ee ee ee ee eee ee - RIIGIVOIM MAJANDUSES 7 TOOTA ‘Kuhu. jouad valja piiramata kre- . diidimajandus, kus kéik elavad vél- eu lootuses kunagi maksta? Monigi ' mreist kusis juba veerandsada aastat tagvasi, -kui jjudsime konservativsest Euroopast Uuellma moodsasse fis nantsmajandusse. Vastus on meieni jaudnud pidurdamata -inflatsiconi, _ téGpundase, - tarbija . tilemidrase noudluse. ja Jipuks ka langeva téd- joudluse naol. Sest palgad on tous: nud enne todjoudluse suurenemist ya iga mees on majanduslike hiivede _ fuurde piitidnud Kaugelt enne palga- tsheki saamist. | | Kuid wuksikinimene ei saa. kotke suud omaks tunnistada, sest swuiurt- maks tarbijaks tééjéu ja toodangu . jérei on endiselt. jaanud nik. Vahe sellest, et riik on tiha suurendanud makse, oisemakse ja kaudseld, ja on stmanid kodanikult ja toostuselt: —Jgirnaiud rahad ebaproduktiivseiks dilesandeiks. Et oma paisuvat biiro- kraatiat fa nende valjamdeldisi kil: _ Jaldaselt toita, on riik pidanud laena- ma valjast ja on pidanud suurenda- ’ ma kaibeloleva raha hulka. | Niiiid ongi uus. generatsioon USA majandusteadlast jGudmas wuiele, ja - kunagi vanadele, seisukohtadele,. et riik ise on olulisemaks inflatsiooni fa selle kaasndhete tekitajaks ja on votnud tG0tajalt ja tootjalt usalduse ‘gma 66 tulemuste -kasulikkusse. Sest riik vétab sellest siuure osa’ omale. Pealegi on naiteks USA ma- jandustik kompleks, Yiigi ja erasekfo-: ris, kasvanud nii suureks ja keeruli- seks, et Ka riigiaparatuur pole volme- Tine seda korraldama. Nad itlevad: y¥alitsus on vabaks teinud.raha ja krediidi’ palju kiiremini, kui erama- _ jandus suudab toota. Tulemuseks on, et liiga palj ju ratia ajab taga Higa vi- he kaupu. Kaupade vahendajia on harjunud, et ukskoik milline hind, _ostja leidub alati. Kuna intmesed ei nae ega loodagt nam inflatsiconi peatumisele, sis kuulutavad nad raha sama Kiiresti, kui kiiresti selle saavad. Tulemuseks ongi, et sdastude tous pankades on Kiiresti langeriud. jal siastraha hulk investeerimisteks vahenenud.. Kuna investeerimiskapital on kahanenud, siis on tetniliselt kunagi eesrindlik ~ tuks ostitunind turgudet voistlema. ‘Kuid valitsus ei véta ainuift tugeva | Se osa ja taasinvesteerimisteks vajali- | . a aisle ku kapitali maksude naol, vaid on | f ceyge asetanud majandusliku koormuse kay] Ferg oma: regulatsioonide naol. Loomuli-|f [4 ke tédseisakute kestel maksavad et-|[ 7 Wags tevotted cdasi: tdliste. palga kunt} oes uue stardini ja vahendavad niimoo-+ di. tédtaja-tédtunni produktiivset |f | joudlust. Tééstuste tumbruse saasta- mise madrused nGuavad ettevottelit |] sa miljoneid dollareid seadmeile, mis |===-== toodanguks iihtegi lisa ei anna. Au- iohinnad on kiirelt kerkinud taispo- lemise saayutamise noudiustes. .. Nii on valitsus sekkunud kogu sit gavuses tiGstusliku toodangu vo1- meisse toota ja suurendanud toade- te hinda. Kui lisada sadandeile ja yolé olla tuhandeile mutle maarus- tele ja néudmistele nagu sotsiaalala reguiatsioonid, mis lasuvad koik tao- dangul ja produkti hinnal, siis arva- vad uued majandusteadlased; et inf- latsioon ja selle kaasnahted ei saagi vaheneda enne, kui valitsus erasek: _torist end valja témbab ja jatab ma- janduse ta enda loomuliku voistluse ning pakkumise-nOudmise hoelde. Uued majandusteadlased soovita- yadki suuremat stabiilsust riikliku ning . seadusandiiku§ aparatuuri funktsiconides. WNaiteks: ,jrakenda pusiy rahaga varustamise poliitika pikkadeks aastateks, et vdimaldada erasekiorile korrapdrast plaanimist. Yoimaldada ainult pikaajalisi mak- susoodustusi sadstude ja investeerin- mute huvides. Hoidu jarskudest mak- susoodustuste muudatustest ja hoi- du majanduse modjustamisest ritkli- ke puuduidakidega. Selle asemel ba- lansseeri ritklikud eelarved. Vahen- dada yalftsuse kulutusi eriti sotsiaal heaolu alal. Piirata kulutusi, siis te- kib rohkem raha eramajanduses t00- kohiade loomiseks, Lipeia valitsuse regulatsioonid, mis kulutavad raha, kuid ei loo rikkusi. Erguia kaupade saadavust ja toodangui tarbimise ja noudmiste stimuleerimise vastu. Olulisem neist on aga néue, el va- litsus vahendaks oma osatahtsust majanduses selleks, et isiklik algatus voiks jalle pievakorrale kerkida. USA foostus vananenud ja voime: - sc saris Eestlased... | (Algus esikiiljel) hooside toidu-tagavaradega. ‘Looma- ~. tomu lisandit lubati neile saata’ Ye- memaalt. Kuid see lisavarustus kuna- gi ei saabunud. Tulemuseks: tuli tap- Da falve jooksul rohkem loomi. Ja Icuna kolhoosi-majapidamine on ena- mikus elektrifitseeritud, siis ,elekt ti kokkuhoiu" tulemusena 4elektri- vool .oli tundideks valja julitatud) “surid paljud loomad, kuna _,,kokku- hotuga" oli takistatud nende jootmi- “ye-sSdtmine. Rahvas arvas, et looma- pidamise raskused pilrduvad ainuli alvekiilma Lott, kus Aga hha poods- desve eam ¢] saabunud, sus rahvas (eestlased) tesi Jarelduse, et sce ]A- heb sdjavae oistarbeks’, Nil HIShse konservatiivne paevaleht eestiaste l- hapuudusest ko fumaal. LEIB JA RAHU . Seliega ,cesti plomaganda™ Icoma- kontide arvel ingiise pressis veel ei loppenud. Jaremise] pdeval sama — inglise paevaieht 101 pikema juhtkir- ja ieemal: leib’ ia rahu". Selles kom- me niceritakse: JBesthased on toonia- med? Hirjekorras” fmaekeeles: sas on ) svdine vaba Balti riik, on saanud tgner FS ausla jooksul teadusliku Suite Es TL Agadlusid: ja pallumayan- Jusm@ansa on isegt totinud Leningra: di, sits GIL nee harvevapustay anu ius. Stim vorxs tuna paralleelnaitena ~sealina puudust Wills: krahykonnas. roeliselt noukogude juhtimine on kohutay ja allakiiv. Toidupuudused on halvemad kui kimme aastat. a- gasi. Osalise pohjusena vGime sin ,.ainida .toiduainete jaotamist ja osalt muidugi on viletsuse pohyjuseks kollekinvsed farmid (Kommunistiku ierminiga: kolhoosid ja. sovijoostd). On uldiselt teada- Noukosud’ Liidu karm kliima: sdjakate. ateistide rigi- na ta (Veneniaa) Kannatab Jumala seaduse all. Kuid see ei olnud kiima, vaid vol _Inuaparaat, kes tekitas toiduainete puuduse Ioomade tapmise ndol. Tu- _lémusena, N6ukosude Liit omab liha _ ainult. kolmes esinduslinnas — Le - mineradis, Moskvas ja ievis. Suu -yemad proyintsilinnad iildiselt on ~~ kuude kaupa ilma lihata, kui mitte juba aasta, On tekkinud ostusabad vorstidele ja madala kvaliteediga _ peekonile. Selline talitusviis on nil halb, et ei ole vabandatav iihegi ali- ‘higa. Tédlised ja talupojad, kellé ni- mel tekkis Néukogude revelutsioon, on .tanapdeval. halvemini toidetud _ kut kumme aastat tagasi, Kui nad ‘aga ootavad kanantlikult sabas, siis voibolla saavad. mone foomakondi. potas meatlete sellele, et Bes? John G. Diefenboker pdrandus. . John' Georg Diefenbaker mdédunud kolmapdeval Saskatoonis, kus jarelehtiiide iitles