _ Vabariigi

loomisele, rligi iilesehitamisele ja
Juhtimisele ning eesti teaduslikwle,
kultuurilisele ja usulisele ‘elule.

- Korporatsioon Fraternitas Estica
liikmeskonda auvilistlastena kuulu-:
nud Eesti Vabariigi iiks loojaid,
Eesti Vabariigi viimane president.

Konstantin Pats, on selle panuse
silmapaistvam aid esifidajaid.

-VYene. okupatsiosni -ajal | sat
Fraternitas Estica umbes 450-ne

tiikmeline pere saurte kaotusie

oon Fraternitas..

alal, andes eriti

_ Foto: BR. CNppe

. osaliséks.

Organisatsiooni. tesevus: katkestati

ja murkimisvadrné osa liikmeskon-
nast langes kiiiiditamiste ja morva-
miste ohvriks. Kaotused olid suu-
red ka sOJa ajal ja parast soja lop-
pu vene okupatsioonijoudude naas-

mise), Paljud frater esticused vot-
‘sid ‘Teise maailmasdéja ajai osa
voitlusest punaarmee vastu ning
 nende meeste -hulgast. kerkis erifi

esiptnanile koi, Alfons Rebane,: kes
saavutas..

~ Kommentaarid

Kui. Hifleri natslik Soksamaa jo.

Stalini  kemmunisthk . Yenemaa

Teise maailmas®ja eelohtul kamb- |

ki oma huvides ‘kded kokku J6id,

 siis- nimetati sellist ‘Koostédd kahe
. pjhase. poliitilise -
- ptantsuks yanakuradi vanaemaga. i

‘Praeguae Argentiina ja N, Lice
vaheline : erakorraliselt tihe . koos-

-t60 ja venelaste toetus argentiinlas-

maitab,
. tants“ kahe teinetetsega vastus. — |
vlus oleva ideoloogia vale! ci of: —.
nud iihekordne nithe;- vaid" et sedan |
‘praktiseeritakse © ka praegu. INR
-tienaoliselt ka tulevikus, —_- |

| fatuari oo,
kommunistlikku diktatuuri N, ¥.i-- :

| feineteisele Wihendanivi.  -
7 peamiselt majanduslikud moikivid,
_kaid Falklandi saarte probleem on:
dis venelastele vOimatuse koheseit
manipwlatsicanicie a

tele Fatklandi saarte - kiisimuses —
et selline omaparare -

'Parempoolsete sijameeste lik.» 7
Argentinas. © ja. punaste

dus on

ka poliitiliste . |
kasutamiseks. - Argentiina ja.

> Liidu ‘yahelised majanduslikud se -

hingud. on --yotnud eriti suured

' mdSdud kalie viimase aasta jock —  -

~ sul, mil .majanduslikus kitsikuses —

siplevad argentiinlased on hakaune

. 7 Ventelastele miiiima suurtes kogus-

tes teravilja ning oma kolhoosipo-

; liitikaga pankroti mulkasse vaju-

nud Moskva on valmis seda’ kalli oe i -
raha eest ostina, Teraviljakanbao- coe

dus mGlemate maade. vahel muy-

idarinde] oma juigete |

operatsioonidega ja vahvusega le-

gendaarse kuulsuse. 7

mida korporatsi-
Estica -vodraste
sissetungijate | surve téttu' kodu-
maal ei saa. arendada, on. tehtud
seda energilisemalt paguluses, kus

Seda’ tegevust,

kohe parast kedumaalt lahkumist

hakati ©
Need

maades, kuid, paljude eestlaste iile-
meremaadesse siirdumisel ka kau
gete merede taga. :

Kui Bestist lahkunud frater BSi-
_ custe arvu paguluses vois. esial-

. organiseerima koondisi.

gu arvestada umbes 200 ‘le, slis - |

niiiid on litkmete ary paisunud
juba ile 400,

| Praegu on peale Roots’ Kaige elu-

joulisemad koondisel. Kanadas ja
Uhendriikides ning nendele jargneb
liikmete arvult Austraalia koondis.

_ Kuid frater 2sticeusi leidub ka Sak-

samaal, Brasiilias (8. Higet),. Ar-
gentiinas, Belgias, Inglsimaal, Nor-
ras, soomes, Shveitsis ja Venetsu-
eelas.

Fraternitas. Estica liikmed on pa-
guluses .silma paistnud kidtuurili-
sel, teaduslikul «ja ‘tihiskondlikul
lugeya .panuse
meie: vabadusvoitluse otganiseeri-
misele, pidades silmas organisatsl
ooni lipukirja, ‘mis eriti rohutatult

Juubeli ajal toimuvad suuremad
pldustused -

Fraternitas - Estica. .
Stokholmis ja Torontos, kus juube-

litirituséd algavad neljapaeval, 6.

mail Vana Andrese. kirikus toimu-
va jumalateenistusega ja lépevad
pihapdeval, 9. mail véljaspoolt
saabunute jumalagajituga: Tartu

. College’is. Kanada suurimasse lin-

na ei kogune-sel puhul frater esti-
cusi ‘mitte ainult kdigist Kanada
nurkadest.:vaid ka Uhendriikidest,
mille tagaiarjel Toronta kijuneb

—-slinse mandri pidustuste isentru-
miks. 3

|

USA Kongressi lige i iitleb:

N. L. sdjaline joud ilehinnat ud

ja effepanek on praeguses slukor-
ras ebarealistlik ning Wheydriikide m

- WASHINGTON — USA Kongressi liige Les Aspin titles, - iseloo-

ustades N. 4.iidu relvastust, et paljud relvad. kannatavad tdsiste prob-

leemide: t6ttu, mida’ Pestagonis tavaliselt ignoreeritakse, kui arvesta- : on meie keskorganisatsioonid nie.

takse kahe suurriigi relvastuse tasakaale.