peaminister Joe Clark, kes vaitis, et J, G. Diefen- baker muutis Kanadat, Kuid elevus tema timber ej ole ka- dunud. Avati testament, mille ta tesi ainult mGni paév enhe oma surma. Palju arutlusi. on temanimelise ligi poole miljonilise fondi kiisimuses, scllega kKokku omas J. G, Dienfenba. ker ligt Gks miljon dollarit. Arvatak- se, et testamendi tegemise juures ‘tal e1 Glnud ettekujutust, et ta on nif re kas mees.’Komu on eriii tekkinud selle timber, cl ta pirandas enamiku oma varandusest, ilikoolile ja. teis- tele heategevatele organisatsioonide- le ja ainukesele jarglasele, oma tei- ‘se naise Olive almukeselc tiitrele ja kasutuirele, selle tastele parandas ainult 13.000 dollanit, mida peetakse viheseks. 1a SA RRA Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused ja testamendi-parandused on tulumaksuvabad, | Annetaja soovid thidetakse, FESTI MAJA, 958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6 ULNAR CU LUI ELS NUUTILT SL .Suski see sisepoltitika cbhakompe- tents, mtsel vOlmalda oma mimeste- tle euroopaltkku elustandardi, vdib jehitada 12 nukleaarset ristlejat, lae- Iyasttk, mus hautb juba ammu maa- imasmeresid. VGib-olla kuttide ja so-]- jameeste: rahvas (wenelased!} vob porate oma pastoraalseid naabreid. armastavad inimesed “peavad neid| (venelast } foutma oma viljaga", VEENVAD FAKTID | Lugedes inglise juhtkirjaniku 6pet- likke sénu Venemaa biirokraatliku pankrot-majanduse teemal, kdlavad otse naiivselt.,.Kodumaa*® veerult loetud read ainel ,,veenvad faktid": ,Tanavu kasvatatakse tera- ja kaunvilja 25 000 hektaril rohkem kui mullu. Paljudes kohtades on ju- ba alanud viljjakoristus, Suurenenud on. veiste, sigade, lammaste ja Kodu- lindude arv. Eriti.suur on sigade ar- vuline juurdekasy (8%). Riigi ja kel- hooside kapitaalmahutused polliima- jandusse kasvasid 4%". Kommunist- likus burokraatias koik keerleb sta- tistika timber vdi nende propaganda- keeles" arvuline juurdekasv". oo ARTO dajaga labirdakimistesse. israeli maetil: | Palestina rigist, (ny. 32) 4 Pa ete YAR REe age Sar ei ph eeeyieey t NELJAPAEVAL, 30. AUGUSTIL — THURSDAY, AUGUST 36 Helge eee rf ma, ee ei . sa : ‘I ‘a a — " : om an", SPS pte atl un ce nn pe aes ‘ oo ey ieee 7 ae : : oe ge aa ae we r a == ry qs . eg Sear Re Sa remedies” Prats aie ole ae aaa od a Et tye . # F ve Po 5 " : 1 iat! : “ om gee feet 1 . eh eee Lilie op yar" Tiibklaverid —- Picniinod Petrof, Bluthner, Forster, j.t. Uued ja renoveeritud. " itarrid, akordionid ja teised, MUUSIKARLISTAD Parandus. Witrimin REnEHE house of music Ltd. 883 Queen St. W., Toronto M3V 2B6, Ont. — Tel. 363-1966, 363-2750 AKTUAALSEL TEEMAL USA LAHIS- DA POLITIKA RASKUSTES . USA ‘ostis"” enam kui 5-e miljardi dollari eest lisraeh- Egiptuse rahu- lepingu. Selle dilis eesmark olf, et Abiraakimiste teel jouda Lahis-idas iaie- liku rahuni. Et ka kik teised: Fisraelile vaenulikud naabrid, kuid eriti PLO, Palestiina pogenike esindajad, tuua iihise Iaua taha. Kuid see ei ole Gnnes- tunud. PLO ef tunnusta Hisraeli ja Hsrael keeldub nendega labiraikimis®. pidamasi. PLO on saanud [raani Khomeini moslemite riigi loomisega uut | tuult purjetesse. PLO-I on suur mdju Araabia Gliriikides ning USA4J on oht, et Lahis-Ida dlid dra léigatakse. Selle clukorra lahendamiseks astus USA saadik Andrew Young ilma presidendi ja valisministri teadmata PLO esin- lisraet