Konsressiliige. Les Aspin - titles,

et N. Litdu tavalisimat: tanki T-62

el saa opereerida enne, kui moo-

tor on vahemalt kaks minutit t66- .

tanud, Selliné puudus ydib halva-

ta tankide efektirvsuse hadadlukar-

oe | “mis viib ameeriklased jaireldusele,
‘et nad peaksid palju rohkem kau
Iutama relvastusete kui tegelikult
vaja on tasakaalu saavutamiseks, =~

ral.

Ku kiki selliseid pisiasju- rele
.yadé juures vOrrelda,. siis ilmneb

Suu vahe | N. Lidu fa USA relvas- |
tuse juures, mis nditab USA relva-

de paremust. Aspin titles, '

e¢ Pentagon rohutab “Hiigselt.
‘nOukognde. relvastuse arvalist
suurust,.

tus eriti wlatuslikuks, kni Uhend- - i

riigid ‘rakendasid 1979.’ aastal pii-
rast. N, Liidu okupatsioonivigede |

Afganistani -saatmist venelasté vas-_ : ~ =
tit, osalise. teravilja valjaveokeciu.:

Moskva pooras kohe oma abiotsi-

vad pilgud Argentina diktaatorite ©. :f
poole ning sealt ei tehtud nisu vile

javeoks takistusi.. Ja. mii ongi..ar- .
gentiina nisueksport N. Lite 1979... |
aastast saadik kasvanud neljakord-

seks, andes Argentiinale aastas ilit-

tekkisid esialgu . Hurcopa’

NN. Liitu..

sa. sissetulekn.

-Kuid nisw. pole ‘ainus kavp, mis

yoolab Argentiinast iile ookeanide. — _.|
Peale selle miiilyad ar-

gentiinlased venelastele ‘liha ning

‘Asja sOimiti Moskva ja Buenos Ai--

rese yahel kokkulepe, mille pdhjal
milena maa valitsused rakenda-

vad. ‘segakompantisid, mis . organi- | —— |

-seerivad fikist kalapitiiki Argentii-

ne léunarannikel. Venelased. on ff
valmis eksportima Argentina tue |

majujaamadele ka uraani,

 kasulikud, kuna Argentiina-eksport ~

iiletab 50-kordselt| N. Liido eks-
‘pordi Argentiinasse ja andis mod.

‘dunud aastal 3,4. miljardit dollarit-

tulu. Venelastele see thekulgne —
kaubandus ei meeldi ning. nad pak-. -
kasid - ‘Argentiinale. _ vastutasuks

oma masinaid ja todstusseadmeid,
ida argentiiniased oid néus: ,,pi-

ka mokaga* vahemates kogustes .
ostma, Maskva on seni Argeutii- ~
nale  vilfa ja: muude -kaupade ecst —
tasunud rahaga, mis ta on saanud —

‘OH miliimisest: Lidne-Euroopass¢,

kuid nitlid ap. Olikinnad maailma-

tarnl langenud. ja Moskyal. tuleb

_ otsida.- tesi rahaallikaid Argentil- -
Kohustab oma: fikmeid. eesti ti ralyva _

‘kasuks tédtama.

nale tasumiseks, ;
Eeltoodut-
miistetay;

Arvesse yottes |
tmiks.. Moskva toctab.

Falklandi ktisimuses - Argeutifiia ~~ -

parentpoolset sOjameeste - diktaa-
torlikky, valitsust, Keda ta peaks
kohilema koi oma surimavaenlast.
Kuid ....Falklandi._ afar ...anrab -

- Kremli poliitikute katte veel -uhe

 yabadusyoitluse

frumbi —~ neil avaneb nitiied OR |

malus - liliia kill . Uhendriikide i .

‘Argentiina vahele,’ mis norgestab —
‘autikem- :
munistlikicn ) poliitkat Kesk- Amee- a |

tunduvalt Washingtoni-

rikas,

| +t on
Kuidas dratada siins¢] mandeil

lildist tahelepanu meie rahvyuslike
 probleemide vaste? Milliseid va-

hendeid -peaksid kasutama ricic .
: organisatsioorid :
~ eesti rahvale kodumaal osaks saz-

‘ rahvale: pobiliste

' Giguste
Need on. kahtlemata kisim ,

millele vdga raske on otsest : vi"

tust anda, Pikkade aastate jocks!

Kanadas kui ka teistes riikides ke
sutanud mitmesuguseid | vahendeid
ja otsinud ning sdiminud paigists 2

' kaugeleulatuvaid ‘kontakte mead .
rahva huvide kaitstnisel, saavuta-
des ka teatud tulemusi. Need on
osutunud - iildiselt siiski vordlemist
tagasihoidlikeks ja “Hidinemaailma

laialdased rahyamassid on mele.

rahva ajaloo, mineviku RR melts
jp. . oo (ding ik. 3)
of

-Yastase: vahel ,

Argeutiinale’ on majandusliked on |
tehingad N. Liiduga erakordselt - . t

on. OF

nud kannatuste esiletistmiseks ja |
. mele ,

taastamiseks? |