on nuiid kill kindla plaani jarele loovutanud jark.jarguit oku- peeritud Egiptuse territooriumi osa- sid Egiptusele. USA on ka molema- tele pooltele tasunud. lepingu tditmi:- se eest Jubatud hilivitusi. karbe alad ja USA toetust veel: pea lekauba. Hisrael saab suuri toetusi selleks, et chitada Negev korbesse linsi lennuvalju nende lennuyvaljade asemele, mis ta foovutas Egiptusele. Vaatamata sellele ei ole loadetud rahu Lahis-Itta saabunud. Séda. Tis- racli ja Palestiina vabastamisergani- satsiooni vahel lisraeli idapiiril Kath Hiie hooga edash Tisraeli lennukid pommitavad PLO asukohii Liitbanoni lerrmoorimmil -ja PLO terroristid teevad rlinnakuid israel pune lisraeli-Egipiuse rahu.suured ja Gil sad plaanid, et Tisraeli kapital hak- kab chitama toostust Egiptusse ja paljud’ miljonid téGtud egiptlased lsaavad’ (66d. Et suured turistide I hulead hakkavad kulastama. Egip tust ja toovad vajalikku’ valisvaluu- tat maaic. Need et ole teostunud. Tisrael on okupeeritud maa-atad |. kill loovutanud, kuid- lahendamata | ’ on Jisraeli ritgi rajammsel Palestu- nast +Hlja actud mitme miljorii ‘pé- lestiinlase kiisimus, mida’ esitab PLO, kelle juhiks on Yasser Arafat. lestiina pogenlkest, kuid ef raakinud -eta PLO-st. Parast USAe seda kul mite revolutsiooniliseks terrari ri siks, mis on vaemulik Tisraelile ja sobralik PLO-ie, on olukard Léhis- Idas -muutunud. lisraclilc ja USA-le kahjulikumaks ja -PLO-e ja arab. lastele- kasulikumaks. PLO ei taha enam lepnida LRO re- solutsiooni nr, 242 tekstiga, aid nouab uut resolutsiooni, kus tunnus- ialakse PLO-d kui Palestina rite esindust. | USA on mures onta Parsia lahe ja Lahis-Ida Glide parast, sest OPEC’ Slirtikide peres on lraani valja lan- cemisega jOudude tasakaal muutu. nud UsaA-le cbhasoodsaks. Tdsteti oli hinda’ 50% vérra ja. uus dlikinna t6stmine vdib igal ajal jalle asel let ca. Nt idl PLO- $8C suuluvaid bales he simaades ja need vdivad. ‘iihel paeval sealsed OHseadmed havitada, kut nende noudmisi et tatdeta.. Live. male itks miljon palestiinlas: asub }veel lisracli naabermaade es, Kuid eri- (i Liibanonis laagreis. | _ PLO néudmiseks on, ct Juuakse okupeeritud Jordani jS2 ligne kalda- le PLO administratsioon! all: Palys tlina iseseisey ritk, Selle vastu e} ole rrittte uksi lisrael, vaid ka Jordaagnja. jsest PLO-d peetakse Moskva. Kiet diks, Praeguse konflikti caskuspupht jscisab selles, et PLO ei tunnusta Tis- fraelt riiki ja Visrael on saanud USa-|t _{lubaduse, et niikaua, kui PLO ei tun: Inusta israeli riiki, ei pea USA PLO- fea jabirdiikimisi, Kuid USA Tisyaell- ‘Egiptuse rahulepingu eesmiirk oli! finua koiki lisraeli ka teisi vaenqylik- | ke naabreid ja nende hulgas ka PLO esindajaid ithise rahulepingy solmt miseks uhe laua taha. USA. saadik Liitunud rahvasie Or- vanisaisioonis, Andrew. Young astus: ki Kuwaiti diplomaadi. korteris PLO esindajaga labiraakimisi pidame. USA oli aga lubanud, et USA esinga- jad selliseid labiraikimisi e} pea. see Olie1 pohjuseks, mikes president J. Carter olf sunnitud A. Younsi oma ametist vallandama. Kuid See ej ale lisraeli olukorda parandanud. vaid hoopis halvendanud, Selle tottu on puhkenud USA neegrite ja USA ; juu- tide vahel raske. till, sest USA neee rid pidasid A. Youngi oma tahisaks 'Juhiks parast Martin Luther King jr. Egiptus | fsaab tagasi oma. okupeeritud. Siinai | -Littunud Rahvaste. Organisatsioon! | resoluisioon nr. 242 raakis ainuit pa- sobralik. Jraani. shahhiruk muutus Khomeini mosle- noudel ta pidi ama ametist loobuma,, Kuid see pohjustas suure tili senini aktlivse ja ‘hes leeris todtava kahe grupi — USA juutide ja neegrite vahel. 3 tapmist, USA jundid ja neegrid olid senini Olmud alati uhes leeris ja olid mélemad ajanud eriti liberaalset po- liitikat. Tulisse on sekkunud. USA rouna: poolsete kristlaste kongress, mis kagsneb peamiselt USA neesrite inimoiguste eest voitlejatest. Selles qiukorras otsib J. Carteri administ- raisioon keerulisse olukorda lahen- dust. Putitakse rahustada neeercid ja rahustada ka USA juule, President J. Carter saatis oma erivoliniku Ro bert Straust lisraeliga Habirdakimisi pidama. Kuld lisrael ei teinid min- gisuguseid. jdreleandmisi. Olukorda |. drathatiseerib veel teade, et Egiptu- ses avastati mdssuplaan president A. Sadat korvaldamiseks ja tehti Vall gistusi, Need slindmused naitay ad et USA poolt rohkem kui 5 miljardiga ,oste-]}ga nGukogude itksuste poolt ning tud® LahisIda rahuplaan ei t6dta.| kaotasid oma iseseisvuse, } Masskuu- Lahis-ida tdne tulikolle kéeb edasi. | ATK MEE RAHVUSLIKU JOU TAGAVARAD EL OLE VEEL. TUHJENENUD” Valjavatteid Tartus iimunud | | Maailmas6ja, Sel.puhul avaldatakse mos | Mi iadnes kui ka idas malestusartik- | leid ja proklamatsioone. Hitler? huk-|loovutama N.:Lidule Bessaraabia ja | peasiilidlasena pole Pohja Bukoviina: Soome, mis’ keel kunt Busi ja. Narevi joeni — peagu | kaigu puhul Berliini 1940, a ,Poolpéevalehest” Mele il ni 35 (1542) 1975 Oe epee me teehee ep edad igtmerdr + HITLERI VALLUTUSED STALIN ABIGA GEISLINGEN ( Meie Elu“ kaastddliselt) — Kurikuulsa Ribbentrop- Molotevi pakti 40. aastapdeva puhul ilmus mdningates saksa publikatsico- nides vastavaid kirjutisi; ehkki mitte koigis, eriti mitte mq. ouepressis”. Jubtkirja. pakti sélmimise aastapaeva puhul avaldas nimekamaid paeven:. leht ,,Die Welt", mille Ida-Eurcopa -eksperdiks on Eestis siindinud pwublil- sist dr. Carl Gusta strohm. Viimane kirjutab pealkiya all fbr Stalird abi Jargmist: | “Mone pieva piirast mbGdub 40) resultaatideks vabastamisele" puna i aastat paevast, mil Hitler piistis)armee poolf, mis jargnes vastayalt riianakuga ‘Poola-vastu lahti Teise| Hitleriga salmitud salalcpingule. Rumeenia sunniti Aitl ler-Stalint Ja- carmisiepingl pohjal 1940, a. suvel kamaistmisel kahtlust. dus alguses andma maanaljasele I. Raskemaks ‘kujuncb aga; ‘kui kusida.tolleaegsete kagsstiiidjas- | Liidule Rapiaet \a Leningrad: ants | te ule ning yOtta arvesse jGudusid-ja| tcl asuval alasid, runnati noukogu- tegureid, mis selle saatusliku piteva|de poolt Talvesojas. Paras. vaprai lildse vSimalikuks te oid. vastupanu varkse 1a $0} laliselt nore Tana (ehe ilmumise kuupdev 23.|ma rahva poolt loppes soda LO. a. aug.) 4% aastat tagasi 23. augustil | varakevadel. Karjala solmis tuokordne riigi vilisminister | tamisega. Poieks soomilased Vastupa- Ribbentrop noukogude walisasjade inu av raldanud, oleksid nad nagu nen- rahvakomissar Vjatsheslav’ Moloto-jde naabrid léunas, N. ‘Lidu poolt ‘visa pahaendclise Hitler-Stalini pak- neelatud ja sovetiseeriiud. | ti, mis .l&ks atalukku. Selle pakti sa- Kontliki Hitler ja. Stalini vahel lalepingus polnud iiksnes etfte nah-}] algas - | tud Poola jagamine, vaid kogsu Ida-{ alles siis kui mlemad diktaatorid CT Euroopa jagamine Hitleri-Saksamaa | joudnud kokkuleppele uute saakide ia N. Liidu vahel. Hitler sai Poola|jagamisel — nimelt Molotovi kulas- . delgemb- iipselt selle jooneni, mis moodustab|ris. Enne seda valiises koramunistli- praesuse Pooda idapiiri. Poola alad, ku Moskva ja rahwussotsialistlike mis asuvad rohkem idas, nagu Lem-|Berlini vahel otse uskumattl. ja berg, Volonia fa Brest-Litovsk, sai N:|imestusvadrne Gksmeel. Monect na-. Liit. Ima selle paktita poleks Hitler dalad parast soja puhkemist Hitler voinud séda Poola vastu tildse vdita.|ja ladnertikide vahel tegi Molotov: Veidi aega parast sakslaste riinnakut|Inglismaa ja Prantsusmaa avalikult alustas ka punaarmee likumist Poo-|naeruvidrseks, kuna need > asusic la vastu. Noukogude.aktsioon l6ppes| rahvussotstalistlt ku ideoloogia vast. Poola l8ane-ukraina ja valgevene|voitlema relvaga. Euiroopa kOMUMLU- alade annekieerimisega, samisti| nistlikud parted, kaasa arvatud nou- kiimnete tuhandete poola sGdurite ja| kogude eksitlis vegeteerunud saksa tsivilistide vahistamige ja.denortee-| kompartei, olid — vahesed erandid rimisega. Tuhanded poola ohvitserid | valja arvatud — Sialint-Hitler! pak- mérvati Stali link salapolitse noolt Ka-| tiga pari. Prantsuse ‘kompartel shett t6ni metsas. | Maurice Thotez noudis oma. parteilt Aga see oll ainult aleus. koguni Prantsusmaa sdjaliste puigu- ES Balti riigid ' Eesti, Lati ja Leedu tusie Hither: vasiu sabuicerim| [. - yallutati ‘Kui tinapdeval piititakse noukogu- | de poolt varjala tookordset kasilust hoolimata sdlmitud mittekallaletun- AL leri ja Stalini vahel ning kut levi- gi- ja s6pruslepingutest akkrunnaku- tatakse versiooni nagu iahinuks Moskva selle iepingugea ,.aega vila’. $iis et vasta need vabandused ajaloo- lisele tele. osa Hitler yvallutuspoliitikast; inille- ga ta haaras oma osa saagist. Ta le- gi selle vallutuspoliitika véimalikuks selle tSttu, et hoidis Kolmanda Rit- i seljataguse vaba. Ka yoimaldasid nukosude vilja- ja Glisaadetised Hitleril marssida Norra, Taani, Hol- \landi; Bélgia, Luksemburgi ja Prant- susmaa vastu. Paiju vihjab sellele, ct Kkreml ptitidis Hitleri konflikti laa- neriikidega edutada - - ditamised ja noukogude salapolitsei / Tarjeldamatu icrror clid esimesteks: ‘Eelmises numbris tiime valjavéiteid okupeeritad Eestis ilmunud pool- vast promt ase navaliveret aa = Ver a =, in . _ ilegaalsest val jaandest ,,Poolpdevaleht", mis lopetas ilnmumise véimude. Cada nouxogude wemvantsust Eu survel, J argnevalt valjavotteid viimastest vabasse maailma jOudnud numb- reist — nr. 5 Ja /. Neis jatkatakse eriti taarausw pohimétete esiletoomist. Poolpievalcht" nr. 5 ‘mus 9. det- | JAAME USTAVAKS sembril i974. Esimene ja tcine lehe- kule an pithendatud taarausu olemu- se jJa-eesmarkide selgitamiscle, mil- lest peaks kujunema eesti rahvuslik usk. On tsitecritud ajakirjas_,,Hiis" nr. 4, 1933 avald latud aruthust ja poh- sends, Valisuudiste rubriigis mirgitakse. Gustav Suitsu %5-a, siinnipacra, Gol- da Meir surima, prantsuse kirjan- duspreemiate laureaate ja Eesti Kir- jantke Lidu aastakoosol lekut Stok- holmes ning ., World Literature To- day" stigisnumbri ilmumist, Pikem jarelhitie on avaldatud ifaalia kuju- tavkunstnixu De Chirico surma pu: hut. Mareitakse, et Apalio 15 astro. naut Jmmes B. irvin esmes 12. juer nit 1978 Gleviste kirikus kéneea. Kui ta kuu pealt naasus maale, sijs la muutus uskliKuks. | SURM SEIN Vol SIBERIS" Tuuakse ,,Pilk minevikku -— 60 aastal tagast. Selles kirjutuses Joet- letakse objektitvselé sojalisi ja polii- tilisi siindmusi Euroopas ja Eestis. Andrus Loos avaldab kaks katkendit poeemist ,Kahe kuristiku Vahel", mille moloks: surm siin vdi Siberis. Artikits wlakistame pacva" margitakse, ct 30 aastat taga- si Liitunud Rahvaste Organisaisioon: poolt vOetl ,vasiu ,[mimdiguste Uld- deklaratgioon”, Kuna selle tekst on juba varem avaldatud, siis tunakse dra Prantsusmaa Rahvuskoeu poolt [789 vastuydetud seletus inimese. ja kodaniku Oiguste kohta."See sisaldah 17 peatiikki. Igast’ neist on toodud valja need pohiméttelised setsu-]: kohad, mis kehtivad-vabas ja demo-| kraatlikus ithiskonnas.. Eriti réhute- iakse isikltku vabaduse. Ja vaba ene- sevaljenduse aspekte. Jiiba ihes varajasemas numbris vaadeldi arvustava pilsuga Robert Gray raamatut:,Suguelu ja loomu- vastasus. Ka selles numbris liab see kasitlemist. | ,Poolpaevaleht" nri-7 ilmus 6. jaa- nuaril 1979.°Peagu: kahel lehekiiljel on toodud valiavétteic taarausu had- jekandjast ,,Hiis'’ nr. 2, 1930, Vihija-. takse seéllele, et ristiusk ci sisalda rahvuslikku omapara ega a eestiparast ideoloogiat. 7 iInIMOGiZusic}. le lisab haid korvalvaartusi autori ristatavad,, roopas. Hitleri riinnak:22. juunil 1941 idmbas noukogude kavadele esialgui kriipsu peale. Aga lopuks saavutas : Stalin oma suurima triumfi: Mosk OMA TOGLE va Ulemvalitsus Euroopas Elbe jée- Kerkib kiisimus — mis on téelincjni. -, ajend vol pohjus sellelaadiliste usu-( Seilel 23. augustil, mil 10 : A, eesl liste mOtteavalduste esiletoomiseks? | luljem-Nurnbergis hukatud Ribben- Kuna valjaanne olt ,poolavalik”, siis | trop Moskvaga ri edukalt labiriaki- | tuleb ‘tegelik soov ja. tahteavaidus| musi pidas, peaks ka sellcle mdilema. paiguiada ridade - vahele. ménesse {ct Stalin unistas oma elu virmasiect lausesse. Nit kirjutatakse: ous Kuli paevadel konflikti Shulamisest Sak- cleme lecnud oma rahvyusltku ideo-/sa Liiduvabariiei ja laneriikide va- loogia, kaovad ka isade ja poevade,|hel, ct sellega stabiliseerida Nouko- vanemapolve ja nooremapdlve ya-|Sude vGimu. ©” helt maailmay ‘aatclised jJahkumine-| .Ku! méelda 1, septombrile 1939, @3 EE: ¢.;tohiks seda saatuslikku aueustikuu Meie aici jou tagavarad ei ole | paeva Moskvas unustada..N, Lilt e veel tuhjenenud, Meie oleme rahvu- sena kutsutud maailma. selleks, et |sest valja lavectida, miks ta altas anda Wiamscde midday amlaparast, Hidleril selles OTSUSLAVAaAS faasis lecd. vaartuslikku ja kaérget. Usume, ef {ctte valmistada. no : Eesti rahval seisab ees sutr tulevik!" : St dk Pak minevikku — 60 aastat jagasi. : i : * Sik maraitakse: JNaarikui esimesel | (Lahemali paktist lbk. 5) | nacalal 1919. a. peatati puravagede oS : edasitung 30 kim. kaugusel Tallinnasi ja algas Eesti territoariumi taasava- bastamine. scilel sundmusel olf olu- line (ahtsus nit Eesti kui kosu Tela. buroopa Saatusele’, | A.J. ja L: P. on avaldanud, pihti- mushku essee polvkondade tousu- dest ja mé6nadest okupeeritud Ees. | valmistusi miljarditesse dollaritesse tis. See arutelu l6peb kokkuvétieea,|Ulatuvaks relvade muugi tehinguks et viirhane moonaaeg oli eneseicos-|{raani praegusele Khomeini mosle- tusé taustal /O-ndate-aastate keskel,|mlite revolutsiconilisele valitsuscte. Praegu naib. algavat .jarjekordne|homeini ei tunnusta mingif kujul USA mub velvi iraanile tous. Milleks see kujuneb, naitab 1a- inimdigusi, vaid rakenitab. hoopis va- hebfulevik. Na-aegseld metsikuid meetedeid. | Selgub, et USA-1 on tile 5-e iniljar- ARVUSTUS SANDENT di. vaartuses lepinguid shahh M. R.- 7 Fahl _oPoolpaevalehes” nr, ¢ on ioodud | aay! valltsusega, mille cest Talia juba USA pankades. Eestkatt tahe- Ji Sandeni teose. kohta: “Mitre nao ja ara relvade tagavaraosi ja laskemoo- nimega”. Selle raamatu kohta on va- na. USAs vaidetakse, et Khomeini rem mele lehe veergudel sdna vde- praegune siisteem on NI Liidu vasta- tud. Teose ainus tegelane suureka- ne .Kuid ia surub ine ibriline spicon Haman-Tuldava t6d- baduspiiiidlusi. yo maha kurdide va tab praegu Tartu iilikoolis dotsendi- Be ha keeleteaduse fakulteedis. J. Reni- rr melgase arvustus lépeb hojatusega: | ladus kirjutusviis ja ainekasitlus’, »Paljudel. puhkudel on mele pagula-| Kuuldavasti ilmus ka /Pool paeva- sed alahinnanud KGB tegevuse wla-|lehe" nr, 8 veebruaris Eesti VYabarit- tust ja efektiivsust, Kuid KGB On| 8 aastapdeva erinumbrina, Okupat- volmsam ja tugevam kui seda julge- sloonivoimud aga sulgesid selle val- takse arvata. Sellest valjudes ja na-|jaandmise, ehkki uheski numbris et ou hoiatuseks on soovitav Sandeni munud kirjutusi, mis oleksid olnud teosi lugeda. Dokumentaalvaartuse-|ENSV kriminaal ‘Koodeksi pohjal ka- ee ee Ties, ee tarot . . toe cree tga Ehasas ok es be he ja Viiburi kaw | N. Liit.ei vétnud tiksnes - kurnamis- ja havilussojast inglismas : Sada cinast alatiseks sellest kutstimu- Carteri adniinistraisioon teeb ette- ees ee eee. Oe = - _—s . . . . _—_pee ce ee ee vOitlusele. ued meile | mic tuleh ja 10dlada- nf — aalne-majand] — joudude gru; 81) kapttaiisi allusid Eesti _ potaljonid’ L leie Ele! | = 7 i. Lydia J Aenduse Fi AKTUSEK Eesti Vall Loidu esin SeTv1 kolond apierva k kus et do kot stun liseal vein: aks, Modduang TMlpaliiike xooude Litt SULEVORM EK Abad on ping hel. Keegi ¢ SUL Moskva sel Oley Mulises ase Idakse UL Se saavelta vesmirke Vene sojala Meredel SESE SL ut, kus on | jdah niihtay So jalaeviad VY pr k Luly i kastlavad — rand vajab | Mele ] ele ja see le alusele on Ulseseks yas pansiooni |i on palfur igi Keel flwarddl keeleks, Vas YL mojule vastupau vg kut teisics 2 dts veel ko Mmetused lee led vene ja] ou kGik si keel on kui Kkuks keele ary er ole: ganda on q Heal paber® seid propuge dub peagu k des, Venelas on pohiscad IMmmMoiwused ale pangared millest kubi sed. Olimpi _ Moskvas, ini ~dule uwusi ye | solstalismi , laliste ces. J se Tallinnas lisktaliste ehanikel tuk kiiel. Mida soan you abil? Va gandale la vf fa tealeid yi aiguste rikkg —jandamise k itated senbsy GBUSte ees mise qa rask sulame neid puuame haz levttada téet Litdus, Sec Noukosude gf TERVITUS Esinescnall Uhineute Lil dupcakaunsul § kis hihidalt luleb yoilfe} lusi, arvestigg ba maailma sclerog ascin gas Slunas, Rahvusnoduk han Simonsok fuse Juges 1 lasie Kesky lerviias Ha VUL esimecd sed olid Erihi pilifi, Sona Nammik, ke seks teiste tk WIS Parast se eksisteeri, € seal uue elu perem seal v peaksid hak iste tkesta pdlye Leads Icks kullaicaj EVU nimel t Kirjateed ¢ Manivald Ra aeone Saksa Valiskilalig oayvas Vanag Sojaveteranidl nimel 5. Jok Rahvaste QO. Bersiltss.